monitooringut ja tulemustest raporteerimist. Kuigi dokument on suunatud krediidiasutuste tegevuse korraldamiseks, saavad seda edukalt kasutada ka teised erasektori ettevõtted. Seadus annab head alused sisekontrollisüsteemi edukaks toimimiseks ettevõtte eesmärkide saavutamisel, pettuste ennetamiseks ning sõltumatus raporteerimiseks omanikele. Avaliku sektori institutsioonidele kehtestati sisekontrolli ja siseauditi alusnõuded Vabariigi Valitsuse määrusega 2000 a. Seega on Eestis sisek ja siseauditi funktsioone käsitletud erinevates õigusaktides, kuid täielik regulatsioon erasektori osas oli senini lünklik. Erasektoris ei olnud siseaud funktsioone täpselt määratletud ning seetõttu lahendasid selle valdkonna probleeme ettevõtte juhid. Tegelikkuses tekkis seetõttu teatavaid probleeme, sest oli raske tagada siseaudiitori funktsiooni sõltumatust ettevõtte juhtidest. Siseaudiitor vastutab selle eest, et välja tuua ettevõtet ohustavad riskid ja vastavalt sellele
kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele. NÄGEMISMEEL: Sarvkest-kaitse, hoiab silmamuna koos. Vikerkest ja silmaava-reg. valguse hulka. Silmalääts-teravustab pilti. Klaaskeha-tagab rõhu. Nägemisnärv-viib infi nägemiskeskusesse. Võrkkest-tekib kujutis, nägemisretseptorid(kolvikesed-tajuvad värve, kepikesed-must-valge) Soonkest-toidab, veresooned. Ripskeha-muudab läätse kuju. KUULMINE: tasakaalu-ja kuulmiselund-kõrv. KOOSNEB: 1. väliskõrv 2. keskkõrv 3. sisek. Väliskõrv: kõrvalesta ül. on püüda helilaineid -> kuulmekäiku, selle lõpus on trummikile mis kaitseb mikroobide ja külma eest. Keskkõrv:õhuga täidetud õõs, kus on kuulmeluud-trummikilelt saadud heli võimendamine Sisekõrv:ühes õõnes kuulmis, teises tasakaaluelund. Tigu-võnkumine tekitab närviimpulsi TASAKAAL-kui keha asend muutub, hakkavad liikuma kristallid ja vedelik, mis ärritavad vastavaid meelerakke.
multipolaarsed, püramiidsed, funkts. järgi jagun.: sensoorne, lülineuron (vahend.), motoorne neurogliia - närvitoes; gliiarakud; toite-, tugi-, kaitse-, sekretoorne funkts. närvikiud - neuroni jätked; müeliin- (Ranvier' soonised) ja müeliinita kiud- peam. autonoomne NS närv - koosn. närvikiudude kimpudest; sensoorsed, motoorsed, seganärvid retseptor - aferent. neuronite dendr. lõpmed -- ekstero- (välisk.), intero- (sisek.), proprioretsept. (lihaskäävid, kõõlused, liigesed) sünaps - kontakt 2 neuroni vahel, närviimpulsi ülekanne 1 neur. aksonilt, järgm. dendriidile refleks - NS vahend. toim. vastusreakts. retsept. vastu võet. ärritusele ganglion - väljasp. KNS paikn. neuronite kehade kogumik tuum - pea- ja seljaajus paikn. neuronite kogum hallaine - neuronite kehad, valgeaine - neuronite jätked/kiud 1
k Qliim 100 p g w 100 x9,4 x 6427 v liim,välis = = = 878,3 kg/h k Qliim (100 + wl ) 53 x1,26(100 +3) kus p liimi kulunorm, 9,4% g 0 - absoluutselt kuiva laastu kulu, kg/h g w - niiske laastu kulu, kg/h k liimi kontsentratsioon, % (välisk. 53-54%; sisek. 60-61%) wl - laastu niiskus, 3 % Qliim =1,265-1.285 g/cm 3 liimi tihedus olenevalt kontsentratsioonist. Liimiga segatud puiduosakeste niiskus sise- ja väliskihtidele arvutada eraldi järgmise valemiga wl k + p ( 100 - k ) ws = 100 % k ( 100 + p ) wl - laastu niiskus, % k liimi kontsentratsioon