Eesti kaugushüppajad Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Eestis tegeleb kaugushüppega tõsisemalt 11 inimest, kes on võitnud nii euroopas kui ka maailmas erinevaid medaleid - Ksenija Balta, Helena Kannus, Paavo Kivine, Lauri Leis, Tõnu Lepik, Annely Ojastu, Tõnis Sahk, Jaak Uudmäe, Jaanus Uudmäe. Ksenija Balta Ksenija Balta, kes on sündinud 1. novembril 1986 Minskis, on Eesti kergejõustiklane. Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus, praegu kaugushüpe. Ksenija on püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit ning kaugushüppes saavutanud Maailmameistrivõistlustel Berliinis 8.koha hüpates 6.62 meetrit. Lisaks on Balta sisemeister kaugushüppes, hüpates Euroopa sisemeistrivõistlustel 2009 aastal kaugushüppes 6.87. Helena Kannus
kultuuris end kordab ja paljundab ning mõjutab inimeste käitumist. Üldkasutuses tähistab meem eelkõige internetis jagatavat ja imiteeritavat humoorikat pildimakrot või videot. Tuntumate näidetena võib välja tuua LOLcat- ja Pepper Spray Cop tüüpi internetimeemid. PAAR PILTI: ANEKDOOT: Blond jääb linnas autoga lumetormi kätte. Paanikasse ta siiski ei satu, sest talle meenub isa õpetus: "Kui jääd lumetormis hätta, oota sahka ja sõida siis selle sabas!" Varsti tuligi sahk ja blond hakkas saha järel sõitma. Tunni aja pärast jäi sahk seisma ja juht ronis välja uurima, kes ja mis põhjusel tal sabas tolgendab. Blond rääkis talle isa õpetusest, mees mõõtis teda pika pilguga ja noogutas lõpuks: "Selge siis ... Ülemiste parklaga saime ühele poole, kas lähme nüüd Kristiinesse? Paar laulu: https://www.youtube.com/watch?v=dQw4w9WgXcQ https://www.youtube.com/watch?v=6Dh-RL__uN4 MÕISTATUS: 1. Seitse poissi ühes kindas? 2
Referaat Suusatamine Evelin Valtin 8.c Tallinna Lilleküla Gümnaasium Suusa stiilid Klassikaline sõiduviis: 1) Paaristõukeline sammuta 2) Paaristõukeline ühesammuline 3) Vahelduvatõukeline kahesammuline 4) Paaristõukeline kahesammuline Pidurdamine 1) poolsahk 2) sahk 3) triiv 4) tahtliku kukkumisega 5) keppidega 6) asendi püstumisega 7) suusa määrded võivad ka olla Varustus 1) Suusasaabaste valimine 2) Suusakeppide valimine 3) Suuskade valimine Riietus 1) Alusriided mittemärguvast riidest (puuvillane riie läheb higistades märjaks) 2) Kõige peale tuulekindel dressipluus 3) Mütsid, kindad, sokid 4) Riided peavad võimaldama vabalt käsi ja jalgu liigutada. NB
Uue maailma serval P�rnu mnt. viadukti all asub betoon sammastega t�idetud ruum-ala, kus kunagi enne Tehnika tn. pikendust asus parkla, mis t�na seisab t�hja kruusaplatsina, mille elutegevus j��b ainult selle k�rvale j��va nafta putka piiridesse. V�ibolla m�nikord harva tikub sinna parkima m�ni sahk v�i s�iduauto. Just seesama tehismaastik vajaks ellu�ratust nagu paljud teisedki paigad suure linnaruumi keskel, kus aina rohkem v�tavad pinda parkla�ritegevused ja s�steemsed eluvormid ja kus �ha v�hem j��b ruumi linlastel oma igap�eva tegemiste k�rvalt ka urbanistlike subkultuuride loomiseks ja nende arendamiseks, mis oma v�iksusegi poolest muudaks kirjumaks suures pildis k�ll natuke, aga siiski muudaks.
Imetajad- Mäger(kuivemad liivakad künkad, uru ümbruses ka viljakamaid metsatüüpe ja veekogu, jässakas, valgekoon mustade vöötidega, hallikas, segatoiduline) Laanemets Puurinne- kuusk, mänd, kask Põõsarinne- sarapuu, pihlakas Puhmarinne- pohl, mustikas Rohurinne- laanelill, jänesekapsas Samblarinne-laanik , kaksikhammas Putukad-Metsakuklased, Kuuse-kooreürask ( emasmardikas muneb käikudesse ja käikudega risti peenemaid käike on moodustanud vastsed. Valmiku tagaosa on nagu sahk millega ta lükkab puidupuru käikudest.) Linnud- must-kärbsenäpp, pöialpoiss(väikseim, 5 g, kollane, musta äärisega triip pealael, pesa nagu pall, üleval ava. Rändlind) Imetajad- Orav, Karu , Jänes(põldudel, niitudel. Metsjänes, valge värvus, suvel hall. Aastas mitu pesakonda. Taimetoitlane. Käpad laiad.)
Kadrina vald Lohusuu Vastse-Kuuste Navesti jõgi Tütarsaared Vana-Võidu Toila linn Väinameri Viru-Jaagupi 4. täida ümbrik. aadressaadiks on proua alma malm, kes elab hiiumaal kärdlas käina maantee majas number 95. kärdla sihtnumber on 92413. saatjaks oled sina. 5. Kirjuta täht juurde, kus vaja. kristal..l..ne, mars..s..ima, sahk..k..i, plek..k..toop, saks.....lane, us.....jas, kõrgrõhk..k..ond, tõt.....lev, nahk..k..ott, mõt.....lema, lip..p..ki, kap..p..kell, vals..s..
Kodutöö aines Materjalitehnika Üliõpilased: Rühm: Esitatud: 16.12.09 Detaili töötingimused Detailiks valisime sumoroboti saha. Saha üldised mõõtmed on 200x35x3mm. Seega sahk ei ole eriti paks, aga kuna ta töötab 16 kraadise nurga all maapinna suhtes, siis võtab suurema koormuse vastu ikkagi 35mm külg. Omadustelt peaks sahk olema võimalikult tugev, see peaks taluma teistelt robotitelt saadud lööke ja sealjuures mitte purunema. Sellest lähtuvalt on sahal vaja teatavat kõvadust ja löögisitkust. Kuna enamik konkurente kasutab alumiiniumist sahka, siis võiks meie saha tugevus olla nende omast suurem ja seega peaks kõvadus olema vähemalt 125HV, mis on keskmiselt tugeva alumiiniumi kõvadus. Väga oluline näitaja on ka purunemiskindlus, et sahast ei tuleks kildu. Sealjuures on sumorobotil
- kodu korrashoidmine - meeste aitamine põllutöödel - loomade talitamine - toidu valmistamine - laste kasvatamine Lapsi oli taluperes rohkesti, tavaliselt 4-5 või rohkemgi Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja vanemaid abistama TALGUD – mõne kiireloomulise töö puhul ei tulnud talupere ise toime, siis korraldati talgud - metsavedu - heinategu - rukkilõikus - hoonete ehitamine Kevadtööd Kündmine - puust ader, millel oli rauast sahk - vedasid härjad, aga ka hobused Äestamine - äke Külvamine - käsitsi ja väga hoolikalt - kasvatati: rukis, oder, nisu, kaer * Lõuna-Eestis linakasvatus * Alles 19. sajandi II poolel (!) hakkas levima ka kartulikasvatus --- aitas kaasa näljahädadele lõpule Sõnnikuvedu --- laudast välja kesapõllule väetiseks Suvised tööd Heinategu - pärast jaanipäeva - heinamaad sageli talust kaugel metsade ja soode keskel
pöördesse minekul pöördevälisele suusale (käsi selle põlveõndlasse) -> keharaskus pöörde lõpus täistaldadele tagasi, pigem kerge tahakallutus, põlved kergelt kõverdatult (lk26) 4) Poolsahkpööre – laskudes „põikilaskumine“ ja pöörates „sahkpööre“. Põikilaskudes jalg ½ pöida ees pool, jalad põlvedest kergelt kõverdatud. Keha ülaosa ja vaade oru poole. Mõlemad kepid nõlva pool. Nõlvapoolsed kandid maas. Enne pööret sahk -> sahkpööre -> nõlvapoolse jala kõrvale toomine (lk27) 5) Paralleelpööre – nagu triivpidurdus, aga pöörde lõpus ei peatuda täielikult. Pöörde jaoks tõstetakse suusakandasid pöördest teisele poole kiire liigutusega. Suuski hoitakse koguaeg paralleelselt. (lk33) 6) Poolsahkparalleelpööre – „põikilaskumisasend“ -> pöördeväline suusk poolsahkasendisse ->pöördesisene suusk tuuakse pöördevälise kõrvale Tõusuviisid:
Kuuse-kooreüraski käikude muster meenutab justkui puutüvesid ja sealt kahele poole suunduvaid oksi. Püstisi jämedamaid käike on uuristanud üraski emasmardikas, kes munes käiku munad. Nendega risti kulgevaid, puuoksi meenutavaid peenemaid käike on tekitanud munadest arenenud vastsed. Koore all niineosa süües on nad tasapisi kasvanud. Sellepärast on nende käikude lõpuosa jämedam kui algusosa. Täiskasvanud kuuse-kooreüraski tagakeha on otsekui buldooseri sahk. Kui mardikas kevadel koore all käiku uuristab, kasutabki ta seda nagu sahka. Ta lükkab aegajalt tagurpidi liikudes oma ,,sahaga" käigust välja puidupuru, mida ta on lahti uuristanud. LAANEMETSA LINNUD-Linde elab laanemetsas rohkem, kui nõmme- ja palumetsas. Võrreldes eelnimetatud metsadega leidub neile siin mitmekesisemaid toitumis ja pesitsemisvõimalusi. Tüüpilised linnud on must- kärbsenäpp, pöialpoiss ja käbilind. Pisikest pöialpoissi on nimetatud ka
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav; valge - alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. • Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ad...
570,6 0,0 382,7 13872,5 1871,9 10473,5 kasvupinnase laotamine nõlvadele Caterpillar D6R, külghõlmadega teisaldamis kaugus15 lõikesügavus 0,3 laotamispaksus 0,04 Ülekanne 1.k edasi 3,9 2.k edasi 6,8 3. k edasi 14,7 1. k tagasi 3,8 2. k tagasi 6,7 3. k tagasi 14,7 Sahk sahamaht 3,23 laius a 3,05 kõrgus b 1,313 saha täitumise aste 1,2 lõikejäljepikkus 7,0601093 L Lõikamine Vlõikamine1,0833333 lõikamise aeg 6,517024 t Teisaldamine teisal.kaugus 15 teisal.kiirus1,8888889 V
Kohtusid esimest korda Kaval-Antsuga, kes algul pisut lollitab pererahvast, mängides muidu majulist. Põrgupõhja uue pererahva esimene suur rõõm oli kassi kinnipüüdmine. Jürka välimuse kirjeldus + naer ei tulnudki nagu inimese suust LK 6 Leeni: ,,Inimene läheb aastatega vanemaks ja targemaks." II lk 19-28 Pererahvas sai teada, et nad olid kogu aeg Antsu endaga kõnelnud. Läksid Kaval-Antsult koju: vankrilogu, hobusetukas, sahk, lammas, tall, seapõrsas, söödav kraam, lehm; oleksid pidanud nüüd üpris rõõmsad olema, aga ei olnud ometi. Karu murdis lehma, vedas padrikusse. Jürka tapab karu kirvega. Koorisid loomad (lehma ja karu) ja raiusid tükkideks. Lehmalt said liha, karult nahka. Nahk võeti hiljem ära, lehma eest tasuti, kuid raha võttis Ants endale, kuna ta oli lehma naha juba ammu enne ära viinud, seega jäid Jürkale vaid karuliha-käntsakad ja lahja lehmaliha. Kui karu murrab, peab
Buldooserite eeliseks on suur manööverdusvõime ning kasutamise võimalus väikestel platsidel. Sõna "Bulldozer" pärineb Ameerikast ja oli seotud pulli piitsutamisega. Bulldozer oli see, kes andis pullile keretäie ehk „Bull doze“. Seejärel hakati seda sõna kasutama slängis mitmete jõuliste tegevuste kohta, näiteks hoburakendile, mida tõmmati konksuga jää purustamiseks. Hiljem pandi sama nimi roomiktraktorile, mis tõmbas palke või haagist. Sahk e. lükkamise funktsioon lisandus alles aastakümneid hiljem (Mäendusõpik) . 2 BULDOOSERITE EHITUS JA KLASSIFIKATSIOON 2.1 Ehitus Boldooser koosneb lõiketeraga varustatud 1-hõlmast, 4-tõstesilindrist, 2- tõukeraami taladest ja 3-kaldtugedest. Hõlm kinnitub tõukeraami taladele ja kaldtugedele, mis hoiavad teda kindlas asendis. Tõukeraami talade tagumised otsad kinnituvad traktori pikitaladele. Hõlm on ühendatud masinaga tõukeaisade abil
Rakke Gümnaasium HIINA Referaat Angela Sahk 11.klass Rakke 2009 Sisukord Sissejuhatus lk 2 Üldine ülevaade lk 3 Keskaegne kool lk 45 Eksamite süsteem lk 67 Kultuur lk 89 Arhitektuur lk 1012 *** lk 10
kott, ling, lukk, pael, padi, katel, leib, taigen, õlu, juust, roog, hame, kangas, lõng • ühiskond: vald, kuningas, varas, luba, riid, häbi, häda, raha, kaup, palk, rikas • religioon: jõulud ‘kesktalvepühad’, haldjas • sidesõnad, modaaladverbid(!): ent, ju Slaavi laenud (...–13. saj; 54–75 tüve) • viimane rühm, milles tüvesid laenatud pms eesti keele eelses faasis, laenud ka teistes lms keeltes • põllundus, kalandus, jahindus: sahk, sirp, ike, hurt, und • olme: aken, värav, lusikas, saabas, kasukas, koonal, lootsik, saan, turg, vigel ‘suur hark’ • religioon, ühiskond: pagan (< ‘halb, vilets; räpane’), papp, raamat (< ?’dokument; tähed’), rist, sundima ‘kohut mõistma’, vaba • muu: tuhkur, varblane, tust, nädal, mässama, rajama Läti laenud (8. sajandist alates; 31–42 tüve) • taimed-loomad: kanep, lääts, kõuts, udras ‘saarmas’
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmel...
- üles tõstetud suusa nina liigutamine üles-alla. - üles tõstetud suusa nina liigutamine vasakule-paremale. - hüplemine kahelt suusalt, suusad horisontaalselt hoides. - hüplemine kahelt suusalt, tõmmates üles kordamööda kas ainult suusa ninad või kannad. Suusa teine ots jäägu samal ajal lumega kontakti. - üleshüpe sügavkükist, maandumine elastselt. Sama maandumisega väljaasteasendisse. - hüplemine erinevatest asenditest (väljaaste, sahk, käär). - ühe suusa libistamine kõrvale-tagasi a) paralleelasendis, b) ainult kannaosa, c) ainult ninaosa. - suusaninade/kandade korduv kõrvale ja tagasi tõstmine. - juurdevõtusamm küljele, hüplemine küljele ja tagasi. - kahel suusal hüplemine küljele ja tagasi a) suusad paralleelselt, b) ainult kandadega, c) ainult ninadega. - hüppepööre 45°, 90°, kuni 180°. - üles alla kergenduse sooritamine (jalgade kiire sirutamine ja kõverdamine) nii, et suusad
49. Kartulivõtturite ehitus ja tööseadised. Kartulivõtturi koostisosadeks on raam koos veermikuga, tööorganid ja ülekandeseadmed. Tööorganiteks on kaeveorgan ja sõelur. Mõnedel masinatel ka kamakapurusti. Kaeveorgan (joonis 10.8) koosneb kaevesahast ja selle külgedest. Koostisosade suhtelise liikumise järgi võib kaeveorgan olla passiivne, aktiivne või poolaktiivne. Passiivse kaeveorgani puhul on sahk ja küljed kinnitatud raami külge jäigalt. Selle puuduseks on suhteliselt suur veotakistus ja kuhjumise võimalus kaeveorgani ette. Aktiivne kaeveorgan kujutab kandurite abil masina raamile riputatud võnkuvat kaldpinda. Saha kinnitus võib olla ühe- või mitmeliigendiline. Võnkumine tekitatakse väntkepsmehhanismiga. Saha võnkesagedust muudetakse vända pöörlemissageduse muutmisega, mis toimub väntkepsmehhanismi ajami vedava kettiratta vahetamise teel reduktori võllil.
ader, sõel, põld, tuba, õu, ahi, rada, tänav, raud, kuld, tina, mõõk, ühiskond: vald, kuningas, varas, luba, riid, häbi, häda, raha, kaup, palk, rikas religioon: jõulud ‘kesktalvepühad’, haldjas sidesõnad, modaaladverbid(!): ent, ju Slaavi ja vanavene laenud (...–13. saj; 41–75 tüve) viimane rühm, milles tüvesid laenatud pms eesti keele eelses faasis, laenud ka teistes lms keeltes põllundus, kalandus, jahindus: sahk (< *soxa), sirp, ike, hurt, und olme: aken, värav, lusikas, saabas, kasukas (< *kožux), koonal, lootsik, saan, turg, religioon, ühiskond: pagan (< ‘halb, vilets; räpane’), papp, raamat (dokument;tähed) 13 muu: tuhkur, varblane, nädal, mässama, rajama Vanarootsi ja rootsi laenud (9. – 17. sajand; 75–173 sõna) meri ja kalapüük: lauter, iil, lant, näkk
esinemisjuhuks. Kaks teineteisest erinevat juhtu on erinevate kategooriate ( invariantide ehk muutumatute ) esindajad, kui esinemisjuhtude erinevus on funktsionaalne ehk distinktiivne (eristatav). Need elemendid on opositsioonis. Erinevuste võimalik distinktiivsus annab võimaluse eristada tähendusi. Näiteks, häälikute s ja p erinevus on distinktiivne, kuna sõnadel suu ja puu on erinev tähendus. Aga näiteks erinevus heliliste ja helitute häälikute vahel ( h) sõnades sahk ja viha ei ole distinktiivne, vaid hoopis liiane. Kontrastiivsed struktuurivõrdlused aitavad ennustada, millised võivad olla hääldusraskused mõnda keelt õppides. Prototüübid tavalised ehk tüüpilised esinemisjuhud, mis esindavad kategooria tsentrit ehk keset. Teised esinemisjuhud realiseeruvad aga kategooria äärealadel ehk perifeerias ning on seetõttu ebatüüpilised. Prototüüpsus on loomulike keelte kõiki allsüsteeme läbiv struktuuripõhimõte.
Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu 1. Mis on tee ja mis kuulub selle koosseisu. Tee on maantee, tänav, matsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee koosseisu kuuluvad liiklemiseks kasutatavad rajatised nagu: sõidutee, paralleelselt jooksev kõnnitee, mahasõidud, parklad, puhkekohad, tunnel, sild, truup, viadukt teepeenar, piirikontrolli ja tollirajatis. Muudest rajatitest kuulub teede koosseisu kraav, haljasala, eraldus- ja haljasriba, liikluskorraldusvahendid ja teemärgistus. 2. Muinasaja teedevõrgu tekke areng ja tähtsamad sündmused/avastused (nt kaarik, kultusteed). Esimesed teed tekkisid harjumuspäraste veevõtu, jahialadele ja kultuspaikadeni. Samuti sõjaretkede teed. Tegu tavaliste töötlemata jalgradadega. Vaeva nähti vast rohkem soist...
Saha kohal võib paikneda ka kive sõelurile suunav haspel. Kivide vaalukogurit (joon.3) juhitakse piki vaalu, kusjuures 5...10 cm sügavusel tööta-valt sahalt suunduvad kivid (haspli abil või ilma selleta) sõelurile ja sellelt varbkonveieri va-hendusel kõrval või järel sõitvale veokile. Enamik vaalurkogureid töötavad normaalselt vaalu joontihedusel (vaalu tüsedusel) 30...50 kg/m. Joon. 3. Kivide vaalukoguri skeem külg- (a), pealt- (b) ja eestvaates (c): 1- sahk, 2 riputusseadis, 3 haspel, 4 raam, 5 põikkonveier, 6 tugiratas, 7 kõrval sõitev veok Vaalurkogur ehk kivikombain on kivi-vaalurist ja vaalukogurist koosnev ühendmasin, mis kogutavad kivid laadib ka veokile (harvem punkrisse). Enamasti on need poolrippmasinad ning varustatud ka kive suuna-va haspliga. Kivikoristite töövalmendus ja kivikoristuse tehnoloogia Kivikoristite töövalmendus seisneb peamiselt nende tehnilise ja tehnoloogilise sei-
..700 kg/ha enamsaaki. Talinisupõldude äestamine on olnud talirukkipõldude äestamisest efektiivsem. KEVADINE MULLAHARIMINE Üheks vajalikuks varakevadiseks tööks on ka künni lõpuvagude tasandamine. Sobivaimaks riistaks pean kolmesahalist atra. Selle tööga saab alustada küllalt vara. Tuleks ära kasutada neid väheseid hetki, mil muld öökülmade mõjul pindmiselt külmub ja tekkinud koorik kannab harimisriistu. Ader tuleks reguleerida nii, et esimene sahk künnaks täies sügavuses (selle määrab ära lõpuvao sügavus) ja viimane sahk jookseks mullapinnal või 5...10 cm sügavuses. Selleks on vaja traktori haakesüsteemi horisontaalset tõmmitsat vajalikul määral lühendada. Kevadel on vaja ka künda. Selle tööga saab alustada siis, kui muld on niivõrd tahenenud, et kannab masinaid. Kamardunud aladel (rohumaad, söödipõllud, sügisel kündmata jäänud kõrrepõllud) on võimalik künniga alustada 7..
Faili tegelikuks laadimiseks tuleb nüüd vajutada käsunupule Load. Kuna laadimist ei salvestata, siis joonise uuesti avamisel tuleb AutoLISP-keelse protseduuri laadimist vajadusel korrata. Dialoogaknal on veel käsunupp Unload, kuid AutoLISP-keelseid protseduure maha laadida ei saa (vt. ka lk. 28). Laaditud protseduuri käivitamist käsitletakse leheküljel 38. Laadida saab ka käsurealt lausega (load "failinimi") (nimelaiend .lsp tuleb ära jätta!). Näiteks võib protseduuri Sahk.lsp (vt. ka joonis 39) laadida lausega (load "sahk"). AutoLISP-keelsete protseduuride täitmiseks omab AutoCAD vastava interpretaatori. Interpreteerimisel, nagu teada, loetakse sisse protseduuri järjekordne lause, tõlgendatakse 37 teda ja vigade puudumisel koheselt ka täidetakse ning asutakse järgmise lause interpre- teerimisele. Vigase konstruktsiooni korral täitmine loomulikult katkestatakse ja väljastatakse
üldse pärinevad ühisest baltoslaavi algkeelest. *Slaavi laenud - slaavi laenud on tulnud kuni 13. sajandini (u 54-75 tüve) muinasvene keelest vm vanast slaavi keelekujust, vene laenud pärinevad 13. sajandist. Põhilised valdkonnad on põllundus ja karjandus, ehitus, riietus ja jalanõud, religioon (uus valdkond), kodune majapidamine jne. Nt pagan, papp, raamat, rist, saabas, niit, sirp, sahk, aken, lusikas, pirukas, nädal. Vanavene laenud on läänemeresoome keeltesse laenatud 7.–14. sajandini Pihkva ja Novgorodi vürstiriikide alal kõneldud vanavene keelest. Vanavene laenude seas on peamiselt põlluharimise, kaubanduse, käsitöö ja usuga seotud sõnavara. Vanavene laenud 13 on nt aken, koonal, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, tuhkur ‘tõhk’, turg, vaba, vaen, võlu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
