VERESOONED JA VERERINGE Vereringeelundkonna moodustavad: Kuidas defineerida vereringet? · Vereringe- vere liikumine organismis. · Suletud vereringe. · Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri liigub. ARTERID e. tuiksooned · Veri südamest kudedesse · Paksud elastsed · Suurim aort · O2 küllastunud veri, erand kopsuarter KAPILLAARID e. juussooned · Sein ühest rakkude kihist · Ainevahetus vere ja kudede vahel VEENID e. tõmbsooned · Veri kudedest südamesse · Pehmed ja õhukesed · Klapid VERERÕHK · Rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele · Kõrgemalt rõhult madalamale INFARKT e. ateroskleroos Veresoonte lubjastumine · SÜDA-ARTER- KAPILLAARID-VEENID- SÜDA Väikse ja suure vereringe võrdlus!
Nihestus on liigese osade ebaloomulik nihe teineteise suhtes. Minestus on iseenesest mööduv teadvusehäire. Põletuseks nimetatakse kudede kahjustust kõrge temperatuuri toimel. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresoonkond koosneb arteritest, kapillaaridest ja veenidest. Arteriaalseteks veresoonteks nim. veresooni, mis südamest verd kudedesse viivad (aort, arterid, arterioolid) Venoossed veresooned juhivad verd kudedest südamesse (veenid, veenulid) Kapillaarid ehk juussooned on kõige peenemad veresooned, mis ühendavad artereid veenidega. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgvererõhktõbi ehk hüpertoonia, madal ehk hüpotoonia. Suureks vereringeks nim. vere liikumist südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta. Väikeseks vereringeks nim. vere liikumist südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta.
kapillaarideks, mis oma õhukese ühekihilise seina tõttu võimaldavad gaasi- ja ainevahetust vere ja kudede vahel. Kopsuarteriteks nimetatakse jämedaid veresooni, mis viivad süsihappegaasirikka (venoosse) vere südamest kopsudesse. Ülepinge ja ebaõige toitumise tõttu võib arterite sisepindadele ladestuda kaltsiumisooli, mis muudavad arterid jäigemaks ja kitsamaks, halvendades nõnda organismi verevarustust. Seda protsessi nimetatakse arteroskleroosiks. Kapillaarid ehk juussooned Kapillaarid ehk juussooned on peenikesed, üksteisega võrgustikuna seotud torukesed kudedes. Kapillaare leidub tihedamalt intensiivse ainevahetusega kudedes, näiteks südamelihases kaks korda rohkem kui skeletilihases. Nad ühendavad artereid veenidega. Juussoone läbimõõt on alla 0.02 mm, keskmine pikkus aga 0,5 mm, mistõttu vere liikumine on seal väga aeglane (keskmiselt 0,3 0,5 mm/sek). Vere juurdepääs kapillaaridele on reguleeritav nende läbimõõdu muutmise (veresoontesse
Bioloogia Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab: · pideva ainevahetuse · kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku · Osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ülesanded: · Transpordib aineid, toitaineid ( glükoosi, rasvu , valke), gaase (CO2, O2), hormoone · Säilitab keha temperatuuri · Kaitseb organismi hävitades haigusetekitajaid ja hüübides · Seob organismi tervikuks Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. See on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame hõõrdumist. Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Rahulikus olekus on nii kui ka vatsakeste lihased lõtvunud. Südame talitluslikku seisundit saab iseloomustada elektridi...
7. Milline tähtsus on vererõhu erinevustel veresoonkonna eri osades? Millistes veresoontes on rõhk suurim, kus väikseim? Vererõhk südame lähedal on suurem, mida kaugemal südamest seda madalam. Vererõhu erinevus veresoontes paneb nendes vere katkematult liikuma. Rõhk on suurim arterites, väikseim veenides. 8. Milles väljendub veresoonte ehituse kooskõla nende ülesannetega? Tunnus Arterid ehk tuiksooned Veenid ehk tõmbsooned Kapillaarid ehk juussooned Seinad Paksud, tugevad, elastsed Pehmed, õhukesed Üks rakukiht Vere paneb Südmaevatsakeste Lihaste Lihased liikuma... kokkutõmme kokkutõmme Voolukiirus Hästi kiire Keskmine Väga aeglane Talitlus Veri südamest organitesse Veri organitest südamesse Juhivad verd organites rakkudeni
Mitme osaline on inimese süda? Neljaosaline. 11.Mis on elektrokardiogramm? See iseloomustab südame talituslikku seisundit. 12.Nimeta vererühmad. A, B, AB, 0. 13.Mida tuleb jälgida vereülekandel? Miks? Vereülekandes tuleb kasutada sama rühmade verd, et vältida eri rühma vererakkude kokkupuudet. 14.Mis tagab vere voolamise arterites ja veenides? Vere paneb katkematult ja ühesuunaliselt voolama vererõhu erinevus veresoontes. 15.Mis on kapillaarid? Kapillaarid on peenemad veresooned ehk juussooned, kapillaarid ühendavad arterid veenidega. 16.Milline veri voolab arterites? Arteriaalne veri ehk hapnikurikas veri. 17.Mis tähtsus on südameklappidel? Südameklapid tagavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja sealt edasi arteritesse. 18.Milleks kasutatakse EKG d? EKG.l tekkivate muutuste alusel saab diagnoosida häireid südametegevuses. 19.Millised muutused toimuvad organismis pärast vaktsineerimist?
2. Rakuhingamise käigus sünteesitakse kehale vajalik energia ATP molekulide näol VERERINGEELUNDKOND Vereringeelundkonna mood: 1. Süda-4 osaline-2 koda+2 vatsakest,hõlmased ja poolkuuklapid 2. Arterid ehk tuiksooned - viivad verd südamest, suurim on aort, kõige elastsemate ja venivamate seintega veresooned 3. Veenid ehk tõmbsooned toovad verd südamesse, pisut õhemad kui arterid, veeni siseseintel taskud ehk klapid 4. Kapillaarid ehk juussooned ühekihilise epiteeliga veresooned, mille kaudu toimub kopsukapillaarides ja kudedes gaasivahetus( difusiooni teel) Vereringeelundkonna funktsioonid: 1.Veri võimaldab hapniku, hormoonide, toitainete transporti (NB! Hapniku transpordiga seotud verevalk-hemoglobiin) 2. Veri tagab pideva ainevahetuse kehas 3. Veri ühtlustab meie keha temperatuuri 4. Veri osaleb organismi immuunsüsteemi olemasolus- leukotsüütidest ehk valgetest verelibledest LÜMFOTSÜÜDID
samal ajal depoodes. Kehaliselt treenitud inimese punalibled tulevad kiiresti depoodest välja, kuineid vajatakse, töötavate punaliblede arv suureneb j aparaneb hapnikutarbimise võime. Treenitud inimene talub paremini ka verekaotust. · Veresoonkond Kehalise töö ajal, kui süda paiskab välja suuri verekoguseid, on oluline, et veresoontes ei oleks südamele vasturõhku. Madal rõhk tekib veresoontes nende laienemisel, korraga avanevad paljud rahuolekus kinni olnud juussooned ja hapnikurikas veri pääseb koerakkudele väga lähedale. Hapniku kandmine iga rakuni paraneb. Töö lõppedes ahenevad sooned kiiresti ja hoiavad vererõhu vajalikul tasemel. Veresoonte võime aheneda ja laieneda on tarvilik kasoojusregulatsiooniks. Jahedas keha pindmised veresooned ahenevad ja organism ei jahtu liigselt maha. Kuumas laienevad pindmised veresooned ja organism annab soojust rohkem ära,kaitsted end nii ülekuumenemise eest.
vajatakse, töötavate punaliblede arv suureneb j aparaneb hapnikutarbimise võime. Treenitud inimene talub paremini ka verekaotust. Veresoonkond Eespool rääkisime veresoonte võimest laieneda ja aheneda. Kehalise töö ajal, kui süda paiskab välja suuri verekoguseid, on oluline, et veresoontes ei oleks südamele vasturõhku. Madal rõhk tekib veresoontes nende laienemisel, korraga avanevad paljud rahuolekus kinni olnud juussooned ja hapnikurikas veri pääseb koerakkudele väga lähedale. Hapniku kandmine iga rakuni paraneb. Töö lõppedes ahenevad sooned kiiresti ja hoiavad vererõhu vajalikul tasemel. Veresoonte võime aheneda ja laieneda on tarvilik kasoojusregulatsiooniks. Jahedas keha pindmised veresooned ahenevad ja organism ei jahtu liigselt maha. Kuumas laienevad pindmised veresooned ja organism annab soojust rohkem ära,kaitsted end nii ülekuumenemise eest
Südamelihase tugevusest oleneb, kui kiiresti ja jõuliselt suudab süda verd pumbata. Südamelihas areneb ja tugevneb ainult siis, kui ta pingutab, teeb tööd ja treenib ennast. Treenitud süda suudab ühe löögiga välja paisata suurema koguse verd kui treenimata süda. Kehalise töö ajal, kui süda paiskab välja suuri verekoguseid, on oluline, et veresoontes ei oleks südamele vasturõhku. Madal rõhk tekib veresoontes nende laienemisel. Korraga avanevad paljud rahuolekus kinni olnud juussooned ja hapnikurikas veri pääseb koerakkudele väga lähedale. Sel juhul hapniku kandmine iga rakuni paraneb. Töö lõppedes ahenevad sooned kiiresti ja hoiavad vererõhu vajalikul tasemel. Veresoonte võime aheneda ja laieneda on tarvilik ka soojusregulatsiooniks. Jahedas veresooned ahenevad ja organism ei jahtu maha nii kiiresti. Kuumas laienevad pindmised veresooned ja organism annab soojust rohkem ära, kaitstes ennast ülekuumenemise eest. Treenitud
Pikkajunärviimpulsidhingamis ja diafragmalihasedlihaste kokkutõmbuminesissehingaminekopsud on õhuga täitunudhingamislihastesse peatatakse signaalide saatminelihased lõtvuvadväljahingamine Kemoretseptorid TEE SKEEM Vereringe elundkond ringelundkond Selle moodustavad: 1. Süda nelja osaline (kaks koda ja kaks vatsakest) 2. Veresooned, 3 liiki a)arterid veresooned mis viivad vere südamest eemale b) veenid veresooned, mis toovad vere südamesse c) kapillaarid ehk juussooned need hargnevad kudedes ja läbi nende toimub gaasi ja ainevahetus. Funktsioonid 1. Tagab hapniku, toitainete ja hormoonide transpordi 2. Viib kudedest ära CO2 ja jääkained 3. Tagab pideva ainevahetuse organismis 4. Ühtlustab keha temperatuuri 5. Kannab kaitseüleasannet 1) moodustuvad valgelibled, mis hävitavad haigustekitajaid ja toodavad antikehi 2) vere liistakud tagavad vere hüübimise. Südame töö regulatsioon
Arterite seinad on kõige paksemad, kuid väga elastsed. Arterites paneb vere liikuma südame kokkutõmbed. Veenide seinad on õhemad ja nendes on vere ühesuunalise liikumise tagamiseks klapid. Veenid juhivad verd kudedest südame suunas. Vere panevad veenides liikuma kerelihaste kokkutõmbed. Arterite ja veenide seinad on mitmekihilised. Arterites liigub veri kiiremini kui veenides. Kõige peenemad veresooned on kapillaarid ehk juussooned. Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. Kapillaarides voolab veri väga aeglaselt. Juussooni leidub kõigis kudedes ja nende võrgustik on väga tihe. Juussoonte sein koosneb ainult ühest rakukihist, mis võimaldab ainete ja gaaside vahetust. Kapillaarid ühendavad artereid (punased) veenidega (sinised) hargnenud võrgustikuna.
Lameluudes toimub vereloome (punases luuüdis moodustuvad vererakud). Kollases luuüdis talletuvad rasvad, lihastes talletub varuna glükogeen. Miimilised lihased võimaldavad väljendada emotsioone. 3. Vereringeelundkond …koosneb 4-osalisest südamest ja veresoontest: arteritest, veenidest ja kapillaaridest. Arterid viivad vere südamest eemale, veenid toovad vere südamesse tagasi ja kapillaarid e juussooned on hargnenud kudedes, läbi nende toimub gaasi- ja ainevahetus. Funktsioonid: Tagab pideva ainevahetuse organismis. Võimaldab hapniku, toitainete ja hormoonide transporti. Transpordib kudedest ära tekkinud jääkained ja süsihappegaasi. Ühtlustab kehatemperatuuri. Kaitsefunktsioon – vereliistakud tagavad vere hüübimise; valgelibled (e
poole. Tekkinud silmatüsistuste raviks kasutatakse põhiliselt laserravi, mis vähendab veresoonte läbilaskvust ja hävitab mittetäisväärtuslikud uudissooned. Laserraviga püütakse peatada silmapõhja tüsistuste edasiarenemist. Laserravi vajaduse otsustab silmaarst. Silmapõhja sidekoestumisel ja ka klaaskeha verevalumi korral aitab ainult operatiivne ravi. 11.2 Neerukahjustused (diabeetiline nefropaatia) Neerudes on juussooned e kapillaarid keerdunud päsmakesteks. Vere liigne suhkrusisaldus võib neid väikeseid veresooni kahjustada ja areneb skleroos. See omakorda tingib neerude verevarustuse halvenemise. Neerude talitus häirub ja uriini hakkab erituma valku, tekib nn mikroalbuminuuria. Hiljem võib erituva valgu hulk suureneda ja organismis areneb valgupuudus. Seoses veresoonte kahjustusega käivitub mehhanism, mis tõstab vererõhku. Eristatakse staadiume:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
