ja H2O -> süsihape -> vesinikkarbonaat -> asend. Cl, vaban. H ja CO2, erütrotsüüdist lahk. Cl ja osal. vesi eripärad: kõva toes -- ninaõõs, neel - luud; kõri, hingetoru, bronhid - kõhred; => hingamisteed ei lange kokku, õhk saab vabalt liikuda; sisepinnal limaskest, ripsepiteel; puud. lihaskest regul.: piklikaju hingamiskeskus -- inspiratoorsed ja ekspiratoorsed neuronid -> motoneuronid seljaajus -> hingamislihased aktiivs.: piklikaju, ajusild, suurajukoor, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 8. Seedeelundkond koosn.: suuõõs -- keel, hambad; süljenäärmed; neel; söögitoru; magu; peensool -- kaksteistsõrmik, tühi-, niudesool; jämesool -- umb-, käär- (ülenev, risti-, alanev-, sigmakäärsool), pärasool; maks; sapipõis; kõhunääre tööt.: suu -- peenest., segat. süljega, süsivesikute, lipiidide lõhust. -> neel (hing. peat.
Vaiks e o o ke ani laamag a. Jaapan paikne b ko lme mandrilava ris tumis ko has . Maavärinad ja vulkaanid · Ig al aas tal re g is tre e ritaks e 7000 kuni 8000 maavärinat, kuid inimte g e vus e le nad e rilis t mõ ju e i avalda, kuna e namik ne id o n nii nõ rg ad, e t ne id is e g i e i märg ata. · Kuid o n e s ine nud ka tug e vamaid maavärinaid, mille s o n tuhande d hukkunud · Paljud Jaapani mäe d o n vulkaanilis e d, mille de s t 67 o n aktiivs e d vulkaanid. Kliima · Ühe ks pe amis e ks kliima kujundavajaks o n Jaapani me ri, mis muudab kliima mõ õ dukamaks : talve d o n s o o je mad ning s ade me id ro hke m. · Ke vade l o n ilmad ag a s o o jad ning päike s e pais te lis e d, mis vas tanduvad s uve vihmade le ja ro iutavale kuumus e le . Sademetehulk · Nii Ee s tis kui ka Jaapanis o n s ade me te hulk s uur, kuid Jaapanis
orkaan rkonda kahjud id ja ü d es on . aktiivs le o h ust on ujutused; vu tudeks Martin Guade lk iques loupes aanilist
annaabi.ee 
