Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rakedusbioloogia ning biotehnoloogia. Inimese anatoomia (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all?
  • Kuidas uued meetodid biotehnoloogias võimaldavad mõningaid haigusi diagnoosida?
  • Millised kahjud võivad kaasneda abordiga?
  • Milles seisneb tuumkloonimine?
  • Kes on GMO-d kuidas ja miks neid luuakse?
  • Millised on inimese energiabilansi komponendid?
  • Millised on peamised toitained ja miks meil neid vaja on?
  • Millised on igapäevase toitumise rusikareeglid?
  • Mis reguleerib seda?
  • Kuidas inimese hingamisrütm muudab hingamisgaaside omastamist?
  • Millised on peamised haiguste põhjused?
  • Mil viisil organism kaitseb ennast haiguste eest?
  • Mil viisil vaktsineerimine toimib?
  • Mida tähendab ületreening ja kuidas see kujuneb?
  • Millised on inimese organismis toimuvad pikaajalisemad muutused treeningu käigus?
  • Millist rolli täidavad pea- ja seljaaju ning mis ülesanne on piirdenärvisüsteemil?
  • Kuidas liigub info närviraku sees ja rakkude vahel?
  • Milleks need vajalikud on?
  • Mille poolest erinevad mälu erinevad tasandid?
Bioloogia III kursus
  • Rakendusbioloogia ajalugu, olulisemad sündmused (valik õpikust lk 18) – tuleb tead sündmuste järgnevust, mitte aastaarve.
    • Käärimise mikrobioloogilise olemuse kirjeldamine (1857)
    • Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine (1866)
    • Antibiootikumi – penitsiliin – massitootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks ( 1928)
    • J. Watsoni ja F. Crick avastavad DNA geneetilise struktuuri seaduspärasused (1953)
    • Esimene keharakkude (somaatilised rakud ) liitmisel saadud hübridoom ( 1965)
    • Esimese transgeense imetaja, hiire , loomine (1981)
    • Turule lubatakse esimene GMO organism (1994)
    • Sünnib esimene tuumkloonimise teel saadud imetaja (1997)

  • Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all?
    Rakendusbioloogia – seisneb, bioloogia haruteaduse poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ja teostamises.
    Biotehnoloogia – bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks.
  • Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi.
  • Toiduainetööstuses hapendatakse piimhappebakterite abil kurki, kapsast , piima. Juustusortides kasutatakse hallitusseeni.
  • Meditsiinis kasutatakse antibiootikume, mis on saadud näiteks rohehallikust eraldatud penitsiliinist.
  • Põllumajanduses kasutatakse biotõrjet, kus taimekahjureid hävitatakse teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega.
  • Reovete puhastamisel kasutatakse biopuhasteid ( aeroobsed bakterid paljunevad), mis lõhustavad orgaanilisi reoaineid.
  • Kuidas uued meetodid biotehnoloogias võimaldavad mõningaid haigusi diagnoosida?
    Keharakkude liitmine võimaldab eritüübiliste rakkude omaduste ühendamist. Liidetud rakkude abil saame toota antikehasid, mis tunnevad ära kindla aine või haigusetekitaja meie kehas. (nt. rasedustestid) Toodetud antikehi kasutatakse: diagnostikaks (viiruste ja bakterite tuvastamine ), ravimite hulga mõõtmiseks proovides, vererühmade määramiseks , vähkkasvajate ennetamiseks.
  • Miks on inimesel vaja teostada kunstliku viljastamist.
  • munajuhade umbsus, ei rasestu
  • sperme vähe ja väheliikuvad
  • viljakushäired
  • Millised kahjud võivad kaasneda abordiga?
    Ebaõnnestunud abort – abordijäänused.
    Ei pruugi hiljem lapsi saada
    Ema hilisemad psühholoogilised probleemid
    Võib rikkuda suhteid
    Alandab iivet
  • Too välja pool ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine , asendusemadus , abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese reproduktiivne kloonimine.
    KUNSTLIK VILJASTAMINE
    POSITIIVNE
    *lesbid saavad lapsi
    * vanemad naised saavad lapsi
    *terviserikke korral saab siiski rasestuda
    NEGATIIVNE
    * mees ei pruugi end isana tunda
    *võib saada mitmikud (ei tule toime)
    *sekkuma peab arst
    ASENDUSEMADUS
    POSITIIVNE
    *geipaarid saavad lapse
    *naine ei pea ise sünnitama, kui ei suuda loobuda ebatervislikust eluviisist.
    *oma ema ja isa geenid
    NEGATIIVNE
    *laps ei tunne ema häält ära
    *isa tunneb ennast väljajäetuna
    *naine jääb ilma lapsekansmisrõõmudest
    ABORT
    POSITIIVNE
    *saab vältida terviserikkega lapse sündi
    *majanduslik olukord ei luba last kasvatada
    *võimalus katkestada soovimatut rasedust
    NEGATIIVNE
    *ei pruugi hiljem lapsi saada
    *ema psühholoogilised probleemid
    *kaotab lapse – madal iive
    INIMESE TERAPEUTILINE KLOONIMINE
    POSITIIVNE
    *inimene saab asendada hävinud kudesid
    *eluiga pikeneb (rohkem aega elada)
    * meditsiin areneb
    NEGATIIVNE
    *riik peab kauem inimese eest hoolitsema
    *kallis
    *eetiline vastuolu (munarakust, millest peaks arenema inimene, areneb kude)
    INIMESE REPRODUKTIIVNE KOLOONIMINE
    POSITIIVNE
    * saad samade geenidega järglase
    *saaks arendada puhta rassi
    *parandata tunnuseid
    NEGATIIVNE
    * kloon vananeb enneaegselt
    *suurem osa klooniinviide sureb enne või pärast sündi
    * rahvaarvu suurenemine kurnaks maakera välja
  • Mida tähendab mõiste kloon, too kaks näidet (üks taimedest teine loomadest), kus looduses esineb klooni tekkimine.
    Kloon - isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond.
    Looduses esineb:

  • Milles seisneb tuumkloonimine ?
    Selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud .
  • Too näiteid kuidas rakuteraapia on meditsiinis kasutusel.
  • Kes on GMO-d, kuidas ja miks neid luuakse ?
    GMO – geneetiliselt muundatud organismid.
    * võõrgeenide sisseviimine teise organismi - organismile ilmneb mingi uus tunnus, mis on mingil teisel liigil.
    *geenide väljalülitamine ehk geeni knockout – organismil kaob mingi tunnus, sest rikutakse geeni struktuuri mutatsioonige.
    Näited: 1. mikroorganismidbakter toodab oma valkudele lisaks inimese valku. 2. loomad – lambad, kitsed , veised toodavad piimas/veres inimese ravivalke. 3. taimed – vastupidavus kahjuritele ja haigustele.
  • Milles seisneb geneetilise sõrmejälje idee ning isaduse ja isiku tuvastamine. Kuidas see metoodika töötab?
    Iga inimese sõrmejäljed on kordumatud.
    Isandus- laps on saanud osad mikrosatelliitlookused emad, osad isalt. Tuvastamisel peab välja tulema sama lookus nii isal kui lapsel.
    Genoomis on palju lookusi, mille fragmentidel on erinev pikkus. Nendest saadakse eri pikkusega DNA- fragmendid . Kui pilt eraldada geel elektroforeesiga, saadakse nähtav pilt.
  • Millised anatoomilised, füsioloogilised ja arengulised eripärad eristavad inimest teistest loomadest (võrdlus teiste primaatidega)?
  • Anatoomilised –
    *Püstine, kahejalgne liikumisviis - Luustik kohanenud püstiseks kõnnakuks
    *Muutused vaagna, jäsemete ja selgroo ehituses
    *Suhteliselt suur aju - hästi arenenud ajukoor
    *Näo ja ajukolju suhe muutunud võrreldes inimahvidega
  • Füsioloogilised –
    *osavad käed
    *aastaringne sigimine
    *pikk raseduse kestus
  • Arengulised –
    *artikuleeritud kõne
    *sotsiaalne mälu
    *mõisteline infovahetus
  • Millised eripärad peale anatoomiliste erinevuste eristavad inimest teistest loomadest (loetlege vähemalt neli erinevust)?
    *artikuleeritud kõne
    *sotsiaalne mälu
    *õppimisvõimeline olend
    *sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele
  • Kuidas paigutub inimene eluslooduse süstemaatikasse (milliste loomadega on koos või süstemaatilised üksused koos nimetustega)?
    Riik
    Loomariik
    Hõimkond
    Keelikloomad
    Klass
    Imetajad
    Selts
    Primaadid
    Sugukond
    Inimlased
    Perekond
    Inimene
    Liik
    Homo sapiens sapiens
  • Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad , millised on nende elundkondade peamised osad ( organid )
    Elundkond
    Ülesanne
    Organid
    Katteelund- kond
    1. Katab ja kaitseb inimkeha keskkonnast
    2. Tunderakud võtavad vastu ärritusi
    3. Valmistab D- vitamiini (luustumine)
    4. Melaniin (kaitse UV-kiirguse eest).
    5. On erituselund
    6. Nahaalune rasvkude on tähtis pehmendaja
    7. Temperatuuri regulatsioonis
    Juuksed, nahk, küüned
    Tugielundkond
    1. Võimaldab liikuda
    2. Tagab püstise asendi
    3. Toetab keha
    4. Kaitseb organeid
    Kõõlused, liigesed, luud , lihased
    Seedeelund-kond
    1. Organismi varustamine toitainetega
    2. Toidu lõhustamine
    3. Toiduosade imendumine verre ja lümfi
    Maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool , jämesool, pärasool, pärak
    Hingamiselundkond
    1. Organismi varustamine hapnikuga
    2. Gaasivahetus (vabanemine süsihappegaasist)
    Hingetoru , ninaava, kurk , kõri, kopsutorud , kopsud
    Ringeelund-kond
    1. Hapniku transport rakkudesse.
    2. jääkainete trasport
    3. stabiilse sisekeskkonna tagamine
    4. organismi kaitse ( antikehad )
    Süda, veresooned
    Eriutuselund-kond
    1. Eemaldada organimist jääkained ja mürkained
    2. Jahutada keha
    Neer, kusejuha , kusepõis, kusiti
    Närvisüsteem
    1. Reguleerib organismi elundite talitlust
    2. Kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd
    3. Kohandada organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele
    4. Vahendab ja töötleb informatsiooni
    Peaaju, meeleelundid , seljaaju, närvid
    Sisenõre-süsteem
    1. Reguleerib organismi eluvaldusi
    2. Hormonaalne kontroll
    Käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund , neerupealised, kõhunääre, munasari/ munand
    Sigimiselund-kond
    1. Toota sugurakke
    2. Viljastamiseks
    3. Kujunevad sootunnused
    Eesnääre, seemnesari , peenis, rinnanääre, munasari, emakas , tupp
  • Selgita mõistet homöostaas inimese näitel.
    Homoöstaas on võime säilitada stabiilne sisekeskkond isegi siis kui väliskeskkond on muutuv. Kuuma korral inimesel higistamine, külmaga kananahk jms. Energiabilanss , hingamine , vereringe , eritamine, termoregulatsioon . Säilitab: Temperatuuri, pH, gaaside hulk, veresuhkur, jääkainet tase, vee hulk
  • Millised on inimese energiabilansi komponendid? Millest sõltub inimese päevane energiavajadus ?
    E= A+K+M+V+U+T
    E toidu ja joogiga saadav energia
    A ainevahetus K kasv
    M soojuskiirgusena eralduv energia
    V väljaheide U uriin
    T töö mida tehakse
    Päevane energiavajadus sõltub:
    • vanusest
    • aktiivsusest
    • kehamassist
    • geenidest
    • soost
    • ümbritsevast keskkonnast

  • Millised on peamised toitained ja miks meil neid vaja on?
    Valgud – lihaste, hormoonide ja kudede ülesehitamiseks
    Rasvad – pikaajaline energiaallikas
    Süsivesikud – esmane energiaallikas
  • Millised on igapäevase toitumise rusikareeglid?
    *Vajame nii palju toitu, et hoida tasakaalus oma energiabilanssi.
    *3-5 söögikorda
    * mitmekesine toit
    *peaks vältima kahtlaseid dieete
  • Millist ülesannet täidab glükoos inimese organismis.
    Glükoos on organismi esmane energiaallikas
  • Millised on veres oleva glükoosi allikad inimese organismis.
    Süsiveskud, glükoosi sünteesimine, glükogeeni lagundamine
  • Millised organid ja millised hormoonid ning mil viisil reguleerivad inimese veresuhkru sisaldust.
    Kõhunääre eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verre suhkur, glükogooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama
  • Maksa ülesanded organismis (õp lk. 79).
  • vere glükoosisisalduse regulatsioon
  • aminohapete sisalduse regulatsioon
  • plasmavalkude süntees
  • vere punaliblede lagundamine
  • kahjulike ainete lagundamine
  • sapi tootmine
  • rasvade sisalduse regulatsioon
  • vitamiinide varu säilitamine
  • kolesterooli süntees
  • Milliste tegurite mõjul muutub inimese hingamissagedus – selgitage protsessi (mille alusel hingamissagedust muudetakse ja mis reguleerib seda)?
    Hingamine toimub tänu negatiivse rõhu tekkimisele rindkeres . Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus . Hingamissageduse regulatsioon toimub vere pH muutuse järgi, süsihappegaasi ja piimhappe hulga järgi.
  • Millised tegurid mõjutavad inimese pulsisagedust (selle tõus ja langus)
    Tõus: Sportlik tegevus
    Langus: Magamine
  • Kuidas inimese hingamisrütm muudab hingamisgaaside omastamist?
    Mida sügavamalt ja kiiremini hingata , seda rohkem omastab keha hapniku.
  • Millised on neerude peamised ülesanded organismides.
    *Jääkainete kogumine ja eritamine.
    *Vee ja soolade tasakaalu tagamine.
    *Vajalike ainete taasringlusse saatmine .
  • Mil viisil toimub neerudes vee ja teiste veres olevate sisaldiste kontroll (antidiureetiline hormoon – selle toime)?
    Antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasiimendusmist neerudest.
    • Mida enam on vastavat hormooni, seda enam vett imetakse tagasi.
    • Alkoholi mõju - imendumine
  • Inimese veebilanss – selle tulu ja kulupool – peamised veeallikad ja kuidas inimene vett kaotab.
  • Milline on inimese soojusbilanss – kuidas me saame ja kaotame soojusenergiat.
    Soojusbilanss = aurustumine , konvektsioon , soojuskiirgus , soojusvahetus
    Saame: radiatsioon, toit
    Kaotame: konvektsioon, soojuskiirgus, soojusvahetus, aurustumine
  • Kuidas toimub inimese termoregulatsioon erinevatel välistemperatuuridel.
    Kui keha temperatuuri on vaja langetada:
    1. Naha veresoonte laienemine.
    2. Higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur ületab 37°C.
    3. Soojustekke pärssimine.
    Kui keha temperatuuri on vaja tõsta:
  • Naha veresoonte ahenemine ;
  • Soojustekke suurenemine: lihasvärin ja kananahk
  • Mida tähendab termoneutraalne tsoon, mille poolest see erineb vee ja õhu keskkonnas ning miks on selline erinevus.
    Keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat nimetatakse termoneutraalseks tsooniks (25-30°C).
    Näiteks bürootöö korral oleks see ~22°C.
    Vees märksa kõrgem ~31-36°C.
    Vesi on parem soojusjuht kui õhk.
  • Millised on inimese kriitilised kehatemperatuurinäitajad ja miks sellised temperatuurinäitajad kehale kahjulikud on.
    Alumine temp 24 kraadi - nõrkus, kahvatus, häirunud kõne, muutused käitumises, minestamine
    Ülemine temp 42 – 44 kraadi - peapööritus, nõrkus, peavalu, virvendus silmade ees. Raskemal juhul: krambid , oksendamine, teadvuse kaotus, nägemishäired, kiirenenud pulss ja hingamine, kehatemperatuuri tõus.
  • Millised on peamised haiguste põhjused?
    HAIGUSPÕHJUSED
    Mittepärilikud
    Päriliku eelsoodumusega kõrgvererõhktõbi
    Pärilikud
    hemofiilia
    Füüsikalised
    nahapõletus
    Keemilised
    maksatsirroos
    Bioloogilised
    gripiviirus
  • Mil viisil organism kaitseb ennast haiguste eest?
    *Õgirakud hakkavad kohe haigustekitajaid hävitama
    *Osa valgetest vererakkudest tuvastab haiguse ning pärast seda hakkab tootma antikehasid.
    *Nahk ja sülg ei lase haigustekitajaid orgnismi.
    * Veri hüübib.
  • Mil viisil vaktsineerimine toimib?
    Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusetekitajaid, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda, kui immuunsüsteem õpib nende antigeene ära tundma ja suudab edaspidi organismi sattunud samu patogeene hävitada.
  • Mida tähendab treenigu juures ületaastumine ja kuidas see on seotud inimese sportlike võimetega (saavutustega). Mida tähendab ületreening ja kuidas see kujuneb?
    Ületaastumine – kui treening on piisava koormusega ja taastumiseks jääb palju aega, toimub ületaastumine, mis laseb lihastel areneda ning seega töövõime paraneb .
    Ületreening – tekib kui inimene teeb väga palju trenni korraga ning ei taastu selleks. Lihased hakkavad tegelema taastumisega ning töövõime ei parane.
  • Millised muutused toimuvad inimese kehas lühiajalise treeningu (90 minutit kestev jooks , rattasõit vms) kestel. Milline on organismi vastus neile muutustele.
    *Hapniku hulk väheneb
    *Süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb
    *Veresuhkru ja glükageeni hulk väheneb
    *Kehatemperatuur tõuseb
    *Vesi ja soolad higistatakse välja
    Homöostaas proovib neid näitajaid stabiliseerida.
  • Millised on inimese organismis toimuvad pikaajalisemad muutused treeningu käigus?
    *Muutused südames, suureneb ühe löögiga edasi pumbatav verehulk
    *Muutused kopsudes, hapniku omastamine paraneb
    *Muutused lihastes, tugevamad ja vastupidavad
  • Millist rolli täidavad pea- ja seljaaju ning mis ülesanne on piirdenärvisüsteemil?
    Peaajuga on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, tajud, õppimine, mälu, sihtmotoorika.
    Seljaaju on KNS vanim osa. Funktsioonid: Reflektoorne ja juhte funktsioon.
    Kehaline PNS ehk somaatiline juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) ja vegetatiivne tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed).
  • Kuidas liigub info närviraku sees ja rakkude vahel?
    Sünaps on ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu impulsse ÜHELT RAKULT TEISELE edastatakse.
    dendriidid on lühikesed , elektrilisi signaale närviraku keha suunas
    Akson e. neuriit juhib elektrilisi impulsse raku kehast kaugemale
  • Reflekside jaotus? Milleks need vajalikud on?
  • Tingimatud - Kaasasündinud nagu neelamis - ja imemisrefleks
  • Tingitud - Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid
  • Mille poolest erinevad mälu erinevad tasandid ?
    Lühimälu
    Püsimälu
    Sensoorne mälu
    Primaarne mälu
    Sekundaarne mälu
    Tertsiaarne mälu
    nägemismälu, kuulmismälu jne.
    Väga lühiajaline, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks.
    Väga kiire unustamine.
    Lühiajalise mälu kestus 15–20 (30) sekundit
    Lühiajalise mälu maht 7± 2 ühikut
    Tähenduse leidmine - defineerimine
    toimub kordamise teel.
    Kättesaadavus on aeglane vaja mõelda pikalt
    Unustamine ulatuslik
    Maht on suur
    Igavesti püsiv
  • Vasakule Paremale
    Rakedusbioloogia ning biotehnoloogia-Inimese anatoomia #1 Rakedusbioloogia ning biotehnoloogia-Inimese anatoomia #2 Rakedusbioloogia ning biotehnoloogia-Inimese anatoomia #3 Rakedusbioloogia ning biotehnoloogia-Inimese anatoomia #4 Rakedusbioloogia ning biotehnoloogia-Inimese anatoomia #5 Rakedusbioloogia ning biotehnoloogia-Inimese anatoomia #6 Rakedusbioloogia ning biotehnoloogia-Inimese anatoomia #7 Rakedusbioloogia ning biotehnoloogia-Inimese anatoomia #8 Rakedusbioloogia ning biotehnoloogia-Inimese anatoomia #9 Rakedusbioloogia ning biotehnoloogia-Inimese anatoomia #10 Rakedusbioloogia ning biotehnoloogia-Inimese anatoomia #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Karinava Õppematerjali autor
    *Rakendusbioloogia ning biotehnoloogilised rakendused
    *Miks inimene on erinev teistest organismidest?
    *Inimese elundkondade ülesanded
    *Päevane energiavajadus
    *Kloonimine
    *Haiguste põhjused

    Sarnased õppematerjalid

    Bioloogia gümnaasiumile II - Inimese elundkonnad-kloonimine-kunstlik viljastamine-biotehnoloogia
    9
    docx

    Bioloogia gümnaasiumile II - Inimese elundkonnad, kloonimine, kunstlik viljastamine, biotehnoloogia

    3) Antibiootikumi - penitsiliini - masstootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks. 4) James Watson ja Francis Crick avastavad DNA geneetilise struktuuri seaduspärasused. 5) Esimene keharakkude (somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom. 6) Esimese transgeense imetaja - hiire, loomine. 7) Turule lubatakse esimene GMO organism. 8) Sünnib esimene tuumkloonimise teel saadud imetaja. 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia - bioloogia avastuste rakendamine praktikas Biotehnoloogia - rakendusbioloogia valdkond, me etodite kogum, mille abil kasutatakse organismidele omas eid protses s e inimes e huvides 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. ravimitööstus - antibiootikumid põllumajandus - silo, väetised, biotõrje, GMO organismid jäätmemajandus - biogaa s, biopuhastid, biomuda, biolagunevad materjalid

    Bioloogia
    Bioloogia arvestuse küsimused
    14
    docx

    Bioloogia arvestuse küsimused

    2.Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine 3.Antibiootikumi- penitsiliin- masstootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks 4.James Watson ja Francis Crick avastavad DNa geneetilise sktruktuuri seaduspärasused 5.Esimene keharakkude(somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom 6.Esimese Trensgeense imetaja- hiire loomine 7.Turule lubatakse esimene GMO organism 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia- bioloogia avastuste rakendamine praktikas Biotehnoloogia-meetodite kogum, mille abil kasutatakse organismidele omaseid protsesse inimese huvides. 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. -piimatooted (on leitud mitmesugused piima hapendamise viise) -ravimitööstus (antibiootikumide väljatöötlemine, peitsilliin) -biotõrje (taimekahjurite hävitamine toksiinidega või teiste organismidega)

    Bioloogia
    Bioloogia konspekt - 12 klass
    23
    doc

    Bioloogia konspekt - 12.klass

    1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4

    Bioloogia
    Bioloogia kordamine - inimene
    4
    docx

    Bioloogia kordamine - inimene

    Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. Inimeste ja loomade sarnasused ja erinevused, Sarnasused rakuline ehitus, toitumine liikumine, paljunemine DNA, sotsiaalsus, ainevahetus, erinevused mõtlemisvõime, pikim eluiga inimesel .loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - rasvkoe ülesandeks on koguda varuained ja kaitsta organismi madalate temperatuuride ja siseorganeid kahjulike välismõjutuste, näiteks põrutuste eest .Sidekoed - Organismides on mitut tüüpi sidekudesid. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt rakuvaheaines. Rakuvaheaine ehitus ja hulk määrabki ära sidekudede erinevused

    Bioloogia
    Bioloogia - Neuraalne- ja humoraalne regulatsioon-homöostaas
    3
    doc

    Bioloogia - Neuraalne- ja humoraalne regulatsioon, homöostaas.

    Inimkehas on stabiilsena vaja hoida: energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon. 2) Energiabilansi mõiste. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? Energiabilanss - toidu ja joogiga saadav energia, sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. 3) Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1. Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine - kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi (CO2); 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel; 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega; 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel; 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres.

    Bioloogia
    Inimene - asend loomariigis-üldiseloomustus-iseloomulikud tunnused
    7
    docx

    Inimene - asend loomariigis, üldiseloomustus, iseloomulikud tunnused

    · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvaheainet väga vähe. Lihaskude- sile-,vööt- ja südamelihaskude Närvikude- Neuronid ehk närvirakud ning neid ümbritsevad gliiarakud. Ülesanded: Epiteelkude: Katab keha pealt ja seestpoolt Katab elundeid pealt Tagab ainevahetuse Kaitseb teisi kudesid Nõrede eritamine Võtab osa haavade paranemisest Sidekude: Tugifunktsioon- luukude, kõhrkude Seob teised koed elundis tervikuks Transpordi funktsioon (veri) Tihe sidekude moodustav kõõluseid (lihaste siduja luude külge) Kaitsefunktsioon (rasvkude- hoiab sooja, leevendab lööke; valged verelibled-

    Bioloogia
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    150
    docx

    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

    sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Siia kuuluvad eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes EI sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet; loomad, inimene. 4. Paljunemine. Paljunemine jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks. Mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega (eoskotid, eoskandjad, eoskuparded). Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (pooldumine, pungumine, rakise tükk, risoomid, mugulad, sibulad, varre-ja lehetükid). Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). 5

    Bioloogia
    Inimene kui tervikorganism
    42
    doc

    Inimene kui tervikorganism

    Keele areng on saanud toimuda eelkõige tänu aju suurusele ja struktuurile. Inimkeeles salvestatud ja edasiantava info hulk on erakordselt suur.  Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. Abielu on lisaks järglaste soetamisele ja kasvatamisele seotud majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete teguritega.  Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiat. Oskus valmistada ja kasutada tööriistu tuleneb eelkõige suurest ja keerukast ajust ning käte ja silmade kooskõlastatud tegevusest. Inimest iseloomustab sõltuvus asjadest. Inimese põhilised elutalitlused:  Gaasivahetus kopsudes.  Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe.  Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis.  Pidev energiavajadus.  Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel.  Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur

    inimeseõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun