oksühemoglobiini protsent. 11. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid. Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO2 sisalduse järgi veres. 12. Hingamise muutused kehalisel tööl. Füüsilise kehalise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kui ka hingamismahu arvelt. Kopsudes paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks, suureneb alveolaar-ventilatsioon ja kopsude perfusiooni vastavus. Kopsusid läbinud
CO2 osarõhk, oksühemoglobiini protsent. 11. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid. Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO 2 sisalduse järgi veres. 12. Hingamise muutused kehalisel tööl. Füüsilise kehalise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kui ka hingamismahu arvelt. Kopsudes paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks, suureneb alveolaar-ventilatsioon ja kopsude perfusiooni vastavus. Kopsusid läbinud ruumalaühikult võetakse ära enam hapnikku ning lisatakse
) Alan. juhteteed - peaaju -> perifeeria: kortikospinaal- (mootorne info), rubrospinaal- (aktiv. painutajaid), vestibulospinaal- (aktiv. sirutajaid), retikulospinaal- (lihastoonus, kehaasendi püsivus), tektospinaalkulgla (orienteerumisrefleks - reakts. paugule, valgussähv.). 4. Meeleelundid meeled - nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine, temp.-, tasakaalu-, lihasmeel retsept. - ekstero-, entero- ja proprioretsept.; foto-, mehhano-, termo-, kemo-, osmoretsept. sensor -> aferentne juhtetee (tundenärv) -> KNS koosn.: nägemismeel -- silm -- silmamuna -- kõvakest, sarvkest => kiudkest (kaits. silma), soonkest - vikerkest e iiris (keskel pupill), võrkkest e reetina (nägemisretsept.) - kepikesed, kolvikesed, nägemisnärv, fovea e kollastähn, pimetähn, vesivedelik, lääts (koond. valguskiiri), klaaskeha; silma abielundid -- silmalihased
looteeas kopsutüve ja aordikaart Hingetoru tagumine sein on (1p) a) kilesein b) kõhreline sein c) vooderdatud ühekihilise lameepiteeliga 11 Hingamiskeskus paikneb (2p) a) hüpotaalamuses b) sümpaatikuse tüves c) ajutüves d) pikklikajus Hingamisneuronite (4p) aktiivsust mõjutavab perifeeriast lähtuv informatsioon, mida edastavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid, mis paiknevad nahas, lihastes, arterites, kopsudes. Nina ja ülemiste hingamisteede limaskestadelt lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad hingamise kaitserefleksid (2p): köhimine, aevastamine (luksumine, haigutamine) Surfaktant (4p) on pindpinevust vähendav aine (rasvast ja proteiinidest koosnev aine) ja ta vooderdab alveoolide seinu. Perfusioon (2p) e kopsu verevoolutus on parem a) kopsupõhimikul b) kopsutippudes c) kopsutüves d) kopsusegmendis
erinevusele, HCO3 väljumisel siseneb Cl- ja vesi · Väga väikeses osas ka dissotseerumata süsihappena. Hingamise regulatsioon:kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus,millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid.Hingamisneuronite aktiivsust mõjutavad perifeeriast lähtuv informatsioon,mida edastavad mehhano-,kemo-,termo- ja valusensorid.Kemosensoreid jaotatakse perifeerseteks(tundlikud arteriaalse vere osarõhu ja vere pH mutuste suhtes)ja tsentraalseteks kemosensoriteks (reageerivad ajuvedeliku CO2 osarõhu ja pH muutustele). Füüsilise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kuihingamismahu arvelt. Atm rõhk madalam,kõrgmäestikus,õhurõhu languse tõttu väheneb hapniku osarõhk.Hüpoksia(hapnikuvähesus) tekib siis kui hapniku osarõh ei ole piisav Hb
HCO3 difuneerub erütrotsüüdist tekkinud konsentrat erinevusele, HCO3 väljumisel siseneb Cl- ja vesi Väga väikeses osas ka dissotseerumata süsihappena. Hingamise regulatsioon:kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus,millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid.Hingamisneuronite aktiivsust mõjutavad perifeeriast lähtuv informatsioon,mida edastavad mehhano-,kemo-,termo- ja valusensorid.Kemosensoreid jaotatakse perifeerseteks(tundlikud arteriaalse vere osarõhu ja vere pH mutuste suhtes)ja tsentraalseteks kemosensoriteks (reageerivad ajuvedeliku CO2 osarõhu ja pH muutustele). Füüsilise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kuihingamismahu arvelt. Atm rõhk madalam,kõrgmäestikus,õhurõhu languse tõttu väheneb hapniku osarõhk.Hüpoksia(hapnikuvähesus) tekib siis kui hapniku osarõh ei ole
jõua isegi alata. NEURAALNE REAKTSIOON ·Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajusasuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse-ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseidja ekspiratoorseidneuroneid. Nendele neuronitele alluvad hingamislihaseid innerveerivadmotoneuronid, mis asuvad seljaaju IV.,.VIIkaela-ja I...VII rinnasegmentide eessarvedes. ·Hingamisneuronite aktivsustmõjustab perifeeriast lähtuv informatsioon, mida edastavad mehhano-, kemo-, termo-ja valusensorid. ·Mehhanosnsord: kopsudevenitus-, hingamislihaste propriosensorid ·Perifeersed kemosensorid, mis on tundlikud PCO2 ja vere pHmuutuste suhtes, asuvad karotiid-ja aordigloomustes. Tsentraalsed kemosensorid, mis reageerivad ajuvedeliku PCO2 ja pHmuutustele, asuvad piklikajus. ·Nina ja ülemiste hingamisteede limaskestadelt lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad sellised hingamise kaitserefleksid nagu köha ja aevastus. HAPPE-ALUSETASAKAAL
Vastavalt sellele, millises hingamisfaasis on neuronite aktiivsus kõige suurem, eristatakse mitmeid erineva erutusmustriga neuronite gruppe. Nende neuronite aktiivsuse rütmi  tsentraalse rütmogeneesi  kujundamine on autonoomne ning seda mõjutab perifeerselt retseptoritelt ja kesknärvisüsteemi teiselt osadelt saadav informatsioon. Hingamisneuronite aktiivsust mõjustab periveeriast lähtuv informatsioon, mida edastavad mehhano- (aeglaselt adapteeruv, kiirelt adapteeruv, lihaskäävid ja Golgi kõõluseorgan), kemo- (perifeerne ja tsentraalne), termo- ja valusensorid. Lisaks vere keemilistele muutustele mõjutab hingamist veel termosensoreilt ning valusensoreilt ja veresoonkonna rõhusensoreilt lähtuv informatsioon. Ka mitmed hormoonid stimuleerivad kopsude ventilatsiooni. Hingamiselundite hulka kuuluvad hingamisteed ja kopsud. Kopsualveoolides püsib O2 osarõhk kõrge, kopsukapillaaridesse siseneb aga madala O2
tarbimise paranemine) 11.Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid. Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO2 sisalduse järgi veres. 12.Hingamise muutused kehalisel tööl. 1) Kopsude minutiventilatsiooni tõus – O2 vajadus suureneb -> kopsude ventilatsioon peab tõusma -> suureneb maht ja sagedus. Max hingamise maht on inimese kopsumaht; sagedus võib tõusta 50 korrani/min. Kopsude maximaalne ventilatsioon: treenimata inimesel (80-100 l/min) ja treenitud (150- 200 l/min)
ringlihaskihi vahel (plexus myentericus s. Aurebachi ) ning ringlihaskihi ja 2 submukoosa muskulatuuri vahel (plexus submucosus s. Meissneri). Plexus myentericus'e eferentsed kiud lõpevad piki- ja ringlihaskihi silelihasrakkudel, mõjustavad lihastoonust, kontraktsioonide rütmi. Submukoospõimik juhib peamiselt epiteelirakkude sekretoorset funktsiooni. Mõlema põimiku aferentsed kiud juhivad sensoorseid impulsse mehhano ja notsiretseptoritest KNS-i. Enteraalsel närvisüsteemil on olemas sünapsid parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi neuronitega. Parasümpaatiline N. vagus innerveerib ösofagust, magu, peensoolt, proksimaalset jämesoole osa, sapipõit ja pankreast. Parasümpaatilised kiud seljaaju sakraalosast (nn. splanchici) innerveerivad sigmasoolt, rektumit ja päraku piirkonda. Parasümpaatiliste närvikiudude
annaabi.ee 
