Anatoomia ja füsioloogia kordamismaterjal (0)

Kordamine
1. Luud ja liigesed
ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah.
luud:
kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla -, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust . - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna -, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk -, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik
lülisammas: kaela-, rinna-, nimme -, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5
rindkere : roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. ( kinnit . 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak
õlavööde: abaluu , rangluu
ülajäse: õlavarreluu, küünarluu ( mediaalne ), kodarluu ( lateraalne ), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmelülid ( faalanksid ) -- pöidlal 2, sõrmedel 3
vaagnavööde: puusaluu (3) -- niude-, istmiku-, häbemeluu
alajäse: reieluu, põlvekeder (patella), sääreluu (mediaalne), pindluu (lateraalne), kannaluud (7): konts-, kand -, kuup-, lodi-, talbluu (3), pöialuud (5), varbalülid -- suurvarbal 2, varvastel 3
liigesed:
ülem. -- frontaaltelg : noogutus, ette, taha, sagitaaltelg : paremale, vasakule ja alum. kuklaliiges -- vertikaaltelg : pööre paremale, vasakule, eitus (piir. liigut., ulatuslikumaks vaja kõiki kaelaosa liig.)
lülisammas -- frontaaltelg: painutus , sirutus , sagitaaltelg: kallutus, vertikaaltelg: pööre (ulatus vähen. kaudaalses suunas)
roide-rinnakuliigesed -- roiete liik. hingamisel (rindkere mahu muut.)
õlanuki-rangluuliiges -- sagitaaltelg: aduktsioon, abduktsioon
rinnaku -rangluuliiges -- vertikaaltelg: ette, taha, sagitaaltelg: õlavöötme tõstm., langet., frontaaltelg: pöörl.
õlaliiges -- frontaaltelg: ette, taha, sagitaaltelg: aduktsioon, abduktsioon, vertikaaltelg: pronatsioon , supinatsioon , koonusliik.
küünarliiges (3) -- õlavarre-kodarluu, õlavarre-küünarluu, kodar -küünarluu liiges -- frontaaltelg: sirutus, painutus, vertikaaltelg: pronatsioon, supinatsioon
kodarluu-randmeliiges, kesk-randmeliiges -- frontaaltelg: sirutus, painutus, sagitaaltelg: abduktsioon, aduktsioon
randme-kämblaliiges -- pöidla randme-kämblaliiges: abduktsioon, aduktsioon, ringliig, vastand. teistele sõrmedele (ülejään. väikese liik.)
puusaliiges -- frontaaltelg: ette, taha (reis), sagitaaltelg: abduktsioon, aduktsioon, vertikaaltelg: pöör. sisse- ja väljapoole, koonusliik.
põlveliiges -- frontaaltelg: sirutus, painutus, vertikaaltelg: sise- ja välisrotatsioon (pain. põlv)
jalaliiges (alum. ja ülem. hüppeliiges) -- frontaaltelg: dorsaalfleksioon , plantaarfleksioon, sagitaaltelg?: supinatsioon, pronatsioon
kanna-pöialiigesed -- jalavõlvi elastsus
pöia-varbalülide liigesed -- frontaaltelg: dorsaalfleksioon, plantaarfleksioon
varbalülidevaheliigesed -- painutus, sirutus
2. Lihased
sarkomeer - väikseim kontrakteeruv lihasüksus
aktiin, müosiin - kontraktiilsed valgud , filamendid paikn. vöötidena - vöötlihas
pea-- painutus - rinnaku-rangluu-nibujätkelihas
sirutus - suur tagumine pea sirglihas
pööramine - rinnaku-rangluu-nibujätkelihas, pea rihmlihas
kere-- painutus - kõhu sirglihas
sirutus - lülisambasirgestaja, ristijätke-ogajätketrakt (multifiidused)
pööre - ristijätke-ogajätketrakt (rotaatorid), sisem. ja välim. kõhu põikilihas
külgkallutus - lülisambasirgestaja (niude-roideosa), nimme- ruutlihas
õlg-- painutus - deltalihas
sirutus - suur ümarlihas
aduktsioon - abaluualune lihas, kaarnajätke-õlavarrelihas
abduktsioon - deltalihas, harjaüline lihas
sissepööre - suur ümarlihas, abaluualune lihas
väljapööre - harjaalune lihas, väike ümarlihas
küün-- painutus - õlavarre kakspealihas, õlavarrelihas
sirutus - õlavarre kolmpealihas , küünarnukilihas
ranne-- painutus - randmepainutajad ( kodarmine ja küünarmine), pikk pihulihas
sirutus - randmesirutajad (kodarmine ja küünarmine)
sõrm-- painutus - sõrmede painutajad (pindmine ja süva), pöidlapainutajad (pikk ja lühike)
sirutus - sõrmedesirutaja, pöidlasirutajad (pikk ja lühike), nimetissõrme-, väikesõrmesirutaja
puus -- painutus - niude- nimmelihas , rätseplihas, reie nelipealihas
sirutus - suur tuharalihas, reie kakspealihas, poolkõõlus-, poolkilelihas
abduktsioon - tuharalihased (suur, keskmine, väike), pirnlihas
aduktsioon - kammlihas , lähendajad (suur, pikk, lühike)
põlv-- painutus - rätseplihas, poolkõõlus-, poolkilelihas, reie kakspealihas
sirutus - reie nelipealihas
hüp-- painutus (plantaarfleksioon) - sääre kolmpealihas, tallalihas
sirutus (dorsaalfleksioon) - eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja
varb -- painutus - varvastepainutaja (lühike ja pikk), vihmausslihased
sirutus - varvastesirutaja (lühike ja pikk), suurvarbasirutaja (lühike ja pikk)
rinnaku-rangluu-nibujätkelihas - A: rinnakult, rangluult; K: oimu-, kuklaluule
suur tagumine pea sirglihas - A: aksise ogajätkelt (C2), K: kuklaluule
pea rihmlihas - A: C3-T3 ogajätkelt, K: oimu-, kuklaluule
kõhu sirglihas - A: 5.-7. roidekõhrelt ja rinnaku mõõkjätkelt, K: häbemeluule
lülisambasirgestaja - A: ristluult, niudeluuharjalt, rindkere-nimme sidekirmelt, K: kaelalülide ogajätketele, roietele
ristijätke-ogajätketrakt - A: lülisamba ristijätketelt, K: lülisamba ogajätketele
sisem. ja välim. kõhu põikilihas - A: sisem. -- rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt, kubemesidemelt/ välim. -- 8 alum. roidelt, K: s -- 3 alum. roidele, üle aponeuroosiks/ v -- niudeluuharjale
nimme-ruutlihas - A: niudeluuharjalt, K: 12. roidele, nimmelülide ristijätketele
deltalihas - A: rangluult, õlanukilt, abaluuharjalt, K: õlavarreluule
suur ümarlihas - A: abaluult, K: õlavarreluule
abaluualune lihas - A: abaluu- aluselt augult, K: õlavarreluule
kaarnajätke-õlavarrelihas - A: abaluu kaarnajätkelt, K: õlavarreluule
harjaalune lihas - A: abaluu harjaalusest august, K: õlavarreluule
harjaüline lihas - A: abaluu harjaülisest august, K: õlavarreluule
õlavarre kakspealihas - A: abaluult, kaarnajätkelt, K: kodarluule
õlavarrelihas - A: õlavarreluult, K: küünarluule
õlavarre kolmpealihas - A: abaluult, õlavarreluult (2 pead), K: küünarnukile
küünarnukilihas - A: õlavarreluult, K: küünarnukile
randmepainutajad - A: kodarm. -- õlavarreluult, küünarm. -- õlavarreluult, küünarnukilt, küünarluult K: kodarm. -- 2. kämblaluule, küünarm. -- hernes-, konksluule, 5. kämblaluule
pikk pihulihas - A: õlavarreluult, K: üle kõõluseks -> pihuaponeuroosiks
randmesirutajad - A: õlavarreluult, K: kodarm. -- 2.,3. kämblaluule, küünarm. -- 5. kämblaluule
sõrmede painutajad - A: randmeluudelt, K: sõrmelülidele
pöidlapainutajad - A: randmeluudelt, K: sõrmelülidele
sõrmedesirutajad - A: õlavarreluult, K: üle aponeuroosiks
pöidlasirutajad - A: lüh. -- kodarluult, pikk -- küünarluult, K: pöidla faalanksitele
niude-nimmelihas - A: T12, L1-5, lülidevaheketastelt, niudeluuaugult, K: reieluule
rätseplihas - A: niudeluult, K: sääreluule
reie nelipealihas - A: reieluult, niudeluult, K: sääreluule
tuharalihased - A: väike, keskm. -- niudeluult, suur -- rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluult, rist-, õndraluult, K: väike, keskm. -- reieluule, suur -- reieluule, üle niude-sääreluu kulglaks
reie kakspealihas - A: istmikuluult, reieluult, K: pindluule
poolkilelihas - A: istmikuluult, K: sääreluule, põlveliigesele
poolkõõluslihas - A: istmikuluult, K: sääreluule
pirnlihas - A: ristluult, K: reieluule
kammlihas - A: häbemeluult, K: reieluule
lähendajad - A: suur -- istmikuluult, lühike, pikk -- häbemeluult, K: reieluule (karejoonele)
sääre kolmpealihas - A: sääreluult, pindluult, reieluult, K: kandluule (Achilleus)
tallalihas - A: reieluult, K: kannakõõlusele
eesmine sääreluulihas - A: sääreluult, K: talb-, pöialuule
pikk varvastesirutaja - A: pindluult, sääreluult, K: 2.-5. varba lülidele
pikk suurvarbasirutaja - A: pindluult, K: suurvarbale
pikk varvastepainutaja - A: sääreluult, K: 2.-5. varba lülidele
pikk suurvarbapainutaja - A: pindluult, K: suurvarbale
vihmausslihased - A: pika painutaja kõõluselt, K: 2.-5. varbale
lühike varvastesirutaja - A: kandluult, K: 2.,3.,4. varba lülidele
lühike suurvarbasirutaja - A: kandluult, K: suurvarbale
lühike suurvarbapainutaja - A: kuupluult, lateraalselt talbluult, K: suurvarbale
lühike varvastepainutaja - A: kandluult, K: 2.-5. varba lülidele
3. Närvisüsteem
koosn.:
neuron - närvirakk; dendriidid, keha - tuum, aksonid; ehit . järgi jagun.: uni-, bi-, multipolaarsed, püramiidsed, funkts. järgi jagun.: sensoorne, lülineuron (vahend.), motoorne
neurogliia - närvitoes; gliiarakud; toite-, tugi-, kaitse-, sekretoorne funkts.
närvikiud - neuroni jätked; müeliin- (Ranvier' soonised) ja müeliinita kiud- peam. autonoomne NS
närv - koosn. närvikiudude kimpudest; sensoorsed , motoorsed, seganärvid
retseptor - aferent. neuronite dendr. lõpmed -- ekstero - (välisk.), intero- ( sisek .), proprioretsept. (lihaskäävid, kõõlused, liigesed)
sünaps - kontakt 2 neuroni vahel, närviimpulsi ülekanne 1 neur . aksonilt, järgm. dendriidile
refleks - NS vahend. toim. vastusreakts. retsept . vastu võet. ärritusele
ganglion - väljasp. KNS paikn. neuronite kehade kogumik
tuum - pea- ja seljaajus paikn. neuronite kogum
hallaine - neuronite kehad, valgeaine - neuronite jätked/kiud
1. somaatiline NS - innerveerib vöötlih. ja meeleelundid :
KNS -- peaaju : piklikaju , ajusild , väikeaju, keskaju , vaheaju , retikulaarformatsioon, suuraju ; seljaaju : kaela-, rinna-, nimme-, ristluusegmendid
PiirdeNS -- peaaju- ja seljaajunärvid
2. autonoomne NS - regul. siseelundite, südame, veresoonte, sisesekrets. näärmete talitl.:
sümpaatiline NS - ergastab, fight vs flight; parasümpaatiline NS - lõdvestab
ül: regul. kõigi elundite tööd ja koord. erin. elundkondade talitl., kohand. seda vastavaks muut. tingimustele; refleksid
seot.: kogu organismi ja kõigi elundkondadega, juhib "infot" erinevate organite vahel, impulsid tervesse kehasse
KNS: seljaaju -- kaela- ja nimmepaisumus - närvid üla- ja alajäsemetesse. Segmendid : C1-C8, T1- T12, L1-L5, S1-S5, Co1. Hallaine keskel, valgeaine ümber. Seljaajurefleksid (ei nõua töötl. peaajus). Ülenevad juhteteed -> peaajju, alanevad juhteteed ->perifeeriasse => impulsside "transport" peaaju ja perifeeria vahel
peaaju -- piklikaju - südametegevus, veresoonkonna talitl., hingamine , seedetalitl., kaitserefleksid (köh., aevast., oksend.); ajusild - südametegevus, hingamine, seede - ja kaitserefleksid; väikeaju - automaat. motoor., tahtl. liigut. jõud ja ulatus, aegl. liig. koord., kiirete liig. progr., tasakaalu säil.; keskaju - painutajate (lihased) toonus , liigutusvõime, õppim., mot., koorealused nägemis- ja kuulmiskeskused, orienteerumisrefleks; vaheaju - talamus (kõrgeim koorealune sens . info keskus), põlvikkehad (nägemis- ja kuulmiskeskus), hüpotalamus (veget. NS) eksist. keskus, regul. ainevah., kehatemp ., toitekäit., hüpofüüs, vee/soolade tasak., homöostaas; retikulaarformatsioon - ärkvelolek, tähelepanu- ja orient . reakts ., kehaasend , lihastoonus; limbil. süst. - toite-, kaitse- ja seksuaalkäit., emots.; suuraju - pretsentr. käär (motoorika), posttsentr. käär (sensoorika), mõhnkeha (valgeaine plaat poolk. vahel), kõrgemad toimingud : planeerimine, otsustamine, analüüsimine, mälu, tajuprots., teadlikkus, õppimine jms
PNS: perifeersed närvid, mis aktiv . erin. kehaosi - kraniaal- ja seljaajunärvid. Tööt. juhtides erutus- (ajal., ruum. summeer., divergents, konvergents) ja pidurdusprots. (presünapt., postsünapt., lateraalne, retsiprookne) KNS ja perifeeria vahel.
Ülen. juhteteed - perifeeria -> peaaju: õrn- (alajäs.) ja talbkimp (ülajäs.), spinotalaam- (nahk) ja spinoserebellaarkulgla (proprioretsept.)
Alan. juhteteed - peaaju -> perifeeria: kortikospinaal- (mootorne info), rubrospinaal- (aktiv. painutajaid), vestibulospinaal- (aktiv. sirutajaid), retikulospinaal- (lihastoonus, kehaasendi püsivus), tektospinaalkulgla (orienteerumisrefleks - reakts. paugule, valgussähv.).
4. Meeleelundid
meeled - nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine , kompimine, temp.-, tasakaalu-, lihasmeel
retsept. - ekstero-, entero- ja proprioretsept.; foto-, mehhano -, termo-, kemo-, osmoretsept.
sensor -> aferentne juhtetee (tundenärv) -> KNS
koosn.: nägemismeel -- silm -- silmamuna -- kõvakest, sarvkest => kiudkest ( kaits . silma), soonkest - vikerkest e iiris (keskel pupill), võrkkest e reetina (nägemisretsept.) - kepikesed , kolvikesed , nägemisnärv, fovea e kollastähn, pimetähn, vesivedelik, lääts ( koond . valguskiiri), klaaskeha ; silma abielundid -- silmalihased (6), -laud, kulmud, pisara-aparaat
kuulmis - ja tasakaalumeel -- kõrv -- väliskõrv -- kõrvalest, välim. kuulmekäik; trummikile ; keskkõrv -- trummiõõs, kuulmeluukesed - vasar , alasi , jalus , kuulmetõri; esiku-, teoaken; sisekõrv -- luulabürint - esik , tigu, poolringkanalid, kilelabürint - ovaal-, ümarkotike, poolring-, teojuha - Corti elund , teonärv, tasakaalunärv
haistmismeel -- nina -- ülem. ninakarbikud, haistmisepiteel, - näärmed, haistmissibul , haistmisnärv
maitsmismeel -- keel -- vall - (tagum. osa), leht- (küljed), seen - (ots, pind), niitnäsad (kompim.), maitsmispoorid, maitsmispungad, keele-neelunärv, vahenärv
lihasmeel -- lihaskäävid (pikkus), Golgi kõõlusorgan (pinge)
puute- ja temp.meel -- nahk -- epidermis - sarvkiht (surnud rakud ), kasvukiht (uued rakud sarvkihti, melaniin ); pärisnahk - näsakiht (papillaarkurrud - sõrmejäljed, vere-, lümfisooned, närvilõpmed), võrkkiht (rasu-, higinäärmed, karvanääpsud); nahaaluskude (rasvkude); valu- temp.-, puuteretsept.
nägem.: valgus -> pupill -> lääts koond. valguse (ripslihased, sidemete lõtv. => kumerus ) -> reetina (võrkkest) -- fovea - teravaima nägemise ala (ainult kolvikesed); kepikesed (must-valge, hämarus) ja kolvikesed (värvid); pimetähn (puud. kepikesed, kolvikesed) -> nägemisnärv -> peaaju (1 poolk. näeb 1 ruumipoolt, mõlemad poolk. näevad mõlema silmaga)
kuulm.: helilaine -> väliskõrv -> trummikile (võngub) -> vasar -> alasi -> jalus -> esikuaken -> esikuastrik (tigu) -> trummiastrik(tigu) -> ümaraken -> võnked basilaarmembraanis -> Corti elund (karvakeste hõõrd. kattemembr.) -> teonärv -> peaaju (mõlemad poolk. kuulevad mõlema kõrvaga (2/3 vastasp.)
tasakaal: liikumine -> ovaal- ja ümarkotike, poolringjuhade ampullid -> sees tähnid, ampulliharjad -> retseptoorsed karvarakud -> harjade karvakesed želeetaol. aines, kotikeste karvakesed Ca soolasid sis. sültjas membraanis -> želeetaol. aine ja sültja massi nihkumine -> tasakaalunärv -> peaaju
haistm.: lõhnaaine -> ülem. ninakarbikud (haistmisepiteel) -> haistmissibul -> haistmisnärv -> peaaju
maitsm.: lahust. aine -> vall-, leht-, seennäsad -> maitsmispoor -> maitsmispung -> keele- neelunärv, vahenärv -> peaaju
lihasmeel: liigutus -> lihaskääv, Golgi kõõlusorgan -> seljaajunärv -> seljaaju/(peaaju)
temp. meel: temp. muut. -> pärisnahk -> külma-/soojasensorid -> seljaajunärv -> seljaaju -> peaaju
puutemeel: puude -> epidermise kasvukiht/pärisnaha näsakiht - Merkeli kehakesed - õrnad puudutused, kõdi // pärisnaha näsakiht - Meissneri kehakesed - õrnad puudutused, kuju, materjal // süva kiht - Pacini kehakesed - tugev surve, vibratsioon, venitus -> seljaajunärv -> seljaaju -> peaaju
5. Sisesekretoorsed näärmed
asuvad: hüpofüüs e ajuripats - kiilluu hüpofüüsi augus , käbikeha - vaheaju koosseisus, kilpnääre - kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal, kõrvalkilpnäärmed - kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal, harknääre - rinnaku taga, pankreas ( Langerhansi saared) - tagumisel kõhuseinal, mao taga, neerupealised - neerude ülaosa peal, munasarjad/ munandid - väikevaagnas/väljaspool kõhuõõnt munandikotis
tood .: ajuripats - kasvuhormoon , teisi näärmeid (neerupealised, kilpnääre, sugunäärmed) stimul. hormoone, prolaktiin, oksüdotsiin, ADH; käbikeha - melatoniin ; kilpnääre - joodi sisald. horm. (türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin ); kõrvalkilpnäärmed - parathormoon ; harkelund - lümfotsüütide arengut ja antikehade mood. stim . hormoonid (tümosiin, tümopoetiin); pankreas - glükagoon, insuliin; neerupealised - min.- ( aldosteroon ), glüko- (kortisool, kortisoon ), androgeensed (suguhorm. - testosteroon ) kortikoidid, adrenaliin, noradrenaliin ; munasarjad - östrogeenid, progesteroon , munandid - testosteroon
ül: kasvuhormoon - kudede kasv., valkude sünt., rasvhapete kas. energiaks; prolaktiin - piimanäärmete areng, piima tootm., piimasünt. käiv. ja käigus hoidm.; ADH - neerude talitl., vererõhu tõus, väljut. vee hulga vähend.; oksüdotsiin - emaka kontrakt . sünnit., piima väljut.; melatoniin - ööpäevane rütm; türoksiin, trijoodtüroniin - süsives. kas. energiaks, ainevah., valkude sünt., mõj. kasvu; kaltsitoniin - Ca ainevah., Ca -> lihastesse, närvikoesse, luudesse, hammastesse, Ca vähend. veres; parathormoon - Ca ja P ainevah.; tümosiin, tümopoetiin - T- lümfotsüüdid, kaitsefakt.; insuliin - kiirend . glükoosi trans., suurend. maksa glükogeeni varusid, tõst. valkude, rasvade sünt. maksas; glükagoon - suhkrutaseme hoidm.; adrenaliin, noradrenaliin - sümpaatiline NS, südame tööjõudl. tõstm.; min.kortikoidid (aldosteroon) - Na, K, Cl, vee ainevah.; kortisool, kortisoon - lipiidide kas. energiaks, varurasvad -> glükoosivaru, vähend. põletikulisi prots.; testosteroon - valkude sünt., sekund. sugutunnused , aren . suguelundid , spermide valm.; östrogeenid - stim. rakkude palj. ja kasvu, sekund. sugutunnused; progesteroon - emaka limaskesta sekretsioonifaas, sood . näärmete arengut, valm. ette pinda viljast. munaraku jaoks
6. Kardiovaskulaarne süsteem
süda: ehitus -- parem koda, parem atrioventrikulaarklapp (kolmehõlmaline), parem vatsake , kopsutüveklapp (3 poolkuuklappi) vasak koda, vasak atrioventrikulaarklapp (kahehõlmaline), vasak vatsake, aordiklapp (3 poolkuuklappi).
Südameseinal 3 kesta -- endokard (sisem. kest) - õhuke, elastne sidekude, vooderdus ;
müokard ( lihaskest ) - südamelihaskude, kodadel 2, vatsakestel 3 kihti; epikard (välim. kest) - põhimikul mood. südamepauna; epikardi ja südamepauna vahel südamepauna õõs.
Pärgvereringe -- vasak ja parem pärgarter, südameveenid.
talitlus -- südametsüklid (60-70x/min)
1. kodade kokkutõmme - veri -> vatsake=> kodade lõõg.
2. vatsakeste kokkutõmme - veri -> aort (v. vats .), kopsuarter (p. vats.) =>
vatsakeste lõõg.
3. paus
sinuatriaalsõlm p. koja vaheseinas (kodade kokkutõmme) -> atrioventrikulaarsõlm (koda-vatsake) -> His'i kimp ja sääred vatsakeste vaheseinas -> Purkinje kiud vatsakeste müokardis (võrgustik)
1. toon - atrioventrikulaarklappide sulgumine - süstoolne väärtus
2. toon - poolkuuklappide sulgumine - diastoolne väärtus
veresooned : arterid -- unearterid, kopsuveen, aort, kaenla-, neeru-, niude-, reie-, sääreluuarterid, veenid -- kägiveenid, õõnesveenid, kopsuarter, neeru-, niude-, reie-, sääreluu-, nahaalused veenid
kapillaarid
ainevah.: vasak vatsake -> aort -> arterikapillaarid -> koed -> veenikapillaarid -> veenid -> alum. ja ülem. õõnesveen -> parem koda -> parem vatsake -> kopsutüvi -> parem ja vasak kopsuarter ->kopsuvärat -> artrioolid -> kopsukapillaarid -> kopsude veenid -> 2 kopsuveeni -> kopsuvärat -> vasak koda -> vasak vatsake
veri koosn: plasma -- vesi, valgud, glükoos, rasvad , aminohapped , min.ained, ainevah. lõpp- prod .
ül - ainete trans. veres, kaitsefunkts., happe-leelisetasak., osmootne rõhk, tasakaal. verre satt. anioone ja katioone
vormelemendid -- erütrotsüüdid e punaverelibled, leukotsüüdid e valgeverelibled -- granolutsüüdid - eosino-, baso-, neutrofiilid; agranulotsüüdid - lümfo-, monotsüüdid, trombotsüüdid e vereliistakud
ül - erütrotsüüdid -- gaasivahetus - hapniku ja süsihappegaasi trans.; trombotsüüdid -- vere hüübimine; leukotsüüdid: granolutsüüdid -- neutrofiilid - fagots. bakt. ja koe laguprodukte, eosinofiilid - kaits. allerg . reakts., autoimmuunhaig. ja nugiliste invasiooni eest, basofiilid - vabast. histamiini = allerg. reakts.; agranulotsüüdid -- lümfotsüüdid ( antikehad ) - kaits. väljap. sissetung. haigustek. vastu, monotsüüdid - mittespetsiif. haiguste vastane kaitse
Lümfisüsteem
algab: (umbsetest) lümfikapillaaridest (rakkudevah. ruumides)
koosn.: lümfisooned, -juhad, -sõlmed, lümfoidsed elundid - lümfifolliikulid, mandlid , põrn
ül: ainevah., vereloome, kaitsefunkts., valm. immunkehi, rakkudevah. vedeliku kogum. ja suun.
7. Hingamiselundkond
koosn.: hingamisteed -- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel , kõri, hingetoru , bronhid ; kopsud, diafragma e vahelihas
tööt.: kopsuhingamine -- kopsude ventil . uuend. alveoolide gaasisegu, kopsukapillaarides rikast. veri hapnikuga, annab ära süsinikdioksiidi; koehingamine -- hapniku kas. bio. oksüd., energia transform. , lõpp-prod.: süsinikdioksiid ja vesi; hapniku trans. verega -- põhil. seotult hemoglobiiniga (erütrotsüüdid) O2 siduvate om. nõrgen. -> O2 äraandm. kudedele, süsinikdioksiidi trans. verega -- peam. vesinikkarbonaadina, CO2 ja H2O -> süsihape -> vesinikkarbonaat -> asend. Cl, vaban. H ja CO2, erütrotsüüdist lahk . Cl ja osal. vesi
eripärad: kõva toes -- ninaõõs, neel - luud; kõri, hingetoru, bronhid - kõhred; => hingamisteed ei lange kokku, õhk saab vabalt liikuda ; sisepinnal limaskest , ripsepiteel; puud. lihaskest
regul.: piklikaju hingamiskeskus -- inspiratoorsed ja ekspiratoorsed neuronid -> motoneuronid seljaajus -> hingamislihased
aktiivs .: piklikaju, ajusild, suurajukoor , sümpaatiline ja parasümpaatiline NS
8. Seedeelundkond
koosn.: suuõõs -- keel, hambad; süljenäärmed; neel; söögitoru; magu ; peensool -- kaksteistsõrmik, tühi-, niudesool ; jämesool -- umb-, käär- (ülenev, risti-, alanev -, sigmakäärsool), pärasool; maks; sapipõis; kõhunääre
tööt.: suu -- peenest ., segat. süljega, süsivesikute, lipiidide lõhust. -> neel (hing. peat. reflektoorselt) -> söögitoru -> magu -- süsivesikute lõhust. süljeensüümide toimel, maohappe ensüümid - valkude, lipiidide lõhust. -> kaksteistsõrmik -- sapp, kõhunäärmenõre - kõikide toitainete lõhust. -> tühi- ja niudesool -- soolenõre - dishhariidide lõhust. => toitainete imend. -> jämesool -- vee tagasiimend., roojamine ‌ maks -- sapp -> kogun . seedim. vahel sapipõide, lõhust. lipiide; glükogeeni lammut. -> glükoosina verre, aminohapped (valkude lõhust.prod.) ehit. kehaomasteks -> verega kudedesse
eripärad: seedekanal -- 3 kesta -- limaskest - sisald. rohkelt seedenõret tek. näärmeid ja limaskesta aluskiht - kohev sidekude, ühend. limaskesta lihaskestaga, võimald. limaskestal lihaskesta suhtes liik., mood. limaskesta kurde; lihaskest - silelihasrakud, neelus, söögitoru ülem. otsas, pärasoolel vöötlihased; serooskest - seroosne vedelik -> minim. hõõrdumist, neel, söögitoru, pärasoole kaugm. osa kaet . paksu sidekoelise kestaga; sooltel kurrud, hatud ; keel, hambad; näämelised elundid -- süljenäärmed, maks, kõhunääre
regul.: soolenärvisüsteemi kemo- ja mehhanosensorid -> närvipõimikud; hüpotalamus -> seljaajunärvid -> pärasool/pärak
aktiivs.: ajutüvi, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS
9. Kuseelundkond
koosn.: neerud, kusejuhad , kusepõis, kusiti
tööt.: neerudes tek. lõppuriin -> kusejuhad -> kusepõis -> kusiti
1. ultrafiltratsioon -- vereplasma, v.a valgud läbib neerukehakeste päsmakeste kapillaaride seina ja Bowmani kapsli sisem. lestmest mood. filtri -> neerukehakese kihnu valendik => esmasuriin
2. tagasiimendumine -- neerutorukesed -> verekapillaarid verre tagasi kõik vaj. ained ja kuni 99% veest
3. sekretsioon -- mõned ained otse uriini läbi neerutorukeste
eripärad: neer -- koosn. 2 kihist - koor, säsi, nefrontorukesed; kusejuhad -- seinas 3-kih. lihaskest, mille kokkutõmb. sood. uriini liik. neeruvaagnast kusepõide, ei lase tagasi valguda; kusepõis -- limaskest - kurrud, retsept. reag. põiesis. rõhule; lihaskest - talitl. ei allu tahtele; osal. serooskest; kusiti -- vöötlihas
regul.: hormoonid -- ADH, aldosteroon, reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem, atriaalne natriureetiline peptiid, kaltsitoniin, parathormoon, vitamiin -D-hormoon; osmosensorid -> impulsid -> ADH suurem tootm. -> väljaviid. vee hulk vähen. / vedeliku tarb.; hüpotalamus -> seljaajunärvid -> kusepõis
aktiivs.: ajutüvi, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS
10. Suguelundkond
koosn.: N -- rinnanäärmed, munasarjad, munajuhad , emakas , tupp , väikesed ja suured häbememokad, kõdisti
M -- munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre, sugutisibulanäärmed, suguti , munandikott
tööt.: N -- munasarjad -- koores munasarjafolliikulid -> valminud tertsiaarfolliikul lõhkeb -> munarakk välj. munasarjast -> kõhukelmeõõnde -> munajuha = ovulatsioon
M -- munandid -- vääniliste seemnetorukeste seintes spermatogeenne epiteel -> spermatogenees -> epiteelist aren. spermid -> munandimanused -- spermide valm., reservuaar
erektsioon - suguti korgaskehad täit. verega, imissioon, friktsioon, orgasm , ejakulatsioon - munandimanusejuhad -> seemnejuhad -> seemnepõiekesed -> eesnääre -> sugutisibulanäärmed -> kusiti -> tupp -> emakas -> munajuha = viljastumine
viljast. munarakk -> emakas -> idulane pesastub = rasedus
emaka lihaste kokkutõmbed -> tupe lihaste kokkutõmbed = sünnitus
imetamine - rinnanääre -> piimajuhad -> piimaurge -> nibu
mitteviljast. emaka limaskesta pindmine kiht irdub -> veresooned katkevad -> verejooks emakast = menstruatsioon
eripärad: suguti ja kliitori korgaskehad, suguti käsnkeha
regul.: testosteroon - sekund. sugutunnused, suguelundite areng, spermide valm.; östrogeenid - stim. rakkude palj. ja kasvu, sekund. sugutunnused; progesteroon - emaka limaskesta sekretsioonifaas, sood. näärmete arengut, valm. ette pinda viljast. munaraku jaoks. Peaaju -> seljaajunärvid -> suguelundid
aktiivs.: suurajukoor, ajutüvi, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS, suguhormoonid