(9) 6 ∆tvs=481/86,27=5,58(°C) Tb=21-5,58=15,4(°C) (3567-3327)/10=24 S=3327+ 4*24=3423W 7 2. Küttesüsteemi kirjeldus 2.1. Küttesüsteemi kirjeldus koos soojuskanda parameetritega Elamule on projekteeritud kahetorusüsteemne radiaatorküttesüsteem. Küttekehadeks on valitud PURMO Ventil Compact plaatradiaatorid, mille asukohad on märgitud graafilise osa 2. joonisel. Soojuskandjaks on küttesüsteemis vesi, mida saadakse soojussõlmest. Arvutuslik küttevee temperatuur radiaatoritele on 70°/50°C. Soojuskanda torud asuvad seina sees, veranda küttekehasse põranda alt. 2.2. Ruumidesse valitud küttekehade valikutabel Norm Ruumi Kõrg
tegusõnast moodustatud en das Essen, das Singen, das Lachen lõpulised nimisõnad Võõrapäraste suffiksitega -ment das Dokument, das Element NB!der Zement -um das Zentrum, das Studium -ium das Auditorium -ma das Klima, das Thema -ett das Kabinett -il das Krokodil, das Ventil -o das Auto, das Konto tähenduse järgi enamik noori olendeid das Kind, das Lamm,das Ferkel enamik metalle das Gold, das Eisen, das Kupfer NB! der Stahl keemilised elemendid das Chlor,das Kalzium, das Radium NB!der Schwefel,der Phosphor linnad ja enamik maid NB! artiklit kasut. ainult koos ( das alte) Rom, (das sonnige) Spanien täiendiga NB
Elektrivool Elektrivool kujutab endast vabade laetud osakeste suunatud liikumst. Vaba laetud osake pole seotud oma aatomiga. Vabadeks laetud osakesteks võivad olla elektronid, ioonid või augud. Elektriväli mõjutab laetud osakestele elektrijõuga ja see paneb nad liikuma. Seega, elektrivoolu tekkimise tingimusteks on 2 asjaolu: 1) Vabade laetud osakeste olemasolu 2) Elektrivälja olemasolu Metallis on vabu elektrone. Elektriliste omaduste poolest jaotatakse ained kolmeks: 1) Elektrijuhid(Juhid) – Kõik ained, mis juhivad elektrit, eriti head on hõbe, kuld, vask, alumiinium. Juhid on ka elektrolüüdid e. Hapete, aluste ja soolade vesilahused. 2) Mittejuhid(Isolaatorid, dielektrikud) - Gaasilised, vedelad ja tahked, nt klaas, puit, puhas vesi, õlid. 3) Pooljuhid – pooljuhte on vähe, kuid neid kasutatakse palju, nt räni ja germaanium, seleen, arseen, indium. Elektrivool metallides Elektrivool metal...
sisekliima naturaalsed kamin, naturaalsed päikesevalgust, stabiilne temp., parandamiseks viimistlusmaterj., viimistlusmaterj. saviseinad -> naturaalsed kamin niiskustase stabiilne, viimistlusvahend., naturaalsed loomulik ventil., viimistlusmaterj., kamin, soojust kamin akumuleeriv savisein Soojusenergia kulud - 7500 5000 1500 Puit omast metsast keskmiselt aastas (EEK)
algab: (umbsetest) lümfikapillaaridest (rakkudevah. ruumides) koosn.: lümfisooned, -juhad, -sõlmed, lümfoidsed elundid - lümfifolliikulid, mandlid, põrn ül: ainevah., vereloome, kaitsefunkts., valm. immunkehi, rakkudevah. vedeliku kogum. ja suun. 7. Hingamiselundkond koosn.: hingamisteed -- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid; kopsud, diafragma e vahelihas tööt.: kopsuhingamine -- kopsude ventil. uuend. alveoolide gaasisegu, kopsukapillaarides rikast. veri hapnikuga, annab ära süsinikdioksiidi; koehingamine -- hapniku kas. bio. oksüd., energia transform. , lõpp-prod.: süsinikdioksiid ja vesi; hapniku trans. verega -- põhil. seotult hemoglobiiniga (erütrotsüüdid) O2 siduvate om. nõrgen. -> O2 äraandm. kudedele, süsinikdioksiidi trans. verega -- peam. vesinikkarbonaadina, CO2
das Geschirr, das Gebirge, das Gebüsch tegusõnast en das Essen, das Singen, das Lachen -ment das Dokument, das Element (NB!der Zement) -um das Zentrum, das Studium -ium das Auditorium -ma das Klima, das Thema -ett das Kabinett -il das Krokodil, das Ventil -o das Auto, das Konto ...tähendusega: · enamik noori olendeid das Kind, das Lamm,das Ferkel · enamik metalle das Gold, das Eisen, das Kupfer (NB! der Stahl) · keemilised elemendid das Chlor,das Kalzium, das Radium (NB!der Schwefel,der Phosphor) · linnad ja enamik maid (NB! artiklit kasut
HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID KURSUSETÖÖ Õppeaines: HOONETE EN.TÕHUSUS JA TEHNOSÜSTEEMID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 62 Juhendaja: lektor Anti Hamburg Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2014 SISUKORD sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 4 1. Hoone soojuskadude leidmine..........................................................................................................5 1.1 Hoone välispiirete lõiked koos soojuse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
