Kui ahelas on 4 süsinik(C) > Buta- Kui ahelas on 5 süsinik(C) > Penta- Kui ahelas on 6 süsinik(C) > Heksa- Kui ahelas on 7 süsinik(C) > Hepta- Kui ahelas on 8 süsinik(C) > Okta- Kui ahelas on 9 süsinik(C) > Nona- Kui ahelas on 10 süsinik(C) > Deka- Paneme tähele, et tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik ja seda tuleb arvestada nii tüviühendi nime määramisel kui ka ahela süsinike nummerdamisel. 4 3 2 1 CH3CHCH2CHO > 3-klorobutanaal | Cl Ketooni tunnuseks on liide -oon. Ketoonil on nimetamiseks veel teine võimalus. Ketooni võib ka lugeda funktsionaalnomenklatuuri järgi, loetledes süsivesikurühmad ja lisades liite -ketoon. Näited. Sulgudes on -oon liitega ja eespool on -ketoon liitega. Kergema peate enda tunde järgi leidma , aga soovitan kasutada sulgudes olevat ,aga siis peate arvestama sellega ,et peate ära nimetama ketoonrühmad , millise C juures nad asuvad nagu allpool näites 2. O
päikesekreemide koostisainena. · Kondensatsioonireaktsioon kujutab endast niisugust liitumist oksoühendiga, kus polaarseks reagendiks on tavaliselt oksoühend ise ja ühe karbonüülse kaksiksideme katkemisel vabanenud valentsid küllastatakse teise samasuguse molekuli fragmentidega. Tavaline liitumisreaktsioon. · Aldoolkondensatsiooniks nimetatakse kondensatsiooni, kui reaktsioon lõpeb hüdroküaldehüüdi või -ketooni moodustumisega. Katalüüsivad alused. Klassikaline aldoolkondensatsioon toimub tavaliselt kahe ühesuguse aldehüüdi molekuli vahel, kahe ühesuguse ketooni molekuli vahel või ühe aldehüüdi ja ühe ketooni molekuli vahel. Ümber kristallimine: · Kristalsete orgaaniliste aine puhastamiseks kasutatakse tihti ümberkristallimist. · See meetod põhineb ainete erineval lahustuvusel ja lahustuvuse temperatuurist sõltuvusel
ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Aldehüüdide ja ketoonide struktuur (funktsionaalrühm, selle ehitus). a) Aldehüüdi struktuur Aldehüüdi funktsionaalrühmaks on aldehüüdrühm. b) Ketooni struktuur Ketooni fünktsionaalrühmaks on ketorühm. 2. Kuidas antakse aldehüüdidele ja ketoonidele nimetusi? Aldehüüdide järelliiteks on aal. Tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik. Ketoonide järelliiteks on -oon. Ketoonide puhul tuleb ära märkida funktsionaalrühma asukoht peaahelas. 3. Millised aldehüüdide ja ketoonide keemilised omadused? Iga omaduse kohta too näide koos reaktsioonivõrrandiga. Aldehüüdid oksüdeeruvad kergesti
Aldehüüdid Aldehüüdrühm RCHO okso- -aal Atseetaldehüüd (Etanaal) Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Ketooni üldvalem Ainerühm Funktsionaalrühm Valem Struktuurvalem Eesliide Järelliide Näide Ketoonid Karbonüül RCOR' keto-, okso- -oon Metüül-etüül ketoon (Butanoon)
Tuntud aldehüüd-formaliin Tuntud ketoon-atsetoon *karbonüülühendid on ühendid,mis sisaldavad karboksüülrühma --c=o *kui rühm seotud ühe c ja ühe h aatomiga nimetatatakse seda aldehüüdrühmaks -c-h=o *Aldehüüdi funkstsioonavalem -cho *kui karb.rühmas seotud=sidemega *aldehüüdi tunnuslõpp on liide-aal *nimetuse andmisel arvestatakse tüviühendi ahelasse ka ald.rühma c.ja ketorühma c Ch3-ch2-ch(alla läheb-cl)-ch2-cho 3-kloropentanaal *ketooni tunnuslõpp on liide-OON Ch3-co-ch2-ch2-ch3 Pentaan-2-oon *Aldehüüde saadakse alkohoolide oksüdeerimisel: Ch3ch2oh+o=ch3cho+h2o *eraldub kaks vesiniku aatomit----Aldehüüd *Aldehüüdide nimetused tuletatakse: Ch4-metaan hcho-metanaal Ch3ch3-etaan ch3cho-etanaal Ch3ch2ch3-propaan ch3ch2cho-propanaal *metanaali ja etanaali saadakse: ch3oh+o=(Cu)ch3cho+h2o
kovalentne kolmikside 13. Tuntumad alküünid: etüün - keevitusgaas propüün – keevitusgaas, majapidamisgaas 14. Alküünide nomenklatuur. Alküünide süstemaatilised nimetused struktuuri järgi ning struktuurvalemi joonistamine nimetuse järgi. 15. Alküünide keemilised omadused. Hüdrogeenimisreaktsioon (Alküün -> alkeen -> alkaan) Reaktsioonid halogeenide ja vesinikhalogeniididega Reaktsioon veega – aldehüüdi ja ketooni teke etüüni ja propüüni näitel (saaduseks vastavalt etanaal (aldehüüd) ja propanoon ehk atsetoon (ketoon) Reageerimine hapnikuga e. põlemine (saaduseks CO 2 ja H2O)
desinfitseerimisel. · Alkaloidid Kasutatakse nii ravimitena, kui joovastavate jookidena. Nt: kokaiin, kofeiin, nikotiin, morfiin jne. · Alkeen Alkeenist eteen valmistatakse polüeteeni. Karoteen on porgandivärvaine. · Alküünid Etüüni kasutatakse gaaskeevituseks. · Aldehüüd Metanaal kasutatakse desinfitseerimisvahendina. Etanaal on vajalik aine keemiatööstuses. · Ketoon - Propanoon on väga hea lahusti (küünelaki vedelik sisaldab ketooni. Dihüdroksüatsetooni kasutatakse kunstlikku päevitust andvates kosmeetikvahendites (kreemid, geelid, vedelikud). · Karboksüülhapped - Metaanhapet kasutatakse keemitatööstuses. Etaanhape kasutatakse tööstuses lahustina (toiduäädikas sisaldab etaanhapet). · Areenid Benseeni kasutatakse lahustina. Aniliini kasutatakse polümeeride valmistamisel. 6) Teada triviaalnimetusi areenide ja karboksüülhapete kohta õpitu piires.
O R-C-R CH3- CO-CH3 (ketoon) atsetoon Aldeküülide nim lõpp on aal. Kusjuures arvestadakse alküül radikaali nimetusega. Nt : 2 hüdroksüü pentanaal ja 3klorobutanaa, stuktuur valemiga: C4H9CHO- pentanaal CH3-CH2-CH2-CH2- CHO- pentanaal CH3-CH2CH2-CH-CHO 2hüdroksüülpentanaal OH C3H7CHO- butanaal CH3- CH2-CH-CHO- 3klorobutanaal Cl Ketoonide nim kasut kõige rohkem rahvapäraseid treviaal nim peale selle sõib ketooni nim veel funksionaal nometatouri järgi nim süsivesinik rühmad ja lisades liite ketoon. Füüsikalised omadused Aldehüüdidest metanaal on gaasiline aine. Tema 40 vesilahus on formaliin. Edasi reas on aldehüüdid vedelad ained kergest lenduvad ja lahustuvad vees. Nii lahustub vees atsetoon ehk propanool. Homoloogilises reas kõrgemad on tahked ained ja ei lahustu vees. Mis tähendab seda, et molekulide omavaheline vastastik mõju puudub või on mõõdukas.
. + C C + H C C C C + H O H H Ketoon H H .. Enool (kiraalne) :O H (akiraalne) H Kuna happe või aluse juuresolekul toimub ketooni muutumine pöördumatult enooliks, kaotavad optiliselt aktiivsed ühendid aktiivsuse, toimub ratsemisatsioon. -halogeenimine Ketoonid, millel on -vesinikud, reageerivad halogeenidega, toimub asendus. Halogeenimisreaktsiooni kiirus suureneb, kui lisada hapet või alust. Samuti sõltub reaktsiooni kiirus halogeeni kontsentratsioonist. H O X O hape C C + X2 või alus C C + HX
Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape) Õunhape (hüdroksübutaanhape) Viinhape (2,3-dihüdroksübutaandihape) Sidrunhape (2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape) Etaandihape (oksaalhape ehk oblikhape) HOOC-COOH ehk (COOH)2 (on kahealuseline karboksüülhape) Bensoehape (fenüülkarboksüülhape) C6H5COOH Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Ketooni saab üldiselt esitada valemiga R1(CO)R2. Karbonüülrühma süsiniku sidemed kahe süsiniku aatomiga eristavad ketoone karboksüülhapetest, aldehüüdidest, estritest, amiididest ja teistest hapnikku sisaldavatest ühenditest. Kaksikside karbonüülrühmas eristab ketoone alkoholidest ja eetritest. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Karbonüülrühma kõrval paiknevat süsiniku aatomit kutsutakse -süsinikuks. Vesiniku aatomeid, mis
liituvad, mis on saaduseks) Kondensatsioonireaktsioon kujutab endast niisugust liitumist oksoühendiga, kus polaarseks reagendiks on tavaliselt oksoühend ise ja ühe karbonüülse kaksiksideme katkemisel vabanenud valentsid küllastatakse teise samasuguse molekuli fragmentidega. Tavaline liitumisreaktsioon. Aldoolkondensatsiooniks nimetatakse kondensatsiooni, kui reaktsioon lõpeb hüdroküaldehüüdi või -ketooni moodustumisega. Aldoolkondensatsiooni katalüüsivad tavaliselt alused, mõnedel juhtudel on aga võimalik katalüsaatorina kasutada ka happeid. Klassikaline aldoolkondensatsioon toimub tavaliselt kahe ühesuguse aldehüüdi molekuli vahel, kahe ühesuguse ketooni molekuli vahel või ühe aldehüüdi ja ühe ketooni molekuli vahel. Kahe erineva molekuli vahel(nt aldehüüdi ja ketooni) toimuvat aldoolkondensatsiooni nimetatakse ka Claisen-Schmidt'i kondensatsiooniks.
SN1-mida stabiilsem karbkatioonne vaheüh, seda kiirem reakts. SN2 toimub seda kiiremini mida tug nf.Elimineerimis reakts- eraldataxe molekulist mingid fr. Molekuli küllastumatus suureneb.E2-elimineerimis reakts timumisex vaja tug alust mis ei ole hea nf.E1-on määratud karbkatiooni tekkega. Zaitsei reegel-aluse polt indutseeritud elimineerimine annab eelistatult suurema asedusga produkte e. rek.produktides domineerib rohkem alküülrühmi sis alkeen. Ketoenoolne tautoneerija-enooli- ketooni kiiret tasakaalulist üleminekut üxteisex. Kumuleeritud süsteem-kaksiksidemed järgnevad üxteisele. Mittepol konj-sidemete kordsuse täielikku või osalist ühildumist konj pii sidemete süsteemis pii elek paaride ümberjaotumise tulemusena. +R lektrodonoorsed (-NH2; -OH; OCH3; -F, -Cl; -Br; -J; -CH3). R elekroakseptoorsed (COH; COOH, COOCH3; NO2; CN). +I elektrodonoorse induktsoonief rühmad (elektroneg tuuma poole). I elektronakseptoorne rühm (-H<-CH2Cl< -OH< -COR< COOR< -Hal< -NO2)
Füüsikalised omadused: lahustub vees, lenduvad vedelikud, narkootilise toimega, mürgised Kasutamine: pisargaas, kosmeetikas, ravimid, vaigu tootmine, keemiliste mürkainete tootmine,... Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon CH3COC Ketoonid on karbonüülrühma sisaldavad ühendid. Kui karbonüülrühm on seotud kahe süsivesinikradikaaliga, saame ketooni R CO R', radikaalid võivad olla ka ühesugused. Asendades ühe radikaali vesinikuga, saame aldehüüdi. Nime lõpus kasutatakse järelliidet oon. Ketoonid on narkootilise toimega ning kahjustavad närvisüsteemi, ärritavad limaskestasid. Nahale sattudes põhjustavad põletikku ning seejärel eralduvad organismist aeglaselt. Ketoonid aga on vähem mürgisemad kui on aldehüüdid. Ketoone saadakse: 1. sekundaarsete alkoholide oksüdeerimisel; 2
Karbonüülühendid ja karboksüülhapped Selgita moisteid: karbonuuluhend, aldehuud, ketoon, karboksuulhape, formaliin, rasvhape, aminohape. 1. Karbonuuluhend: orgaanilised uhendid, mis sisaldavad karbonuulruhma. Karbonuuluhendite struktuuris esineb kaksikside susiniku ja hapniku vahel. 2. Aldehyyd: orgaanilised uhendid, mis sisaldavad aldehuudruhma. Aldehuudruhmas on karbonuulruhm seotud uhe vesiniku ja uhe susiniku aatomiga. 3. Ketoon: orgaanilised ained, mis sisaldavad ketoruhma. Ketoruhmas on karbonuulruhm seotud kahe susiniku aatomiga. 4. Karboksyylhape: orgaanilised aineid, mis sisaldavad uht voi mitut karboksuulruhma (-COOH). Karboksuulhapete nimetused tuletatakse susivesinike nimetustest ja lisatakse nimele loppu loppliide - hape. (N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) ) 5. Formaliin: on formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent me...
· Aldehüüdide nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest, millel on niisama palju süsiniku aatomeid, liite aal abil. HCHO metanaal CH3CHO etanaal CH3CH2CH2CHO butanaal 9. KETOONID · Ketoonide üldvalem: R CO R. · Funktsionaalrühm: CO. · Ketoonide nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetusest, lõpu oon abil. CH3COCH2CH3 2-butanoon CH2 = CH CH2 CO CH3 4-penteen-2-oon · Ketooni võib nimetada ka funktsionaalnomenklatuuri järgi, loetledes süsivesinikradikaali ja lisades liite ketoon. CH3COCH2CH2CH3 metüülpropüülketoon CH3CH2CH2COCH2CH2CH3 dipropüülketoon 10. KARBOKSÜÜLHAPPED · Karboksüülhapete üldvalem: R COOH. · Funktsionaalrühm: COOH. · Happeid vaadeldakse kui süsivesinike, milles viimane süsiniku aatom kuulub karboksüülrühma.
Orgaanilises keemias käsitletakse oksüdeerimisena iga protsessi, mis põhjustab süsiniku elektrontiheduse vähenemist. Alkoholide osalisel oksüdatsioonil erinevate reagentide toimel oksüdeerub primaarne alkohol esmalt karbonüülühendiks ja seejärel karboksüülhappeks. Sõltuvalt sellest, kas on tegu primaarse või sekundaarse alkoholiga, saame esmaseks reaktsiooniproduktiks vastavalt kas aldehüüdi või ketooni. Aldehüüdid võivad edasi oksüdeeruda karboksüülhapeteni, ketoonid neid tingimustes ei oksüdeeru. R OH R O [O] H R R R R R ketoon Lähteainete ja reaktsioonil tekkivate ainete omadused
see edasi reageerida, kui elektrofiilset reagenti on liias.(Hbr, HCl korral) o Broomi ja kloori liitumisel tekib esmalt alati trans-produkt, mis halogeeni liias jätkab liitumist küllastumiseni. o Kolmiksidemele liitub katalüsaatorite juuresolekul vesi(alküün hüdrateerub) Alküün-enool-ketoon Analoogselt veele liiuvad ka alkoholid, andes vinüüleetreid. o Keto-enoolne tautomeeria enooli ja ketooni kiire tasakaaluline üleminek üksteiseks, ketooni enolisatsiooni soodustavad alused. o Alküünid on võimalik taandada vesinikuga alkeenideks ja sealt edasi alkaanideks. Kuna alküünid taanduvad kiiremini kui alkeenid, on võimalik selektiivne alkeenisüntees. Cis-alkeene saab lindlari katalüsaatoriga(h2, Pd);Li või Na vedelas ammoniaagis annab trans-alkeene.
CH2 CH2 CH2 CH CH2 OH OH OH OH OH 1,2-etaandiool 1,2,3-propaantriool (glütserool) II SAAMINE 1. alkeen + H2O CH2 = CH2 + H2O CH3 CH2OH 2. halogeenühend + H2O CH3CH2Cl + KOH CH3 CH2OH + KCl 3. aldehüüdi redutseerumine CH3CHO + H2 CH3CH2OH 4. ketooni redutseerumine CH3 CO CH3 + H2 CH3 CHOH CH3 III KEEMILISED OMADUSED 1. täielik põlemine CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O 2. katalüütiline oksüdatsioon 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O etanaal CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O etaanhape 3. metalliga 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa + H2 4. katalüütiline oksüdatsioon 2CH3 CHOH CH3 + O2 2CH3COCH3 + 2H2O 5. dehüdratsioon (dehüdraatimine)
OH OH OH OH OH 1,2-etaandiool 1,2,3-propaantriool (glütserool) Created by Riho Rosin 10 13666324649407.doc.doc II SAAMINE 1. alkeen + H2O CH2 = CH2 + H2O CH3 CH2OH 2. halogeenühend + H2O CH3CH2Cl + KOH CH3 CH2OH + KCl 3. aldehüüdi redutseerumine CH3CHO + H2 CH3CH2OH 4. ketooni redutseerumine CH3 CO CH3 + H2 CH3 CHOH CH3 III KEEMILISED OMADUSED 1. täielik põlemine CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O 2. katalüütiline oksüdatsioon 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O etanaal CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O etaanhape 3. metalliga 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa + H2 4. katalüütiline oksüdatsioon 2CH3 CHOH CH3 + O2 2CH3COCH3 + 2H2O 5. dehüdratsioon (dehüdraatimine)
ketoosid heksoosid Polüsahhariidid ehk polüoosid ehk liitsuhkrud a) oligosahhariidid ehk madalmolekulaarsed polüsahhariidid redutseerivad ja mitteredutseerivad oligosahhariidid b) kõrgmolekulaarsed polüsahhariididhomo(ühe monosahhariidi jääkidest)- ja hetero(mitme)-polüsahhariidid Monosahhariidid- on ehituselt mitmealuselised alkoholid, millel on lisaks veel aldehüüdi või ketooni funktsioon (aldoosid, ketoosid). Polüsahhariidid- moodustuvad monosahhariididest bioloogilise polükondensatsiooni teel, seejuures eraldub vesi Oligosahhariidid- koosnevad väikesest hulgast monosahhariidsetest jääkidest. Kõrgmolekulaarsed polüsahhariidid- kondensatsiooniaste võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse, vees lahustumatud, maitseta, puudub kristalliline ehitus. Glükoos Glükoosi (puuviljasuhkru) isomeer on fruktoos.(kuulub ketoonide hulka, samuti ja -vorm,
Tähtsus- on inimesele energiaallikaks(saadud energia kulutab inimene kehatemperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks) Parandab närvisüsteemi talitlust.Glükoosi kääritamisel saadakse etanool ja CO2. Kasutatakse: ravimites ja toiduainetööstuses. Fruktoos C6H12O6 puuviljasuhkur,leidub puuviljades. Füüsikalised omadused: kõige magusam suhkur, valge, lahustub vees. Keemilised omadused: Kuna sisaldab OH rühma on alkoholiga sarnased keemilised omadused. Kuna sisaldab ketooni rühma siis hõbepeegli reaktsiooni ei anna. Kasutatakse sportlaste energiajookides. Sahharoos C12H22O11 e peedisuhkur e roosuhkur. Füüsikalised omadused: Glükoosist magusam , fruktoosist vähemmagusam. Kuumutamisel tekib pruuni värvuse ja mõrkja maitsega karamell. Kasutatakse: maitseainena, konserveerimiseks. Tärklis (C6H10O5)n koosneb glükoosi jääkidest. Füüsikalised omadused: valget värvi, krudiseb sõrmede vahel, külmas vees ei lahustu(kuumas pundub ja moodustab kliistri
2 -X halogeniidides; -OH alkoholides, fenoolides; -O eetrites; -CO ketoonides ja aldehüüdides; -COOH karboksüülhapetes; -NO2 nitroühendites; -NH2 amiinides 24. Andke süsivesiniku halogeenderivaadile, alkoholile, fenoolile, eetrile, aldehüüdile, ketoonile, karboksüülhappele, amiinile, estrile ja amiidile nimetus, kui struktuurivalem on antud. - 25. Kirjutage süsivesiniku halogeenderivaadi, alkoholi, fenooli, eetri, aldehüüdi, ketooni, karboksüülhappe, amiini, estri ja amiidi struktuurivalem nimetuse järgi. - 26. Kirjeldage peamisi seaduspärasusi süsivesinike halogeenderivaatide füüsikalistes omadustes. Vastavate alkaanidega võrreldes on nad värvitud, omapärase lõhnaga, mürgised, narkootilise toimega, veest tihedamad, hüdrofoobsed, keemis temp kõrgem, vähem tuleohtlikud, paremad lahustid (rohkem polaarsed), reaktiivsemad, osoonilõhkuvus (CFC) suureneb sõltuvast sideme fotokeemilisest omadusest
· -X halogeniidides; · -OH alkoholides, fenoolides; · -O- eetrites; · -CO ketoonides ja aldehüüdides; · -COOH karboksüülhapetes; · -NO2 nitroühendites; · -NH2 amiinides. 24. Andke süsivesiniku halogeenderivaadile, alkoholile, fenoolile, eetrile, aldehüüdile, ketoonile, karboksüülhappele, amiinile, estrile ja amiidile nimetus, kui struktuurivalem on antud. 25. Kirjutage süsivesiniku halogeenderivaadi, alkoholi, fenooli, eetri, aldehüüdi, ketooni, karboksüülhappe, amiini, estri ja amiidi struktuurivalem nimetuse järgi. Süsivesinike halogeenderivaadid on ühendid, kus üks või enam süsivesiniku H aatomit on asendatud halogeeniga. Alkoholid on ühendid, kus -OH rühm on kovalentselt seotud süsinikuga, mis ei kuulu benseenituumale (fenoolid) ega ole karbonüülrühma osa (karboksüülhapped). Alkoholide jaoks on liide ool, mis ühendatakse vastava süsivesiniku nimetusega. -OH rühma asend molekulis (v
organismile põhiliseks metaboolse energia allikaks. Moodustavad kuni 80% taimede ja 2% loomade kuivainest. Nimetus karbohüdraat e süsivesik on pärit Tartust C. Schmidt ja viitab vesinik:hapnik vahekorrale 2:1 lihtsamates sahhariidide molekulides. Loomorganismides leidub glükoosi, galaktoosi, fruktoosi, riboosi, desoksüriboosi ja glükogeeni. Süsivesikutel samaaegselt aldehüüdi või ketooni ja alkoholi omadused. Enamik mono- ja disahhariide on kristalsed, magusad, värvustea ja lõhnata. Lahustuvad hästi vees ja halvasti(või mitte üldse) orgaanilistes lahustites. Monosahhariidid e monoosid: Ei hüdrolüüsu lihtsamateks süsivesikuteks, sest nad on juba lihtsüsivesikud. Inimkehas ketoosid ja aldoosid. Süsinike järgi nimetused (trioosid, tetroosid, pentoosid,heksoosid jne). Kõik looduslikud monosahhariidid on
Süsivesikud ehk sahhariidid on polühüdroksüaldehüüdid või ketoonid ning on organismile põhiliseks metaboolse energia allikaks. Moodustavad kuni 80% taimede ja 2% loomade kuivainest. Nimetus karbohüdraat e süsivesik - vesinik: hapnik 2:1 lihtsamates sahhariidide molekulides. Loomorganismides leidub glükoosi, galaktoosi, fruktoosi, riboosi, desoksüriboosi ja glükogeeni. Süsivesikutel samaaegselt aldehüüdi või ketooni ja alkoholi omadused. Enamik mono- ja disahhariide on kristalsed, magusad, värvustea ja lõhnata. Lahustuvad hästi vees ja halvasti (või mitte üldse) orgaanilistes lahustites. Monosahhariidid e monoosid: Ei hüdrolüüsu lihtsamateks süsivesikuteks, sest nad on juba lihtsüsivesikud. Inimkehas ketoosid ja aldoosid. Süsinike järgi nimetused (trioosid, tetroosid, pentoosid, heksoosid jne). Kõik looduslikud monosahhariidid on optiliselt aktiivsed, sest neil süsinikud
Kerge soojendamie kiirendab pleegituse intensiivsust ja vähendab vajatava hüpokloriti hulka, mis on kasulik, sest HOCl, olles suhteliselt ebastabiilne, laguneb, eraldades atomaarset hapnikku: HOCl HCl + O; Atomaarne hapnik reageerib omakorda: · värviliste lisaainetega, liitudes nende konjugeeritud kaksiksidemete süsteemi, katkestades konjugatsiooni ja lõhustades molekuli; · tselluloosi OH-rühmadega, tekitades aldehüüdi, ketooni või karboksüülrühma, lõhustades samaegselt ka makromolekuli. Seetõttu ei ole liigne HOCl-i hulk pleegituslahuses soovitatav. Pärast pleegitusprotsessi tuleb Cl2 eemaldada, et vältida kiudude kahjustumist. Seda protsessi nimetatakse antikloreerimiseks ja kloor eemaldadakse tema reageerimisel Na-bisulfitiga (NaHSO3 naatriumvesiniksulfit). Mõnikord võib hüpokloritiga pleegitamisele järgneda pleegitamine vesinikperoksiidiga
H3C N Im iin (S c h iff'i a lu s ) poolatsetaalne OH O OH Atsetaali teke + H Aldehüüdi/ketooni ja alkoholi interaktsioon annab pool- H3C C + HO CH3 H3C CH atsetaali. Poolatsetaal võib edasise reaktsiooni käigus, H O CH3 reageerides veel ühe molekuli alkoholiga, üle minna täisatsetaaliks ehk atsetaaliks (r. 15a). In vitro toimuvad
annaabi.ee 
