4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Veresooned, sulgurlihased, silmalihas, süljenäärmed, karvapüstitajalihas, pankreas. Alfa2 presünaps- silelihastes 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Süda, silelihas seedetraktis ja bronhioolides, rasvarakud, maks. 6. Peamised beeta-mimeetilised toimed? Beeta 1- Südame löögisageduse tõus, konktraktiilsuse tõus, lipolüüs, Beeta 2- bronhide laienemine, glükogenolüüs. 7. Beeta-mimeetilised toimed südamele? Löögisageduse tõus, kontraktiilsuse tõus, AV sõlme automaatsuse kiirendamine. 8. Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele? Silelihaste lõõgastus bronhides. 9. Peamised alfa1-mimeetilised toimed? Veresoonte konstriktsioon, seedetrakti silelihaste lõdvestus, sulgurlihaste kontraktsioon, müdriaas, kuseteede sulgurlihase kontraktsioon, isasloomadel ejakulatsioon, pankrease saarerakkude
hästi vees Metabolism on ensümaatiliselt kontrollitav ja suunatav Glükoosi tähtsus organismis Läbib piisava kiirusega HEB-i, tagades ajukoe energiavajaduse Ainukene arvestatav kütus ajukoe, erütrotsüütide, spermatosoidide, neerupealiste, silma võrkkesta jaoks Glükoosi metabolismi põhirajad Vereglükoosi metaboolne Vereglükoosi metaboolne tootmine kulutamine Glükogenolüüs Glükolüüs B-Glükoos Glükogenees 3,3...5,5 Pentoosfosfaadi tsükkel mmol/L Lipogenees Glükoneogenees Aminohapete süntees Joonis 1. Glükoosi metabolismi põhirajad Glükoosi metabolismi põhirajad Organismis säilitatakse kindel glükoosi tase (B-Glükoos 3,3..
kudedes? Alfa retseptorid asuvad peamiselt veresoonte seina lihaselises koes. Leidub ka sooltes, emakas. 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? B1 – retseptorid on suurem osa südames B2 – retseptorid o n suurem on südames 6.Peamised beeta-mimeetilised toimed? 1 – südame löögisageduse ja kokkutõmbejõu suurenemine, lipolüüs 2 – bronhilihaste toonuse langus, veresoonte laienemine (Silelihaste lõõgastumine) Glükogenolüüs Skeletilihaste veresoonte laienemine Soole motoorika langus Emaka silelihaste lõõgastus 7.Beeta-mimeetilised toimed südamele? Positiivne inotroopne toime (kontraktiilsuse tõus) Positiivne kronotroopne toime (südame löögisageduse tõus) Positiivne dromotroopne toime (elektriliste impulsside kiirem edasikandumine - fibrillatsioon) 8.Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele? Kopsudele – bronhilihaste lõõgastumine, bronhide laienemine
peensoolde suunamine. Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. 7. Mao soolhape on vajalik selleks et bakterid ei saaks seal püsivalt asuda. 8. Pepsinogeeni aktiivset vormi nimetatakse pepsiiniks ja selle toimel lagundatakse proteiin. 9. Mao motoorika on vajalik selleks et tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. 10. Maksa funktsioonidest on seedimisega otseselt seotud glükoneogenees ja glükogenolüüs. 11. Sapp koosneb veest, sapphapetest ja nende sooladest, sapipigment bilirubiinist, kolesteroolist ja elektrolüütidest. ja on vajalik toidurasvade emulgeerimiseks, mõjutab sooleseina seisundit(mudab rasvadele ja rasvhapetele hästi läbitavaks), eelneva tulemusena soodustab rasvas lahustuvate vitamiinide omastamist, selgesti väljendunud soolemotoorikat stimuleeriv toime jne 12. Pankreasenõre koostises on ensüümid rasvade lagundamiseks. 13
Pyr muundamine PEP-ks Fru-1,6-bisP defosforüülimine Fru-6-P-ks Glc-6-P defosforüülimine Glc-ks (Glc-6-fosfataas) Biomolekulid Laktaat (Glc-laktaat ringlus maksa ja lihaste vahel) Alaniin (Glc-Ala ringlus maksa ja skeletilihaste vahel) Aspartaat (glükoneogeneesi substraat) Glükogenees- glükogeeni süntees Etapid: Glc aktiveerimine Glc-6-P-ks (UDP-glükoos) Ahelate pikendamine sidemete (1,4) abil (glükogeeni süntaas) Hargnemispunktide loomine (1,4) abil (glükosüül (4:6) transferaas) Glükogenolüüs- glükogeeni lõhustamine Ahelate lühendamine (1,4) abil (glükogeeni fosforülaas) Hargnemispunktide elimineerimine (1,4) abil (glükosüül (4:4) transferaas) Glc-1-P muundamine Glc-6-P-ks (fosfoglükomutaas) Pentoosfosfaadi tsükkel (PFT): ( 3 Glc-6-P + ja NADP= 2 Glc-6-P+ 6 NAPDH+ 3 CO2 + GAP glükoosi oksüdatsioon pentoosiks ja NADPH Koht: piimanääre, rasvkude, neerupealised, erütrotsüüdid Etapid: Glc-6-P muundumine riboos-5-P-ks (Glc-6-PDH, NADPH/NADP ja atsüül-CoA)
Isastel sünteesitakse androgeenid munandites ja neerupealisekoores kolesteroolist. Neerupealiste säsi koosneb kromofiinsetest rakkudest ja eritab katehhoolamiine (adrenaliini, noradrenaliini, dopamiini), mis seedekanali talitlust pärsivad, nad on insuliini antagonistideks. Seega veresuhkru tase veres tõuseb ja toimub rasvkoe lipofüüs. Lüpofüüsil mobiliseeritakse rasvadesse talletatud energia, kuid selle käigus glükoosi ei teki. Samuti toimub ka glükogenolüüs; tekkiv glükoos kasutatakse kohapeal lihasrakkude kontraktsiooniks ära. Noradrenaliin koos adrenaliiniga moodustavad osa võitle-või-põgene süsteemist, mõjutades südametegevust, skeletilihaseid ning suurendades glükogenolüüsi ehk glükogeeni lagunemist ja glükoneogeneesi ehk glükoosi uuesti sünteesimist organismis. Adrenaliini, noradrenallini ja dopamiini toime organismi talitlusele on järgmine.
Adrenaliin avaladab toimet adrenoretseptorite kaudu. Temale suurema tundlikkusega beeta retseptorid (VT VEG NS-i!) 1) Mõjub südamele stimuleerivalt 2) Hingamistegevus kiireneb 3) Bronhid laienevad 4) Minutiventilatsioon laieneb 5) Veresoontele ajuveresooned laienevad, südame pärgarterid laienevad; siseelundite jm ahenevad 6) Seedeelundite talitlus ja motoorika pidurduvad 7) Paraneb vere hüübivus Ainevahetuslikult intensiivistub glükogenolüüs (glükogeeni lammutamine), glükoosi tase tõuseb, glükoneogenees intensiivitsub, lipolüüs triglütseriidide lammutamine intensiivisub. Glükogoon, kortisool, adrenaliin kontra reservid? Pikaajalisel nälgmisel adrenaliini tootmine väheneb, kortisool suureneb. Silmaava ehk pupill laieneb adrenaliini mõjul. Kõhunäärme sisesekretoorne talitlus 1) pankreas produtseerib insuliini B rakkudes
Stiilinäited testi kohta: 1 Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha (a) kopse, (b) aju, (c) südant, (d) peensoolt. sagitaalne kesktasandiga rööbiti kulgev. Mediaalne keha kesktasandi poolne. 2 Aeroobne protsess on (a) glükogenolüüs, (b) rakuhingamine, (c) glükolüüs, (d) ATP süntees. 3 Testosteroon on mehele sama kui naisele (a) luteiniseeriv hormoon, (b) progesteroon, (c) östrogeen, (d) prolaktiin. Arenevad sootunnused. 4 Naha värvus on tingitud (a) melaniinist, (b) karoteenist, (c) hapnikurikkast verest kapillaarides, (d) kõigist loetletust. 5 Epidermis on füüsiliseks barjääris põhiliselt tänu sellele, et sisaldab (a) melaniini, (b) karoteeni, (c) kollageeni, (d) keratiini.
1. PCr sünteesi langus häirib ADP fosforülimist 2. HVR inhibeerivad CK, mis pidurdab ATPaaside aktiivsust 3. Väheneb ATPaasidega seotud MM-CK ekspressioon Isheemiline/hüpoksiline pöörduv kahjustus verevool peetub lühikeks perioodiks Tunnused: ATP ja PCr ja glükogeeni langus, anaeroobne glükolüüs on suurem, rakuturse, triglütseriidide hulk tsütoplasmas on suur, polüsoomide dissotsiatsioon tsütoplasmas Meh-d: fosforüülimine pidurdub kiirelt, PCr väheneb, aktiveerub glükogenolüüs ja glükolüüs, ATPaasid inhibeerivad (Ca kuhjub tsütoplasmas), pidurdub valgsüntees Isheemiline/hüpoksiline pöördumatu kahjustus kestva isheemia tulemusel Tunnused: mitokondrite vakuolisatsioon, plasmamembraani purunemine, lüsosoomide turse/ purunemine, muutused tuumas/membraanis, tsütoplasmatiliste valkude väljumine rakkudest Mehhanismid: megakanalid, rakumembraani fosfolipaaside kadu, tsütoskeletti kahjustus, HVR kahjustav toime, lipiidide laguproduktide kuhjumine
- Mõju neerudele : vähendab Ca eritumist uriini Neerupealiste Kattehool- -adrenaliin Katehhoolamiinide peam. säsi amiinid -noradrenaliin füsioloogilised funktsioonid: 1) glükoosi konts. suurendamine veres (glükogenolüüs maksa ja lihastes ; glükoneogenees maksa ) 2) rasvhapete konts. suurendamine veres (lipolüüs rasvkoes ) 3) Südame löögisageduse ja
Veresuhkru sisaldust tõstab ka glükagoon. Glükokortikoidid tõstavad glükoosi taset veres glükoneogeneesi aktiveerimisega. Samasuguse toimega on hüpofüüsi hormoonid (AKTH, STH jt.), stimuleerides glükokrtikoidide teket. Järelikult ainult insuliinil on hüpoglükeemiline efekt, teised hormoonid tõstavad veresuhkru taset. Eriline koht on maksal süsivesikute ainevahetus eregulatsioonis. Hüpoglükeemia korral tugevneb maksas glükogenolüüs ja hüperglükeemia korral glükogenees. Peale selle inaktiveeruvad maksas glükokortikoidid ja maksas on insuliini lõhustav insulinaas. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 5 Koostas M. Kolga Biokeemia Süsivesikute seedimine
Inimese organismi nergiakulu kui toitainete energeetilise väärtuse mõõtühikuteks on kalor(cal) ja dsaul(J).(1cal=4,2J). Lihased töötavad ATP lagunemisel vabaneva energia arvel. ATP hulk töötavates lihastes ei vähene,kuna seda toodetakse juurde vastavalt sellele,kui palju teda lagundatakse. Inimese skeletilihastes toimib neli erinevat ATP taastootmise mehhanismi.Need on fosfokreatiini süsteem,glükolüüs/glükogenolüüs,"avariimehhanism" ja aeroobne mehhanism.Neist igaühe suhteline osakaal lihase energiavarustuses sõltub eelkõige sooritatava töö intensiivsusest. Grupitöö alused Grupi kujunemise ja arengu kohta on välja pakutud mitmeid teoreetilisi mudeleid,millest enamik sisaldab nelja sataadiumit:moodustumine,tormamine, normaliserumine ja toimimine.Kõik need grupid läbivad nimetatud
omastamiseks toidust.Inimese organismi nergiakulu kui toitainete energeetilise väärtuse mõõtühikuteks on kalor(cal) ja dsaul(J).(1cal=4,2J). Lihased töötavad ATP lagunemisel vabaneva energia arvel. ATP hulk töötavates lihastes ei vähene,kuna seda toodetakse juurde vastavalt sellele,kui palju teda lagundatakse. Inimese skeletilihastes toimib neli erinevat ATP taastootmise mehhanismi.Need on fosfokreatiini süsteem,glükolüüs/glükogenolüüs,"avariimehhanism" ja aeroobne mehhanism.Neist igaühe suhteline osakaal lihase energiavarustuses sõltub eelkõige sooritatava töö intensiivsusest. Grupitöö alused Grupi kujunemise ja arengu kohta on välja pakutud mitmeid teoreetilisi mudeleid,millest enamik sisaldab nelja sataadiumit:moodustumine,tormamine, normaliserumine ja toimimine.Kõik need grupid läbivad nimetatud arengustaadiumid ,enne kui hakkavad täiesti küpselt ja efektiivselt tegutsema
5. Pankrease ja maksa tähtsus seedeprotsessis (kôhunäärmenôre- ja sapi ülesanded). – Maks on sapi tekke koht ja lisaks sellele täidab olulisi ül. toitainete lõhutsumisproduktide ümberehitamisel, säilitamisel ning mitmete ainete sünteesil. Sapi ül: emulgeerib lipiide, aktiveerib lipiide lõhustavaid lipaase, osaleb lipiiidide lõhustumisproduktide imendumisel ning stimuleerib motoorikat. Maksas toimub glükogeeni glükogenolüüs-> glükoos verre vastavalt vajadusele. Maksas toimub aminohapte desamiinimine ja transamiinimine ning paljude vajalike ainte süntees( nt. fibrogeen, albumiin, protrombiin, hepariin) Kõhunäärme( Pankrease) tähtsus seedeprotsessis: toodab kõhunäärmenõre, mis sisaldab kõiki toitaineid lõhustavaid ensüüme ja vesinikkarbonaati: trüpsaiin lõhustab valke; amülaas süsivesikuid, lipaas rasvu. 6
(üldised metaboolsed haigused) on seotud ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve, neeruhaiguste jms. Glükoosi metaboolsed rajad • Glükolüüs – glükoosi osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustamine (kõikides rakkudes), iidne metabolismi rada (ka bakterites) • Glükogenees – glükogeeni süntees glükoosist (lihased, maks) • Glükoneogenees – glükoosi sünteesimine piimhappest (laktaadist), glütseroolist, aminohapetest (maksas) • Glükogenolüüs – glükogeeni lõhustamine glükoosiks (maks, lihased) Glükolüüs • Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustamine • 2 glükolüüsi tüüpi: • Anaeroobne glükolüüs • Piimhappeline käärimine (laktaadi teke) • Alkoholkäärimine (ainult pärmides) • Aeroobne glükolüüs • Atsetüül-koensüüm A (Atsetüül-CoA) teke • Lõplik oksüdatiivne lõhustumine (CO2 ja H2O) Anaeroobne glükolüüs (piimhapekäärimine)
võetakse vesinikke ja seotakse need NAD+ abil püruvaadile. Fosforüülitud ühendid on sellepärast olulised, et fosfaatrühmad on tavaliselt ioniseeritud ning selle tõttu ei saa läbida rakumembraani ning seega hoiavad fosforüülitud ühendid neid aineid raku sees ega lase neil imbuda väliskeskkonda. Enamjaolt on kõik vajalikud ensüümid raku tsütoplasmas ning see võimaldab reaktsioonil väga kiiresti toimida. Glükogenolüüs Kui glükolüüs oli ainevahetusrada, mis lähtus glükoosist, siis glükogenolüüs on ainevahetusrada, mis lähtub glükoosi polümeerist glükogeenist. Valdavalt need reaktsioonid kattuvad, aga glükogenolüüsi tulemusel sünteesitakse 3ATP molekuli iga glükoosijäägi kohta, mis teeb selle energeetilisemalt kasulikumaks. Kõigepealt glükogeeni fosforülaas katalüüsib a-1,4-glükosiidsidemete hüdrolüüsi, mille käigus vabanev glükoosijääk ühtlasi ka fosforüülitakse ning
Aju vastavad keskused võtavad vastu välis- ja siseärritused ning reageerivad viivitamatult. Humoraalne regulatsioon toimub hormoonidega. ◦ INSULIIN langetab glükoosisisaldut veres sellega, et kergendab glükoosi sissepääsu rakkudesse. Insuliin stimuleerib ka glükogeeni ja rasva sünteesi. ◦ ADRENALIIN on hüperglükeemilise efektiga (katalüüsib glkükogenolüüsi maksas). ◦ Veresuhkru sisaldust tõstab ka GLÜKAGOON. ◦ HÜPOglükeemia korral tugevneb maksas glükogenolüüs (glükoosisisaldus veres väike) ◦ HÜPERglükeemia korral glükogenees. (glükoosisisaldus veres suurendamine) SÜSIVESIKUTE SEEDIMINE Toidu süsivesikutest moodustab 55-65% tärklis, ülejäänud osa katavad sahharoos, laktoos, glükoos, fruktoos, tselluloos, glükogeen jt. Seedimine algab suus - algab tärklise ja glükogeeni hüdrolüüs süljes sisalduva α-amülaasi toimel. Maos - tärklise ja glükogeeni seedimine niikaua kuni inaktiveerub sülje ensüüm maosoolhappe
Aktiivne D vitamiin toodetakse (nimeta elund) maksas ja neerudes ja talletatakse maksas (nimeta elund) 16 Vitamiin D suurendab Ca resorptsiooni läbi peensoole ja vähendab Ca ja fosfaadi eritumist neerude kaudu (3p) Maksa metaboolsed funktsioonid on glükogeeni lammutamine ja selle tootmine (loetle) ja selgita termineid glükogenees, glükoneogenees, glükogenolüüs glükogenolüüs- glükogeeni lammutamine glükogenees- glükogeeni teke süsivesikutest glükoneogenees- glükogeeni teke aminohapetest või lipiididest (4p) Neelu seina kiht, mille abil ta täidab oma funktsiooni on:ma pakuks vöötlihast (2p) Aine liikumine aine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale on: difusioon (2p) Mitsell koosneb sapphappest ja rasvast (rasvhape) Mono sahhariidide kergendatud difusioonis osalevad GLUT-perekonna kandurid (1p)
Ensüümide spetsiifilisus. Ensüümide klassid - oksüdoreduktaasid, transferaasid, hüdrolaasid, lüaasid, isomeraasid, ligaasid. 7. Vitamiinid. Vitamiinid - ainevahetuse regulatsioonis osalevad ühendid, toidu hädavajalikud komponendid, nende ligikaudne ööpäevane vajadus. Rasvlahustuvad vitamiinid: A, D, E ja K, nendest igaühe põhiroll inimese organismis. Erinevate veeslahustuvate vitamiinide roll ainevahetuse regulatsioonis koensüümide koosseisus. 8. Glükolüüs ja glükogenolüüs. Glükogeeni süntees. Glükoneogenees. Glükolüüs kui glükoosi anaeroobse lagunemise ensümaatiline protsess. Glükolüüsi ja glükogenolüüsi energeetiline efektiivsus. Glükolüüsi kaks peamist etappi. Glükolüüsi vaheühendite fosforüülituse tähtsus. Glükolüüsi tulemusena tekkinud püruvaadi edasine metaboolne saatus sôltuvalt raku hapnikuga varustatusest. Glükolüüsi raja vôtmeensüümid - heksokinaas, fosforülaas, fosfofruktokinaas, püruvaadi kinaas.
Calvini tsükli lõpetamiseks, milleks on ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimine. XXI GLÜKOGENEES: GLÜKOGEENI METABOLISM. 1. Glükogeneesi mõiste. Kus protsess toimub, lähteained. Protsessi võrdlus glükolüüsiga, erinavd reaktsioonid (mitu, millised) ja nende roll. Glükogenees on glükogeeni biosüntees glükoosist. Glükogeen on ajutise veresuhkru varu, mida saab lõhutuda (glükogenolüüs). Glükogeeni säilitatakse peamiselt maksas ja silelihastes. Monomeerideks on -glükoosijäägid, mis on omavahel ühendatud glükosiidsidemete kaudu. Glükogeeni biosüntees toimub tsütoplasmas. 2. Glükogeeni molekuli ehitus, võrdlus tärklise molekuliga. Glükogeeni katabolism: amülaaside toime, tekkivad hüdrolüüsi produktid. Glükogeeni fosforülaasi toimespetsiifika ja glükoos-1-P struktuur, tema transformatsioonid.
d) Sahharaas lõhustab sahharoosi glükoosiks ja fruktoosiks. e)Laktaas lammutab laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks. Sahhariidide imendumine: Glükoos, galaktoos ja mannoos resorbeeritakse aktiivselt, sümpordis naatriumiga. Fruktoos resorbeeritakse kergendatud difusiooni teel. Monooside imendumine toimub suhteliselt kiiresti ja on peensoole algusosas praktiliselt lõppenud. Imendunud monoosid satuvad värativeeni kaudu maksa. 35. Glükolüüs ja glükogenolüüs Glükoosi lõhustamisega konverteerib organism glükoosis oleva energia endale sobivasse vormi (ATP, NADPH) ja toodab vajalikke metaboliite. Glükoosi oksüdatiivne lõhustumine on glükolüüs. See on glükoosi metaboliseerumise keskne protsess. Sõltuvalt tingimustest on glükoosi lõhustumine osaline v. lõplik. Osaline lõhustumine toimub hapniku defitsiidi tingimustes (intensiivselt töötavas lihasrakus, mitokondrite puudumise tõttu erütrotsüütides jne.) ja see on anaeroobne
vajadused · Ta on tavatingimustes praktiliselt ainus arvestatav metaboolne ,,kütus" ajukoe, testiste jaoks. Suus peenestatakse toit ning amülaasi toimel algab süsivesikute seedimine. Tärklis lõhustub lihtsama ehitusega suhkruteks. Edasi liigub toit neelust mööda söögitoru makku, kus jätkub süsivesikute lagunemine. Toidukört liigub kaksteistsõrmiksoolde ning peensoolde, kus lõpeb sahhariidide lagunemine ning imendumine verre. 31. Glükolüüs ja glükogenolüüs, glükogenees ja glükoneogenees. Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine, mis on glükoosi metaboolseerumise keskne protsess. Anaeroobse glükolüüsi korral toimub osaline lõhustumine laktaadiks e piimhappeks tsütoplasmas hapniku defitsiidis, tekib 2 ATP'd. Aeroobse glükolüüsi korral toimub täielik lõhustumine CO2-ks ja veeks mitokondrites aeroobsetes tingimustes, tekib 38 ATP'd. Glükogenolüüs on glükogeeni lõhustumine glükoosiks. Glükogenolüüs lühendab korraga
o Kogu energia pole salvestatav- tekivad energia kaod o Vaba energia arvel teeb organism tööd o Üleärune energia hajub soojusena o Makroergilised ühendid on ajutised energia salvestajad/ülekandjad (Olulisism energia salvestaja ATP) Glükoosi ainevahetuse erinevad rajad. Glükolüüs, selle jagunemine. o Veresuhkru tootmine (glükogenolüüs, glükogenees) o Veresuhkru kulutamine (glükolüüs, glükogenees, petofosfaaditsükkel, lipogenees, aminohapete süntees) o Glükolüüs jaguneb: Anaerboone glükolüüs- piimhappeline ja alkoholi käärimine Aeroobne glükolüüs- atsetüü-koensüüm A teke, lõplik oksüdatiivne lõhustumine Ensüümid, mis katalüüsivad anaeroobset glükolüüsi (mõni näide).
ATP+H20- >(ENERGIA VABANEB) ADP + P Fosfokreatiini süsteem ->anaeroobne, sest ei vaja hapniku • Ressurss ammendub 5-8sekundiga, lihas väsib. • ATP resünteesi mehhanismi võimsus (toodetava ATP hulk lihase massiühiku kohta igas sekundis) on suur, kuid mahtuvus (toodetava ATP koguhulk) väike. Ressurss ammendub 5-8sekundiga. • Sünteesikoht? • Mahtuvus väike • Kangi tõstmine, sprint Glükolüüs/glükogenolüüs = glükolüütiline fosforüülimine - >anaeroobne • umbkaudu kuni 1,5 minutit • Aktiveeritakse lihases koheselt intensiivse kehalise pingutuse alguses. Glükolüüsil toodetakse üldkokkuvõttes rohkem ATPd kui PCr- süsteemiga, kuid väiksemate koguste kaupa (ATP/s) • Sünteesikoht? • Glükolüüsi väiksem võimsus väljendub liikumiskiiruse languses. • Ujumine, Aeroobne mehhanism = oksüdatiivne fosforüülimine • Pika ajaline
teeb silmaava suuremaks. * mõju karvapüstitajalihastele: karvapüsitajalihased tõmbuvad kokku ja karvad tõmbuvad püsti (hundil, koeral, kassil turjakarvad, inimestel ,,kananahk"). * mõju ainevahetusele: stimuleeriv: maksas suureneb glükogeeni lammutamine ja intensiivistub glükoneogenees - süsivesikute teke püruvaadist (viinamarjahape), laktaadist (piimhape), animohapetest (valgud), glütseroolist (triglütseriidide lammutamisel tekkinud varuprodukt). Glükogenolüüs glükogeenist glükoosi teke. Tulemuseks glükoositaseme tõus. Mõju ka lipiidide ainevahetusele stimuleeriv. Glükolüüsi tagajäjel triglütseroolidest (?) tekivad rasvhapped ja glütserool. * mõju vere hüübimisele: kiireneb ollakse valmis olukorraks, kus saadakse vigastus. * mõju kusepõiele: soodustav, just põie täitumise faasis. Põie seinalihased lõtvunud, sulgur- lihased kokkutõmbunud
Hapnikuvarustuse piiratuse tõttu sõltub lihaste energiavarustus kehalisel tööl kuumas kliimas suuremal määral kui normaalse temperatuuriga keskkonnas anaeroobsetest protsessidest. Selle tulemuseks on tavapärasest kiirem glükogeenivarude vähenemine lihastes, kiirem ja ulatuslikum laktaadi kontsentratsiooni tõus lihastes ja veres ning varasem väsimuse teke. Laktaadi ulatuslikumale akumulatsioonile veres aitab kaasa mitte üksnes intensii- vistunud glükogenolüüs lihastes, vaid ka laktaadi vähenenud tarbimine maksas seoses siseelundite verevarustu- se ulatusliku piiramisega. 3.2.Õhuniiskus Ainus viis inimese organismi jahutamiseks ja stabiilse temperatuuri säilitamiseks keskkonnas, mille temperatuur ületab kehatemperatuuri, on aurustumine. Higi aurustumist keha pinnalt mõjutab oluliselt õhu suhteline niiskus. Õhu kõrge veeaurusisaldus takistab higi aurustumist nahalt, mis märgatavalt vähendab soojuskadu organismist. Soojuskao vähenedes
sekretsiooni Endokriinne (koletsüstokiniin duodeenumis vastusena rasvale ja proteiinile, sekretiin duodeenumis vastusena maohappele, gastriin maos vastusena mao venimisele ja ärritusele) Sekretiin stimuleerib HCO3- sekretsiooni CCK stimuleerib ensüümide sekretsiooni Gastriin- stimuleerib ensüümide sekretsiooni 13. Pankrease ensüümide toime valkudele, rasvadele ja süsivesikutele. 14. Maksa funktsioonid: Glükoneogenees Glükogenolüüs Aminohapete ümberehitus, valgusüntees, sh verevalgud Vitamiinide A,B, D, K, ja glükogeeni depoo Ketokehade teke rasvhapete oksüdatsioonil täiendav energia Hormoonide, toksiinide ja ravimite detoksifikatsioon ja eritamine Sapphapete produktsioon 15. Sapi teke, koostis ja väljutamine, tähtsus rasvade seedimisel. Teke: Maksarakud sekreteerivad sappi, mis kogutakse sapijuhadesse, mis ühinevad ühisapijuhadeks.
6. Spetsiifiline funktsioon. 7. Toitefunktsioon - laktoos Monosahhariidid. D- ja L- isomeerid, - ja - isomeerid (niipalju võiks teada, et nad on olemas ja kumb on organismis olulisem) Sahhariidide seedimine ja metabolism Suus algab tärklise ja glükogeeni hüdrolüüs süljes sisalduva -amülaasi toimel. Et maos pole süsivesikuid seedivaid ensüüme, siis jätkub maos tärklise ja glükogeeni seedimine niikaua kuni inaktiveerub sülje ensüüm maosoolhappe ja pepsiinide toimel. Glükogenolüüs glükogeeni lagundamine ehk veresuhkru tootmine Glükoneogenees glükogeeni tootmine piimhappest, glütseroolist, aminohapetest Glükogenees - glükogeeni süntees glükoosist Aeroobne glükolüüs (saab toota 38 ATP) anaeroobne glükolüüs (saab toota 2 ATP) 3. Lipiidide biokeemia. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.), neid leidub organismi kõikides kudedes. Lipiidid on
Peensool on süsivesikute seedimise põhikoht, neutraliseeritakse; pankrease amülaas jätkab tärklise seedmist 4-7g seedekulglasse sattuvatest polüoosidest ja oligosahhariididest jääb seedimata Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinid ei seedu Imendumine toimub peamiselt soolelimaskesta hattude tipus (soolevalendik => veri ja lümf) Päevane kogus: 350-400g 35. Glükolüüs ja glükogenolüüs Glükolüüs on glükooosi oksüdatiivne lõhustumine, glükoosi metaboliseerumise keskne protsess – aeroobne ja anaeroobne. Anaeroobne glükolüüs: Osaline lõhustumine piimhappeks Käivitamine toimub tsütoplasmas Rakku toodud glükoos fosforüülitakse ATP-ga GLc-6-P-ks Energiasaagis küll tagasihoidlik, kuid on asendamatu ATP tootja hapnikuvüla tingimustes Kaks faasi: esimeses energia investeerimine, teises Glc lõhustumise energiamuudu
Maos seedimine jätkub kuni ensüüm inaktiveerub mao soolhappe ja pepsiinide toimel; peatub, sest seal pole süsivesikuid seedivaid ensüüme Peensool on süsivesikute seedimise põhikoht, neutraliseeritakse; pankrease amülaas jätkab tärklise seedmist Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinid ei seedu Imendumine toimub peamiselt soolelimaskesta hattude tipus (soolevalendik => veri ja lümf) 35. Glükolüüs ja glükogenolüüs Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine, Glükolüüs on reaktsioonijada, mille käigus muundab ühe glükoosimolekuli kaheks püruvaadimolekuliks, tekitades seejuures ATP-d Anaeroobne glükolüüs: 2 etappi: 1) glükoos on rakku sisenenud, ebastabiilseks muudetud ja lõhustunud kaheks, omavahel üle minevateks 3C-liseks molekuliks, mis on moodustunud 6C-lise fruktoosimolekuli lagunemisel
vajadused · Ta on tavatingimustes praktiliselt ainus arvestatav metaboolne ,,kütus" ajukoe, testiste jaoks. Suus peenestatakse toit ning amülaasi toimel algab süsivesikute seedimine. Tärklis lõhustub lihtsama ehitusega suhkruteks. Edasi liigub toit neelust mööda söögitoru makku, kus jätkub süsivesikute lagunemine. Toidukört liigub kaksteistsõrmiksoolde ning peensoolde, kus lõpeb sahhariidide lagunemine ning imendumine verre. 35. Glükolüüs ja glükogenolüüs Glükolüüs on rada, mille käigus toimub heksooside, eelkõige glükoosi oksüdatiivne lõhustamine püruvaadini. Selles protsessis moodustub 2 ATP-d. Lõhustumiseks peab glükolüüs sisenema rakkudesse. Inimkeha rakkudes muundatakse glükoosis olev energia oksüdatiivse lõhustumisega metaboolseks energiaks (ATP, NADPH) ja toodetakse glükoosist vajalikke metaboliite. Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine. See on glükoosi metaboliseerumise keskne protsess
Südame pärgarterid adrenaliini toimel laienevad, mille tõttu paraneb südamelihase enda verevarustus. 2) laienevad südamelihaste veresooned ja ka osad ajuveresooned. Naha veresooned aga ahenevad 3) hingamine kiireneb ja bronhid laienevad. Seetõttu suureneb kopsude ventilatsioon ja organismi hapnikuga varustatus. 4) intensiivistub liponüüs ja vabade rasvhapete sisaldus veres. See võimaldab organismil saada lpiididest täiendavat energiat. Suureneb ka glükogenolüüs ja valkude kasutamine glükogeneesi teel energia saamiseks. Valgud muudetakse aminohapeteks ja maksas saab etapi kaupa nendest lõpuks glükoos. 5) seedenäärmete talitlus pidurdub ja seedeelundite motoorika aeglustub. 6) silmaava ehk pupill laieneb 7) karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku, karvad tõusevad püsti Neerupealise koore glükokortikoid · nende esindaja on kortisool. Neid produtseeritakse zona fasciculata rakkudes.
aktivatsioonil? 1 Veresooned Kontraktsioon Seedetrakti silelihased Lõõgastus Urotrakti silelihased Kontraktsioon Maks Glükogenolüüs,glüko- Silm neogenees Müdriaas 2 Presünaptiline membraan NA vabanemise pärssimine Trombotsüüdid Agregatsioon Veresoonte silelihased Kontraktsioon
· Fosfovormid defosforüülitakse aluselise fosfataasi toimel seedekulglas · Vabad vormid imenduvad passiivse difusioonina (pärsib suitsetamine, liigne alkohol, kohv, kortisoon, östrogeenid) · Transpordivormiks püridoksaal ja püridoksaalfosfaat (PLP) · Kudedes B6 fosforüülitakse püridoksaali kinaasi toimel PLP-ks · Salvestamine on tagasihoidlik Biofunktsioonid: 1. Koensüümne PLP AH ja SV metabolism ensüümides, glükogenolüüs 2. Desamiinimine 3. Niatsiini, neurotransmitterite, heemi, nukleotiidide, sfingomüeliinide süntees 4. Homotsüsteiini katabolism, soolhappe teke 5. B12 imendumine Defitsiit: · Alkoholism, seedetrakti kroonilised haigused, oraalsed kontratseptiivid · Isoniasiid ja penitsillamiin häirivad püridoksaali ja PLP kasutamist Tunnused: · Väsimus, ärritatavus, depressioon, veresuhkru taseme langus (tõuseb yundlikkus insuliini suhtes)
midagi juurde ei tule, eneriga varud ei täiene toiduga. Glükoosi taset aitab langetada ainult insuliin. Insuliini vallandavad tegurid: · vereplasma glükoosi sisalduse tõus · aminohapete tõus plasmas · seedekluglas vallanduvad hormoonid · parasümpaatiline NS (sümpaatiline pidurdab) insuliini toimed: insuliini toimel transport valgus. Grebsi tüskkel- süsivesikute oksüdeerimine, vaata joonis. · Glükogenolüüs- kõige kiirem · Glükoneogenees- aminohapete ja triglütseriiidide lahutamine · Lipolüüs- rasvhapete lammutamine, siis kui ei ole söönud, kõige aeglasem. · Glükagoon- sümpaatilise NS tõus · Adrenaliin- tuleb appi, kui on tugev füüsiline pinge ja tugeva emotsionaalse pinge korral. · Kortisool- igapäevases regulatasioonis ei osale, suureneb nälgimise korral. Kortisool lülitub, ei stimuleeri glükogenolüüsi, vaid lipolüüsi ja glükoneogeneesi
Lindudel on näärmemagu ja lihasmagu 61) Toitainete kasutamine söömisjärgselt. toitainetega toimuv vahetult pärast seedet ja imendumist Maks - vahejaam Glükoos- glükogeen rasvhapped VLDL kujul rasvkoesse või lihastesse Aminohapped- 20% valgusünteesiks 23% kehavereringesse Ülejäänu energiaks, Glc või rasvade sünteesiks Rasvad VLDL kujul rasvkoesse 62) Organismi energiaallikad söögivaheaegadel ja nälgimisel. Söögivaheaegadel : Insuliini tase langeb, glükagoon tõuseb Glükogenolüüs Glükoneogenees Suureneb aminohapete kasutamine energia saamiseks Rasvkoes aktiveerub lipaas, vabanevad rasvhapped, mis seostuvad vereplasma albumiiniga (NEFA - nonesterified fatty acids) ja transporditakse kudedesse või maksa Nälgimisel: Lülitumine rasvavarude tarbimisele, lihaskude säästetakse NEFA kasutatakse maksas ketokehade moodustamiseks (energia saamiseks glükoosi asemel) Ketokehade moodustumist stimuleerib glükagooni kõrge tase ja madal glükoositase.
61) Toitainete kasutamine söömisjärgselt. Keharakud vajavad energiat ja ehituskomponente pidevalt. Toitainete imendumine pole pidev, vaid sõltub söömisest. Vajalik toitainete säilitamine söögivaheaegadel või nälgimisel kasutamiseks. Reguleeritakse KNS ja hormoonide abil. Rakkudele vajalikud ained : ENERGIAALLIKAD: Glükoos peamine KNS ja ainus erütrotsüütide poolt tarbitav energiaalikas. Glükoosi varumine glükogeen. Varu maksas, skeletilihastes. Glükoositaseme langedes glükogenolüüs. Aminohapped süsinikurikkad ühendid, glükoosi sünteesi lähteproduktid, varu alati olemas skeletilihastes. Rasvad põhiliselt triglütseriidid. Varuna väga ökonoomne (rasvkude sisaldab vähe vett maksimaalne energiavaru minimaalse massiga. Lahustumatus vees vajadus spetsiaalse transpordimehhanismi järele. Ketokehad. Sünteesitakse maksas atsetüül CoA-st, sisaldus veres tõuseb rasvade lammuamisel, eriti kui smaaegselt on slükoosi defitsiit
Algavad anaeroobsed protsessid. 3. Surmakangestuse teke AKTIIN + MÜOSIIN AKTOMÜOSIIN Surmakangestuse alguses algab lihaste lühenemine ja kangeks muutumine. See saab alguse 5-6 tunni möödudes pärast looma tapmist. 4. Katkeb vitamiinide ja antioksüdantide laekumine, mis põhjustab rasvade rääsumise. 5. Lakkavad närvi ja hormonaalsed protsessid, lihakeha temperatuur langeb ja rasv hakkab hanguma. 6. Algab glükogenolüüs Tekib glükoos, mis laguneb piimhappeks. Piimhape omakorda põhjustab pH alanemise 7,4...7,0 5,3- ni (2…3 päeva jooksul). See põhjustab valkude denatureerumise, vabanevad ja aktiveeruvad ensüümid, mis lõpetavad surmakangestuse. 7. Kuna organismi kaitsesüsteemid ei toimi enam, on võimalik mikroorganismide pidurdamatu/kontrollimatu areng. 8. Lihas kogunevad erinevad ainevahetusproduktid, mis toob kaasa valkude lagunemise ning lõhna ja maitse muutumise. 19
Glükogeen kui varusahhariid sünteesitakse loomades kui glükoositase on kõrge. · On maksas polüsahhariidne tagavara vere glükoositaseme reguleerimseks. · Lihastes tagavara kiireks glükoosi allikaks. · Epinefriin ja glükagoon stimuleerivad lagundamist · Insuliin stimuleerib glükogeeni sünteesi · Glükogeeni graanulid sisaldavad glükogeeni, sünteetilisi ja degradatiivseid ensüüme ja regulatoorseid valke Glükogenolüüs on glükogeeni lahustamise võtmeensüüm. Glükogeen -> glükoos -> glükoosi oksüdatsioon -> vabaneb energia, salvestatakse ATP molekulidesse 16.Milliseid rasvhappeid ja miks loetakse inimese jaoks asendamatuteks? Nende struktuurvalemid. Asendamatuteks rasvhapeteks kutsutakse neid rasvhappeid, mis on inimesele vajalikud, kuid mida inimese organism ise ei sünteesi ja seega tuleb neid saada toidust. On kaks seeriat
Füsioloogilistes tingimustes kujutab nende elundite vegetatiivne regulatsioon endast alati mõlema NS efektide summat. Füsioloogilistes tingimustes on elundites enamasti ülekaalus parasümpaatiline innervatsioon. Ainult sümpaatilise või ainult parasümpaatilise NS poolt on innerveeritud näiteks veresooned, põrn, silma silelihased, mõned eksokriinsed näärmed, karvanääpsu silelihased. Ka metaboolsed efektid, nagu glükogenolüüs ja lipolüüs alluvad ainult sümpaatilise NS regulatsioonile. 28. Neuron. Akson. Dendriit. Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune
Sümpaatilises närvisüsteemis erutuse ülekandel vabaneva ning ülekannet vahendeva mediaatori noradrenaliini ja neerupealiste säsihormooni adrenaliini toimed on üldjoontes sarnased, sest noradrenaliini ja adrenaliini keemilised struktuurid on sarnased ja nad toimivad samadele retseptoritele (adrenoretseptoritele). Organismi talitluses leiavad aset järgmised kiired muutused: 2.1. Lihastes ja maksas intensiivistub glükogeenist glükoosi teke (glükogenolüüs), mis võimaldab glükoosi kiiret kasutuselevõttu energia saamiseks. Lihasglükogeeni ei suuda organism vastava fermendi puudumise tõttu lihastes siiski otse glükoosiks muuta, lihasglükogeen muudetakse püruvaadiks ja laktaadiks, mis suunatakse maksa ja muudetakse seal glükoosiks. 2.2. Rasvkoes suureneb triglütseriidide (varurasv) lammutamine glütserooliks ja rasvhapeteks, mis pärast verre suunamist
suhkrunivoo langeb alla 0,5-0,2 g/l madalamale tekib hüpoglükeemiline sokk koos teadvuse hämardumise või koomaga. MAKS (sv 10% massist = 120 g) Glükoosi kontsentratsiooni tõusu korral veres:*intensiivistub maksas glükoosi kasutamine glükogeeni sünteesiks, *intensiivistub maksas glükoosi kasutamine rasvhapete sünteesiks Glükoosi kontsentratsiooni languse korral veres:*intensiivistub maksas glükogenolüüs, *intensiivistub maksas glükoneogenees LIHAS (sv 1% massist = 200- 250 g) Glükogenees; glükogenolüüs. Närvirakud ja erütritsüüdid: Glükoosi kasutamine praktiliselt ainsa energiaallikana (110-130 g ööpäevas närvikoele!) Süsivesikute ainevahetuse regul: *Kesknärvisüsteemi poolt: Bernard' "suhkrutorge", stardieelne seisund, *Hormonaalne regul(Insuliin langetab glükoosi kontsentratsiooni veres, Glükagoon stimuleerib glükogenolüüsi,
Gibbsi energia abil on mugav väljendada keemiliste protsesside tasakaalu (selles on tema kasutamise mõte). Makroenergilised ühendid - madalmolekulaarsed orgaanilised ained, millesse salvestatud keemilist energiat saab kasutada biokeemilistes reaktsioonides, eriti biosünteesireaktsioonides. Glükoosi ainevahetuse erinevad rajad. Glükolüüs, selle jagunemine. Erinevad rajad: Veresuhkru tootmine: - Glükogenolüüs - Glükoneogenees Veresuhkru kulutamine: - Glükolüüs - Glükogenees - Pentoosfosfaaditsükkel - Lipogenees - Aminohapete süntees Glükolüüs: Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustamine Glükolüüs jaguneb: - Anaeroobseks glükolüüsiks o Piimhappeline käärimine (laktaadi teke) o Alkoholkäärimine - Aeroobseks glükolüüsiks
Südametegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinideteised toimed: ·Ardenaliinlõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist ·Katehhoolamiinid aeglustavad seedekanali talitlust ·Katehhoolamiinidon insuliini antagonistid, seega tõstavad veresuhkru taset, ja erinevalt glükagoonist toimivad nii maksale kui ka rasvkoele (lipolüüs*) ja skeletilihastele (glükogenolüüs**). *Lipolüüsil mobiliseeritakse rasvadesse talletatud energia, kuid selle käigus glükoosi ei teki. ** Viimastes tekkiv glükoos kasutatakse kohapeal lihasrakkude kontraktsiooniks. Stress ·Stressi peetakse mõnikord igapäevaseks kaasaegseks haiguseks, kuid stress on olnud läbi aegade inimese ellujäämise põhiliseks vastureaktsiooniks keskonnale. ·Eelajaloolistel aegadel aitas "võitle või põgene" reaktsioon ellu jääda ohtlikes situatsioonides.
· Bilirubiini eraldamine verest ja eritamine sapi koostisesse II. Varuainete talletamine · Glükogeen · Rasvad · Vitamiinid (A, B12, D, E ja K) III. Ainevahetuse regulatsioon 1. Süsivesikute ainevahetus · Glükogeen Glükoos · Galaktoos ja fruktoos · Glükoosi taseme tõstmiseksveres: Glükogenolüüs (glükogeen glükoosiks) Glükoneogenees (glükoosi tekkimine mittesüsivesikutest piimhape, aminohapped, ka glütserool) Glükoosi taseme langetamiseksveres: Glükogenees (glükoos glükogeeniks) Lipogenees (glükoos triglütseriidideks) 2. Lipiidide ainevahetus · Lagundab rasvhappeid (-oksüdatsioon)
· Bilirubiini eraldamine verest ja eritamine sapi koostisesse II. Varuainete talletamine · Glükogeen · Rasvad · Vitamiinid (A, B12, D, E ja K) III. Ainevahetuse regulatsioon 1. Süsivesikute ainevahetus · Glükogeen Glükoos · Galaktoos ja fruktoos · Glükoosi taseme tõstmiseksveres: Glükogenolüüs (glükogeen glükoosiks) Glükoneogenees (glükoosi tekkimine mittesüsivesikutest piimhape, aminohapped, ka glütserool) Glükoosi taseme langetamiseksveres: Glükogenees (glükoos glükogeeniks) Lipogenees (glükoos triglütseriidideks) 2. Lipiidide ainevahetus · Lagundab rasvhappeid (-oksüdatsioon)
• Atsükliline koormus – koormus, mille intensiivsus muutub ebakorrapäraselt • Baasrütm – südame löögisagedus rahuolekus • Bradükardia – pidevalt madal südame baasrütm • Degradatsioon – lagundamine • Dekompensatsioon – treeningust taastumise tulemusena tekkinud treenituse alanemine • Erikehaline – spordialaspetsiifiline, erialane • Glükogeen – polüsahhariid, üks energia varuainetest organismis • Glükogenolüüs – glükogeeni lagundamise protsess • Hüpertroofia – koe suurenemine rakkude suurenemise tõttu • Kambrid e kojad – südames asuvad õõned, mis suunavad vere vatsakestesse • Kapillaarid – väikseimad veresooned organismis • KrP - kreatiinfosfaat • Leil – 1) kuumale kerisele visatav vesi 2) üks saunalaval käimise kord 38 • Kontraktsioon – kokku tõmbumine
[glükoos] on ka ohtlikud, osaliselt sellepärast, et see viib insuliini retseptorite allareguleerimiseni ja on võimalik koomasse minek kui [glükoos] kormaliseerub, ning osaliselt sellepärast, et ebanormaalne. Mehhanismid vastusena kõrgele [glükoos]veres …. valkude glükoseerimine viib pikaajalise koe kahjustuseni. Glükoos siseneb rakkudesse Glükoos metaboliseeritakse glükogeeniks (maks & lihased) või rasvaks (rasvkude) Mehhanismid vastusena madalale [glükoos]veres Glükogenolüüs Glükoneogenees (püruvaadist ja laktaadist) Vastusena piiratud glükoosi sisenemisele rakkudesse (diabeet): Moodustatakse rasv- ja ketohappeid kui alternatiivseid energiaallikaid Insuliin toimib läbi membraani retseptori (türosiini kinaasiga seotud), et suurendada glükoosi sisenemist lihas ja rasvarakkudesse. Selleks viiakse GLUT4 (kergendatud transporterid) sisaldavad põikesed rakumembraani. Insuliini seostumine membraani retseptoritega maksas põhjustab
päevas ära sööb, siis on tegemist tõsise vaimse haigusega. Reaalses elus tuleb sageli ette vitamiinipuudust, aga vitamiinide ületarbimist peaaegu ei esine, sest liigne vitamiinikogus uhatakse veega organismist välja. 25 Maris Kallus KKS 2010 Glükolüüs ja glükogenolüüs. Glükogeeni süntees. Glükoneogenees. 1. Glükolüüs kui glükoosi anaeroobse lagunemise ensümaatiline protsess: Glükolüüsi all mõistetakse glükolüüsi anaeroobse ensümaatilise lagundamise protsessi, mille tulemusena glükoosi molekulist tekib kaks molekuli laktaati. Seejuures vabaneb iga glükoosi ühiku lammutamise käigus energia, mille arvel produtseeritakse kaks molekuli ATP-d. GLÜKOOS + 2ADP + 2Pi → 2LAKTAAT + 2H+ + 2 ATP . Glükolüüsi käigus
alaktaatne veres Kindlasti peaks meeles pidama, et konkreetsete sportlike pingutuste ajal toimivad kõik energiatootmise protsessid, erinev on vaid nende osakaal. Nii on näiteks 100 m jooksudistantsi maksimaalse kiirusega läbimisel energiatootmises ülekaalus kreatiinfosfaadi (KP) mehhanism ja anaeroobne glükogenolüüs, maratonijooksus on domineeriv rasvaainevahetus ja glükogeeni aeroobne lagundamine. Lähtudes energeetilistest kriteeriumidest ja nende arendamiseks kasutatavatest treeninguvahenditest, on otstarbekas kasutada alljärgnevat vastupidavuse liigitust: 1) põhi- ehk baasvastupidavus vastupidavus aeroobse läve tasemel, 2) tempovastupidavus vastupidavus anaeroobse läve tasemel, 3) maksimaalne vastupidavus vastupidavus maksimaalse O2 tarbimise (VO2 max) tase- mel,
annaabi.ee 
