Võimaldab meil koguda informatsiooni Koordineerida informatsiooni Anda informatsiooni edasi efektoritele Aju informatsioon LÜHIMÄLU: Sensoorne mälu- unustamine (kestus 1sekund) Primaarne mälu- harjutamine ja unustamine (kestus sekundid) PÜSIMÄLU: Sekundaarne mälu- unustamine (kestus minutid...aastad) Tertsiaarne mälu- unustamist pole(kestus püsiv) Mäluhäired Pea trauma Vereringe häired Mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid Intokatsioon Hormoonid Täielik mälukaotus ehk amneesia Lühiaegsed mäluhäired ehk hüperamneesia. Vähenenud võime meeles pidada ehk hüpoamneesia. TÄNAN KUULAMAST!
MÄLUHÄIRED Mäluga on seotud mitu ajupiirkonda, eelkõige teatavad ajukoorealad (nt. otsmikusagar) la limbiline süsteem. Suuraju poolkerad kannavad erinevaid mälufunktsioone. Nii ilmnevad parema poolkera kahjustuse korral häired ruumilisvisuaalses mälus ning vasaku poolkera kahjustusel sõnalises (keelelises). On täheldatud ka virgatsainete osa mäluprotsessides (nt seostub atsetüülkoliini vähesusega Alzheimeri tõbi) Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Iga inimene võib aegajalt midagi unustada või olla raskustes meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. AMNEESIA ehk mälulünk on teatud sündmuste mitte mäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. Eristatakse kahte amneesia vormi(suuna järgi):
tiivad. Tema aja-ja ruumitaju, mälu ja keskendumisvõime, kriitikameel ning koordinatsiooni- ja reaktsioonivõime nõrgenevad. Refleksid aeglustuvad, suureneb söögiisu, eriti magusa järele. Kanepitoodetel on ka valuvaigistav toime. Suurte koguste tarvitamisel võivad tekkida hallutsinatsioonid. Võimalikud on paanika- ja ärevushood. Pikaajaline mõju tervisele: Pikaajalisel tarvitamisel tekib osadel tarvitajatel pidev väsimus, kaob huvi ümbritseva suhtes, tekivad keskendumisraskused, mäluhäired ja nõrgeneb tähelepanu. Kanepisuits sisaldab oluliselt rohkem vähkitekitavaid aineid kui tubakasuits Pidev tarvitamine kipub tekitama ka unehäireid ning psüühilist sõltuvust. Tarvitamine võib põhjustada ka korduvaid pettekujutlusi (flashback). Lisaks tekivad limaskesta põletikud, krooniline bronhiit, oluliselt kahjustatakse hingamisteid. 5. Sissehingatavad ained Kuidas saadakse: Toodetakse erinevatest kemikaalidest. Lihtsasti kättesaadavad poest.
Narkootilised ained ja aju Sõltuvus Ihaldus, tung Võimetus Võõrutusseisundid Tolerantsuse teke Aeg Kanep THC(tetrahüdrokannabinool-C21H30O2) Kaifitunne-lõõgastunud, rahulik Kõrvaltoime: koordinatsioonihäired, nälg ja mäluhäired Dopamiin Hävitab ajurakke > Ei teada täpselt. Tubakas Nikotiin (C10H14N2) Tunned end mõnusalt Atsetüülkoliin Tekitab tolerantsust Tugev iha tubaka järgi Kas kanepi suitsetamine on parem kui tubaka suitsetamine? https:// www.youtube.com/watch?v=fNBTD7awlno Kasutatud allikad: http://www.jellinek.nl/brain/index.html http://et.wikipedia.org https://www.google.ee/ - Pildid
Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.suur aju-paiknevad keskused(mõtlemis, kõnelu, maitsmis,haistmis).vaheaju- regul. Ainevahetust, paljunemist, keha t, stress.Keskaju-automaatsete liigutuste keskus, lihaste liigutused.Piklikaju-regul tahtele allumatuid tegevusi(hing, süd töö). Prim-sensoorne ümbersõn ja sümbolid.püsimäl-sekund-primaar mälust kordamine ja harjutamise teel.unustatakse eelneva v järgneva info segavast mõjust.Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal.Vähenenud võime meeles pidada(hüpoamneesia)alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse hälguliselt.Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihast...
Nahk puhas. Regulaarselt tarvitab insuliini. Suhtlisaldis ja meeldib nalja teha. Hea isuga. Defekatsioonihäired puuduvad. Allergiad puuduvad 1. OBJEKTIIVSED JA SUBJEKTIIVSED ANDMED Objektiivsed andmed: 57 a. Meespatsient, 178 cm pikkus, 69 kg. Vererõhk 136/80, 36,5 kraadi, veresuhhkur 7,8. Tarvitab insuliini, diabeet. Vasak jalg säärest amputeeritud nekroosi tõttu. Nahk puhas. Mäluhäired, isikus orienteeritud. Suhtlisaldis. Hea isu. Defekatsioonihäired puuduvad. Allergiad eitab. Köndi alumine serv tsünootline, haavast tuleb eritist ja haava servad põletikulised, patsient 2x kukkunud peale opi. Subjektiivsed andmed: Suitsetab paki päevas. Enesetunne hea. Kurdab probleemi seoses kukkumisega, mis juhtunud 2 korda, harjumatu peale amputatsiooni ühe jalaga hakkama saada. 3
Creutzfeldt ja varsti pärast Creutzfeldti teine Saksa neuroloog Alfons Maria Jakob. 1922. aastal nimetati haigus Creutzfeldti-Jakobi tõveks. Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitajaks peetakse priooni, mis võib edasi kanduda nii pärilikult kui ka nakkuslikult Prioonid on ebanormaalselt muundunud, iselaadseid haigusi tekitavad isekordistuvad valgumolekulid. Haigusele on iseloomulikud järjest süvenevad ebakindel kõnnak, dementsus, mäluhäired, isiksuse muutused, hallutsinatsioonid, lihasetõmblused, lihasejäikus. Võib esineda ka unehäireid, nägemishäireid, kõnehäireid, raskusi kõnest arusaamisega, peapiirkonna närvide halvatust, krambihooge. Prognoos elule on halb: haigus lõpeb tavaliselt surmaga 312 kuud pärast haigestumist.
Sisu põhjal jagatakse unehäired kolmeks: Düssomniad (psühhogeensed häired) Parasomniad (anormaalsed nähtused) Muud unehäired Insomnia Unetus e. insomnia on unehäire Suutmatus magama jääda Katkendlik uni Liigvarajane ärkamine Inimene magab aga mitte sügavalt Ei teadvustata seda Insomnia Esineb naistel ja vanematel inimestel Põhjustaja võib olla stress Kõrvalnähud: ärevus, mäluhäired, hallutsinatsioonid, vägivaldne käitumine Uneapnoe Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus Ilmneb öö jooksul tihti Esineb ülekaalulistel meestel ja vanematel inimestel Kõrvalnähud: masendus, seksuaalhäired, keskendumisraskused, peavalud Somnambulism Somnambulism ehk unesrändamine Kombineeruvad uni ja ärkvelolek Magaja on suuteline nägema, kõndima ja rääkima Somnambulism
VITAMIIN A Leidumine: maks, munad , porgand, kõrvits. Miks vaja? Luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks. Puudusel: kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Üledoseerimisel: maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid). VITAMIIN B Leidumine: pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted, maks, kala. Miks vaja? Oluline roll raku ainevahetuses. Puudusel: Seedehäired, nõrkus, isutus, meeleoluhäired, emotsionaalne labiilsus, mäluhäired, koordinatsioonihäired. Üledoseerimisel: nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus, äge tahhükardia, hingamispuudulikkus ning harva ka anafülaktiline sokk. VITAMIIN C Leidumine: mustsõstra ja kibuvitsa marjades, jõhvikas, kapsas, paprikas, pähklites, tsitruselistes. Miks vaja? Suurendab organismi vastupanuvõimet haigustele. Puudusel: organismi vähene vastupanuvõime haigestumisele, veritsevad igemed, haavade aeglane paranemine...
Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas 1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühho...
pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. Millised stressi tagajärjed? · masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine · nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus · mäluhäired ja keskendumisprobleemid · tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha · madal enesehinnang · väsimus · peavalu · lihaspinged · seedimisprobleemid · unehäired · dipressioon Kuidas vabaneda stressist? Säilita positiivne hoiak: · Ära muretse asjade pärast, mida sa ei saa muuta · Sea endale reaalseid eesmärke · Püüa mõista sind ümbritsevaid inimesi, ole salliv · Oska puhata ja puhkusest rõõmu tunda
tugevdab immuunsüsteemi immuunsüsteemi häired B1 (tiamiin) süsivesikute/ rasvhapete/ Närvitalitluse häired, aminohapete ainevahetus, ärrituvus, depressioon, närviimpulsside ülekanne, seedekulgla tegevuse häired, ajutegevus, mälu mäluhäired, tursed B2 (riboflaviin) Nägemisprotsess, naha/juuste/küünte Silmade valgustundlikkus, normaalne areng, depressioon, rakuhingamine juuste välja-langemine, kasvupeetus B6 (püridoksiin, Aminohapete, süsivesikute, valkude Väsimus, depressioon,
Prioonhaigused Kristin Tisler 12.klass Inimesel on eristatud nelja prioonhaigust: Kuru CreutzfeldtJakobi tõbi (CJD) GerstmannStraussleri tõbi (GSD) enamus juhtudest leitud perekondlikult pärilikuna Fataalne perekondlik unetus ainult pärilikuna mõnes suguvõsas Loomadel kreibi lammaste ja kitsede kratsimistõbi veistehullus ehk hullulehmatõbi (BSE) Nakatumine Prioonhaigused on nakkushaigused, kuid on ka võimalik haigestumine ilma välise nakkuseta. Haigestunud organismis ei teki antikehi priooni vastu. Haiguse peiteaeg on väga pikk, olenevalt liigist ja nakatumise teest mitmest kuust 10 aastani. Pr ioon Prioonid ehk on viirustest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajad. Prioonid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonid kahjustavad pea ja seljaaju. Nende toi...
Narkootikumide jaotus toime järgi 1)Stimulandid ehk ergutid(kokaiin,amfetamiin,ecstasy,kofeiin,nikotiin) 2)Depressandid ehk rahustid(alkohol,rahustid,opaadid,kanep) 3)Hallutsinogeenid: a)looduslikud-meskaliin,maagilised seened,LSA. b)sünteetilised-LSD,PCP(fentsüklidiin),ketamiin,ecstasy. Amfetamiin(stimulandid) Mõju ja tunnused: 1)meeleerksus,unetus,isutus 2)Kõrgendatud meeleolu(eufooria),jutukus ja püsimatus 3)Agressiivne ja stereotüüpne käitumine 4)Laienenud pupillid 5)Kiire pulss 6)Kõrge kehatemperatuur ja higistamine 7)Värisemine ja lihaste tõmblemine 8)närvilisus,rahutus,ärrituvus 9)Püsimatus ja võimetus rahulikult paigal olla 10)kõhnumine. AMFETAMIIN(STIMULANDID) Click icon to add picture Kanep(depressandid) Mõju ja tunnused: 1)põhjuseta õnnetunne ja naeruhood 2)jutukus ja elav käitumine 3)aja,ruumi ja vahemaade väär hindamine 4)kõrgenenud enesehinnang,vähenenud enesekriitika ...
Vasakukäelisus Mis on vasakukäelisus Käelisus väljendab teatud rõhuasetust inimese ajus Vasakukäelisus on pärilik Umbes 10% inimestest Diagnoosimine Vasakukäelisuse diagnoosimiseks enne lapse sündi kasutatakse toonilise kukla refleksi fenomeni. Sirutamise refleks on identne dominantse käega Ümberõppimise tagajärjed Primaarsed tagajärjed: keskendumishäired (kiire väsimine) mäluhäired probleemid lugemise ja õigekirjaga häired rääkimisel kuni kokutamiseni välja peenmotoorilised häired Ümberõppimise tagajärjed Sekundaarsed tagajärjed: alaväärsuskompleksid tagasitõmbumise tendents teesklemine küünte närimine neurootilised ja psühhosomaatilised nähted kuni täiseani välja Vasakukäelisuse ilminguvormid Genotüüpilised vasakukäelised: Vasakukäelised, kes kirjutavad vasaku käega ja
http://et.tree-pictures.com/images/treephotos- redwood/redwood-dawn/dawnredwoodbark.jpg Kiirus ilma müeliinita rakkudes 1 m/s Müeliiniga rakkudes 100 m/s Näited tekkivatest häiretest Müeliinkesta õhenemise ja hävimise tagajärjel võivad tekkida: Nägemishäired Refleksi- ja liikumishäired Aistingulised häired Tujumuutused Urineerimishäired Mäluhäired Demüeliniseerivate häirete päritolu 1. Allergilised Experimental allergic encephalomyelitis Acute disseminated encephalomyelopathy Acute hemorrhagic encephalomyelopathy Experimental allergic neuritis Guillian-Barre syndome (tõenäoline) 2. Teadmata päritolu Multiple sclerosis Devic's disease 3. Infektsiooniline päritolu (aeglased viirusinfektsioonid) Progressive multifocal leukoencephalopathy Visna (lammastel) Näited humaanmeditsiinist
Liigne alkoholi tarbimine Narkootikumide tarbimine Vähene liikumine ja istuv eluviis Ebatervislik toitumine Erinevad komponendid Kognitiivne ehk mõtlemise osa Emotsionaalne komponent Füsioloogiline osa Käitumuslik osa Füüsilised sümptomid väsimus; peavalu; lihaspinged; seedimisprobleemid. Psühholoogilised sümptomid masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine; nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus; mäluhäired ja keskendumisprobleemid; tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha; madal enesehinnang. Käitumuslikud sümptomid muutused söögiisus rohke alkoholi ja tubaka tarbimine rahutus agressiivne ja vaenulik käitumine intensiivsed emotsionaalsed reaktsioonid (nt karjud, puhked nutma) muutused tööharjumustes asjade edasilükkamine, tegevusetus või liigne rabelemine hajameelsus, unustamine, keskendumisraskused Koolistress Põhjused:
jaoks mürk ja seetõttu kahjustab see tugevalt maksa (näiteks maksatsirroos ja maksapõletik). Rasedad ja noored ei tohiks üldse alkoholi tarbida, kuna alkohol kahjustab aju ja rasedatel ka loodet. Võivad tekkida tõsised tüsistused. Alkoholi juues tekib inimesel tajutav heaolutunne, väheneb reaktsiooni kiirus, mille tõttu on alkoholijoobes inimesed väga ohtlikud näiteks liikluses. Suuremate koguste ärajoomisel võib tekkida tugevad tasakaalu- ja mäluhäired. Iga inimese keha on erinev seega on ka nende alkoholitaluvus erinev. Mõned inimesed ei kannata alkoholi ja võivad liigse alkoholitarbise korral haiglasse sattuda või surra. Teised aga kannatavad väga suuri koguseid ja muutuvad näiteks vägivaldseks ja on ohuks kaaskodanikele. Alkoholi aitab kehast välja saada ainult aeg. Et vältida jäädavaid kahjustusi, tuleb vältida või piirata alkoholijoomist. Kui inimene on sõltuvuses alkoholist,
V: Alkoholi joobeastet määratakse vere etanoolisisaldusega. Alkoholisisaldust veres hinnatakse promillides (1 % = 10 ‰ ) 0,5-1,5‰ - kerge joove 1,5-2,5‰ - keskmine joove 2,5-3,5‰ - raske joove Üle 3,5‰- eluohtlik joove, raskekujuline mürgitus 5) Millised tunnused kaasnevad inimesel joobe astmetega? V: Kerge joove – liigutuste elavnemine, meeleolu kõrgenemine Keskmine joove – loidus, liikumis-, kõne- ja mäluhäired Raske joove – hingamis- ja vereringehäired, eluohtlik Surmav kogus 6-8ml etanooli 1kg kehakaalu kohta. 6) Milliseid organeid ja kuidas etanool kahjustab? V: Etanool kahjustab: Maksa - suure alkoholihulga korral hävib osa maksarakke ja ei taastu, tekib rasvmaks, alkohoolne maksapõletik, pöördumatu maksa sidekoestumine. Süda ja vereringet – südamelihase kahjustus, südame rütmihäired, kõrge vererõhk ja verevalandus ajju ehk ajuinsult.
hulk.Ravimeid ja nõuandeid koguneb erinevatelt arstidelt ja lõpuks on tegemist suure ravimhulgaga, mida vanur ei oska enam õigesti kasutada. Retseptiga väljakirjutavatest ravimitest kasutavad eakad kõige enam vereringeelundite ravimeid.Järgnevad kesknärvisüsteemi ravimid ja analgeetikumid.Küsimüügis on tavalisemad analgeetikumid,vitamiinid,mikroelementide preparaadid,lahtistid ja köharohud.Eaka puhul keskseiks probleemiks on mitme ravimi samaaegne kasutamine, langenud taluvus ja mäluhäired. Eakate ravimisel on konkreetseks riskiks ravimi üledoseerimine, mis on tingitud eliminatsioonimehhanismide nõrgenemisest ühelt poolt ainevahetuses ja teisalt neerude talitluses.Eliminatsiooni aeglustumine tähendab raviaine sisalduse ja farmakoloogilise mõju suurenemist.Kesknärvisüsteemi ravimid ja alkohol mõjuvad vanuritel intensiivsemalt. Väga pajlud eakad kasutavad minu meelest põhjendamatult trankvillisaatoreid.
Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressi mõiste on kujunenud käibefraasiks. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutseda. •Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda. •Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib ...
iidne india ravim vaimuhaiguste raviks KLASSIKALISTE PSÜHHOOSIRAVIMITE PEAMISED KÕRVALTOIMED · Ekstrapüramidaalnähud (maskinägu, treemor (käte või lõua/näo värisemine), rigiidsus (lihasjäikus), koreaatilised liigutused) varane düskineesia (keele, näo, ülajäsemete kontrollimatud liigutused), ravimparkinsonism (akineesia (liigutusvõime kaotus), hüpomiimia (miimikavaesus), lihaspinge, tegevustreemor), akatiisia (tugev motoorne rahutus); hilisdüskineesia · Mäluhäired · Suukuivus, kõhukinnisus, nägemishäired; higistamine · Kehakaalu suurenemine · Uimasus · Asendihüpotensioon; elektrilised muutused südames · Prolaktiini eritumise suurenemine, sellest günekomastia, Galaktorröa (patoloogiline piima rinnast väljavool)/amenorröa ja häired seksuaalelus Neuroleptikumid suurendavad proolaktiinisisaldust (nad täätavad dopamiinile vastu) PSÜHHOOSIRAVIMITE OHTLIKUIM KÕRVALTOIME · Ilmneb pikajalisel ravimisel, eriti vanematel patsientidel
või desinfitseerimisvahendiga puhastada. Kui pärast hammustust märgatakse ringikujulist punetust või muid sümptomeid, tuleb pöörduda kohe arsti poole. Haigused mida puugid võivade levitada Puukentsefaliit: võsapuuk ja laanepuuk Gripitaolised haigusnähud võib kulgeda raskelt ning haarata kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad omakorda tekkida püsivad jääknähud Tasakaaluhäired,jäsemete halvatused,peavalu, keskendumis- ja mäluhäired Ei levi inimeselt inimesele Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus. Puukborrelioos: kahjustab nahka, närvisüsteemi,liigeseid ja südant võsa- ja laanepuuk Puukentsefaliidi leviku kaart Kuidas end puukide eest kaitsta Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on + 5 kraadi. Vältida tuleks viibimist kõrges rohus või alusmetsas Heledad riided Kinnine, pikkade varrukatega riietus ja pikad püksid
Piirdenärvi süsteem- närvid,ühendavad pea-ja seljaaju kõigi keha piirkondadega 1)Sensoorne ns- retseptoritest kesknärvisüsteemi sinaale toovad tundenävid. 2)Somaatiline-kesknärvisüs-st skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.. 3)Autonoomne- näärmetesse,elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid (sümpaatiline “Põgene ja võitle“, parasümpaatiline-talitleb efektiivselt pukeolekus „Puhka ja seedi“). Närvirakk- närvisüsteemi funktsionaalne üksus, neurohormoonid võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule. Humoraalne regilatsioon-Organismi töö reguleerimine hormoonide abil.Hormoonid moodustatakse sisenõrenäärmetes. Neuraalne reg.- Organismi talitluse reguleerimine närvisüsteemi abil. Peaaju osad- Suuraju: paiknevad keskused- liigutus,mõtlemis,kõnelus,maitsmis,haistmis, kuulmis,nägemis,naja...
Minu väide: Kanepi legaliseerimine ei ole põhjendatud. 1. Teadusuuring/statistika ( http://www.narko.ee/kanep/ ) Üks põhjustest, miks kanepi legaliseerimine ei ole põhjendatud seisneb selles, et kanepi tarbimine on tervisele väga kahjulik. Kanepitooteid tarvitades muutub inimese maailmataju ja käitumine. Pikaajalisel tarvitamisel tekib osadel tarvitajatel pidev väsimus, kaob huvi ümbritseva suhtes, tekivad keskendumisraskused, mäluhäired ja nõrgeneb tähelepanu. Pidev tarvitamine kipub tekitama ka unehäireid ning psüühilist sõltuvust. Tarvitamine võib põhjustada ka korduvaid pettekujutlusi.Lisaks tekivad limaskesta põletikud, krooniline bronhiit, oluliselt kahjustatakse hingamisteid. 2. Konkreetne näide elust enesest (http://www.ohtuleht.ee/560866/kanepit-tarvitanud-laste- lood-deemonid-peeglis-elu-antidepressantidega-ja-kehvad-valikud-tooturul ) 15
korraks Tavalised kaebused: Migreen Fibromüalgia - Fibromüalgia on haigus, mis väljendub eelkõige lihases esineva valuga, millega võib kaasneda katsumisel tundlike kühmude esinemine. Unehäired Funktsionaalsed seedehäired Väsimus Kliiniliselt ärev Kurnatud patsient Tahhükardia Pea- ja seljaaju haigused Isoleeritud mäluhäired ja muutused käitumises Dementsus Vähemalt kaks järgnevatest: Kahjustunud: o uue õppimine, uue või hiljuti omandatud informatsiooni säilitamine (kahjustatud lühiajaline mälu) o Komplekssete ülesannetega toimetulek o Abstraktne mõtlemine o Ruumililiste- ja orienteerumisvõimete langus o Kõne kahjustus (afaasia)
★ Võib tekkida suhkurtõbi. Ülekaalulistel täheldatakse sageli liiga kõrget või liiga madalat vererõhku, suur on ka südamepuudulikkuse jms. tekkimise oht. ★ Suurem osa söödud toidust kulutatakse rasvkoe alalhoidmiseks ja tekitamiseks. Kõige sagedamini tekivad seetõttu seedeorganite (maksa ja sapipõie) haigused, sapikivid, langeb soolestiku lihaste toonus, tekib kõhukinnisus. ★ Tekivad hingamisraskused, mis toovad kaasa unisuse, peavalud, mäluhäired, uneaegse lämbumise, norskamise ja lühiajalised hingamisseiskused. ★ Luustiku ja lihastiku probleemid. Võib tekkida selgroo- ja jalaliigeste põletik. ★ Liigne kaal mõjub hävitavalt ka närvisüsteemile, põhjustades närvipõletikke, radikuliiti jms. ★ Meestel võivad liigsed rasvladestused põhjustada eesnäärme- ja pärasoolevähki, naistel aga emaka-, munasarja-, piimanäärmete ja sapipõievähki. Kuidas vabaneda ülekaalust?
Närvisüsteem - juhib ja reguleerib inimprganismi kõigi elundite talitamist See jaguneb 2 osaks: kesknärvisüst. ja piirdenärvisüst(närvid).Kesknärvisüst : pea-ja seljaaju. Väikeaju-reg. Lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju-reg. Tahtele allumatuid tegevusi Keskaju-Närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihaste pingeseisundi Vaheaju-regl. Ainevahetust, paljunemist, keha Suuraju-painevad kõrgema mõtlemistasandi keskused, sensoorsed keskused(nägemine...) Ajukoores kujuneb mälu, millel on võime salvestada, säilitada ja taasesitada inffi. Sensoorne mälu-lühiajaline,väga kiire unustamine, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks Lühiajaline mälu-kestus 30sek, Selle laiendamisvõimalus- infi üldistamisega suurteks ühikuteks, et õppimine roimuks peab uus teadmine pikaajalisse mällu jõudma, infole tähenduse leidmine, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega Pikaajaline mälu-info liikumine sellesse toimub kordamise teel, k...
rtisol2.svg/250px-Cortisol2.svg.png Toime inimorganismile, kõrvalmõjud Farmakoloogilistes doosides manustatuna võivad sünteetilised glükokortikoidid põhjustada mitmeid kõrvaltoimeid, ebamugavustundest eluohtlike seisundite ja surmani. Kõrvalmõjud võivad olla järgmised: immuunpuudulikkus, hüperglükeemia, insuliini resistentsus, glükokortikoidide indutseeritud osteoporoos, kaalutõus, hypercortisolemia, mäluhäired ja tähelepanupuudulikkus, primaarne neerupealiste koorolluse puudulikkus, lihaste lõhustumine, lipomatoos, kesknärvisüsteemi ülierutuvus (eufooria, psühhoos), ovulatsioonipuudus, kasvupeetus, rohekae, kaed jpt. Glükokortikoididega seotud Glükokortikoidid takistavad haigused: antigeeni äratundmist • Addisoni tõbi - primaarne makrofaagi poolt, takistavad
................................................................................... Kodeerimise eripära.............................................................................................................. Motivatsioon......................................................................................................................... Ainevalda süvenemine.......................................................................................................... Mäluhäired................................................................................................................................ Kokkuvõte..................................................................................................................................... Kasutatud kirjandus...................................................................................................................... Sissejuhatus
Võib tekitada vaimset sõltuvust, tarvitaja tahab kanepit üha uuesti suitsetada Kanepisuits võib sisaldada kordi rohkem vähkitekitavaid aineid kui tubakasuits Mõnikord põhjustab kanep peapööritust ja ajab oksele, eriti siis, kui samal ajal juuakse alkoholi Mõned kasutajad tunnevad kanepit suitsetades paanikat ja hirmuhooge Kanepi mõju all liigeldes on suur võimalus õnnetustesse sattuda, näiteks ülekäiguradadel, ratast või autot juhtides Enamik suitsetajatel tekivad mäluhäired ja keskendusmisraskused, mõnikord unehäired SEADUSED Eesti seadus ei tee vahet, kas narkootikume müüakse või antakse tasuta, karistus on sama!!! Narkootilise aine suures koguses käitlemise (omandamise, edasiandmise ja veo) eest karistatakse esimesel korral vangistusega 110 aastat, järgmisel korral on karistus juba 3 15 aastat. Kui isik püüab saada narkootiliste ainete käitlemisest suurt varalist kasu, siis saab teda karistada vangistusega 620 aastat või eluaegse vangistusega
Lihased on pingul ning adrenaliin paiskub vereringesse. Suureneb pinge ja närvilisus. Muutud kergesti ärrituvaks ning rahutuks. Sisesekretsiooninäärmete ja hingamiselundite tugevad kahjustused Kõrghelilised müra allikad. lennukimootorimüra lähedal 120130dB rokikontsert 105140 dB reaktiivlennuki müra lähedal üle 140 dB püssipauk 180 dB Psühhikahäired rahutus stress merehaigus peavalu tahtejõuetus impotentsus meeleolukõikumised mäluhäired neuroosid, psühoosid, hüsteeria Müra levimine keskkonnas Müraallika olemus (punkt- või lineaarne allikas) Kaugus mürast Sumbumine õhus Tuul Temperatuur- ja temperatuuride vahe Tõkked, ehitised, tarad jne... Pinnasesse neeldumine Peegeldused Õhuniiskus Sademed Müra punkt allikat iseloomustab Müraallika suurus on väike võrreldes vahemaaga müra kuulajani Müra levib allikast ühtlaselt igasse suunda ja vähendab 6 dB
need vallandada nii inimlikust kui ka hoolitsemise aspektist väga koormavateks kujunevaid käitumismuutusi (Eloniemi-Sulkava jt 2007: 18). Dementsuse diagnoosiga patsiendil on nõrgenenud vähemalt kaks järgmistestkognitiivsest tegevustest: 1) mälu, 2) võime mõista kõnet ja rääkida, 3) võime planeerida ja täide viia erinevaid tegevusi 4) võime käsitleda ja lahti mõtestada visuaalset informatsiooni (Alzheimer's Association 2007: 2). 1.1 Mäluhäired esimene rühm Mööduvad mäluhäired võivad olla tingitud ajuvereringe lühiaegsetest häiretest,migreenitüüpi peavaludest, epilepsiast (kramptõbi), ravimite liigsest tarvitamisest,alkoholist ning kergematest ajukahjustustest. Ravitavad mäluhäired (dementsus) võivadolla tingitud organismi ainevahetuse häiretest ja sisesekretsiooninäärmete (kilpnääre,neerupealised) talituse häiretest või südame-, maksa-,
võimete kahjustamine.Sageli põhjustab dementsust mõni progresseeruv ajuhaigus, näiteks Alzheimeri tõbi, ajuvereringehäired, Lewy kehakeste haigus või otsmikusagara degeneratiivne haigus. 2.3.2. Alzheimeri tõbi Alzheimeri tõbi on kõige levinum dementsust põhjustav haigus, sest see põhjustab 70% kõikidest dementsusjuhtumitest. Alzheimeri tõve puhul koguneb ajusse amüloidseid naaste, kuid haiguse põhjus on seni teadmata. Esimesteks haigusnähtudeks on mäluhäired. 7 Samuti muutub uue õppimine raskemaks. Haigus algab hiilivalt ja areneb varajasest Alzheimeri tõvest kerge, mõõduka ja raske dementsuseni. Sümptomiteks on õppimisvõime nõrgemise ja mäluhäirete kõrval näiteks keelilise väljenduse raskused, otsustusvõime ja sihipärase tegevuse nõrgenemine ning algatusvõime vähenemine. Haiguse algetapil on masendus küllalt üldine nähtus
sellele me tunneme eseme ära funktsionaalse tervikuna. Mõtlemisprotsessis toimub lakkamatult aktuaalsete ärritajate loov seostamine varasema kogemusega. Analüüs ja süntees, võrdlemine ja üldistamine on võimalikud ainult tänu aju võimetele talletada ning reprodutseerida kogemust. Ka inimese praktiline tegevus tugineb varasemale kogemusele: mis tööst saaks olla näiteks juttu, kui inimene ei suudaks ühtki töövõtet ega vahendit meelde jätta. Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. (3, lk 128). Mälu häirete kõige sagedasemateks põhjusteks on aju vereringe häired, mis on seotud arterite lupjumisega ehk ateroskleroosiga. Selle korral väheneb mälu ajapikku. Äkiline mälu vähenemine kujuneb välja ajukahjustuste korral (trauma, insult jt). Pidev aju hapnikuvaegus või krooniline ajutoksiliste ainete (alkohol) tarbimine muudab samuti intellekti ja mälu.
Tallinna Nõmme Gümnaasium Narkootikumid Referaat Koostaja: Jüri Pranstibel Tallinn 2009 Tänapäeva noorte üks suurimaid probleeme on narkomaania. Nagu Eestiski on narkomaania laialt levinud probleem ka mujal maailmas. Kõige rohkem on narkootikumid just levinud koolinoorte seas, kes arvatavasti ei tea narkootikumidest pea midagi. Mõned inimesed arvavad, et mis see üks kord ikka ära teeb, ega ma siis kohe narkootikumidest sõltuvusse ei jää. Tegelikult võib aga ainult üks kord saatuslikuks osutuda. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hil...
Peaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Suuraju, väikeaaju, vaheaju, keskaju, piklikaju. Mäluhäired: Mäluhäiretega on tegemist siis, kui nende tõttu inimene ei tule toime igapäeva tegemistes (ei mäleta äsja kuuldud vestluse temaatikat, ei suuda iseseisvalt toime tulla jm) Mäluhäireid võivad tekitada: peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid. Täielik mälukaotus (amneesia) Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia): See võib tekkida palaviku ajal. Vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia): See võib tekkida alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse sälguliselt. · Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu! Mälu aitab säilitada: vaimne ja füüsiline aktiivsus; hea kopsu funktsioneerimine; Soovitused: piisavalt magada; piirata alkoholi kasutamist; ravida kroonilist stressi; ravida kõrgenenud vererõhku;
Õppimine ja mälu Informatsiooni vastuvõtmine, salvestamine ja väljastamine on närvisüsteemi üldine omadus. Ilma selleta ei suudaks inimene ellu jääda, sest ta ei oskaks ebaõnnestumisi vältida ja õnnestumisi korrata. Aju säilitab vaid osa kogu sissetulevast informatsioonist. Unustamine kaitseb info liia eest, mis võib olla meile sama kahjulik kui õppimisvõime või mälu puudulikus. Eristatakse püsimälu ja lühimälu. Lühimälu jätab hetkeks meelde näiteks telefoninumbri ja kui seda sisse ei harjutata ei jää see püsima püsimällu. Püsimälu kättesaadav pikema aja möödudes ja kasutamisega muutub mälujälg tugevamaks Lühimälu jagatakse sensoorseks (<1s) ja primaarseks mäluks (sekundid). Püsimälu jagatakse sekundaarseks (minutid-aastad) ja tertsiaarseks mäluks (püsiv). SENSOORNE Sensoorses mälus sorteeritakse ja kodeeritakse signaalid sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Unustamine algab k...
Lühiajaline toime: inimese maailmataju ning käitumine muutub – inimene naerab ja jutustab palju. Nõrgenevad mälu ja keskendumisvõime, kiriitikameel, reaktsioonivõime, ajataju. Refleksid on aeglustunud. Söögiisu ja magusaisu suurenevad. Lisaks on kanepitoodetel valuvaigistav mõju. Suurte koguste korral võivad tekkida hallutsinatsioonid, paanika- ja ärevushood. Pikaajaline toime: võib esineda pidev väsimusetunne, huvi kadumine ümbritseva suhtes, keskendumisraskused, mäluhäired. Lisaks on kanepisuits kantserogennne. Sagedaseks on limaskesta põletikud, krooniline bronhiit, kahjustused hingamisteedes. 10% kasutajatest jääb sõltuvusse - unetus, agressiivsus. Vaimsete häirete ilmnemine: deliirium, psühhoos, skisofreenia, paanikahood, tahtetuse sündroom (ükskõiksus) (Narko). 2. Milline on koolinoorte uimastitarbimine Eestis? Milline teistes riikides? Lühikokkuvõte, allikad 2011. aasta seisuga on uimastite tarbimine tõusnud 32% portsendini 15-16-aastaste
Tavaliselt arenevad tõelised deliiriuminähud välja kiiresti — mõne tunni või ühe ööpäevaga. Haigusnähtudel on kalduvus tundide jooksul vahelduda. Sageli on sümptomid tugevamad õhtul ja öösel. Deliiriumi keskseks tunnuseks on enda ja keskkonna teadvustamise vähenemine. Dementsus Krooniline või progresseeruv sündroom, mille puhul on häiritud mitu kortikaalset funktsiooni. See diagnoositakse kui sümptomid on kestnud üle 6 kuu. Dementsuse sümptomiteks on mäluhäired ja intellektuaalsete võimete langus. Omased on ka käitumishäireid ja isiksusemuutused. 5-10 % üle 65 aastastest on dementsed. Intellektuaalsete võimete süvenev langus, mida iseloomustab peamiselt mälu, analüüsi- ja otsustusvõime ning teiste intellektuaalsete võimete langus ja mis häirib isiku igapäevast toimetulekut. Dementsusel on sageli alguses esiplaanil mäluhäired, mäluhäired üksi ei tähenda aga dementsust
Informatsioon säilub väga kaua püsimälus. 10. a)mäluhäire võimetus infot püsivalt salvestada ja kättesaadavana omandada b)mälukaotus mälust kaob info ajutalitluse häirumisele eelneva perioodi kohta c)bioloogilised rütmid maakera pöörlemisest tingitud rütmilised muutused organite seisundis ja funktsioonides d)uni ajukoore pidurdus, mille ül on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine e)mälujälg 11. Inimesel võivad olla järgmised mäluhäired võimetus õppida, salvestada ja omandada äsjasaadud infot, osaline mälukaotus ja täielik mälukaotus. 12. a)Unustamist pole tertsiaarses mälus. b)unustamine toimub väga kiiresti sensoorses mälus. 13. Närvisüsteemi üldine omadus: 14. Inimese ellujäämiseks on vajalik õppimine, mälu ja meenutamisvõime. 15. Narkosõltuvus tekib kuna narkootikumid imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet
hajameelsus ning ükskõiksus koolitööde suhtes, samuti nõrgeneb suutlikkus neid lahendada. Enamasti viib see ,,popitegemiseni`` ning kooli pooleli jätmiseni. Füüsiline mõju tunnused Suured või laienenud pupillid Punased silmad Rippuvad silmalaud Kiire pulss ja kõrgenenud vererõhk Suu kuivus Oksendamine ja üldine halb enesetunne Psüühiline mõju tunnused Mõtteid on raske koguda Mäluhäired Muutunud ajataju Muretus ja kihistamine Meeltesegadus, raskematel juhtudel murelikkus, agressiivsus Muud häired Pidev väsimus Ümbritseva vastu huvi puudumine Hügieeninõuete eiramine Loogika väärastumine Üldised isiksusehälbed Kanep on tubakast ohtlikum Selleks, et hingata sisse nii palju uimastit kui vimalik, hingavad kanepisuitsetajad sügavamalt ning hoiavad suitsu kauem kopsudes kinni kui tubakasuitsetajad.
ning vajadusel meelde tuletada · Võimetus vastuvõetud infot õppida Sünaps- kohad kus ühe neuroni neuriit puutub kokku jargmise neuroni dendriidiga ja annab närviimpulssi edasi järgmistele rakkudele · Vananemisest tingitud mäluhäired Mälukaotus- info kadumine mälust ajutalitluse häirumise eelneva perioodi kohta Millised vananemisega seotud protsessid toimuvad närvisüsteemis`? Sünaptiline summatsioon- protsess, milles närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali.Jagunevad:
Bioloogia 11.05.2012 Närvisüsteem Inimese närvisüsteemiga seotud levinumad puuded ja haigused ning närvisüsteemi kahjustavad tegurid Neuroloogia on meditsiini eriala, mis tegeleb kesknärvisüsteemi orgaaniliste, pärilike ja degeneratiivsete haiguste ning perifeerse närvisüsteemi kahjustuste ja haiguste diagnostika ja raviga. Mäluhäired ehk amneesiad Mäluhäireid on mitut liiki: · Anterorgaadne ehk võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida · Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille koral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus) · Hüsteeriline amneesia väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne.). Sel juhul on alati tegemist pshüüikahäirega. Mäluhäirete tekkepõhjused · Aju vereringe häired arterite lupjumine st. mälu väheneb ajapikku · Ajukahjustus äkili...
ja ei suuda selle kasutamisest loobuda. AMFETAMIIN · Amfetamiin on täissünteetiline aine. · Esineb tablettidena, kuid on saada ka pulbreid ja kapsleid. · Tarvitamisel esineb erutusseisund, rahutus, ärrituvus, raevuhood, kõrgenenud meeleolu, unetus, ebaadekvaatne käitumine, laienenud pupillid, südamepekslemine, vererõhk tõusnud, higistamine. · Pikaajalise tarvitamise tulemusena võib inimene kõhnuda, hambad hakkavad lagunema. Võivad tekkida mäluhäired. Kokkuvõte · Kõik uimastid mõjutavad meie kesknärvisüsteemi. · Need ained teevad tarbija uimaseks ja inimene ei taju enam ümbritsevat keskkonda korrektselt. · Mistahes uimastist kijuneb selle korduval tarbimisel sõltuvus. · Kerge on alustada, palju raskem lõpetada! Kasutatud allikad · http://www.narko.ee/mis-on-narko/ · https:// www.tlu.ee/opmat/tp/alkohol_tubakas/uimastid_ne nde_jagunemine_ja_eesti_vabariigi_seadused.html · https://et.wikipedia
26. Milliseid erinevaid mäluvorme eristatakse? 27. Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada? Vaimne ja füüsiline aktiivsus, hea kopsu funktsioneerimine. 28. Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid. Mäluhäireid võivad tekitada peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoskikatsioon, hormoonid. Mäluhäired: täielik mälukaotus (amneesia, lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia), vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia)- see võib tekkida alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse sälguliselt. Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. 29. Organismi humoraalne regulatsioon (sisenõrenäärmed ja nedne poolt toodetavad hormoonid). Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmete poolt toodetavad hormoonid reguleerivad organite tööd. Käbinääre reguleerib öö-päevaseid rütme
MÄLU psühholoogia referaat Hindaja: SISUKORD MÄLU.................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. MÄLU................................................................................................................................ 4 2. MÄLU LIIGID...................................................................................................................5 2.1 Ultralühiajaline mälu....................................................................................................5 2.2 Lühi- või lühiajaline mälu............................................................................................ 6 2.3 Püsimälu............................................................
Seega on sõltuvusse jõudmiseks vaja läbi teha raske sissejuhatav periood, mille jooksul tuleb üle saada erinevatest ebameeldivatest kogemustest. Soovitud toimeteks on hea meeleolu, nalja- ja naerutung, eufooria, üldine kehaline mõnutunne, kergus, kiire aja kulg, liikuvam mõtlemine, värvikad kujutlused. Ohud, mis kanepiga kaasnevad. Mõõdukad annused võivad takistada kõne selgust, suhtlemisel võivad esinevad asjakohatud sõnad ja mõtted. Tihti kaasnevad ka mäluhäired ja võivad väheneda õppime- ja kontsentreerumisvõime. Tunnused: inimestel, kes kasutavad kanepit, on sageli verd täis valgunud silmad, kuivanud suu ja neil on pidev väsimus ja nälg. Võivad esineda ka peapööritus ja iiveldustunne, eriti siis kui kanepit on manustatud koos alkoholiga. Kanepi kasutamine võib tekitada vaimset sõltuvust, kuid juba igapäevaselt suurte koguste tarvitamisel võib võimalikuks saada ka füüsilise sõltuvuse tekkimine.
?tundlikkus võib langeda kuni 20% Taktiilne tundlikkus Tundlikkus suurem murdeeas, siis väheneb. Kõhu tundlikkus muutub suuremaks. Raskusi ärrituselokaliseerimisega vigade arv tõuseb Vibratsioonitundlikkus Sõrmedel jääb püsivaks, varvastel väheneb. 90 a. vibratsioonitundlikkus peaaegu lakkab Mälu muutused. 7090 a. mälu halvenemine, eriti mehhaaniline, mitte motoorne mälu 7080 a. halveneb jooksva käitumise fikseerimine Enamasti mäluhäired pikaajalises mälus, lühimälu võimekus taandareneb harva, väljaarvatud haigusjuhud. Mälu kasutatakse vähem Seniilsus progresseeruv vaimsete võimete taandareng, mälukaotus, ajas ja kohas desorienteeritus jms. Ei ole eraldivõetav või haiguste põhjustajaks, pigem teatud häirete sümptomiteks (nt Alzheimeri tõbi; ajutine ärevus või depressioon; üleravimine). K. Warner Schaie, Sherry L
tegevustes; seksuaalprobleemid; äärmuslikud reaktsioonid või vägivallapuhangud; Esmased füüsilised sümptomid võivad olla: väsimus; peavalu; lihaspinged; seedimisprobleemid. Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks: masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine; nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus; mäluhäired ja keskendumisprobleemid; 7 tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha; madal enesehinnang. 8 Stressi tagajärjed Stressi käigus toodetud keemilised ained jäävad pikaks ajaks verre ja tekitavad pikaajalise pingeseisundi: ärrituvus liigne muretsemine varajane ärkamine suutmatus uinuda oma võimetes kahtlemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
