Golgi I tüüp Lühiaksonilised Sõmerrakk väikeaju koores neuronid - Golgi II tüüp Närviraku jätked · Dendriidid - rakukeha laiendid · Aksonid aksolemm ja aksoplasma valgusüntees praktiliselt puudub aksonaalne transport · aeglane anterograadne vool - 1-3 mm ööpäevas · kiire anterograadne vool - 100 mm ööpäevas · retrograadne vool Sünapsid · Spetsialiseeritud membraanide kontaktala kahe neuroni või neuroni ja lõpporgani (retseptoorse raku, efektori) vahel · Kontakteeruva raku aksolemm - presünaptiline osa. Kontakteeritava raku plasmalemm - postsünaptiline osa. Nende kahe vahel - sünaptiline pilu · Keemilised sünapsid juhivad impulssi ainult ühes suunas - aksonilt kontakteeritavale rakule Sünaptiliste põiekeste ringlus Neurotransmitterid · Neurotransmitterid e. mediaatorid - keemilised
· kõrvalkirpnäärmed eritavad adrenaliini-hirmuhormooni hirm · kõhunääre- eritab insuliini ja glükagooni, mis reguleerivad veresuhkru sisaldust · sugunäärmed- eritavad suguhormoone, mis põhjustavad teiste sootunnste väljakujunemist ja sugurakkude küpsemist. Meeleelundid · meelerakud e retseptorid võtavad väliskkeskkonnast vastu ärritusi · retseptoritele on iseloomulik suur tundlikus · nahal on kompe, valu ja temperatuuriretseptorid Närvisüsteem · sünapsid on kohas, kus ühe neutroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule · sünapside kaudu toimub info töötlemine närvisüsteemis · signaal liigub neutronist neutronisse ühes suunas · sünapsid reguleerivad impulsi tegevust · sünapsid on elektrilised või keemilised kordamine: · veresooned mis viivad verd kudedest südamesse- veenid · kopsuarterites voolab -venoosne veri
· Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega · Närvisüsteem võimaldab koguda, töödelda, edastada ja salvestada infot · Anda edasi informatsiooni lihastele, näärmetele Neuron ehk närvirakk. Neuroni jätke pikkus võib olla üle 1 meetri. Neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendridid lühemad, mitmeharulised jätked, võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt Sünapsid Info töötlemine toimub sünapside kaudu. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Sünapsis toimub keemiline ülekanne mediaatorite vahendusel · Signaal liigub neuronist neuronisse ühes kindlas suunas · Võimaldavad neuronil ärrituda või pidurduda · Reguleerivad impulsi tugevust · Närviülekanne on keemiline ja sõltub mediaatorite toimest. (Kui piisav hulk
ööpäevarütmid – maakera pöörlemisest tingitud ligikaudu 24-tunnise perioodiga muutused organismi talitluses – närviimpulss – elektrilineimpulss, liigub kiirusega 100m/s ühest närvirakust e neuronist teise mööda närvikiude e närvirakkude jätkeid, on alati ühe tugevusega, kahe impulsi vahel on kindel aeg – sünaps – koht, kus ühe neuroni aksonilt antakse impulss edasi teise neuroni dendriitidele – elektrilised sünapsid – närvirakkude jätked ühenduses, impulss antakse vahetult edasi – keemiline sünaps – närvirakkude jätkete vahele jääb vahe e sünaptiline pilu. Impulss ei saa vahetult edasi kanduda, vaid ülekanne toimub spetsiaalsete vaheainete e mediaatorite abil. Keemiline sünaps võimaldab infot töödelda: 1) tagab impulsside ühesuunalise liikumise 2) võimendab signaali sünaptilise summatsiooni põhimõttel 3) filtreerib välja liiga madala
-Luukude - on jäik sidekude - toetab keha, muudab luud jäigaks ja tugevaks -Rasvkude - asub naha all, siseelundite ümber - säilitab varuaineid, hoiab keha temperatuuri - Epiteelkude- katab organismi välispinda- kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. - Sidekude- täidab siduvat ja koondvat rolli, hoides teisi kudesid ja organeid paigal 3. Mis on ja kuidas toimub keemiline ja elektriline sünaps? Sünaps on närvirakkude omavaheline ühendus, või närvi- ja lihasraku vaheline ühendus. Sünapsid võivad olla keemilised või elektrilised. Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Elektriline sünaps Elektrilises sünapsis on närvirakud nii tihedalt seotud, et närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule. Näiteks kantakse niisuguste
ja harunevad. Silelihaskude ja vöötlihaskude Silelihaskude on ühetuumaline, lühikeste rakkudega, ei allu meie tahtele, kokkutõmbumine on aeglane. Vöötlihaskiud koosnevad pikkadest hulkruumsetest rakkudest, kokkutõmbed on kiired. Kõhrkude, luukude, rasvkude, veri: Kõhrkude on toruluude otstes ja moodustab tugistruktuuri, kõhreline, luukude on jäik, veri on vedel, rasvkude moodustab naha aluskoe ja kaitseb siseelundeid. Sünapsid Keemilise puhul esineb mediaator närviimpulsi neuriidi lõppu jõudmisel. Elektrilise puhul on rakud otseses ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult üle järgmisele rakule. Erinevalt keemilisest sünapsitest ei võimalda elektrilised sünapsid signaali töödelda.
Ülesanne: organite sidumine. Sidekoe tüübid: kohev ehk elastne sidekude nahas, rasvkude nahas ja elundite vahel, luukude luudes, toes ja kaitse, kõhrkude kõhredes, toes ja kaitse. Veri ainete transport, lümf ainete transport. · 3.Rasvkude-3 ülesannet--varuained sisaldavad koes,pehmendab lööke · 4.Närvikude-on närvirakkudest ehk neuronitest koosnev loomade kude. · Lihaskude kontraktsioon e müfibrillied NärviKude. sünapsid. -keemilised-mediaator. -elektrilises. Elundkonnad. 1.katteelundkond 2.tugielundkond-luud , kõõl,lihased kõhned. 3.seedeelundkond. 4.hingamiselundkond. 5.ringelundkond. veri , veresooned , süda. 6.erituselundkond. 7.närvisüsteem- kehanärvisüst( pea ja seljaaju) , piirdenärvisüst närvid. 8.sisenõresüsteem. 9.sigimiselundkond.
Kontraktsioon allub tahtele. Südamelihas rakud väikesed, harunenud ja ühenduvad võrgustikuks. ei allu tahtele ja töötab rütmiliselt . Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale. Närvikude suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda/salvestada. Võimaldab neuronite pikkade jätketega kuju. Lühemad jätked dendriidid võtavad signaale retseptorilt. Pikemad jätked- neuriidid- juhivad närviimpulsse rakkudesse. Sünapsid kohad, kus neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab edasi närviimpulsi. Enamasti keemilised. Närviimpulsi neuriidi lõppu jõudmisel, eristatakse virgatsainet. Kui pidurdavaid signaale rohkem, siis impulssi ei edastata, vastsel juhul genereerib rakk närviimpulsi.
SISENÕRESÜSTEEM- ( kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, sugunääre) SIGIMISELUNDKOND- vajalik järglaste saamiseks Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja toidab organisms kindlat ülesannet. Ühistalitusega elundid moodustavad elundkonna. 6. Kõrgeim närvitalitlus ja refleksid Närvisüsteem võimaldab meil : · Koguda informatsiooni · Kordineerida informatsiooni · Anda informatsiooni edasi efektoritele Sünapsid: · Võimaldavad signaalil liikuda ühest neuronist teise · Kindlustavad, et närviimpulsid ainult ühes suunas · Võimaldavad neuronil kas ärrituda või oidurduda · Võimeldavad signaali · Kui ärritus on liiga tugev võimaldavad mitte edasi anda · Filtreerivad madala tasemega ärritusi · Töötlevad informatsiooni sünaptilise summatsiooni teel · Modifitseeritavad ja moodustavad see tõttu mälu füsioloogilise aluse.
Jaguneb 2 skeletilihased(võimaldab loomal liikuda) ja südamelihased.(ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani).// Närvikude- rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda,erutust edasi kanda ja salvestada.Teeb võimalikuks neuronite pikkade jätketega kuju.Koosneb rakukehast ja kahesugusest jätkest.Lühemad, mitmeharulised jäked dendriidid( võta signaale vastu retseptorilt). Pikemad jätked- neuriidid e aksonid(juhivad närviimpulsid edasi teistess rakkudesse). Sünapsid- 1 neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Keemilised. Elundkonnad. Elund on kehaosa,kooneb kudedest, täidab kindlat funktsiooni. Nt südames koos lihaskude,epiteelkude ja närvikude. Ühistalitusega elundid- elundkonnad. *Katteelundkond- kaitseb keskkonnamõjude eest.väliskatteks nahk, 15- 25%kehakaalust. Nahk koosneb epiteel ja sidekoest koos närvirakkudega.Kaitseb alumisii kudesid vigastuste,veekao eest
5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. Naha ehitus 2. Naha funktsioonid: 3. Termoregulatsioon 4. Soojusbilanss 2. Kriitilised temperatuurid: 3. Tugi ja liikumiselundkond 1. Funktsioonid 4. Vananemine 7. Kordamine 8. Närvisüsteem 1. Piirdenärvisüsteem 2. Närvisüsteemi funktsioonid 1. Sünapsid 2. Erutus ja pidurdus sünapsid 3. Kesknärvisüsteemi reflektoorne tegevus 4. Mälu 1. Mäluhäired 9. Vananemisprotsessid kesknärvisüsteemis 1. Bioloogilised rütmid 1. Uni 10.Fundamentaalteadus ja rakendusteadus 1. Bioloogia seos teiste teadustega 2. Rakendusbioloogia lähtekohad 3. Meditsiini praktika 4. Bakterite pärmi ja hallitusseente kasutamine biotehnoloogias
seega katab epiteelkude organismi välispindu. 4. Nimeta 3 sidekoe funktsiooni! *transpordib aineid *seob naha teiste organite külge *toetab struktuure 5. Mis on luukude? Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforisooladega. 6. Mida suudavad närvikoe rakud? Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. 7. Mis on sünapsid? Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. 8. Mis lagundab toitu? Kuidas seda protsessi nimetatakse? 9. Toitu lagundab seedeelundkond, seda protsessi nimetatakse seedimiseks. Õ. lk. 72-79 1. Mis on homöostaas? Homöostaas on organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. 2. Mis on närvisüsteemi talitluse aluseks?
närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 4. Närvi funktsioon. Selgita. (membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal) membraanipotentsiaal on membraani erinevatel külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast konsentratsioonist aktsioonipotentsiaal on aksonite omane kiire membraani depolariseerimine ja selle järel repolariseerimine elektrilise signaali/ impulsi ülekandel 5. Sünapsid ehk efektorid (neuromuskulaarne, närviraku-näärmeraku vaheline, närviraku- närviraku vaheline, mediaatorid) Efektorid on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse -lihasesse või näärmesse. Motoorset närvilõpet vöötlihases nimetatakse neuromuskulaarseks sünapsiks, mis koosneb presünaptilisest ja postsünaptilisest membraanist ning nende vahelisest sünapsipilust.
südamelihaskude südamelihases. kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Rakud on pikad ja peenikesed.Lihas koosneb kimpudesse koondunud rakkudest. Reageerib erutusele.Teeb tahtele alluvaid ja tahtele allumatuid liigutusi. 10)Närvikude- Ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine. Ärrituse võtavad vastu lühikesed jätked ning mööda pikka jätket liigub närviraku kehasse. Sünapsid-närvir. kokkupuutekohad, kus ärritus antakse edasi ühelt rakult teisele. Tsütoplasmavõrgustik- reguleerib ainete liikumist, ümbritseb rakutuuma.Torukeste süsteem. Karedapinnaline- võrgustiku pinnale on kinnistunud ribosoomid. Valkude süntees riosoomides. Sünteesitud valkude kogumine ja transport. Siledapinnaline- süsivesikute ja lipiidide süntees.Sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja trans. Ribosoom- organell, kus sünteesitakse valke, membraan puudub
*Vananedes tekkivad närvisüsteemi muudatused seletatavad mediaatorite hulga muutustega sünapsites(unehäired,tähelep-,meeleorg halvenemine,emots lamenemine,sisenõrenäärm. muut). *DNA sisald. ajus ei muutu. *Häirub närvisüsteemi talitluseks vajalike valkude süntees. 24. Ööpäevarütmid inimesel avalduvad: kehatemp ööpäevases kõikumine, ärkveloleku-une tsükkel, südame löögisageduse langus, hingamissageduse langus. 25. Sünapsid võimaldavad A)signaali võimendada, B)liikuda signaalidel ühest neuronist teise 26. Sensoonsoorse mälu kestab kaua VALE:Sensoorne mälu on lühiajaline 27. Info töötlemine sünapsis *Info salvestatakse sensoorsesse mällu:sorteerimine,kodeerimine sõnaliselt *Edasi primaarsesse mällu:info ajalisse järjekorda,info saadakse kiiresti *Edasi sekundaarsesse mällu:info kordamine,info ringlus primaarses mälus,ingo saadakse aeglasemalt
Närvisüsteem võimaldab meil: * koguda informatsiooni. Meelelundites asuvad retseptorid teevad kindlaks mingi stiimuli, retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi. * koordineerida informatsiooni. Kesknärvisüsteemi saabub informatsioon sensoorsete närvide kaudu. Ajus võetakse vastu otsus, mida sellega peale hakata. Otsus tugineb sageli mälule, talletatud kogemusele. * anda informatsiooni edasi efektoritele: lihastele ja näärmetele. Sünapsid: * võimaldavad signaalil liikuda ühest neuronist teise; * kindlustavad, et närviimpulsid liiguksid ainult ühes suunas; * võimaldavad neuronil kas ärrituda või pidurduda; * võimendavad signaali; * väldivad ülestimulatsiooni; * filtreerivad madala tasemega ärritusi (nt ei märka me kella tiksumist); * töötlevad informatsiooni sünaptilise summatsiooni teel; * on modifitseeritavad ja moodustavad seetõttu mälu füsioloogilise aluse.
väliskeskkonnast või organismi sisekeskkonnast. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi KNS.Kordineerida infot. KNS saabub info sensoorsete närvide kaudu. Ajus võetakse vastu otsus, mida selle infoga peale hakata. Otsus tugineb mälule, talletatud kogemustele. Närvisüsteemi põhiühikuteks on neuronid, mis kannavad signaale. Nad moodustavad keerulisi ühendusi. Info töötlemine närvisüsteemis toimub sünapside abil. Sünapsid saabuvad neuronisse kahte tüüpi sünapside kaudu: erutussünapside ja pidurdussünapside kaudu. Kui närvirakku saabub teatud ajaühiksus mitu erutussignaali, toimub protsess, mida nim sünaptiliseks summatsiooniks: kahest või enamast üheaegselt aktiveerunud sünapsist lähtuvad elektriimpulsid summeeruvad ja loovad koos suurema postsünaptilise potentsiaali. Erutus ja pidurdusprotsesside kulgemises ahjus taheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi:
Iseloomulik aeglane kokkutõmbumine. 3) Südamelihaskude …lihaskiud on hargnenud, moodustavad võrgustiku. Tahtele mittealluvad, aga on erutuse juhtimise võime, omane automatism. Südamelihaskoe rakud on võimelised tekitama ja juhtima närvisignaale, mis tagavad kõikide rakkude üheaegse kokkutõmbe. Nii pumpab süda alati täie jõuga. 3. Närvikude Närvirakkudel e neuronitel on iseloomulik pikkade jätketega kuju. Sünapsid on kohad, kus kaks närvirakku kokku puutuvad. Üks neuron võib olla ühenduses teiste neuronitega 2 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo tuhandete sünapsite kaudu. Neurogliia rakud ümbritsevad neuroneid. Neurogliia kaitseb neuroneid ebasoovitavate ainete eest, osaleb toitainete transpordis neuronisse, isoleerib
a) Unipolaarne b) Bipolaarne c) Pseudopolaarne d) Multipolaarne Talitluse alusel: a) Sensoorne b) Motoorne c) Kontaktne 9. Närvikiu mõiste, liigid Närvikiud on närviraku pikk jätke, mida ümbritsevad kestad Liigid: sensoorne, motoorne 10. Närvi mõiste, liigid Närv kimp närvikiudusid, mida ümbristeb sidekude Liigid: sensoorne, motoorne, seganärv 11. Seleta mõisted Retseptor aistinärritusele reageeriv rakuosa Sünapsid kahe neuroni vahel asetsev kontaktne piirkond Ganglion neuronite kehade kogumik Hallaine peamisteks elementideks on neuronite kehad ja nende vahele jäävad närvikiudude lõpp- ja algusosad ning neurogliiarakud Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest 12. Seljaaju paiknemine, mõõtmed Seljaaju paikneb lülisambakanalis ja on umbes 45 cm pikkune, läbimõõt on 1 cm. 13. Seljaaju välisehitus
*Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *Silelihaskude ja vöötlihaskude, skeletilihased, südamelihased. Närvikude: *Närvikude võtab vastu ärritusi, kannab edasi tekkinud ärritust. *Neuronid- *Dendriit- *Närviimpulss- *Üks närvirakk suudab erutuda maksimaalselt 500 korda sekundis. *Tugevam ärritus ei tekita tugevamat signaali, vaid põhjustab suurema arvu närviimpulsside genereerimise. *Närvirakud ei uuene. Sünapsid: *Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Elundkonnad: *Katteelundkond (nahk) kaitseb keskkonnamõjude eest. Ülesandeks on organismi kaitsmine ja välisärrituste vastuvõtmine. Katte- ja sidekude. *Liikumis- ja tugielundkonna moodustavad lihased ja luud. Ülesandeks on tagada liikumine, kaitse, termoregulatsioon, vererakkude sünteesimine. Luukude, kõhrkude. *Seedeelundkond lagundab toitu. Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise.
Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugusest jätkest. Lühemad, mitmeharulised jätked-dendriidid. Võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked-neuriidid ehk aksonid- juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Närviimpulss on elektrokeemiline ahelreaktsioon, mille käigus muutub lühikeseks ajaks rakumembraani polarisatsioon.(kõik või mitte midagi) Valuvaigistid blokeerivad närviimpulsside tekke. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Olulised osa närvikoe talituses- neurogliial- rakud mis ümbritsevad neuroneid toetavad närvirakke, kaitsevad neid ebasobivate ainete eest, osalevad toitainete transpordis neuronitesse. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühistalitusega elundi koonduvad elundkondadeks
Seda lühikest ajavahemikku nimetatakse refraktaarsusperioodiks. Refraktaarsusperioodi kestvus määrab seega vastava ertuva koe juhtivad omadused. Kui erutus (depolarisatsioonilaine) jõuab sünapsini, algatab see uue erutusimpulsi järgnevas närvirakus vôi muudab talitleva organi( raku) ainevahetust, pôhjustades selle tegevuse muutumist. Sünaps on närvirakkude omavaheline ühendus, vôi närvi- ja lihasraku vaheline ühendus. Sünapsid võivad olla keemilised või elektrilised. Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Enamus sünapse on keemilised. Keemilise sünapsi ehitus on järgmine: · presünaps, ühe neuroni neuriidipoolne ots, mis sisaldab mediaatoreid ehk keemilisi ülekandeaineid;
Mälu on võime Piirdenärvisüsteem: 12 paari peaajunärve ja 31 paari seljaajunärve. Somaatiline ehk kehaline- moodustub meeleelunditest ja liikuminärvidest Vegetatiivne moodustub sieelundite, silelihaste ja näärmete närvidest. NÄRVIRAKK EHK NEURON Sünaps- on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Signaal liigub neuronis ühes kindlas suunas. Sünapsid võimaldavad neuronil ärrituda või hoopis siis pidurdub. Sünapsid on elektrilised või keemilised. · Refleksid: Tingimatud refleksid- mis on kaasa sündinud, nt. Neelamisrefleks, Tingitud refleks- omandatud elu jooksul · Sisenõrenäärmed, kilpnäärmed, neerupealised, suhunäärmed, kõhunääre ehk pankreas Küsimused lk 71 1)Missuguse koe hulka kuulub rasvkude? Rasvkude kuulub sidekoe hulka.
Kui ärritus on liiga nõrk, siis pisut Na+ ioone siseneb, kuid kõik sumbub Kui ärritus ületab teatud läve, siis sisenevad naatrium-ioonid ja tekib aktsioonipotentsiaal, mis levib suure kiirgusega piki närvikude See ongi närviimpulss. Naatriumi kanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad K-kanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks. 8. KUS ON SÜNAPSID? Sünapsid on põiekestes mediaatorid (nt atsetüülkoliin) 9. MEDIAATORID Atsetüülkoliin lihaste ja seedeekstrakti regulatsioon Dopamiin, serotiin rohkesti kesknärvisüsteemis, mõjutavad und, meeleolu, tähelepanuja õppimisvõimet. Mediaatorite sünteesihäired põhjustavad mitmeid haigusi (Parkinsoni tõbi) Valuvaigistite (morfiini) mõju seisneb selles, et nad asuvad mediaatori asemel ja impulss ei saa edasi kanduda. 10
rütmiliselt kuni surmani; rakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale). · NÄRVIKUDE rakud võtavad hästi vastu ärritusi, töötlevad neid, kannavad tekkinud erutust edasi ja salvestab (sp et neuronite/närvirakkude pikk jätketega kuju). Dentriidid (lühemad, mitmeharulised) võtavad signaali vastu. Neuriidid e aksonid, pikemad jätked, juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dentriitidega v rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. ELUNDKONNAD Elund - kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi täita ei suuda. nt südames on lihaskude, epiteelkude, sidekude ja närvikude. Elundkond on ühistalitusega elundid. nt kateelundkond(nahk), tugi- ja liikumiselundkond,
· Ioonkanalid on suuremal või vähemal määral spetsiifilised erinevatele ioonidele. Naatrium-kaalium "pump"viib Na+ ioone kôrgema kontsentratsiooni suunas rakust välja ja K + ioone rakku sisse. Samal ajal liiguvad K + ioonid pidevalt (kontsentratsiooni languse suunas) rakust välja, suurendades negatiivse laengu (vähendades positiivse laengu) osatähtsust raku sees. Sünaps on närvirakkude omavaheline ühendus, vôi närvi- ja lihasraku vaheline ühendus. Sünapsid võivad olla keemilised või elektrilised. Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Enamus sünapse on keemilised Erutuse liikumine mööda refleksikaart: retseptor närvikiud, mis viib info kesknärvisüsteemi poole kesknärvisüsteem info analüüs
· Info edastatakse edasi ainult selleks, et toitu seedida ja toidust ühes suunas. kätte saada toitained ja energia. · Neuriidid e aksonid juhuvad · Seedeelundkonna moodustavad närviimpuldis edasi teistesse seedekanal ja sellesse nõresid rakkudesse. eritavad seedenäärmed. · Sünapsid on kohad, kus ühe · Seedeelundkond on: suu neuroni neuriit puutub kokku söögitoru magu 12sõrmiksool järgmise neuroni dentriidia või peensool jämesool pärak. rakkudega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Katteelundkond Tugi- ja liikumiselundkond · Kaitseb keskkonna mõjude eest. · Võimaldab liikuda.
· Luukude täidab organismi tugifunktsiooni. Närvikude · Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. · Närvikude on närvirakkude neuronite pikkade jätketega kuju. · Koosneb lühikestest (dentriit) ja pikkadest (neuriit) jätketest. · Info edastatakse edasi ainult ühes suunas. · Neuriidid e aksonid juhuvad närviimpuldis edasi teistesse rakkudesse. · Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dentriidia või rakkudega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Katteelundkond · Kaitseb keskkonna mõjude eest. · Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. · Inimese väliskatteks on nahk, mis on üks suurimaid elundeid, moodustades 15-25% kehakaalust.
Vastutab liigutuste, tähelepanu, õppimisvõime, motivatsioon, edasipüüdlikkuse eest. Kui antud neurotransmitteri toodang on blokeeritud, siis kujuneb välja Prakinsoni tõbi ja ületootmisel jällegi skisofreenia. DOPAMIIN Vastutab tuju, unetuse, isu (enamus seedetraktis) eest. SEROTONIIN Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised. Elektriline sünaps ergastatakse naaberrakk elektrilise laengu edasiandmise teel. Keemilises sünapsis kasutatakse teise raku ergastamiseks virgatsainet ehk neurotransmitterit. Närvilõpmesse saabuv aktsioonipotentsiaal põhjustab ülekandeaine eritumise rakkudevahelisse sünaptilisse pilusse. Selle tulemusel avanevad järgmise närviraku dendriidis tavaliselt Na-kanalid, mis annab uues närvirakus edasi elektrilist signaali.
toodavad lümfotsüüdid). 28) Kirjelda omandatud immuunsust. Nakkushaiguse läbipõdemine ja vaktsineerimine - mõlemad on aktiivsed immuunsused. 29) Kirjelda signaali ülekannet närvirakkudes. Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng. Puhkeolekus on enamus kanaleid suletud, tugevama ärrituse korral avaneb rohkem kanaleid. 30) Mis on sünaps. Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab erutuse üleminekut ühelt neuronilt teisele. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised. 31) Virgatsaine mõiste. Oska nimetada erinevaid virgatsaineid ja nende toimet. Virgatsaine - keemilises sünapsis asuvad põiekesed, mis sisaldavad transmitterit. Dopamiin mõnutunne, emotsioonid, motivatsioon; Adrenaliin kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset; Serotoniin meeleolu, söögiisu, uni. Atsetüülkoliin skeletilihaste kokkutõmme. 32) Mis on refleksikaar? (etapid) 1
· Kui aktsioonipotentsiaal on jõudnud aksonit pidi närviraku lõppu, siis vabaneb rakust neurotransmitter, mis põhjustab teise närviraku, mis on eelneva närvirakuga kontaktis, membraani depolarisatsiooni ja aktsioonipotentsiaali indutseerimise: · Närviraku sees edasikanduv signaal on elektriline · Närvirakkude vahel edasikanduv signaal on keemiline · Kahe närviraku kontakti koht on sünaps Elektrilised sünapsid vahendavad informatsiooni kahe neuroni vahel otsese elektrilise kontakti teel. Nad on seotud omavahel valgulise struktuuriga. Läbi tiheliiduse suunatakse elektriimpulls otse ühelt rakult teisele: Signaali ülekanne toimub vahetult ilma keemiliste ühenditeta Keemilised sünapsid: närvirakud on üksteisega kontaktis sünapsi kaudu: Presünaptilise ja postsünaptilise membraani vahel on sünaptiline pilu (20 50 nm). NÄRVIIMPULSI ÜLEKANNE KEEMILISES SÜNAPSIS
Sisenõresüsteem Käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari, munandid Sigimiselundkond eesnääre, seemnesari, peenis; rinnanääre, munasari, emakas, tupp 7. Neurogliia rakud, mis ümbritsevad, toetavad, kaitsevad, toidavad neuroneid ning isoleerivad neid teistest keharakkudest elektriliselt. Tänu gliiarakkudele on närviimpulsi liikumiskiirus 100 m/s (ilma oleks 5 m/s). 8. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga või rakukehaga ja annab närviimpulssi edasi järgmisele rakule. Tööpõhimõte: närviimpulss saabub -> mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga -> ioonkanalid avanevad, impulss kantakse edasi -> mediaator laguneb ja ioonkanal sulgub 9. Narkootikumide mõju organismile Narkootikumid imiteerivad mediaatorite toimet. Pärast
Nii hoitakse kehasoojust kokku. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: · Koguda informatsiooni. Meeleelundites asuvad retseptorid. Retseptoritelt saadud info läheb edasi kesknärvisüsteemi. · Kordineerida informatsiooni. Ajus võetakse vastu otsused, mida saadud informatsiooniga peale hakata. Otsused tuginevad mälule ja kogemustele. · Anda info edasi efektoritele: lihastele ja näärmetele. Sünaps. Sünaps on ühendus kahe närviraku vahel . Sünapsid võivad olla kas keemilised või elektrilised. · Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses . Närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. · Enamik sünapse on keemilised. Närvirakkude jätkete vahel on väike pilu, mis takistab elektriimpulsi liikumist ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab
*Närviimpulss- hästi nõrk elektriline impulss. Liigub hästi kiiresti(100m/s) mööda närvijätkeid. Alati ühe tugevusega. Signaali tugevus sõltub impulside arvust. Impulss liigub neuronist välja mööda neuriiti ja teise sisse mööda dentriiti *Sünaps- närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt teise neouroni dentriidile 2Liiki sünapseid(vastavalt ülekandele): 1) elektrilised sünapsid. Neutriit ja dentriidid on omavahel ühendatud ja impulss liigub vahetult edasi. 2) Keemiline sünaps.Neutriidi ja dentriidi vahele jääb vahe e sünaptiline pilu. Impulssi annavad edasi keemilised ühendid. Keemiline on parem, sest seda on mingil määral võimalik töödelda. Elektriline kantakse kindlasti edasi. *Närvisüsteemi ül: 1. Koguda infot organismi sise- ja väliskeskkonnast. 2. Infot kordineerida (saata õigetesse aju osadesse), analüüsida ja töödelda välja vastuseid 3
4.Mida ütleb meile psüühika kohta Phineas Gage'i juhtum? -Inimese psüühika ja ka ajuehitus on väga spetsiifiliselt liigendatud. Antud juhtumis paranes mees küll füüsiliselt kuid kahjustas teatud ajukeskust mis kontrollis käitumist, seetõttu muutus mees ebaviisakaks, hoolimatuks ja kannatamatuks. 5.Mis on sünaps? -koht, kus ühe neuroni (närviraku) akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünapsid määravad ära kesknärvisüsteemi neuroneid ühendavad elektriahelad, mistõttu nad on tajuks ja mõtlemiseks vajalike bioloogiliste "arvutuste" eelduseks. Samuti võimaldavad nad närvisüsteemi ühendust organismi teiste elundkondadega. 6.Kuidas on võimalik,et mõned keemilised ained muudavad inimese käitumist? - 7.Miks mõned inimesed kasutavad ecstasy'd ja miks see on ohtlik? -Ecstasyd kasutataks stressivastase vahendina. Korduval manustamisel põhjustab ühe
Närv-Närvikiudude kimbud (neuriidid ja neurogliiarakud) koos sidekoe ja veresoontega. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Signaali ülekanne närvirakkudes Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, see tuleneb lahuse ioonilisest koostisest tekib pinge - puhkepotentsiaal. Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab erutuse üleminekut ühelt neuronilt teisele. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber. Igas sünapsis saab erutus liikuda vaid ühes suunas. Transmitter ehk virgatsaine Keemilises sünapsis asuvad põiekesed, mis sisaldavad transmitterit. Erutusimpulsi saabumisel vabaneb transmitter ja rakus tekib kas erutus või pidurdus. Dopamiin mõnutunne (sh sõltuvuse kujunemine), emotsioonid, motivatsioon.
Et neuron funktsioneeriks, peab akson välja jõudma kindla sihtkohani. Suure hulga arenguhäirete korral on dendriitide kasv ebanormaalne. Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem. Rohkem on siis dendriitide areng häiritud prefrontaalsetes pk-des, vähem mõjutab see motoorseid ja primaarseid sensoorseid süsteeme. Sünapsite teke Sünapsite areng algab juba 5. gestatsioonikuul, kuid suuremas osas pärast sündi. Algul tekivad sünapsid juhuslikult ega ole funktsionaalselt seotud. Järkjärgult loobutakse mittefunktsionaalsetest ühendustest, olemasolevad ühendused muutuvad täpsemaks ja piiritletumaks. Teismeea lõpuks kaob 50% sünapsitest (võrreldes 2-aastase tasemega). Müeliniseerumine Juhteteede isoleerimine signaali liikumiskiirus müeliniseeritud aksonis 120 m/s, müelimiseerimata aksonis 30 m/s. Müeliinikihi teke algab pärast sündi ja jätkub kuni teismeeani. Apoptoos
) repolarisatsioon - esialgse erutusseisundi taastamise etapp (sisepind negatiivne, välispind positiivne) hüperpolarisatsioon - membraanipotentsiaali taastamine, kuid joon läheb liiga madalale. membraani künnis - ehk lävend? - Sünaps - koht, kus ühe neuroni neuriit (e. akson) puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Enamasti keemilised. Sünapsid tagavad, et närviimpulss liiguks vaid ühes suunas. Aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sünapsi poolte vahel on väike sünaptiline pilu, mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse virgatsaineks ehk neurotransmitteriks. Keemiline sünaps: 1. AP saabumine sünapsi avab Ca-kanalid. 2. Ca-ioonid liiguvad sünapsi. 3
2.1 Inimese üldiseloomustus Riik loomad Hõimkond keelikloomad (selgroogsed) Klass imetajad Selts primaadid (esikloomalised) Sugukond inimlased Perekond inimene Look tark inimene Inimene on sarnane loomadega, aga eriti just simpansitega. Nad samuti valmistavad ja kasutavad mitmesuguseid tööriistu. Nad on võimelised õppima viipekeelt. Inimorgani anatoomiline ehitus ja füsioloogiline talitlus ning sigimisviis on sarnased kõigi teiste imetajatega. Inimese geenida ja valkude struktuur erineb simpansite ja gorilla omast vähem kui 2%. Erinevused: 1. suur aju 2. kahel jalal liikumine 3. aeglane areng; mittesessoone sigimine 4. kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5. keerukas kultuuriline käitumine 6. sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetel 7. oskus valmistada töörii...
6. Pidurduse liigid 1. Pessimaalne pidurdus - tekib peale eelnevat erutust (parabioos) 2. Otsene pidurdus Postsünaptiline - tekib postsünaptilisel membraanil pidurdava mediaatori toimel Presünaptiline - pidurdus tekib erutavate retseptorite presünaptilisel membraanil, mille kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid. 7. Ärrituse tugevus ja tema mõjuaeg et erutus üldse tekiks, peab ärritaja olema piisavalt tugev. Mida tugevam on ärritaja, seda tugevama vastureakstiooni saame. 1. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse Voolu sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse tugevu vastusreaktsiooni 2. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse optimumist
ÜL: piiratakse erutuse irradiatsiooni kesknärvisüsteemis; on tähtsaks mehhanismiks reflekside koordineerimisel; närvirakkude kaitse kurnatuse eest. 27. PIDURDUSE LIIGID: 1.Pessimaalne pidurdus – tekib peale eelnevat erutust (parabioos) 2. Otsene pidurdus 3.Postsünaptiline – tekib postsünaptilisel membraanil pidurdava mediaatori toimel 4.Presünaptiline – pidurdus tekib erutavate retseptorite presünaptilisel membraanil, mille kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid 28. ÄRRITUSE TUGEVUS JA TEMA MÕJUAEG: 1. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni 2. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise 29. REOBAAS ON voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. 30
(RBC tootmine). Endoderm.On olemas 2 funktsiooni: keeliku, südame,veresoonte ja mesodermi formeerimine; seedutorude sisu konstrueerimine (mõlemad respiratoorsed ja seedimistorud on primitiivse sõrmiku produktid). Närvisüsteemi areng I (varajased etapid). Närvirakk - neuron: neurooni keha, sooma; neuriidid(aksoonid ja dendriidid). Tüüpilised aksoonid viivad närvi-impulsi neuroni kehast eemale, kontakteeruvad teiste neuronite dendriitidega; ergastavad sünapsid dedriitide eristruktuuridel. Inhibitoorsed dendriitide tüvel. Kaks suurt neuronite kategooriat:1. projektsioonineuronid (innerveerivad kaugemal asuvaid sihtkudesid, pikad aksonid), 2. interneuronid (kontakteeruvad kohalikult ajupiirkonn sees). Neuronite tüübid neurotransmitete järgi:1. erutavad, ergastavad neuronid (glutamat, atsetüülkoliin, paljud projektsioonineuronid); 2. pidurdavad neuronid (gamma- aminovõihape, interneuronid ja mitmed projektsioonineuronid); 3
närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudeta. Näiteks: Verevoolu autoregulatsioon metaboolsete ja müogeensete mehhanismide abil. Näide: Skisofreenia kui haiguse iseärasused (loeng, lk 31) 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid. Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Tagasiside mehhanismid: negatiivne, positiivne, ennetav (vt. K.1) Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Rakud kontakteeruvad omavahel kolmel viisil: 1) Diffundeeruvad keemilised signaalid (toimivad distantsil) 2) Otsene kontakt plasma membraani ja lähedal asuvate
(b) frenoloogiast füsiognoomiast (c) psühhofüsioloogiast ja kognitiivpsühholoogiast (d) psühhoanalüüsist ja humanistlikust psühholoogiast 4. Kriminaalse käitumise kujunemisel on tegemist eelkõige (a) instinktiivse õppimisega (b) tingitud reflekside kujunemisega (c) sotsiaalse õppimisega (d) Hebb'i sünapsi väljakujunemisega 5. Inimajus on infoedastuse peamiseks vahendajaks (a) sünapsid ja närvikud (b) neurogliia (c) footoneid juhtivad mikrokanalid (d) positronide emissioon 6. Üks alltoodud väidetest on vale; milline? (a) psüühika mõiste on rakendatav mitte üksnes inimese vaimuelunäthuste puhul (b) teadvuse mõiste on kitsam kui psüühika mõiste (c) inimese psüühiline aktiivsus on alati ja ühtlasi ka teadvuslik aktiivsus
neuriit, pikk jätke). Dendriidi on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liiguberutus rakukeha suunas. Aksonid seevastu juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega rakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Aksonid ja dedriidid moodustavad neuroneid omavahel ühendades keerulisi närvivõrgustikke. Need võrgustikud saavad integreeruda tänu neuronitevahelistele ühendustele, mille tagavad spetsiaalsed mikromehhanismid sünapsid. Rakukeha omakorda koosneb tuumast ja teistest organellidest,mis on vajalikud raku elutegevuseks ja talitluseks. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on spetsialiseeritud gliiarakkude toodetav aine, mis isoleerib aksonid üksteisest. Müeliin on rasvarikas aine, mis annab valgeainele heleda värvuse. Mõned gliiarakud mähivad end ümber aksonite ja toodavad müeliini. Gliiarakkude ülesanne on neuroni funktsioneerimiskeskkonna
· Kasutatakse ainevahetuse käigus vabanevat energiat. 6. Pidurduse liigid. · Pessimaalne pidurdus tekib peale eelnevat erutust (parabioos) · Otsene pidurdus: 1) Postsünaptiline tekib postsünaptilisel membraanil pidurdava mediaatori toimel 2) Presünaptiline pidurdus tekib erutavate retseptorite presünaptilisel membraanil, mille kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid 7. Ärrituse tugevus ja tema mõjuaeg. Latensi aeg aeg erutuse tekkest kuni vastureaktsioonini. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nim sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastureaktsiooni. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nim sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastureaktsiooni nõrgenemise. Jõu-aja kõver 8
Aksonaalne transpost Suure pikkuse tõttu on aksonid ca 10x suuremad kui perikaarüon, kuid aksonis üldiselt ei sünteesita valku. Neuroni kogu tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub liikumine mõlemas suunas: terminaalidesse (anterograadselt) ja tagasi (retrograadselt). Ühest paigast teise kanduvad rakuorganellid ja ka mitmesugused aineid. Eriti oluline on see neuroni nende osade jaoks, kus vastavaid organelle ei moodustu või teatud aineid ei sünteesita. Sünapsid Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Neid võib ühelneuronil olla kuni mitu kümmend tuhat. Närviraku akson võib moodustada akson-sooma, akson-dendriit või akson-akson sünapseid. Sünapsi ehitus Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ning mõjutust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu.
· N ä r v i k o e rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. See teeb võimalikuks närvirakkude neuronite iseloomulik pikkades jätketega kuju. Dendriit- lühike mitmeharuline jätke. Võtab vastu siganaali retseptorilt või teiselt närvirakult. Neuriit ehk akson- pikad jätker, juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriitidega või keharakuga j aannab närviimpulsi edasi järgmisel rakule. Enamik sünapse on keemilised. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorite ehk virgatsainet
LOOMAFÜSIOLOOGIA EKSAM 1. Lihtsa eluka närvisüsteem (selgrootutel) Madalamatel loomadel on närvisüsteem esindatud üksteisest eraldatud närvirakkude sünapside abil seotud võrguga. (meritäht, lameuss, meriroosiline) Neuronite kehad koores ja närvikiud ning sünapsid tuumas. Käsnad – puudub närvisüsteem pea täielikult. Neil pole üldse neuroneid, vaid mõned rakud talitlevad neuronitena. Ainuõõssetel ns algeline. Üle looma kogu keha paiknevad hajusalt närvirakud, mis oma pikkade jätketega moodustavad närvivõrgustiku. Rõngusside lihtne ns koosneb närvitänkudest, mis jätkeid pidi ühinedes moodustavad kõhtmise närviketi. Ümarusside piki keha kulgevad närvitüved, mida ühendavad rõngasjalt paiknevad
valmistab kõik organismi ressursid ja süsteemid ette kehalise pingutuse edukaks teostamiseks. Autonoomse närvisüsteemi osa parasümpaatiline närvisüsteem avaldab siseelunditele peamiseltfunktsionaalset mõju: stimuleerib seedenäärmete talitlust, kusepõie seina lihaste kontraktsiooni ja sulgurlihaste lõõgastust. Parasümpaatilise närvisüsteemi toime veresoonte lihastele, bronhidele ja südame talitlusele on vastupidine sümpaatilise närvisüsteemi puhul kirjeldatule. Neuron, sünapsid. 10% närvirakke e neuroneid=hallaine (1011 rakku suuraju koores, sünniks neuronite arv lõplik). 90% gliiarakud=valgeaine (1012 suuraju koores, armkude moodustub gliiarakkudest). Gliia=tugielemendid, moodustavad müeliini. Sünapsid e neuronite ühendused – neuronid ühenduses sünapsi kaudu, närviimpulss ei vähene edasi kandudes, impulsi ülekanne keemiline,neurotransmitteri abil. Transmitteri süntees toimub presünaptiliselt
annaabi.ee 
