Radiocarpea) - Moodustuvad kodarluu facies articularis carpea, liigeseketas (discus articularis) ja randmeluude proximaalse rea (os schapoideum ja os lunatum) vahel - Ellipsoidliiges - Kaheteljeline Kesk-randmeliiges (art. Mediocarpea) - Paikneb randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel Moodustuvad funktsionaalselt ühtse terviku Liigutused: - käe fleksioon (palmaarflesioon) / ekstensioon (dorsaalfleksioon) - radiaaldeviatsioon (abduktsioon)/ulnaardeviatsioon (aduktsioon) 2, 3 Karometakarpaalliiges (art. Carpometacarpea 2, 3) - Moodustuvad 2 ja 3 metakarpaalluu ja randme luude 9os trapezoideum ja os capitatum) distaalse rea vahel - Lameliigesed - teljetud 1, 5 ja 4 karpometakarpaalliiges 9 - Moodustuvad 1, 5, 4 metakarpaalluu ja randmeluude vahel (trapezoideum ja os hamatum) - Sadulliigesed
........................................32 Pikk pihulihas...........................................................................................................33 Sõrmede sirutaja.......................................................................................................34 Eesmine sääreluulihas EHK m tibialis anterior Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt ja pind , luudevahekile Kinnituskoht : 1.talbluu , 1.pöialuu põhimiku taldmine pind Funktsioon : sirutab jalga ( dorsaalfleksioon ), tõstab selle mediaalset serva (supineerib) Pikk varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum longus Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt , pindluu pealt Kinnituskoht : 2.-5. varbalüli selgmine pind Funktsioon : sirutab varbaid ja kogu jalga Kaksik-sääremarjalihas EHK m gastrocnemius Alguskoht: reieluu lateraalne ja mediaalne põndapealis Kinnituskoht: modutavad sääre alumises osas kannakõõluse , kinnitub kandluuköbrule
f: abdutseerib pöialt Musculus extensor pollicis brevis o: facies posterior radii i: pöidla phalanx proximalis f: sirutab pöidla proksimaalset lüli Musculus extensor pollicis longus o: facies posterior ulnae i: pöidla phalanx distalis f: sirutab pöidla distaalset lüli Musculus extensor indicis o: facies posterior ulnae i: aponeuroos dorsalis indicis (digiti 2.) f: sirutab nimetissõrme + randme dorsaalfleksioon Musculus extensor digitorum o: epicondylus lateralis humeri i: aponeuroos dorsalis digiti 2. – 5. f: sirutab sõrmi Musculus extensor digiti minimi o: epicondylus lateralis humeri i: aponeruoos digiti minimi (5.) f: aitab sirutada väikest sõrme (ja rannet) Musculus extensor carpi ulnaris o: epicondylus lateralis humeri i: os metacarpalis 5. F: sirutab ja adutseerib rannet Külgmine rühm Musculus supinator
-vaagna taha kallutus Sääre eesmise rühma lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis juhib Pilt nimetus koht koht toimuvad liigutused liigutust M. tibialis tibia eesmine 1.os cuneiforme -jala dorsaalfleksioon -talokruraalne liiges peroneus anterior pind, condylus ja 1. -jala inversioon -subtalaarne liiges profundus lateralis tibiae metakarpaalluu põhimik M. extensor fibula eesmine 2.-5. varvas -2.-5. varba fleksioon -MTP ja IP peroneus digitorum pind, condylus medius ja -jala dorsaalfleksioon -talokruraalne (TC) profundus
abduktsioon, aduktsioon randme-kämblaliiges -- pöidla randme-kämblaliiges: abduktsioon, aduktsioon, ringliig, vastand. teistele sõrmedele (ülejään. väikese liik.) puusaliiges -- frontaaltelg: ette, taha (reis), sagitaaltelg: abduktsioon, aduktsioon, vertikaaltelg: pöör. sisse- ja väljapoole, koonusliik. põlveliiges -- frontaaltelg: sirutus, painutus, vertikaaltelg: sise- ja välisrotatsioon (pain. põlv) jalaliiges (alum. ja ülem. hüppeliiges) -- frontaaltelg: dorsaalfleksioon, plantaarfleksioon, sagitaaltelg?: supinatsioon, pronatsioon kanna-pöialiigesed -- jalavõlvi elastsus pöia-varbalülide liigesed -- frontaaltelg: dorsaalfleksioon, plantaarfleksioon varbalülidevaheliigesed -- painutus, sirutus 2. Lihased sarkomeer - väikseim kontrakteeruv lihasüksus aktiin, müosiin - kontraktiilsed valgud, filamendid paikn. vöötidena - vöötlihas pea-- painutus - rinnaku-rangluu-nibujätkelihas sirutus - suur tagumine pea sirglihas
Eksternaal-rotatsiooni teevad m. obturatorus intenus ja extenus, gemellae superior ja gemellae inferior, piriformis, quadratus femoris ning gluteus maximus. Põlveliigeses toimub fleksioon 135 ja ekstensioon. Flektsiooni teostavad m. biceps femoris, semitendinosus ja semimembranosus. Ekstensiooni teostavad m.rectus femoris, vastus intermedius ja vastus lateralis ning vastus medialis longus ja vastus medialis oblique. Hüppeliigeses teostatavad liigutused on dorsaalfleksioon 20 ja plantaarfleksioon 50, inversioon 35 ning eversioon 15 kraadi. Dorsaalfleksiooni teostab m. tibialis anterior, peroneus tertsius. Plantaarfleksiooni teevad m. gastrocnemius ja soleus. Kasutatud kirjandus: 1. ,,Tugi-liikumiselundkond. Luud, liigesed ja liikuvus" Loengukonspekt, M.I. Massaazikool 2. ,,Manual muscle testing" Loengukonspekt, M.I. Massaazikool, Petar Hodulov
os metatarsalis 5.; f. jala plantaarfleksioon + jala lateraalse serva tõstmine M. peroneus (fibularis) longus: o. caput fibulae + condylus lateralis tibiae; i. os cuneiforme mediale + os metatarsalis I (kulgeb talla alt läbi!); f. a) jala plantaarfleksioon ja jala lateraalse serva tõstmine, b) jalavõlvi hoidmine Eesmine rühm. M. extensor hallucis longus: o. facies medialis fibulae; i. aponeurosis dorsalis digiti I; f. suure varba ekstensioon + jala dorsaalfleksioon M. extensor digitorum longus: o. caput et facies anterior fibulae, condylus lateralis tibiae; i. aponeurosis dorsalis digitorum 2. 5.; f. 2. 5. varba ekstensioon + jala dorsaalfleksioon M. peroneus (fibularis) tertius: eraldunud m. extensor digitorum longus`est vahel pole selgelt eristatav; i. os metatarsalis 5.; f. jala dorsaalfleksioon M. tibialis anterior: o. facies lateralis tibiae; i. os cuneiformemediale + os metatarsalis 1.; f
murru korral vigastuse akuutses faasis lihtsam sooritada juhendatud (assisteeritud) aktiivseid või passiivseid liigutusi kui aktiivseid harjutusi. Luusisese fiksatsiooni korral tuleb suurendada nii palju kui võimalik liikuvust ka nendes liigestes, mis olid esmalt kipsiga immobiliseeritud. Näiteks hüppeliigese murru korral, fikseeritakse hüppeliiges luusisese vardaga ning asetatakse elevatsioonasendisse ilma kipsita kuniks hüppeliigese ja labajala turse alaneb ning dorsaalfleksioon saavutab neutraalasendi (hüppeliigese null-asend). Kerged liigutused ja ajastatud surve vigastuspiirkonnas vähendab turset ning võimaldab suuremaid liigutusi. Võimalusel võib kasutada passiivse liikuvuse (continuous passive motion- CPM) aparaati, et parandada liigeste liikuvust teraapiasessioonide vahel. 6
lühenemisega. Sagedamini süvamad lihased. · Faasilised ehk liigutajad lihased vähesel määral stabiliseeriva iseloomuga, kuid enamasti dünaamiliste liigutustega seotud ja seetõttu enam kiirete lihaskiududega, reageerivad üldjuhul lihaste nõrgenemisega. Sagedamini pindmised lihased. · Fleksioon painutus · Lateraalfleksioon küljepainutus · Plantaarfleksioon labajala painutus · Dorsaalfleksioon labajala sirutus · Ekstensioon sirutus 33 · Rotatsioon pööramine · Abduktsioon eemaldamine · Adduktsioon lähendamine · Elevatsioon tõstmine · Fleksorid painutajalihased · Ekstensorid sirutajalihased · Abduktorid eemaldajalihased · Adduktorid lähendajalihased · Anterioorne eesmine · Posterioorne - tagumine
kiivri lõuaosast kinni. Erakorralise meditsiini tehnik / abistaja nr 2 avab visiiri ja kontrollib patsiendi teadvuselolekut teda kõnetades. Suuremad võõrkehad ja ka näiteks prillid võetakse sellel etapil ära. Seejärel nihkub erakorralise meditsiini tehnik/ abistaja nr 1 tahapoole, et endale ruumi teha, ning stabiliseerib ilma haaret muutmata kerge venitusega patsiendi pea ja kaela. Tõmbamine ja kerge dorsaalfleksioon ei kahjusta kaela, kuid küljele pööramist ja antefleksiooni tuleb kindlasti vältida. Dorsaalfleksioon – tahapoole painutamine Antefleksioon – ettepoole painutamine 843 Pilt 51.44. Kiivri eemaldamine: pea asendi fikseerimine ja kiivri lõuarihma vallandamine Erakorralise meditsiini tehnik / abistaja nr 2 põlvitab patsiendi kõrvale. Kõigepealt vabastab või lõikab ta läbi kiivri lõuarihma, seejärel fikseerib kerge venituse all patsiendi pea ja kaela. Üks
annaabi.ee 
