Meelelundid Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis närviimpulss liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Nägemiselundid Silma läbimõõt on kõigest 2,5 cm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmad asuv...
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab v...
KOKKUVÕTE:kuulmine · Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelundid. · Inimese kõrv koosneb kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast. · Väliskõrva moodustavad kõrvalest ja väline kuuimekäik. Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. · Kesk- ja sisekõrvasuvad hästi kaitstult koljus. · Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja toimu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. · Helid liiguvad mööda välist kuuimekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. · Keskkõrvas on kolm kuulmeluukest, mis võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. · Sisekõrv koosneb kahest osast. Üks osa (tigu) kindlustab heliaistingu, teine aga tasakaal utun netuse.
taandarenenud lapatsitaolisteks soomusteks. Sihktiivalised on röövtoidulised ja taimtoidulised. Neil on haukamissuised. Rohutirtsu välisehitus. Ritsiklased Ritsikate peenikesed tundlad on kehast pikemad. Nende keha on jässakas ja jalad on pikad. Ritsikad tunduvad veidi kohmakad, sest oma raske keha tõttu ei suuda nad teha pikki hüppeid. Heli tekitamiseks hõõruvad isased ritsikad kattetiibade alusosi teineteise vastu. Kuulmiselundid paiknevad ritsikatel eessäärtel. Ritsikad on peamiselt röövtoidulised. Harilik lauluritsikas heleroheline, seljal pruunikas tundlad pikad pikkus 22-34 mm sarnane liik: roheline lauluritsikas Harilik lauluritsikas. Heinaritsikas eesselg lame, keskkiiluga värvus väga muutlik, laikudega tundlad pikad pikkus 21-45 mm Ääris-niiduritsikas eesselja küljed üleni heleda servaga tundlad pikad pikkus 14-20 mm Tirtslased
Loom võib kuuldavale tuua teravaid piiksatusi, mis meenutavad hiire häälitsemist. Omapärane on siinkohal heli tekitamise mehhanism - hääl tekib õhukese membraani võnkumisel, kuid vastandina teistele putukatele pannakse helielund tööle soolest kiiresti väljapuhutava õhu abil. Selline helitekitamise mehhanism on putukate seas teadaolevalt ainulaadne. [1] Kirjeldus Tundlad ei ole üldiselt eriti sulgjad, isegi isastel.Surulastel puuduvad kuulmiselundid, kuigi mõnel rühmal on kuulmiselundilaadsed organid peas. Rindkere, kõht ja tiivad on tihedalt kaetud soomustega. Mõnel surulaseliigil on lont taandarenenud kuid enamusel on see väga pikk ning kasutatakse nektari imemiseks taimedelt. Enamus surulasi tegutseb pimedas või õhtuhämaruses kuid mõned lendavad ka päevasel ajal. Nii emased kui isased on sarnase elueaga 10- 30 päeva. Enne lendamist, enamus liike väristavad oma lennulihaseid nende
Pikad eestiivad kaitsevad ülalt ja külgedelt ka putuka pikka tagakeha. Tagakeha lõppeb sageli lühikeste urujätketega ja emastel ka pika munetiga, mille abil nad oma munad pinnasesse või taimedesse munevad. Sihktiivalised on soojalembesed ning päevase eluviisiga putukad. Nad tegutsevad maapinnal taimede vahel, aga ka puudel ja põõsastel. Peamiselt toituvad nad rohttaimedest, vähem on rööveluviisiga liike. Sihktiivalistel on hästi arenenud helitekitamise aparaat ning kuulmiselundid. Nad arenevad vaegmoondega. Munast kooruvad tiivutud, sigimisvõimetud ja täiskasvanud putukast väiksemad vastsed. Tiivaalgmed ilmuvad neile selga juba paari esimese kestumise järel. Maailmas on tuntud üle 20 000 liigi sihktiivalisi. Tundlate pikkuse järgi jaotatakse nad kaheks suureks rühmaks. Roheline lauluritsikas Rohelised lauluritsikad on suuterd ning tegelikkuses ka erkrohelist värvi. Suurte hulkadena on nad võimelised tekitama saagile mõningast kahju,
Loom võib kuuldavale tuua teravaid piiksatusi, mis meenutavad hiire häälitsemist. • Omapärane on siinkohal heli tekitamise mehhanism - hääl tekib õhukese membraani võnkumisel, kuid vastandina teistele putukatele pannakse helielund tööle soolest kiiresti väljapuhutava õhu abil. Selline helitekitamise mehhanism on putukate seas teadaolevalt ainulaadne. Kirjeldus • Tundlad ei ole üldiselt eriti sulgjad, isegi isastel. • Surulastel puuduvad kuulmiselundid, kuigi mõnel rühmal on kuulmiselundilaadsed organid peas. • Rindkere, kõht ja tiivad on tihedalt kaetud soomustega. • Mõnel surulaseliigil on lont taandarenenud kuid enamusel on see väga pikk ning kasutatakse nektari imemiseks taimedelt. • Enamus surulasi tegutseb pimedas või õhtuhämaruses kuid mõned lendavad ka päevasel ajal. • Nii emased kui isased on sarnase elueaga 10- 30 päeva. • Enne lendamist, enamus liike väristavad
Liblikalised Kris Korn Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Alamklass: Tiibputukad (Pterygota) Infraklass: Uustiibsed (Neoptera) Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Ehitus Pea Pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kaht tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Valmikuna mittetoituvatel liikidel (näiteks kedriklased, mõned surulased) on see sageli täiesti kadunud, sellal kui troopilisel surulasel Macrosila morgani ulatub imilondi pikkus kuni 35 sentimeetrini. Tundlad Tundlad on liblikatel...
Lülijalgsed Lülijalgsete loomarühm on loomadest kõige arvukam - neid on üle miljoni liigi. Lülijalgsete hulka kuuluvad vähid, putukad ja ämblikud. Lülijalgsete loomade ühine tunnus on lüliliste jalgade olemasolu. Lülijalgsete keha katab tugev kate, mis on kehale väljastpoolt toeks ja kaitseks. Veekogudes elavad lülijalgsetest loomadest peamiselt vähid. Nad hingavad lõpuste abil. Vaid mõned üksikud liigid, nagu kakandid, elavad niisketes paikades maismaal, kuid hingavad siiski lõpustega. Meie veekogudes elavad tillukesed planktoniloomad, vesikirp jt. on toiduks kaladele. Jõevähid toituvad lagunevatest loomakorjustest. 6. Vähkide hulka kuulub ......................................... Kõigil selgrootutel loomadel puudub ................................................. . Liblikate välisehitus Putukatel jaguneb keha peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Liblika keha on sale ...
Kujutis Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kõrvad kui kuulmiselundid Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast (lisa 2). Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult kolju sees, silmadest all- ja tagapool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku. Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa
Närvisüsteem Närvisüsteemi peamiseks ülesandeks on reguleerida looma elundite tööd. Teiseks ülesandeks on vastu võtta ümbritsevast keskkonnast tulevat informatsiooni. Närvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju. See asetseb koljuõõnes, kus seda kaitsevad koljuluud. Peaajuga ühenduses olev seljaaju paikneb selgrooõõnsuses- selgrookanalis. Igast selgroolülist väljuvad närvid lihastesse, nahapinnale ja teistesse elunditesse. Nägemis-, haistmis- ja kuulmiselundid asuvad peapiirkonnas, maitset tunneb kala nii suu kui keha pinnaga. Kalad kuulevad hästi. Kuna kuulmiselundid asuvad koljus, pole neid kehapinnal näha. Kompimismeele rakkude kogumikud paiknevad kogu keha pinnal. Vees orienteeruda aitab ka küljejoon. Silmad asetsevad üldjuhul pea külgedel ning see tagab kaladele laia nägemisvälja. Kalad näevad lähedale, nende keskmine nägemisulatus on 1 m. Silma võrkkestas asetsevad kolvikesed ja kepikesed annavad hea värvide eristamisvõime
Tegelikult on mehhanism, mis võimaldab helisid kuulda, üsna sarnane selle mehhanismiga, mis võimaldab helisid tekitada. See tähendab, mingi kehaosa või organ hakkab võnkuma. Lõpuks kandub see võnkumine edasi meelerakkudele, mis kodeerivad võnkumise elektrilisteks impulssideks närvides. Loomadele on oluline ka muu heliga kaasnev info: heli tugevus (kauguse määramiseks), sagedus, heli suund, faas. Erinevatel loomaliikidel on erinevad võimed nende heli omaduste tajumiseks. Putukate kuulmiselundid on enamasti üsna lihtsad, paljudel kahetiivalistel on kuulmiselundeiks lihtsalt tillukesed tundekarvakesed tundlatel, mis helilaineist võnkuma hakkavad ja nii putuka kuulma panevad. Väga paljudel putukatel asub kuulmisorgan säärtes - see on seotud substraadil levivate võnkumiste vastuvõtmisega. Selline kuulmine on kasulik näiteks vaenlase avastamisel - rohukõrrel leviv krõbin mõne ämbliku liikumisest võetakse vastu läbi sääre ning putukas põgeneb.
Liblikad Karola Kaugema 8.k Liblikate välisehitus Liblikate keha on sale ja neil on peened jalad. Keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on liblikaliikidel eri suurusega, see kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid ürgsematel vormidel on need lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised. Hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ja kolmelülilised alahuulekobijad. Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinn...
Vaheajus paiknevad käbinääre ja põhiline liigutusi suunav keskus taalamus. Puudub kaladel esinev soonkott. Keskaju peamise osa moodustavad nägemissagarad. Nägemine on suhteliselt hea. Silmadel on tekkinud laud ja pisaranäärmed. Tagaaju olulisim osa on üsna vähearenenud väikeaju. Väikeaju ja seljaaju vahel paikneb piklikaju, millest lähtub 10 paari kraniaalnärve. Seljaajus on tekkinud kaelapaisumus ja nimmepaisumus, kust saavad alguse jäsemetesse kulgevad närvid. Kahepaiksete kuulmiselundid on maismaaselgroogsete hulgas primitiivseimad. Heliretseptorid paiknevad sisekõrvas asuvas kuulmepapillis, sisekõrvale eelneb veel keskkõrv ja trummikile, väliskõrvad puuduvad. Kuuldav helide sagedusvahemik on üsna kitsas. ROOMAJAD - Enamiku roomajate närvitalitus on suuresti reflektoorne, õppimisvõime on suhteliselt madal (kuid ületab siiski kahepaiksete oma). Seoses aktiivsema jäsemete kasutamisega on roomajatel hästi arenenud
Puuteaistingud on olulised mõne elukutse puhul. Pimedatel on peale kuulmise tähtsaim kompmine kuidas tunnetada asju.Puuteaistingutele lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. 5 7 Kuulmine Helide tajumine, võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmiselundid on suure tundlikkuse ja kiire reageerimise tõttu võimelised vastu võtma ja eristama rohket informatsiooni. Kuulmiselundi ja närvikeskuste koostalitlus võimaldab loomadel kasutada liigikaaslastega suhtlemiseks signaalse tähenduse häälitsusi. Kuigi inimühiskonnas on suhtlemisvormide mitmekesistudes suurenenud nägemismeele osatähtsus, saab kõne abil suhelda põhiliselt kuulmise vahendusel. Inimese kõrvaga helina tajutav madalaim
Tupp 61) Missugune sugunääre naistel toodab munarakke? Munasarjad 62) Missugune sugunääre meestel toodab spermatosoide? Munandid. 63) Nimeta sisemised ja välimised suguelundid. Sisemised: Munandid Munandimanused Seemnejuhad Seemnepõiekesed Eesnääre Seemneväät Sugutisibulanääre Välimised: Suguti ehk peenis Munandikott 64) Nimeta meeleelundid. Nägemiselundid, kuulmiselundid, haistmiselundid, maitsmiselundid, tasakaaluelundid, kompimiselundid. 65) Kirjelda kuulmise protsessi. Kuulmekäigu kaudu sisenevad helilained. Trummikile hakkab võnkuma, kuulmeluukesed võtavad võnked vastu- võimendavad need ning annavad edasi teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid, need omakorda kuulmisrakkude kiud. Helivõnked muutuvad närviimpulssideks, kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse. 66) Nimeta naha funktsioonid.
LIBLIKAD SISSEJUHATUS Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. Lülijalgsed KOORIKLOOMAD (vähid, krabid, langust) ÄMBLIKUD (ämblikulaadsed) PUTUKAD (liblikad, mardikad, ristämblik, kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes...
Türi Gümnaasium Liblikalised Referaat Sisukord Türi Gümnaasium ................................................................................................................... 1 Liblikalised .............................................................................................................................. ...
ujumisel. Närvisüsteemi peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja reguleerida looma elundite tööd. Tähtsaim osa närvisüsteemis on peaaju, mis asetseb koljuõõnes ja mida kaitsevad koljuluud. Peaajuga on ühenduses ka seljaaju. Igast selgroolülist väljuvad närvid lihastesse, nahapinnale ja teistesse elunditesse. Närvisüsteemiga on ühendatud ka meeleelundid, mis võtavad ümbritsevast keskkonnast vastu informatsiooni. Kaladel on nägemis-, haistmis- ja kuulmiselundid, mis paiknevad peapiirkonnas. Lõhna ja maitset tunnevad kalad väga hästi, samuti on neil terav kuulmine. Maitset tunneb kala suu ja keha pinnaga. Kompimismeele rakud asuvad üle kogu keha. Valu kala ei tunne. Saagi püüdmiseks ja kinnihoidmiseks on luukaladel teravad hambad. Seedimine algab maos ning jätkub sooles. Tahked jääkained väljutatakse päraku kaudu. Kalad hingavad lõpustega. Hingamiseks võtab kala vee suhu ja surub selle lõpusekaane avanedes lõpuste vahelt välja
· Põhivõnkumise kestus ehk helikestus kui võnkumise jätkuvus, mis oleneb sisestatud energia-impulsside arvust ja nende pikkusest, st energia liigendatusest (võrdub muusikalise heli helivältusega) · Põhivõnkumise sagedus ehk helisagedus kui võnkumise kiirus, mis oleneb keha kogusest (võrdub muusikalise heli helikõrgusega) Heli kui füüsikalist nähtust iseloomustavad heli füüsikalised omadused. Kui heli läbib inimese kuulmiselundid, teiseneb füüsikaline heli füsioloogiliseks heliks ehk tekib kuulmine. Füsioloogiline heli muutub psüühiliseks ehk muusikaliseks heliks. Tekib helitaju. Heli muusikaliste omaduste peamine erinevus heli füüsikalistest omadustest seisneb selles, et inimkõrv pole võimeline tajuma väga väikeseid nihkeid heli füüsikalistes omadustes. Alles muutuste lähenemisel teatud piirini registreerib inimene selle muutusena ka muusikalises omaduses. See seaduspära on omane ka
Liblikas Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised (Laciniata s. Microjugata), samasoonelised e. suursamasoonelised (Jugata s. Macrojugata) ning erisoonelised (Frenata). Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Tuntakse veel ka liblikate jaotamist suur- ja pisiliblikateks, kuid see jaotus on suvaline ja ei järgi liblikate süsteemi. Liblikaliste selts on suhteliselt noor, vanimad fossiilsed liblikad on leitud tertsiaari lademetest. Süstemaatiliselt on liblikalistele lähimaks putukaseltsiks ehmestiivalised (Trichoptera). L...
· Tähtsad isikud ja kelle vastu sa tunned aukartust · Nt president, peaminister, riigikogu esimees · Kinesteetiline ja vestibulaarne süsteem o Kinseteetiline süsteem- Koordinatsioon Kuidas ma suunan nt oma kätt Tegeleb liikumistaju ja koordinatsiooniga o Vestibulaarne- Tasakaal Tasakaaluorgan · Poolringkanalid · Sisekõrvas asub · Kuulmine o Kuulmiselundid kõrvas o Õhus levivad võnked, mis paneb kõrvas võnkuma trummikile, see annab edasi teistele organitele ning muundatakse närviimpulsiks, mida analüüsitakse ajus. o Inimene kuuleb vahemikus 16 20 000 Hz Inimene kõrgemat (ultraheli= suurem kui 20 000 Hz) ja madalamat (infraheli= vaiksem kui 16 Hz) ei kuule · Nägemine o Annab 90% tajudest o Näeme valgust ja värve o Valguslained
Uthna Põhikool Raimo Holm Kapsaliblikas ja kapsas referaat Uhtna Põhikool Sissejuhatus Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKUD PUTUKAD (vähid, krabid, langust) (ämblikulaadsed) (liblikad, mardikad, ristämblik kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts ...
tõttu välja näha üpris haraline. Anatoomiliselt koosneb liblika tagakeha 11 lülist Isaste liblikate tagakeha koosneb 8, emaste oma 7 nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Kuulmiselundite peamine eesmärk on hoiatada liblikat nahkhiire lähenemise eest. Seetõttu esinevad tümpanaalelundid tavaliselt ööliblikatel. Päevaliblikatest on kuulmiselundid levinud vaid koerlibliklastel. Lisaks võivad tagakehal asuda ka mitmesugused feromoonide levitamiseks mõeldud näärmed, erilised karvatutid või süvendid jne. Liblikate areng Liblikad on täismoondega putukad. Liblikate vastseid kutsutakse röövikuteks. Munadest kooruvad vastsed, kes ei meenuta väliselt valmikut kuidagi. Röövikule iseloomulik: peaaegu alati väga lühikesed jalad. Ebajalgade olemasolu. Pehmed kehakatted, sageli karvad, näsad, harjased jne.
kõigusoojased loomad. Mida kahepaiksed söövad? Kahepaiksed on valdavalt loomtoidulised, kes söövad endast väiksemaid selgrootuid: usse, putukaid, nende vastseid ja limuseid. Suuremad päriskonnalised võivad aga alla neelata ka väiksemaid selgroogseid Millised on kahepaiksete peamised meeleelundid? Kahepaiksed on suhteliselt hästi arenenud nägemismeel. Erinevalt kaladest on neil silmad enamasti silmalaugudega ja varustatud pisaranäärmetega. Silmade taga paiknevad kuulmiselundid. Kahepaiksete haistmiselund on ühenduses silmadest ettepoole avanevate ninasõõrmetega. Kuidas kahepaiksed sigivad ja arenevad? Enamik kahepaikseid on lahksugulised. Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul kahepaiksetest kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodil veekeskkonnas. Kahepaiksetel on valdavalt moondeline areng. Nii koorub konna viljastatud munarakust vastne e. kulles
ei ole inimesele ohtlik, peetakse lemmikloomana 125. Nimeta Eestis elavaid tuhatjalgseid 1) Schizophyllum sabulosum 2) Blaniulus guttulatus täpiktuhatjalg 126. Kuidas käituvad tuhatjalgsed ohu korral? Ohu korral tõmbavad rõngasse, pea ja jalad jäävad seljakilpide alla 127. Putukad on ainsad tiibadega lendavad selgrootud õige 128. Kõikidel putukatel on nägemiseks liitsilmad vale 129. Kuulmiselundid enamusel putukatel puuduvad õige 130. Haistmiselundid asuvad putukatel tundlatel 131. Putukate süda paikneb tagakehas 132. Putukad on lahksugulised 133. Kirjelda putukate vaegmoondega arengut: munast koorub valmiku sarnane vastne, kestub kasvades mitmeid kordi, kuni saavutab täiskasvanu suuruse 134. Kirjelda putukate täismoondega arengut: munast koorub lülistunud kehaga ussitaoline röövik, ei
Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused 1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Maailmas on kalu üle 20 000 liigi (võib-olla isegi üle 25 000), neist valdav osa elab troopikas mageveekalad Amasoonases, Indo-Hiinas, Aafrikas, merekalad koralliriffidel. Lisaks on olemas inimese poolt loodud vormid, näiteksakvaariumikalad vaadake värvikirevaid ja kummalise kehakujuga vorme mis neis on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värv...
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
funktsioon) toimub PERIFEERNE NÄGEMINE; see pole selge, kuid võimaldab ruumis orienteeruda. Värvust tajutakse KOLVIKESTE abil. Värvusaistingud on neutraalsed - must, valge ja hallid alatoonid - ja monokromaatilised – nt. punane, kollane, roheline ja sinine; viimased erinevad värvustoonilt, küllasduselt ja heleduselt. Kuulmine - Helide tajumine, võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel (akustika) ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmiselundid (kõrv) on suure tundlikkuse ja kiire reageerimise tõttu võimelised vastu võtma ja eristama rohket informatsiooni. Kuulmiselundi ja närvikeskuste koostalitlus võimaldab loomadel kasutada liigikaaslastega suhtlemiseks signaalse tähenduse häälitsusi. Inimese kõrvaga helina tajutav madalaim võnkesagedus on u. 16-20 Hz, ülemine kuulmispiir ulatub 20 000 Hz-ni. Suurim kuulmisteravus on inimesel 1000 – 5000 Hz piires.
F jõehobulased SubO vaalalised cetacea 64 LEVIK: LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: EHITUS: - liigutatavad silmalaod - väliskõrvad - 4 jäset - 4kambriline süda - kopsud, häälepaelad - 7 kaelalüli - sageli pikk saba - jäsemed keha all - väga arenenud NS - kõige kõrgemalt arenenud peaaju - hea õppimisvõime - tundlikud haiste ja kuulmiselundid, sageli ka nägemine - karvkate - nahas mitmed näärmed ANATOOMIA JOONIS: (rott, mäletseja, kiskja) VÕRDLUS: 65 SubCL ürgimetajad prototheria O ainupilulised monotremata F sipelgasiillased F nokkloomlased · munejad · ürgseimad imetajad · jäsemed väljuvad kehast külgedele nagu roomajatel
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
Koostaja: ANNA VAHTER ÕPPEMATERJAL PUTUKATE SELTSID Alamklass: Siselõugsed (Entognatha) Selts: Tõukjalalised (Protura) Pikkus 0,5-2 mm; keha väljaveninud. Värvuselt valkjas/kollakas. Pea munajas. Silmad ja tundlad puuduvad. Pea külgedel on ebasilmad, mis tajuvad niiskuse muutust ja õhu vibratsiooni. Suised asuvad peakapsli sees, mis on alaküljel rindmikust alates pikalt kinnine. Lõuad stiletjad. Rindmikulülid selgelt eristatavad. Jalad lühikesed. Eesjalgu hoiab ettesirutatult (täidavad tundlate funktsiooni); liikumiseks kasutab kaht viimast jalapaari. Keha koosneb 12-st lülist. K...
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. ...
Allikas S on n sümbolit, mille igal sümbolil on tõenäosus pi. Entroopia on juhuslikkuse määr, minimaalne info hulk, mis on vaja üle kanda, et info kadudeta jõuaks. Lühemaks kui entroopia ei saa koodi muuta. Koodi keskmine pikkus R = pi*ni+… Liiasus - L = R - H Kui on olemas liiasus (rohkem infot kui entroopia), on tegu kadudeta kodeerimisega. Kui kantakse infot üle vähem kui entroopia, on see kadudega kodeerimine. (me ei saa aru, sest meie enda nägemis- ja kuulmiselundid pole täiuslikud) kompressiooni-moonutuse suhe -> R(D) on kiirus - kui on mega moonutatud, siis ka kiirus on suur. Analoog-digitaalmuundus, Nyquisti kriteerium, signaali- kvantimismüra suhe, dünaamiline diapasoon. Audio kodeerimine. Psühhoakustiline mudel, MP3, maskeerimisefekt, diferentsiaalne kodeerimine, sigma-delta modulaator. Sample & Hold - kondensaator (analoogmälu) Kui kiiresti peab kondensaatori lülitit avama ja sulgema? Nyquisti
võrguniiti.Surnud ämblikul on jalad alati kõveras, sest kehavedeliku rõhk enam ei muutu. Vesiämblik PUTUKAD Esindajad: kiilid, mesilased, seitsetäpplepatriinu, rohutirts, sääsk, kärbes Jalgade arv: 6 jalga Keha: kolm osa: pea, rindmik, tagakeha Omane: tiivad. Jalgadel karvakesed, mis on kompimiseks ja maitsmiseks. Keha katavad tundekarvakesed, saavad infot õhust. Sp on kärbest raske tabada :) VAU: kuulmiselundid asuvad jalgadel Keha osad: pea küljes suuosad ehk suised, tundlad ja silmad Nägemine: paar liitsilmi, mõnel rühmal lisaks lihtsilmad (nende abil tajub vaid valguse muutust). Enamus putukaid ei näe kaugele, v.a kiil, kel on suured liitsilmad ja kes näeb teisest kaugemale Hingamine: Putukad hingavad trahheede abil. 8. Jõevähi välisehitus. Väiksemad vähilised: vesikirbud, aerjalalised ja kakandid.
Selgrootud on käsnad, ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed. Selgrootutel on välistoes, mis on kitiinainest või lubiainest. Selgrootutel on närvisüsteemist kõhtmine närvikett ja närvitängud. Selgrootute vereringe on avatud. Süda asetseb kõhu pool. Nende veres ei ole hemoglobiini ja seetõttu on nende veri sinakas. Lihased asetsevad kimpudena, aga neid on vähe. Selgrootute keha ei kata nahk. Silmi võib olla mitmeid ja erineva ehitusega. Selgrootute kuulmiselundid on igal liigil erinevad. Maitsmiselund ei ole suuõõnes. Kombivad tunnaldega, kombitsatega. Paljunevad vegetatiivselt, kuna nad on madalalt arenenud. Selgrootuid on ligi 10 miljonit, mitmeid kordi rohkem kui selgroogseid. 46. KALADE ÜLDISELOOMUSTUS Kalad on vee-eluks kohastunud selgroogsed loomad. Kala keha on valdavalt lapik, külgedelt kokku surutud. Kala keha (nahka) katavad sarvjad soomused. Kehapinna muudab libedaks nahas paiknevate limanäärmete poolt eritatud lima
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
toimub perifeerne nägemine; see pole selge, kuid võimaldab ruumis orienteeruda. Värvust tajutakse kolvikeste abil. Värvusaistingud on neutraalsed - must, valge ja hallid alatoonid - ja monokromaatilised nt. punane, kollane, roheline ja sinine; viimased erinevad värvustoonilt, küllasduselt ja heleduselt. Kuulmine - Helide tajumine, võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel (akustika) ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmiselundid (kõrv) on suure tundlikkuse ja kiire reageerimise tõttu võimelised vastu võtma ja eristama rohket informatsiooni. Kuulmiselundi ja närvikeskuste koostalitlus võimaldab loomadel kasutada liigikaaslastega suhtlemiseks signaalse tähenduse häälitsusi. Inimese kõrvaga helina tajutav madalaim võnkesagedus on u. 16-20 Hz, ülemine kuulmispiir ulatub 20 000 Hz-ni. Suurim kuulmisteravus on inimesel 1000 - 5000 Hz piires. Tasakaaluelund - vestibulaarelund
Nägemiselundid kalade silmad on tihti väga suured. Need on läbipaistvas avavees k. erinevatel kaladel., näiteks mõõkkala. Pimeduses elavatel koopakaladel silmad puuduvad. l. Süvaveekaladel on silmad kas vhese valguse püüdmiseks väga suured, või vastupidi m. väikesed, sest midagi ei ole nagunii näha. Kaladel puuduvad silmalaud, seega ei saa silmi n. kinni panna. Kala silmalääts on kerakujuline. Silmaava suurust ei saa muuta. o. Kuulmiselundid väliskõrvu ei ole. Sisekõrv on ühtlasi tasakaaluelund. Ovaalkotike, p. ümarkotike ja poolringkanalid. Kuulmekivid ehk otoliidid koosnevad lubiainest, nende q. gravitatsioonile reageerimine annb akalae signaali põhja ja pinna asukohast. Neid on 3 tt. r. Suurimat kasutatakse vanuse määramiseks. Külm võib häirida tasakaalorgani tegevust, nt s. forellil. Helivõnked antakse seiskõrva edasi kogu keha kaudu. Weberi aparaat karpkaladel t
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
