Eostumisperiood kaks nädalat alates viljastamise hetkest. U 36 tunni pärast hakkab sügoot jagunema, nädalaga on juba 100 rakuline kogum, selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge. Embrüonaalperiood kolmandast nädalast 8nda nädala lõpuni. Kujunevad kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad. Looteperiood üheksandast nädalast sünnini, olemas on kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest, loode kasvab kiiresti. Kerged beebid kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest (50%). Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi ja on häiritud uutest olukordadest (20%). Aeglaselt reageerivad vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud, vähem aktiivsed. Refleksid: Kõndimisrefleks- laps teeb kõndimis liigutusi, kaob 2-3 kuuselt. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali ja siis tagasi kehajuurde tagasi, kaob 4 kuuselt. Otsimisrefleks pead puudutades keerab oma pead ja teeb suu lahti (otsib ...
Antioksüdandid Antioksüdandid on ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket. Terves organismis valitseb antioksüdantide ja vabade radikaalide vahel tasakaal. Vabad radikaalid muutuvad ohtlikuks kui tasakaal saab rikutud. Antioksüdandid katkestavad vabade radikaalide poolt alustatud ahelreaktsioone. Radikaalide poolt alustatud ahelreaktsiooni tulemusena võib hakata arenema kasvaja. Antioksüdante saame: · toiduga, kusjuures antioksüdandid tugevdavad vastastikku teineteise toimet, mistõttu on oluline, et organism saaks neid toiduga üheaegselt terve komplekti · keha toodab organismis (koeensüüm Q10, lipoehape, melatoniin) Meie organism on välja arendanud kolm antioksüdantset ensüümi, mis kaitsevad meid 24 tundi päevas pidevalt terve elu. Ebatervislike eluviiside ja tasakaalustamata toitumise korral sellest ei piisa. Antioksüdantide toimel: · pidurduvad vananemisprotsessid; ...
Kui seda luua ei suuda, võib tal areneda üksindus- ja isoleeritustunne. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Raugaiga Seitsmes eaperiood on raugaiga. See esineb aastatel 75-90. Sellele järgneb pikaealisus, mis on siis alates 90. eluaastast. Selles arengustaadiumis vaatab inimene tithi tagasi oma elule- ta võib olla sellega kas rahul või tunneb, et on elanud valesti. Süveneb taandareng ning organism on vastuvõtlikum haigustele- sagenevad kroonilised haigused. Vananemisprotsessid ilmnevad kõikides kehaorganites. Vanurid on tihti üksikud ning võivad kergesti unustada lähisündmusi. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kasutatud kirjandus: Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. Valgus, Tallinn, 1973. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. Valgus, Tallinn, 1988. J. Uljas, T. Rhumberg. Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Koolibri, Tallinn, 2002. Taskuteatmik ,,A ja O". Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2008. V. Maanso, R. Selg. ,,Laps on jõudnud murdeikka"
Paber iseseisev töö 1. mis on paberi põhikomponendiks ja kus seda leidub Paber koosneb peamiselt jahvatatud taimsest kiudainest. Põhikomponendiks on tselluloos, mida leidub paljudes taimedes ja puidus. 2. millistelt taimedelt saab paberi valmistamiseks kõige paremate omadustega tselluloosikiudu Eriti head on pikki tselluloosikiude sisaldavad okaspuude puit, lina, kanep, kõrrelised, puuvill, bambus, dzuut, rotang, ramjee. 3. missugune toormaterjal leidis Euroopas paberi valmistamisel algselt kasutamist mis iseloomustab sellest valmistatud paberit Euroopas oli esialgu paberivalmistamise toorainena kasutusel kalts ja mingil määral ka tekstiili töötlemise jäägid. See tooraine oli odav ja kõikjal leiduv, kulusid ja lagunesid ju linast valmistatud rõivad kandmisel. Kaltsupaberil on iseloomulik hallikas värvus ja see o...
4. Oksüdatiivne stress soodustab põletike (nt reumatoidartriidi), südamehaiguste, pahaloomuliste kasvajate, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning paljude teiste haiguste teket. Rakkude reageerimisel hapnikuga tekkivate vabade radikaalide kahjustava toimega aitavad toime tulla antioksüdandid nagu A-, C- ja E-vitamiin, flavonoidid, koensüüm Q10, seleen, tsink jt, mille mõjul pidurduvad vananemisprotsessid, alaneb vere kolesteroolisisaldus, väheneb ateroskleroosi, südamehaiguste, insuldi ja kasvajate tekke risk jne. Oksüdatiivse stressi puhul on paigast ära organismi happe-leelise tasakaal: happeline seisund loob soodsad tingimused kasvajate arenguks ja muudab meid vastuvõtlikuks rasvumisele ja paljudele muudele hädadele. Happelisust soodustavad antibiootikumid, suitsetamine, alkohol,
teineteise toimet, mistõttu on oluline, et organism saaks neid toiduga üheaegselt terve komplekti; · keha toodab ise (koensüüm Q10, melatoniin, lipoehape). · NB! Meie organism on välja arendanud kolm antioksüdantset ensüümi, mis kaitsevad meid 24 tundi päevas pidevalt terve elu. Ebatervislike eluviiside ja tasakaalustamata toitumise korral sellest ei piisa. Antioksüdantide toimel: · Pidurduvad vananemisprotsessid. · Alaneb kolesteroolitase. · Väheneb ateroskleroosi risk. · Väheneb südamehaiguste ja insuldi risk. · Aeglustub Alzheimer'i tõve protsessid. · Väheneb kasvajate tekkevõimalus. · Vähenevad sigaretisuitsust tekkivad kahjustused. · Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C, A, E, karotenoidid, flavonoidid, ubikinoonid, seleen, mangaan ja tsink. Vitamiinid · C - vitamiin on antioksüdantide antioksüdant - kaitseb
Teiseks on protestandid(23,3%).Järgmisena on teised kristlased (4,4%), siis moslemid (1,9%). Teised usud moodustavad 11,8%. 2.1. Kanada rahvastiku vanuseline struktuur. Üldiselt loetakse ühiskonda vananevaks, kui üle 65 aastaseid on ühiskonnas rohkem kui 7% . Kanadas on see 15,2% ja on maailmas selle protsendiga 24ndal kohal (võrdluseks Eesti on 10ndal kohal). Riik peab aktiivsemalt tegelema vananemispoliitikaga, et kindlustada endistele tööinimestele väärikas vanaduspõlv. Vananemisprotsessid puudutavad ka lapsi, noori ja keskealisi ning vanadust on raske mõista, kui ei tunta inimese teisi elujärke. Riigi rahvastiku vanuseline struktuur 15,20% 16,10% 0-14 15-64 65+
KIIRENEMA 10.-12. ELUAASTAL, POISTE KASV 12.-14. ELUAASTAL; TOIMUVAD KIIRED BIOLOOGILISED MUUTUSED (KUJUNEVAD SUGUTUNNUSED, SAAVUTATAKSE SUGUKÜPSUS). INIMESE ARENG TÄISKASVANUEAS 1) VARANE TÄISKASVANUIGA (20.-40. ELUAASTA): FÜÜSILISED VÕIMED ON KÕRGTASEMEL, 2) KESKMINE TÄISKASVANUIGA (40.-60. AASTA): FÜÜSILISE TEGEVUSE TASE LANGEB; TEKIVAD ORGANISMISISESED MUUTUSED, MIS VÕIVAD ESILE KUTSUDA MUUTUSI MINAPILDIS, 3) HILINE TÄISKASVANUIGA (60. -60+): SAGENEVAD KROONILISED HAIGUSED; VANANEMISPROTSESSID ILMNEVAD KÕIKIDES KEHAORGANITES. TUNNETUSLIK ARENG, J. PIAGET' TEOORIA PÕHILISED IDEED 1) SENSOMOTOORNE STAADIUM (SÜND 2. ELUAASTA): ÕPITAKSE TUNDMA KESKKONDA JA SELLEGA TOIME TULEMA PEAMISELT MEELTE JA LIIGUTUSTE KAUDU; 2) OPERATSIOONIEELNE STAADIUM (3.-7. ELUAASTA): HAKATAKSE OBJEKTIDE JA NÄHTUSTE TÄHISTAMISEKS KASUTAMA SÜMBOLEID (SÕNU); LAPS USUB, ET KÕIK MÕTLEVAD TEMAGA ÜHTEMOODI NING ET TEMA ON SÜNDMUSTE PÕHJUSTAJA; 3) KONKREETSETE OPERATSIOONIDE STAADIUM (7.-12
eluaasta paiku. · Füüsilise arengu täiskasvanueas võib jaotada 3 perioodi: varane, keskmine ja hiline täiskasvanuiga. · Varane täiskasvanuiga 20-40 aastaselt, füüsiliste võimete kõrgtase. · Keskmine täiskasvanuiga 40-60 aastaselt. Füüsilise tegevuse tase hakkab langema ja toimuvad organismisisesed muutused, nt menopaus ja nägemisteravuse langus. · Hiline täiskasvanuiga 60 kuni surmani. Sagenevad kroonilised haigused. Vananemisprotsessid. Nävrisüsteemi areng · Sündides on inimesel olemas peaaegu kõik närvirakud. · Pärast sündi hakkavd tohutu kiirusega arenema seosed närvirakkude vahel. Nende seoste algse vähesuse tõttu ei jäägi imikueast mingit mälestust. · Rikkalikuma arengukeskkonnaga lapsed on intelligentsemad. · Ajus toimuvad muutused kogu elu vältel, osa närviühendusi tugevneb osa nõrgeneb. · Ühe ajupoolkera kahjustumisel võib teine tema funktsioonid üle võtta.
Need võivad põhjustada muutusi ka inimese minapildis. Vananemise kiirus on isikuti erinev, sõltudes paljudest teguritest: geneetilisest soodumusest, keskkonnamõjudest (UV toime nahale). Ebameeldivusi saab vähendada, kui noorusest peale järgida tervislikku eluviisi (korrapärane füüsiline koormus, ratsionaalne toitumine jne). Hiline täiskasvanuiga - 60aastaselt ja vanemalt, sagenevad kroonilised haigused (nt südamehaigused, kõrgvererõhutõbi). Vananemisprotsessid ilmnevad suuremal või vähemal määral kõikides kehaorganistes. NB! inimesed võivad ka väga vanalt olla väga heas vormis. Närvisüsteemi areng Sündides on inimesel olemas praktiliselt kõik närvirakud. Pärast sündi hakkavad arenema tohutu kiirusega seosed närvirakkude vahel. Nende seoste vähesuse, minatunde ja kõne puudumise tõttu ei jäägi imikueast mingit mälestust.
SISSEJUHATUS Ettevalmistus vananemiseks Me kõik teame juba noorest east alates, et me kunagi vananeme. Kuid vähe on neid, kes tegelikult end selleks ette valmistavad. Ja ometi tuleks seda teha nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt. Inimese tervis ja heaolu vanaduses sõltuvad suurel määral sellest, kuidas ta on elanud ja mida kogenud nooruses ning keskeas. Vananemisega seotud mõisted Vananemine ja vanadus on kahetised mõisted. Mitmesugused vananemisprotsessid toovad kaasa nii positiivset kui ka negatiivset tagajärgi. Negatiivsest küljest toob vanadus kaasa mitmesuguseid kaotusi, näiteks keha jõetuks muutumist, haigusi, muutusi välimuses, tegevusvõime vähenemist, üksindust, ühiskondliku positsiooni nõrgenemist või otsest kõrvalejäetust. Positiivsete vananemisega seotud seikadena mainitakse sageli kogemuste, mitmesuguste oskuste ja tarkuse lisandumist. Vanadust võib vaadelda ka kui harmoonia ja paljude vabaduste ajajärku
Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. Naha ehitus 2. Naha funktsioonid: 3. Termoregulatsioon 4. Soojusbilanss 2. Kriitilised temperatuurid: 3. Tugi ja liikumiselundkond 1. Funktsioonid 4. Vananemine 7. Kordamine 8. Närvisüsteem 1. Piirdenärvisüsteem 2. Närvisüsteemi funktsioonid 1. Sünapsid 2. Erutus ja pidurdus sünapsid 3. Kesknärvisüsteemi reflektoorne tegevus 4. Mälu 1. Mäluhäired 9. Vananemisprotsessid kesknärvisüsteemis 1. Bioloogilised rütmid 1. Uni 10.Fundamentaalteadus ja rakendusteadus 1. Bioloogia seos teiste teadustega 2. Rakendusbioloogia lähtekohad 3. Meditsiini praktika 4. Bakterite pärmi ja hallitusseente kasutamine biotehnoloogias 11.Inimese pärilikud, päriliku eelsoodumusega ja mittepärilikud haigused
1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
