Läänemere plankton Õppejõud Kai Piirsoo Läänemere planktoni uurimise ajalugu 19. saj. keskpaik - 20. saj. algus. Uuringute üldiseloom: floristilised ja faunistilised. · Esimene mere-ekspeditsioon Eesti vetes, kus koguti ka planktonit, toimus 1884.a. · E. Eichwald tööd 1847-52: käsitlevad ränivetikaid, makrovetikaid, veeõitsengut. · Grimm uuris 1877.a. Neeva lahe zooplanktonit. · C. Gobi uuris 1879.a. põhjataimi ja veeõitsengut Tallinna lahes. · W. Hensen defineeris mõiste `plankton' 1887.a. Muu maailmas 1850 1900 Inglismaal: võeti kasutusele esimene postmark 1840.a USA: teksapükste leiutamine Oscar Levi Straussi poolt Californias Eestis: ajalehed "Eesti Postimees",...
17. sajand Maailmatunnetuse aluseks on mõistus Descartes:"Mõtlen, järelikult olen" Tunded ja kired tuleb tahtele allutada Inimest püüti õpetada, kõlbeliselt mõjutada. Taotleti mõistuspärasust, selgust, korrapära KLASSITSISM Toetuti antiikeeskujudele Taaselustati aforism ja valm Rochefoucauld ,,Moraalsed maksiimid"; La Fontaine - valmid Boileau "Luulekunst": kõrged zanrid -tragöödia, ood; madalad zanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis kolm ühtsust (koht, aeg, tegevus) Molière Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe" (kahepalgelise vaimuliku karakter) ,,Misantroop" (elukauge idealistist- pessimisti k...
Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut PLATONI MORAALIFILOSOOFIA Referaat Koostaja: Triin Hanikat TALLINN 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................3 1ELULUGU................................................................................. 4 1LOOMING................................................................................. 6 2PLATONI EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA...................................8 2.1Kõlbelise elukäsitluse üldiseloom.................................................8 2.2Voorusteõpetus...........................................................................9 2.3Ideed moraali alusena................................................................11 2.4“Riik”.......
1. Mis lauluga algavad Eesti üldlaulupeod alates 1969. Aastast? (teos helilooja) Mihkel Lüdig „Koit“ 2. Kus sai keskajal Eesti aladel õppida muusikat? Kloostrites, kloostrikoolides, kirikutes 3. Mis keeles toimus õpe keskaja koolides? Ladina keeles 4. Kuidas nimetatakse kirikukoguduse laule? Koraalid 5. 17. Sajandil hakati tõlkima kirikulaule ladina keelest eesti keelde? 6. Kes asutas 1684. Aastal Tartu lähedale Eesti soost õpetajate ettevalmistamiseks seminari, kus sai õppida ka kirikulaulu? Forseliuse seminar 7. Et parandada koguduse lauluoskust, andis kirikuõpetaja J. E. Punchel 1839. Aastal välja Ühtne lihtsustatud viisidega koraaliraamat 8. Usuliikumine 18. saj, mille eesmärgiks oli kõlbeliselt täiusliku, alandliku ja tööka inimese kasvatamine? Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 9. Liikumne, tänu millele algas 18. Saj mitmehäälse koorilaulu ja erinevate pil...
Prantsuse valgustus Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Jean de Rond d'Alembert (1717-1783) De Montesquieu (1689-1755 Üldiseloom: - Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. - Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: - Agiteeriv suunitlus - Radikalism - Ateistlik põhihoiak BLAISE PASCAL 1623 -1662 - Sündis Clermont-Ferrandis. - On geniaalne matemaatik ja füüsik. - Kavandas ja valmistas esimese arvuti. - Sillutas teed baromeetri leiutamisele ja tõenäosusteooriale. - 1654 aastal on tal pöördumiselamus, millest kirjutas oma "Memorial'is": - "Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jakobi Jumal, mi...
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
Kreeka religioon ja mütoloogia. Kohustuslik kirjandus: Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). Vegetti, M., Inimene ja jumalad. Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 289. Avita 2001. Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 381. Müüdisüzeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest: Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I II. Eesti Raamat 1991. Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C., The Gods of ...
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia – teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid – C, H, N, O, P, S, mikroelemendid – raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid – kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped – karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Looduses umb 300, inimkehas 20 põhili...
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. On kiiresti arenenud; suurt tähelepanu pööratakse sellele, kuidas organismid energiat ja teavet hangivad ja töötlevad. Tulemuseks teadmine, et pealtnäha erinevad elussüsteemid on molekulaartasandil küllaltki sarnased. Mitte biokeemia ei ole ühtne, vaid elu on- organismid põlvnevad ühisest eellasest ning praegune elurikkus on kujunenud miljardeid aastaid kestnud evolutsiooni vältel. 2. Keemilised ühendid ja elem...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ants Käbi Xa AJALUGU Juhendaja: Mart Saarmets Tallinn 2011 2 Sisukord ESIAJALUGU.........................................................................................................................................................4 1. INIMESE KUJUNEMINE.......................................................................................................................................4 Mõtlemise ja kõne teke....................................................................................................................................5 Kütid, kalastajad ja korilased......................................................................................................................... 5 Maaharijad ja karjakasvatajad.............................................
Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine...
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib ...
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...
annaabi.ee 
