n= m/M n= 0,038 M(bensaalatsetofenoon) = 208 g/mol, n= 0,038mol n= m/M m= n x M, m= 7, 904 7,904 100% 5, 45 x% x= 68,9% (teoreetiline saagis) Kirjanduslik saagis on 70% teoreerilisest: 7,904 100% x 70% x= 5, 53 g Minu kaalutis bensaalatsetofenoonil: 5, 45 g Pilte sünteesi käigust Bensaalatsetofenoon on aine, molekulmassiga 208g/mol, Sulamistäpp on 62 ja keemistäpp 348 kraadi. Lahustub eetris
üldiselt samad.Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonileTahkumine on protsess kui vedelas olekus aine muutub tahkeks. Tahkumine on sulamise vastandprotsess. Tahkumisel väheneb enamik ainete eriruumala ja rõhu tõstmisel suureneb tahkumistemperatuur.Vastupidiselt käituvad näiteks vesi,räni,gallium ja teised ühendid.Vee ja vesilahusdite tahkumist nimetatakse jäätumiseks ehk külmumiseks. Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur mis saavutades hakkab aine sulama või tahkuma Kui aine on vedelas olekus hakkab aine tahkuma kui aine on tahkes olekus hakkab aine sulama. Temperatuuri jahtudes võib tekkida alajahtumine, tahked ained üle ei kuumene. Lahused külmuvad alati madalamal temperatuuril, kui vastavad puhtad ained. Näiteks soolase merevee külmumispunkt on madalam kui 0°C. Kõigil ainetel ei ole kindlat sulamistemperatuuri. Amorfsed ained pehmenevad kuumutamisel. Nende täpset
Metallide pingereas aktiivsus suureneb, annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada, roostetavad kergemini, muutuvad tugevamateks redutseerijateks. 13. Materjalide füüsikalised omadused, nimatage ja iseloomustage neid. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi = m/V Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski esineda alajahtumine, tahked ained aga üle ei kuumene. Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu.
Metallide pingereas aktiivsus suureneb, annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada, roostetavad kergemini, muutuvad tugevamateks redutseerijateks. 13. Materjalide füüsikalised omadused, nimatage ja iseloomustage neid. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi ῤ = m/V Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski esineda alajahtumine, tahked ained aga üle ei kuumene. Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu.
DDT diklorodifenüültrikloroetaan Ants Nokkur Metsandus I Sisukord Aine struktuur Ajalugu Paul Hermann Müller Omadused: keemilised/füüsikalised Kasutamine Kuidas tekib? Mõju inimestele Mõju keskkonnale DDT seos Eestiga Keelustamine Kasutamine tänapäeval Kasutatud materjalid Aine struktuur Ajalugu Sünteesiti esmakordselt 1874. Aastal 1939 avastas P.H.Müller insektitsiidse toime. Teise Maailmasõja ajal kasutati esimesena parasiitide tõrjeks. Paul Hermann Müller Sündis 1899 a. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Sveitsi keemik. Teine tase Kolmas tase Neljas tase Õppis Baseli Ülikoolis. Viies tase Pälvis palju auhindu ja tunnustust. Suri 1...
Ficki fajansimanufaktuur.Eesti keraamika alustena püsisid kaua ehituskeraamika ja ahjupotid.1782. aastal rajas Woldemar Johann Lauw Põltsamaale portselanimanufaktuuri, mis tegutses 1800. aastani. Selle manufaktuuri tooted on tuntud kui Põltsamaa portselan.1930. aastail muutus valitsevaks kõrgkuumuskeraamika. · Madalkuumuskeraamika temperatuur kuni 1150°C · Kõrgkuumuskeraamika temperatuur üle 1150°C Sellise liigituse aluseks on põldpao sulamistäpp (umbes 1150°C) Madalkuumuse (9001150°C) puhul saavutatakse urbse killuga tooted, mis muudetakse glasuurimisega vettpidavaks. Kõrgkuumuses savi osalt sulab, saadavad paakunud killuga tooted peavad vett glasuurimatagi. Eristatakse poorseid ja paakunud tooteid. Sellisel juhul loetakse poorseks toodet, mille veeimavus on üle 5% ja paakunuks (tihedaks) toodet, mille veeimavus on alla 5%.Samuti eristatakse valgest ja värvilisest massist valmistatud tooteid
Paljud keraamilised materjalid on kõvad, poorsed ja rabedad. VALMISTAMINE Keraamika valmistamisviise jagatakse ko.lmeks: Valamine Vormimine Pressimine ehk stantsimine 1. 2. 3. 4. 5. KERAAMIKA LIIGITAMINE Põletustemperatuuride põhjal Madalkuumuskeraamika temperatuur kuni 1150°C Kõrgkuumuskeraamika temperatuur üle 1150°C Sellise liigituse aluseks on põldpao sulamistäpp (umbes 1150°C) Madalkuumuse (9001150°C) puhul saavutatakse urbse killuga tooted, mis muudetakse glasuurimisega vettpidavaks. Kõrgkuumuses savi osalt sulab, saadavad paakunud killuga tooted peavad vett glasuurimatagi. Põletatud massile omase struktuuri ja värvuse põhjal Eristatakse poorseid ja paakunud tooteid. Sellisel juhul loetakse poorseks toodet, mille veeimavus on üle 5% ja paakunuks (tihedaks) toodet, mille veeimavus on alla 5%.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS V-13 Erik Adra BETOON ELEMENTIDE MONTAAZ NING MONOLIITVALU JA VUNDAMENTIDE RAJAMINE Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Savi Savi on peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus, plastsusarv peab olema vähemalt 7. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse toimub paakumine ja tekib kõva poorne mass. Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Eestis on kasutatud Kambriumi sinisavi Põhja-Eestis, Devoni savi Lõuna-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja De...
50% vaske. · Sulamitest tuleks nimetada pronks ja messingeid. Pronks on vase ja mõne teise metalli sulam. Teiseks metalliks võib olla alumiinium, seatina, tina, mangaan. · Pronkse nimetatakse selle metalli järgi, mida peale vase on temas kõige enam. · Messing ehk valgevask on vase ja üle 40% tsingi sulam. Vasesulamite korrosioonikindlus on märkimisväärne. · Tihedus 8900kg/ruutmeeter · Sulamistäpp 1083C Korrodeerumine · Korrodeerumine toimub pindmise kihi tumedamaks muutumisega. Vase ja tema sulamite pinnale võib ka tekkida nn paatina kiht (roheline). Tavaliselt võib see aega võtta kümneid aastaid, kui aga lisanduvad niisked välistingimused - mõned kuud. · Vask ehitusmaterjalina, tooted: Valmistatakse lehti, torusid, traati, profiilitooteid, linti, lattmaterjali. · Torusid kasutatakse vee- ja soojatorudena. ka dekoratiivsetel eesmärkidel.
kahe lineaarse ahela). 25. joonis 26. Omadused Nii LDPE kui HDPE on värvitud poolläbipaistvad (läbiv valgus hajub struktuurse ebaühtluse tõttu) “vahase” pinnaga termoplastid, veekindlad, vastupidavad kemikaalidele. Kasutamine Pakendimaterjalina (polüetüleenkile), mahutite, toidunõude, jpm. Valmistamiseks. UHMWPE on kasutusel ülitugevate fiibrite valmistamiseks. Ei eraldu toidu sisse mürgiseid kemikaale. Sulamistäpp ca 100 kraadi. 27. PET- polüetüleentereftalaat Valmistatakse vee, mahla ja gaseeritud jookide pudeleid, toidupakendeid, küpsetusvorme, -kotte ja –kilesid. PET märgistusega plast on tavaliselt taaskasutatav! 28. joonis 29. Polüpropüleen (PP) on termoplastiline polümeer. Polüpropüleen kilekotid on väga hea läbipaistvusega. Kasutatakse enamasti toodete jaemüügi pakendiks (nt kommid, kingitused, martsipan jne). 30.
· Vasesulamiteks nim. neid sulameid, mis sisaldavad üle 50% vaske. · Sulamitest tuleks nimetada pronkse ja messingeid. Pronks on vase ja mõne teise mtealli sulam. Teiseks metalliks võib olla alumiinium, seatina, tina, mangaan. · Pronkse nimetatakse selle metalli järgi, mida peale vase on temas kõige enam. · Messing ehk valgevask on vase ja 40% tsingi sulam. Vasesulamite korrosioonikindlus on märkimisväärne. Vase omadused: · Tihedus 8900 kg/m3 · Sulamistäpp 1083 oC Korrodeerumine · Korrodeerumine toimub pindmise kihi tumedamaks muutumisega. Vase ja tema sulamite pinnale võin ka tekkida nn paatina kiht (roheline). Tavaliselt võib see aega võtta kümneid aastaid, kui aga lisanduvad niisked välistingimused mõned kuud. Vask ehitusmaterjalid, tooted: Valmistatakse lehti, torusid, traati, profiilitooteid, linti, lattmaterjali. · Torusid kasutatakse vee ja soojatorudena. Ka dekoratiivsetel eesmärkidel.
1. SISSEJUHATUS, ERINEVAD ÕLID Oliiviõlid jaotatakse neitsioliiviõlideks (esimesel pressimisel saadud; ekstra – kõrge kvaliteediga), rafineeritud õlist ja neitsioliiviõlist koosnevateks oliiviõlideks (kokku segatud kuum- ja külmpressitud õlid) ning oliivijääkõlideks. Kõige kõrgema suitsemispunktiga on avokaadoõli. Rafineeritud õli suitsemispunkt kõrgem kui rafineerimata õlil. Toiduõlides küllastunud rasvhappeid on vaid 5-15%. Mida rohkem on küllastunud rasvhappeid, seda kõrgem on sulamistemperatuur. Praadimisõlis on küllastumata rasvhappeid vähem kui salatiõlis – küllastumata rasvhapped lagunevad kiiremini kõrgel temperatuuril. Seetõttu ei soovitata õli kuumutada üle 180 C – PUFA-d ja MUFA-d hakkavad lagunema ning tekivad laguproduktid ja peroksiidid. 2. KEEMILISED JA FÜÜSIKALISED O...
LCD tööpõhimõte: kahe klaasi vahel vedelkristallide faas teeb 90 kraadilise pöörde. Kui polariseeritud valgus läheb klaasi sisse, siis teeb koos vedelkristallidega 90 kraadise pöörde ja väljudes on pöördund. Kui rakendame pinget ja meil tekib dipoolmoment, rikume selle süsteemi ära ja valgus enam läbi ei paista. ( ei läbi klaase). LCD element vt slaid Moodsate ekraanide jaoks soovitud omadused: o Madalam sulamistäpp o Laiem nemaatiline ala (-30 .. 90 kraadi) o Kõrge dielektriline anisotrroopia võimalikult suur dipoolmomentide erinevus pikki ja risti molekuli. Siis peab rakendama väiksemat juhtpinget, seega väiksem elektriarve, telefoniaku peab kauem vastu jne. o Madalam rotatsiooniviskoossus kui interaktsioonid on väga tugevad , peame
· Sulamitest tuleks nimetada pronkse ja messingeid. Pronks on vase ja mõne teise metalli sulam. Teiseks metalliks võib olla alumiinium, seatina, tina, mangaan. · Pronkse nimetatakse selle metalli järgi, mida peale vase on temas kõige enam. · Messing ehk valgevask on vast ja rohkem kui 40% tsingi sulam. Vasesulamite korrosioonikindlus on märkimisväärne. vase omadused · Tihedus 8900kg/m³ · Sulamistäpp 1083 kraadi Korrodeerumine · Korroteerumine toimub pindmie kihi tumedamaks muutumisega. Vase ja tema sulamiste pinnale võib ka tekkida nn paatina kiht(roheline). Tavaliselt võib see aega võtta kümneid aastaid, kui aga lisandduvad niisked välistingimused- mõne kuuga. Vask ehitusmaterjalina, tooted: Valmistatakse lehti, torusid, traati, profiilitooted, linti, lattmaterjalid. · Torusid kasutatakse vee- ja soojatorudena
Üle kolme faasi ühes kohas korraga tasakaalus olla ei saa. 30. Individuaalsete ainete olekudiagrammid ja nende kasutamine. Olekudiagramm annab ülevaate, milline faas on teatud temperatuuril ja rõhul kõige stabiilsem. Sõltub rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkt, kriitiline punkt. 31. Kriitilised omadused: keemistenperatuur, sulamistemperatuur, kolmikpunkt, kriitiline temperatuur ja kriitiline rõhk. Keemistäpp – vedela ja gaasilise punkt. Sulamistäpp – tahke ja vedela punkt. Kolmikpunkt – kus kolm faasi ühes. Kriitiline temp – temo mille korral vedeliku ja auru tihedused on võrdsed ja faasi pole võimalik eristada Kriitiline rõhk – aururõhk kriitilisel temperatuuril 32. Superkriitiline olek. Aur-vedelik piipind lõpeb kindlal rõhul ja temperatuuril, gaas pole enam rõhu tõstmisega veeldatav. Keemiline kineetika 33. Reaktsiooni kiirus
31 on kujutatud kovalentse sideme tekke metaanis (CH 4 ). Joonisel 2.32 on sama protsess esitatud 4 sp3 orbitaali moodustumisena, kus 4 ekvivalentset 4 sp3 orbitaali on suunatud sümmeetriliselt tetraheedri nurkadesse. Orbitaalide vaheline nurk on 109,5°. Vaatamata sellele, et kovalentne side metaani molekulis on tugev, on side üksikute molekulide vahel väga nõrk, mis viib lõpptulemusena metaani väga madalale sulamistäpile. Joonistelt 2.33 ja 2.34 ilmneb, et süsivesinike stabiilsus ja sulamistäpp suurenevad nende molekulaarmassi suurenemisega. Mitmekordne side (joonis 2.34). süsivesinikus on reaktsioonivõimelisem kui ühekordne C-C side ja võimaldab polümerisatsiooniprotsessi läbiviimist. Joonisel 2.34.a. on esitatud keemiline side etüleeni molekulis. On näha, et kahe süsiniku aatomi vahel on kaksikside s.t. sideme tekkest võtab osa 2 elektronpaari. Kaksiksideme lõhkumisega (kaksiksideme üleviimisel kaheks üksiksidemeks) on võimalik üksikud etüleenimolekulid liita
ja -deformatsioonid. Puuduseks on liidete väike eritugevus, mistõttu ühendatavad pinnad peavad olema piisavalt suured.Üldjuhul on see saavutatav vaid katteliiteid kasutades. Näited masinaehitusest, kus liimliide on üldkasutatav, on friktsioonkatete ühendamine piduriklotsidega, kummitihendite liitmine autoustele, siltide liimimine masinakeredele jms. Jootliide: Jootmisel elemendid liituvad joodise tardudes, mis on eelnevalt sulasse olekusse viidud. Joodise sulamistäpp on liiteelementide omast madalam, seega on keevitamisega võrreldes tegemist märksa madalamate temperatuuridega. Tänu sellele on võimalik säilitada materjali esialgset struktuuri ja vältida keevitamisega kaasnevaid deformatsioone (kõmmeldumisi). Seejuures tugevusomadustelt jäävad jooteliited keevisliiteile alla. On eriti levinud aparaadiehituses ja remonttöödel. Jootmismeetodid: · jootekolvi e. tõlvikuga (väikesed pinnad, eriti elektrotehnikas)
hüdroksüaminohapped. Aminohapete omadused: neil on nii happelised kui ka aluselised omadused – amfoteersed, seega on nende lahused nõrgad puhvrid. Happelises keskkonnas katioonid ja aluselises anioonid. Isoelektriline punkt – pH väärtus, mille juures ei ole summarset laengut e laeng on 0 (anioonid=katioonid). Kuna neil mitu laetud gruppi, solvateeruvad polaarsetes lahustites, kuid ei lahustu apolaarsetes. Nende sulamistäpp on kõrge. Põhiaminohapped omavad hiraalset tsentrit => D- ja L-isomeerid, inimkehas valdavalt L. Enamus aminohapped on alfa- aminohapped. 4. Valgud: üldiseloomustus, funktsioonid Valgud – kõrgmolekulaarsed ühendid, mille monomeerideks on aminohapped, biomakromolekulid, peptiidsidet sisaldavad. Mitmetasemeline struktuuriline koostis. Üle 50 aminohappe – VALK(kui alla siis polüpeptiid). Oligopeptiid- 2-20 am.h
arginiin, histidiin), 4) negatiivselt laetud ah, mille R-rühmadel on füsioloogilise pH korral negatiivne laeng (happelised kõrvalahelad, nt aspardaat, glutamaat) Aminohapete omadused: neil on nii happelised kui ka aluselised omadused amfoteersed, seega on nende lahused nõrgad puhvrid. Happelises keskkonnas katioonid ja aluselises anioonid. Kuna neil mitu laetud gruppi, solvateeruvad polaarsetes lahustites, kuid ei lahustu apolaarsetes. Nende sulamistäpp on kõrge. Põhiaminohapped omavad hiraalset tsentrit => D- ja L-isomeerid, inimkehas valdavalt L. Enamus aminohapped on alfa-aminohapped. Tsvitterioon ehk kaksikioon, -NH3+ ( protoneeritud) ja COO- (deponeeritud) 4. Valgud: üldiseloomustus, funktsioonid Valgud kõrgmolekulaarsed ühendid, mille monomeerideks on aminohapped, biomakromolekulid, ah on kondenseerunud peptiidsidemete abil. Üle 50 aminohappe VALK (kui alla siis polüpeptiid).
antud ainele iseloomulik suurus, mis ei olene vedeliku kogusest. See rõhk on aine aururõhk. Vedelikku, mille aururõhk on suhteliselt kõrge, nimetatakse lenduvaks. Aururõhu sõltuvus temperatuurist. Clausiuse-Clapeyroni võrrand: ln P2/P1 = H0aur/R (1/T1 – 1/T2) Keemistäpp – temperatuur, mil vedelik hakkab keema, kui tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Normaalne keemistäpp on temp, mille juures tema aururõhk on 1 atm. Normaalne sulamistäpp on aine sulamistemperatuur rõhul 1 atm. Olekudiagramm e faasidiagramm annab ülevaate, milline faas on antud rõhul ja temp.il stabiilseim. Kolmikpunktis on tahke, vedel ja gaasiline faas üheaegselt tasakaalus. Kriitiline punkt – punkt, kus vee auru- ja vedelat faasi eraldav kõver lõpeb. Kõrgemal on aine ülekriitilises olekus. Lahustuvus – aine kogus, mis aintud lahustis aintud tingimustel lahustub.
Varuained on rakus osmootselt inaktiivses vormis (polümeriseerunult), nad ei lahustu vees ega tõsta seega rakusisest osmootset rõhku. Varuainete terakestel on ümber ka membraan. Kui tekivad soodsad tingimused, siis hakatakse neid varuaineid jälle kasutama. Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja bioplast. Polühüdroksüalkanoaatidel on plastilised omadused ja nendest saab toota looduses lagunevat plastikut. Polümeeri monomeeride külgahelate pikkusest sõltuvad tema sulamistäpp, kristalsus, elastsus, tugevus jne. Külgahelate pikkust saab muuta mikroobi kasvutingimuste modifitseerimisega või ta tüve insenergeneetikaga. Bakterite liikumisviisid. 1. Viburitega liikumine vedelas keskkonnas 2. Viburitega liikumine tahkel pinnal (voogamine e. swarming; Proteus jt.) 3. Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) 4. Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata) 5
sulamistemperatuur, lahustuvus, lahustuvuskiirus. Amorfne vorm lahustub enamasti paremini, sest vajab vähem energiat selleks, et raviainet lahusesse viia. Orgaanilistest molekulides 1/3 esineb vähemalt kahes kristalmodifikatsioonis, eriti palju on neid steroididel, barbituraatidel, sulfaniilamiididel, salitsülaatidel. Näiteks atsetüülsalitsüülhappel on 6 kristallvormi, riboflaviinil 2. Vaid üks kristallvorm on termodünaamiliselt stabiilne. Sellel on kõrgeim sulamistäpp, väikseim lahustuvus. Ülejäänud kristallvormid, püüavad nii lahuses kui muus keskkonnas muutuda stabiilseks (ka tahkena säilitamisel muutuvad) Muutumine sõltub keskkonna ja aine enda omadustest. Raviaine imendumine sõltub sellest kas ta on amorfne või mingis kristallvormis. Näiteks novoviotsiini Na ja Ca sool. Selle antibiootikumil on amorfne ja mitu kristalset vormi. Amorfne lahustub soolhappes ja maos 10 x paremini kui kristalsed vormid. Eriti hästi on
Kemoorganotroofid väävel ladestub keskkonnas, kus on palju HS-i Varuained on rakus osmootselt inaktiivses vormis ehk polümeriseeunud, nad ei lahustu vees ega tõsta rauksisest osmootset rõhku. Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja bioplast. o Polühüdroksüalkanoaatidel on plastilised omadused ja nendest saab toota looduses lagunevat plastikut - bioplasti. Polümeeri monomeeride külgahelate pikkusest sõltuvad tema sulamistäpp, kristalsus, elastsus, tugevus jne. Külgahelate pikkust saab muuta mikroobi kasvutingimuste modifitseerimisega või insenergeneetikaga. oICI (Imperial Chemical Industries) Inglismaal toodab näiteks PHAte pakendipolümeeriks Biopoli nime all. Nemad kasutavad produtsendina bakterit Alcaligenes eutrophus (Vautersia ;Cupriavidus). ICI on saavutanud polü-b-hüdroksübutüraadi (PHB)/polü-b-hüdrosküvaleriaadi
Varuained on rakus osmootselt inaktiivses vormis (polümeriseerunult), nad ei lahustu vees ega tõsta seega rakusisest osmootset rõhku. Varuainete terakestel on ümber ka membraan. Kui tekivad soodsad tingimused, siis hakatakse neid varuaineid jälle kasutama. 48. Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja bioplast. Polühüdroksüalkanoaatidel on plastilised omadused ja nendest saab toota looduses lagunevat plastikut. Polümeeri monomeeride külgahelate pikkusest sõltuvad tema sulamistäpp, kristalsus, elastsus, tugevus jne. Külgahelate pikkust saab muuta mikroobi kasvutingimuste modifitseerimisega või ta tüve insenergeneetikaga. X 49. Endospoori omadused, koostis. Erinevus vegetatiivsest rakust. Endospoori funktsioon. Mis roll on endospooridel? Puhkevorm, mis moodustatakse ebasobivate tingimuste üleelamiseks. Omadused 1. Endospoor on väga termoresistentne. Termoresistentsus tuleneb spoori väga väikesest veesisaldusest ja temas sisalduvast dipikoliinhappest
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
