Refleksid Mis on refleksid? Refleksidon närvisüsteemi talituse põhiavaldused. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talituse muutusena. Kaasasündinud refleksid Osad refleksid on kaasasündinud e. pärilikud, nt: Imemisrefleks Neelamisrefleks Pärilikud refleksid on tingimatud. Osa neist säilib terve elu, osa ainult lapseeas. Tingitud refleksid Osa refleksidest omandatakse elu jooksul, näiteks: Ohtudest põhjustatud valurefleksid Liigutusvilumused Nende reflekside kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar Refleksikaareks nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb. See koosneb: Erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest
Bioloogia 08.05.2012 Peaaju Suuraju · Moodustab 9/10 aju massist · Suuraju käärulises närvirakkude kogumikus tekib enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi · Suuraju jagnb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla mõhnkeha abil · Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sh. väikeaju, ajusild, keskaju ja pikliaju Vasak ja parem ajupoolkera · Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust · Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine · Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised · Meie aju vasak poolkera mõtleb sõnadega, parem poolkera aga mõtleb piltidega Suuraju koores paiknevad keskused · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks · Osad: o Mõtle...
Loputa suu. Kannatanul ei tohi oksendamist esile kutsuda. Spetsiifilised mürgistused. Pesu- või loputusvahendi, dušigeeli, šampooni või mõne muu pesuvahendi korral segage noaotsatäis sidrunhapet klaasi veega ning andke see kannatanule juua. Alkoholimürgituse korral kutsuge esile oksendamine, seejärel andke rohkelt juua. Olukorrad, kus ei tohi oksendamist esile kutsuda Kannatanu on koomas või teadvuseta. Kannatanul puudub neelamisrefleks. Kannatanu on tarbinud söövitava toimega mürki. Kannatanu on alla kuue kuu vana. Oksendamise kutsuvad esile: oksejuur apomorfiin seebilahus mehhaaniline stimulatsioon Kui kannatanul ei taastu peale esmaabi andmist normaalne enesetunne või Te ei oska esmaabi anda, siis tuleb helistada mürgitusliinile 16662, mis on avatud argipäeviti kell 9.00 - 17.00. Muudel aegadel tuleb helistada hädaabi lühinumbril 112. Kasutatud allikad http://www.16662
Sisenõrenäärmeteks nimetatakse kõiki neid näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats (tähtsaim, asub peaajus, juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete tegevust), käbikeha (asub peaajus, tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme), kilpnääre (suurim, asub kaelal kõri ees ja külgedel, hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkr...
Sisse hingamisel läbib õhk ninaõõne,neelu,kõri,hingetoru,kopsutorukesed ja jõuab lõpuks kopsudesse. -Sisenõrenäärmed on ajuripats,käbikeha,kilpnääre,kõrvalkilpnäärmed,neerupealsed,kõhunääre,sugunäärmed. -Ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. -Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaj...
REFLEKSID tingimatud on need, mis on kaasa sündinud e. Pärilikud refleksid nt. neelamisrefleks, osa kaasasündinud reflekse säilid kogu elu, osa ainult lapseeas. Tingitud refleksid on omandatud elu jooksul, kujunemine algab pärast sündimist nt
Närvisüsteem jaotub kaheks osaks: Kesk- ja piirdenärvisüsteem Kesknärvipõhiosaks on peaaju,mis kontrollib kogu organismi talitust. Peaaju koosneb suurajust,keskajust,vaheajust,piklikajust ja väikeajust. Hallaine koosneb närvirakkude kehadest,valgeaine moodustub närvirakkude pikad jätked Ajupoolkerad koosnevad enamasti valgeainest,välispind aga hallainest. Suurajuvälispinda nimetatakse kooreks. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed.sammuti kujutlusvõime Vasakpool aitab lugemise,kirjutamise,rääkimise,loogilise mõtlemise ja matemaatilisete võimetega. Ning kõnelemis keskus aga ka liigutusi juhtuv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded(hirm,rõõm)mõtted ja mälu Lühiajaline mälu Püsimälu Info säilib kõigest mõnest minutist paari Kkui pidevalt korrata aitabsee talletada ja tunnini.,võib talletada ühel ja samal ajal salvestada asju püsimällu,kogu omandatud seitse seostamatta ...
MIS ÜLESANNE ON NÄRVISÜSTEEMIL? REGULEERIB JA KOORDINEERIB ORGANISMIS KÕIKIDE ELUNDITE TALITLUST JA KOHANDAB SEDA SISE- JA VÄLISKESKKONNA MUUTUSTELE. MILLINE ON NEURONI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE? EHITUS: KOOSNEB RAKUKEHAST NING 2 LIIKI JÄTKETEST (DENDRIIDID, AKSON); TÖÖPÕHIMÕTE: ERUTUS KULGEB NEURONISSE MÖÖDA DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM (PEAAJUNÄRVID JA SELJAAJUNÄRVID); KONTROLLIB KOGU ELUTEGEVUST, REGLUEERIB LIIKUMISELUNDITE TÖÖD, SAAB INFOT VÄLISMAAILMAST; AUTONOOMNE: SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM , PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM; SELLE KAUDU TOIMUB SISEELUNDITE, SISENÕRENÄÄRMETE, SÜDAME JA VERESOONTE TALITLUSE REGULEERIMINE. SELJAAJU ASUB LÜLISAMBAKANALIS; ÜL...
info töötlemine. Vastu võetud otsus saadetakse järgmistele närvirakkudeni kuni see jõuab vajaliku organini mis otsuse täide viib . Refleksikaare osad ja selle toimimise põhimõte. ( Lk 91 triikrauaga pilt) Refleks on kiire tahtmatult toimuv vastusreaktsioon ärritusele. Refleksid jagunevad kaasasündinud ehk tingimatuteks refleksideks ja omandatud ehk tingitud refleksideks. Kaasasündinud refleks on näiteks neelamisrefleks Omandatud refleks on näiteks liigutuste vilumus.
organismi tahtlikke liigutusi. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. See reguleerib organismi ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Selle talitus on automaatne ja seda me ei teadvusta endale. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel pärilikud, nt. imemisrefleks või neelamisrefleks. Need on tingimatud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, nt. valurefleksid, liigutusvilumused. Refleksikaar on teed , mida mööda erutus kulgeb. Refleksikaar koosneb: *erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest; *närvikiududest(aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse KN- süsteemi; *KN-süsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs; *närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse KN-süsteemist vastavasse organisse; *reageerivast
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja valmistavad sugurakke SISENÕRENÄÄRMED (ülemised 7 )– toodavad hormoone otse verre, sest neil pole ...
talitlust, selle kaudu toimuvad ka olulised reflektoorsed tegevused: neelamine,oksendamine, köhimine jne. Miks tekib magevee puudus? Mis on tingitud ja tingimata refleksid? · Liigne kulutamine TINGIMATA- kaasasündinud refleksid , reflesid on pärilikud · Reostus Nt: imemisrefleks, neelamisrefleks TINGITUD- refleksid, mida on omandatud või õpitud elu jooksul, ei saa · Rahvaarvu kiire kasv pärandada Nt: käitumisrefleks, refleksid organismi kaitseks Miks peab metsa kaitsma? Mis on mälu? Mälu liigid( salvestamine, kättesaadavus, unustamine, maht)? · Et hoida ära kõrbestumist
meeleelundite närvid ja näärmete talitus Korraldab suhtlust Ainevahetus, välismaailmaga paljunemine Skeletilihased, Lõõgastumine/erutus tahtlikud liigutused Refleks? · Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Pärilikud (kaasasündinud) TINGIMATU Refl. · Imemisrefleks, neelamisrefleks · Osa eluaegsed, osa vaid lapseeas Elu jooksul omandatud TINGITUD Refl. · Paljud valurefleksid · käitumisiseärasused Refleksikaar · Tv lk 37 ül 3 · Ärritaja · Elund, mis võtab sõnumi vastu · Erutus liigub mööda tundenärvi ajju · Aju reageerib · Otsus · Erutus liigub mööda liigutusnärvi vajalikku kehapiirkonda · Inimene reageerib Kas... · Oskad selgitada, kuidas liiguvad kehas närviimpulsid!
Suuraju Selgrookanalis paik- Vaheaju nev nöörikujuline Keskaju närvirakkude kogum Piklikaju Väikeaju Refleksid Refleksid on närvisüsteemi talituse põhivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud- tingimatud, nt neelamisrefleks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul- tingitud, kujunemine algab pärast sündimist, nt ohtudest põhjustatud valurefleksid. Refleksikaar Tee mida mööda erutus kulgeb nim. refleksikaareks. Refleksikaar koosneb- erutust vastuvõtvatest(retseptoorsetest) närvirakkudest närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi
juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest. Vegetatiivne - juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste, mitmesuguste näärmete talitust. Selle talitus on automaatne. Selles eristatakse kahte vastandliku toimega osa: üks võimendab, intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse, teine põhjustab rahunemist ja lõõgastumist. 12.Too 2 näidet tingitud ja tingimatute reflekside kohta. Tingitud valurefleksid, käitumisiseärasused, liigutusvilumused. Tingimatud imemisrefleks, neelamisrefleks, lihaste venitusrefleks. 13. Võrdle tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingitud omandatakse elu jooksul, ei pärandu järglastele. Tingimatud kaasasündinud, pärandatakse edasi. 14.Nimeta refleksikaare osad õiges järjekorras (5)? 1. erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest 2. närvikiududest (aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4
28. Kui palju on inimesel peaajunärve? 12 29. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid? Näonärv 30. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib mälumislihaseid? Kolmiknärv 31. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib näo nahka? Kolmiknärv 32. Tingimatud refleksid on refleksid, pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid 33. näiteks silmaava, imemis, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne. 34. Tingitud refleksid on refleksid, omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel. näiteks Pavlovi koera refleks 35. Lühiajaline mälu on informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi, 36. Pikaajaline mälu on informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg. 37. Une vajadus täiskasvanul on 79 ja väikelapsel 1214 Kuidas toimivad organsüsteemid une ajal
Reageerimiskiirus väheneb, väheneb enesekontroll ja otsustusvõime, häirub koordinatsioon ja kõnnak, tekib kõnetakistus, halveneb nägemine, nõrgeneb kuulmine. 18. Mis on närviimpulss? Mööda närvirakke liikuv elektriline signaal. 19. Mis on refleksid ja kuidas neid jaotatakse? Too näiteid! Refleks-väga kiire tahtmatult toimuv reaktsioon ärritusele. Jaotatakse: a)Kaasasündinud ehk pärilikud refleksid-on tingimatud. Imemisrefleks ja neelamisrefleks. b)Omandatakse elu jooksul-on tingitud refleksid ehk järglastele ei pärandu. Toimivad kogu inimese eluea jooksul. Käitumisiseärasused ning liigutuste vilumus. 20. Nimeta refleksikaare osad ja ülesanded! 1)Erutust vastu võtvad närvirakud-sõrmenärvirakkudes (retseptorites) tekib triikrauda puudutades närviimpulss. 2)Närvirakud, mis juhivad närviimpulsi kesknärvisüsteemi (sensoorsed närvirakud)-sõrmedest saabunud impulss liigub seljaajju.
Kui ilmnevad hoo eeltunnused (juhul, kui neid on), asetage haige voodile või põrandale ja lõdvendage riideid, eriti särgikaelust. 3. Segase käitumise olemasolul suunake haige lähedastest ohtlikest piirkondadest eemale (sõiduteest, veekogust, kukkumisvõimalustest, teravatest objektidest jms.). 4. Vaadake kella, püüdke välja selgitada, kaua on hoog kestud. Jälgige haiget rahulikult teadvuse taastumiseni. 5. Krambi järel teadvusetult puudub haigel köha- ja neelamisrefleks. Haige võib sellises seisundis tõmmata hingetorusse sülge või oksemasse. Pöörake ta külili, pange ta kindlalt sellesse asendisse lebama. 6. Pärast hoogu on haige pisut uimane, võib-olla unine. Ärge teda segage, las lamab (magab) rahulikult. Harva võib pärast hoogu esineda ka rahutus. Sel juhul oodake samuti rahulikult kuni see möödub. 7. Väga pikkade suurte hoogude (krambi osa kestab üle 3 minuti) jaoks võib arst välja
1-Dendriidid on lühikesed ja hargnenud jätked,mis võtavad vastu signaale(ärritusi) ja juhivad neid edasi rakukeha poole.2-Neuriit e akson on pikk ja otsast hargnenud.Koos ümbritseva müeliintupega moodust neuriit närvikiu.Viib erutuse rakust välja.3-Müeliintupe tekitavad närvikiu ümber neurogliiarakud.See toimib isoleerkihina ümber neuriidi,kiirendab impulsi kulgemist ja aitab kahjustunud aksonil taastuda.4-Rakukehas paiknevad tuum ja organellid.5-Neuriitide laienenud otsad moodust närvilõpmeid.*Närviraku ül on tekitada ja juhtida närvi impulsi.*Närviimpuls põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise-ja välispinna vahel.-Nõrk elektriline muutus närvirakus.Rakumembraanis jaot 2ks:1)sisepind(neg laeng; K+ rakus sees.)2)välispind(pos laeng;Na+ rakust väljas). Närviimpulsside liikumist kehas reguleerib keskaju, info liigub närvisüsteemis nõ...
närvirakus edasi elektrilist signaali. Tingitud refleks Tingimatu refleks Antud refleksid on muutlikumad ja võivad Kaasasündinud reaktsioonid, mis on kergemini kaduda. geneetiliselt programmeeritud ja sünnihetkeks välja arenenud Refleksid, mida õpitakse elu jooksul Imemis- ja neelamisrefleks kogemuste najal Näpu ära tõmbamine kuumalt pliidilt Oksendamine Aevastamine Põie ja pärasoole tühjendamise refleks 1. Aktsioonipotentsiaal jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa. 2. Membraanis olevad Ca-kanalid avanevad ja Ca-ioonid liiguvad rakku. 3. Rakus olevad ülekandeainet sisaldavad põiekesed sulavad kokku raku membraaniga. 4
Kordamine Inimese talitluse regulatsioon Lk 90-143 1. Mis on homöostaas? Miks on see vajalik? Mille abil seda hoitakse? Vastus: Homöostaas on organismi püsiv sisekeskkond. Organism üritab seda peamiselt närvide ja hormoonide abil säilitada. Vajalik, sest see tagab selle, et organismi biokeemilised protsessid toimiksid. 2. Kuidas ja mille abil rakud omavahel suhtlevad? Vastus: 1) Hormoonidega, mis liiguvad küll veres, kuid mõjutavad teatud rakke 2) Närvirakkude signaalidel põhineb lihasrakkude töö, aistingud ja mälu 3) Rakud mõjutavad oma kuju muutes lähedase naaberraku tööd (nt valged verelibled) 4) Kasvufaktoril on signaallained (eritab tsütoplasma), mis kiirendavad või pidurdavad rakkude kasvu) 3. Kesknärvisüsteemi ehitus. Mis on ja kus asuvad hallaine ja valgeaine? Vastus: Koosneb pea- ja seljaajus ja juhib kogu organismi elut...
vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuulete?"). Kui kannatanu ei vasta, siis põlvita kannatanu rindkere kõrvale. Pane üks käsi tema kukla alla ja teine otsmikule, kalluta pea ettevaatlikult kuklasse (sellega vabastad ta hingamisteed)
Pidurdus võib olla üldine nt une ajal või osaline nt sügavasse mõttesse vajunu ei märka ümbruses toimuvat. · Aju töö on reflektoorne. Refleks on kesknärvisüsteemi vastus sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Eristatakse tingitud ja tingimatuid reflekse. · Tingimatud refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Nii on juba vastsündinul olemas antud eluperioodi suhtes olulised toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) On ka selliseid kohanemist hõlbustavaid reflekse, mis kaovad 3-4 kuu vanuselt (näiteks ujumine,tallapuuterefleks,peopesapuute refleks jne.) · Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. 8. Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist 9
NS Ülesanded: loob organismi sideme väliskeskkonnaga ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus. NS talituslik jagunemine s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX ! reguleerib skeletilihaste tegevust koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaaju...
-lakub ja üritab suuga haarata kõike, mis ette jääb, kuni lõpuks leiab rinna. Tundes rinna puudutust vastu põske, hakkab laps otsima, pöörates pead küljelt küljele, kuni leiab õige koha, avab suu ja haarab suure suutäie nibuvälja otsekui vaakumisse. Rinnanibul on seejuures üksnes teed juhatav roll. Laps hakkab imema tehes keelega lainelisi imemisliigutusi ja pigistab piima välja nii, et piimanire tabab tema suulae tagaosa. Seepeale käivitub neelamisrefleks ja imik neelab piima alla. Lapsele tuleb anda aega suu korralikult pärani avada ning alles siis tõmmata teda kukla taguse käega endale veelgi lähemale, nii et laps saaks haarata suure suutäie rinda. Laps peab lisaks nibule haarama vähemalt sama palju või isegi kaks korda rohkem nibu ümber olevat pruuni nibuvälja. Ainult siis saab ta piima hästi kätte ning imetamine on ka Sulle mugav. Kui lased samal ajal imiku vabal käel hoida oma sõrme, stimuleerib see otsimisrefleksi.
Beebi liigutab aktiivselt käsi ja jalgu, mida rohkem ta areneb, seda aktiivsemaks muutub. Pea on veel suur, aga selle kasv hakkab aeglustuma. Areneb haistmis ja maitsmismeel, mistõttu tunneb ta varsti esimest korda maitset. 12 raseduse nädal: Loode on ligi 8 sentimeetrit pikk ning kaalub umbes 20 grammi. Kopsud arenevad ning toimuvad esimesed primitiivsed hingamisliigutused nn lootehingamine. Beebil on tekkinud imemis ja neelamisrefleks. Arenevad närvirakud, mistõttu on loode võimeline mingil määral valu tundma. Nägu on tuntavalt inimnäo moodi. Igemete sees arenevad piimahammaste alged. 13 raseduse nädal: Beebi näeb üha rohkem inimese moodi välja. Pea ei ole enam nii suur .Lootel on olemas kõik luud ja lihased. Moodustuvad häälepaelad. Maitsmismeel on täiesti välja arenenud. Silmad liiguvad üksteisele lähemale. Kehale hakkavad karvakesed kasvama
MINU KODUAPTEEK 1.Palavikualandajad: NB! - Ettevaatusega tuleks neid kasutada verehaiguste,seedetraktihaiguste ja südamehaiguste põdejail. Solpadeine Üks kihisev tablett sisaldab 500mg paratsetamooli,8mg kodeiinfosfaathemihüdraati, 30 mg kofeiini. Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed: Vajadusel 2 tabletti lahustatuna vähemalt pooles klaasitäies vees 3..4 korda ööpäevas. Ibuprofen Täiskasvanud, eakad ja üle 12- aastased noorukid: IBUPROFEN'it tuleb kasutada minimaalses efektiivses annuses võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ravimit kasutatakse rohkem kui 10 päeva või kui sümptomid halvenevad, peab patsient konsulteerima arstiga. Operatsiooni- või traumajärgne valu, hambavalu, äge lihasvalu, liigeste nihestused ja nikastused: 400...600 mg kolm kuni neli korda päevas, ägeda valu ravi korral 800 mg kolm korda päevas.Teiste sidekoe haiguste korral on põletikuvastane valuvaigistav annus 600 kuni 2400 mg päe...
limbiline süsteem . REFLEKSID Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse: 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob.
1. Rakendusbioloogia ajalugu, olulisemad sündmused (valik õpikust lk 18) – tuleb tead sündmuste järgnevust, mitte aastaarve. 1.Käärimise mikrobioloogilise olemuse kirjeldamine 2.Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine 3.Antibiootikumi- penitsiliin- masstootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks 4.James Watson ja Francis Crick avastavad DNa geneetilise sktruktuuri seaduspärasused 5.Esimene keharakkude(somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom 6.Esimese Trensgeense imetaja- hiire loomine 7.Turule lubatakse esimene GMO organism 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia- bioloogia avastuste rakendamine praktikas Biotehnoloogia-meetodite kogum, mille abil kasutatakse organismidele omaseid protsesse inimese huvides. 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. -piimatooted (on leitud mitmesuguse...
Alkoholi liigtarvitamist vaadeldakse haiguslikuna siis kui alkoholi tarvitatakse teatud perioodi vältel sellises hulgas, et see kahjustab isiku tervist või tema sotsiaalset funktsioneerimist (st. tema tööülesannete, perekondlike ja sotsiaalsete kohustuste täitmist). 10 Alkoholimürgitus Alkohol pärsib närve, mis kontrollivad organismi tahtetuid talitlusi, nagu näiteks hingamine ja neelamisrefleks (neelamisrefleksi ülesanne organismis on vältida lämbumist). Oksendamine on liigse koguse alkoholi joomisel üsna tavaline, sest alkohol ärritab magu. Alkoholimürgituse tõttu teadvuse kaotanud inimese puhul on oht, et okse satub hingamisteedesse ja ta lämbub. Inimese alkoholisisaldus veres võib suureneda isegi pärast teadvuse kaotamist, sest alkoholi imendumine maost ja soolestikust vereringesse võtab rohkem aega kui joomine ise. Vale on arvata, et inimene magab end lihtsalt välja.
1. Rakendusbioloogia ajalugu, olulisemad sündmused (valik õpikust lk 18) tuleb teada sündmuste järgnevust, mitte aastaarve. 1) Käärimise mikrobioloogilise olemuse kirjeldamine. 2) Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine. 3) Antibiootikumi - penitsiliini - masstootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks. 4) James Watson ja Francis Crick avastavad DNA geneetilise struktuuri seaduspärasused. 5) Esimene keharakkude (somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom. 6) Esimese transgeense imetaja - hiire, loomine. 7) Turule lubatakse esimene GMO organism. 8) Sünnib esimene tuumkloonimise teel saadud imetaja. 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia - bioloogia avastuste rakendamine praktikas Biotehnoloogia - rakendusbioloogia valdkond, me etodite kogum, mille abil kasutatakse organismidele omas eid protses s e inimes e ...
Areneb haistmis- ja maitsmismeel, mistõttu tunneb ta varsti esimest korda maitset. Kõige olulisem arenguetapp on nüüdseks läbi, ees seisab kiire kasvamise ja küpsemise periood kuni sünnituseni. Kaheteistkümnes rasedusnädal Loode on ligi 8 sentimeetrit pikk ning kaalub umbes 20 grammi. Ta ujub emakas ringi ilma, et ema seda tunneks. Kopsud arenevad ning toimuvad esimesed primitiivsed hingamisliigutused nn lootehingamine. Beebil on tekkinud imemis- ja neelamisrefleks. Arenevad närvirakud, mistõttu on loode võimeline mingil määral valu tundma. Nägu on tuntavalt inimnäo moodi. Igemete sees arenevad piimahammaste alged. Kolmeteistkümnes rasedusnädal Loode näeb üha rohkem inimese moodi välja. Lootel on olemas kõik luud ja lihased. Moodustuvad häälepaelad. Maitsmismeel on täiesti välja arenenud. Silmad liiguvad üksteisele lähemale. Kehale hakkavad sel nädalal karvakesed kasvama.
NÄRVIRAKK EHK NEURON Sünaps- on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Signaal liigub neuronis ühes kindlas suunas. Sünapsid võimaldavad neuronil ärrituda või hoopis siis pidurdub. Sünapsid on elektrilised või keemilised. · Refleksid: Tingimatud refleksid- mis on kaasa sündinud, nt. Neelamisrefleks, Tingitud refleks- omandatud elu jooksul · Sisenõrenäärmed, kilpnäärmed, neerupealised, suhunäärmed, kõhunääre ehk pankreas Küsimused lk 71 1)Missuguse koe hulka kuulub rasvkude? Rasvkude kuulub sidekoe hulka. 2)Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet. Ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. 3)Kui palju rakke on inimese peaajus?
Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse: 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob.
Lootevee ülesanded: Kaitseb veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju. ARENG: · 1.arengukuu, kujunevad elundkondade algmed. · 2.arengukuu, 2,5cm, kujunevad aju, sõrmed ja varbad, magu ja maks, kopsud, kõrvad ja nina · 3.arengukuu, tekib väline sarnasus inimesega, 7.5cm, 3grammi, kujunevad: suguelundid, neerud, silmavärv, liigutused · 4.arengukuu, 15cm, 80grammi, kõik inimesele vajaliud asjad on olemas.. Kujunevad: imemis- ja neelamisrefleks, TOIMUB luustumine, kuni 3nda kuuni on luud kõhrelised · 5 arengukuu, ainult kiire kasv, · 6 arengukuu, 30cm, kaalub 600grammi, nahk on kortsuline, luud tugevnevad, kopsud täiustuvad · 7 arengukuu, kaalub üle kilo, RASVKOE moodustumine, regeerib valgusele ja helile. · 8 arengukuu, 40cm, kaalub 2kg, nahk sileneb, karvad kaovad, arenenud närvirakud · 9arengukuu, Normaalne rasedus kestab 38- 40 nädalat. +/ - kaks nädalat SÜNNITUS,
NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...
Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess. Pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurdus võib olla üldine nt une ajal või osaline nt sügavasse mõttesse vajunu ei märka ümbruses toimuvat. Aju töö on reflektoorne. Refleks on kesknärvisüsteemi vastus sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Eristatakse tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Nii on juba vastsündinul olemas antud eluperioodi suhtes olulised toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) On ka selliseid kohanemist hõlbustavaid reflekse, mis kaovad 3-4 kuu vanuselt (näiteks...............................) Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. NÄRVISÜSTEEM SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM kesknärvisüsteem e
INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO ...
Refleksikaar koosneb: 1. Erutust vastu võttev retseptor 2. Närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. Kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadud erutus analüüsitakse 4. Närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse 5. Reageeriv organ mingi lihas või nääre Refleksid jaotuvad: 1. Tingitud refleksid esile kutsutud ärritaja poolt, järglastele ei pärandu 2. Tingimatud refleksid pärilikud e kaasasündinud, imemisrefleks, neelamisrefleks Mälu Närvisüsteemi üldiseks omaduseks on info vastuvõtt, salvestamine ja väljastamine. Tänu sellele on inimene võimeline kohanema ümbritsevaga õppimise teel. Kui inimesel ei oleks võimet õppida, ei oleks mälu ja ei oleks meenutamise võimet, siis ei suudaks ükski inimene ellu jääda. Info töötlemise alusel jaotub mälu järgmiselt: 1. lühimälu: a) sensoorne selles salvestatakse meeleelunditest saadud signaalid, mõnesajaks millisekundiks,
§ Refleksikaareks nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb. § Refleksikaar koosneb: 1. erutust vastuvõtvatest närvirakkudest; 2. närvidest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi; 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest (keskustest), kus toimub erutuse analüüs; 4. närvidest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse; 5. reageerivast organist. § Kaasasündinud refleksid on tingimatud, näiteks neelamisrefleks. § Tingitud reflekside kujunemine algab pärast sündimist. Need omandatakse elu jooksul, näiteks liigutusvilumused. 13 v Veebilanss- saadav ja eralduv veekogus peab organismis olema tasakaalus. Vee saamine Vee kadu v Energiabilanss- saadav ja kuluv energa peab organismis olema tasakaalus. Vastasel korral kehakaal ei säili püsivana.
Hobusel ja seal suurim. keelealune nääre - lima alalõualuunääre - seroosse nõre ja lima segu. Veisel suurim. 7. Neelamine ja söögitoru talitlus. Neelamine järgneb peale seda, kui toit on hästi mälutud. Neelamisel on kaks faasi: tahtlik ja tahmatu. Tahtlikus faasis lükatakse toidupala keele abil kurku. Kui toidupala satub kurku, siis sensoorsed närvilõpmed saavad signaali, et miski on neelus ja algatavad tahtmatu faasi ning vallandub neelamise refleks. Kui neelamisrefleks on algatatud, siis seda peatada enam ei saa. Neelu põhifunktsiooniks on, et ainult õhk satuks hingamisteedesse ja ainult toit ja vesi satuksid söögitorru. Toidupala neelamisel hingamine peatatakse hetkeliselt. Protsessis osaleb 20-30 eri lihast – õigeaegset kontraheerumist ka lõdvestumist juhib ajus neelamiskeskus. Neelamise ajal sulgub kõrikaas e epiglottis, mis võimaldab toidul üle trahhea makku libiseda. Söögitoru koosneb kahest lihaskestast, loomadel suures osas vöötlihaskiud
näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. · Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob.
näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. · Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob.
ACCESORIUS XII KEELEALUNE NÄRV keel, kaela eesmise grupi lihased N. HYPOGLOSSUS Eksamil V, VII, X, teistelt nimetus ja mida teevad. 16 KÕRGEM NÄRVITALITLUS ● suuraju koore tegevus, seotud lähimate koorelauste tuumadega Tingimatud refleksid ● tahtele allumatud ja pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid - silmaava-, imemis-, oksendamis-, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne ★ Nende abil toimub elundite ja elundsüsteemide töö reguleerimine ja kooskõlastamine ainult kindlates keskkonnatingimustes. ● Osad tingimatud refleksid esinevad vaid lapseeas, osad säilivad kogu elu. ● Samas kõik refleksid ei avaldu sünnist alates, vaid lisanduvad organismi erinevatel arenguetappidel. - nt sugurefleksid avalduvad alles siis, kui algab puberteediiga ja saabub suguküpsus.
kaudu ja reguleerivad silelihaste, müokardi, näärmete ja rasvkoe talitlust. (siseelundite regulatsioon) 2) Kesknärvisüsteemi regiooni järgi, kus paikneb refleksikeskus. - Spinaal- e seljaaju refleksid (urineerimine, defikatsioon) - Kraniaal-e peaaju refleksid (süljeeritus, hingamine, südametegevus, hirm) 3) Refleksi kujunemise aja järgi - Kaasasündinud e tingimatud refleksid · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) - Omandatud e tingitud refleksid (Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega. Tingimatud refleksid on seotud madalama närvitalitlusega (selja- ja piklikajuga)).
Refleksi kulgemise teed nim refleksikaareks. Refleksikaar koosneb: erutust vastuvõtvatest retseptorites aferentsetest närvikiududest, mis juhivad erutuse KNS-i KNS-i teatud piirkonnast, kus toimub erutuse analüüs eferentsetest närvikiududest, mis juhivad erutuse KNS-st vastavasse organisse reageerivast organist. Osa reflekse on inimesel pärilikud (e kaasasündinud), need on tingimatud refleksid. N: imemis- ja neelamisrefleks. Teine osa reflekse omandatakse, õpitakse elu jooksul. Need on tingitud refleksid, mis järglastele ei pärandu. N: käitumisrefleksid, refleksid organismi kaitseks. Paljud tingitud refleksid on ebapüsivad, kaotades elukeskkonna muutudes oma tähtsuse. Homöostaas inimesel Vaatamata erinevatele väliskeskkonna tingimustele, suudavad elundid ja elundkonnad teha tavaliselt oma talituses vajalikke muudatusi ja kindlustada rakkudele keha sisemuses optimaalsed tingimused
o täiskasvanud diabeetikutele kuni 6 glükoositabletti (sisaldavad 20 grammi süsivesikuid ja tõstavad veresuhkrut 4 mmol/1 võrra). Lastele anda 3 - 4 glükoositabletti. o paar tükki suhkrut o 3-4 teelusikatäit mett või keedist (mett on hea määrida suu limaskestale keele alla) o paar kommi või 3-4 küpsist o 4-5 keedetud kartulit o 2 kääru leiba o 4 kääru saia Raske hüpoglükeemia esmaabi: Diabeetik ise ennast aidata ei saa. Kui inimene on teadvuseta ja tal puudub ka neelamisrefleks, siis ei tohi talle anda midagi süüa ega juua - lämbumisoht! Kutsuda viivitamatult kiirabi. (Süstitakse tilkinfusiooniga 20% glükoosilahust nii kaua, kui inimene tuleb teadvusele või kui veresuhkur tõuseb 8-10 mmol/1.) Pärast teadvusele tulemist anda I klaasitäis piima või 1 võileib. Hüperglükeemia Hüperglükeemia on seisund, mille puhul veresuhkrutase tõuseb normist kõrgemale. Põhjused: 1. Insuliiniannuse muutumine (vähendamine või süstimise ajal muutumine). 2
Parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. # ilma pupillide ahenemine # Rohke vedela sülje eritumine # SLS tõus langus ja südamelihase kontraktsioonide nõrgenemine # Maomahla nõristumine # Mao- ja sooleperistaltika tugevnemine # Bronhide valendiku ahenemine 28. Reflekside jaotuvus ja refleksikaar. 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
