Mehhanism kehade tehissüsteem, mille ülesandeks on teisendada sisendlüli liikumine mingi teise lüli soovitud liikumiseks (väljundi liikumiseks). Varb-, hammas-, hõõrde-, kiil-, kruvi-, nukk-, painduvate lülidega mehhanismid. Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni. Kindemaatiline paar eksisteerib kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on vabad, kui s=6, siis kehad on liikumatult ühendatud. Masin mehaanilist liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni muutmiseks. Kindemaatiline paar kahest elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend. Madalpaar elementide vaheline puutepind on lõpliku suurusega; pööratavad, st. ei ole tähtis kumb element on kinnistatud, liikumine ei muutu sellest. Kõrgpaar elementide vahel on joon või punktkontakt; mittepööratavad. Lülid kehad, millest moodustub mehhanism: tahked, vedelad, gaasilised lülid. S...
4 toru 9 kere 5 vedru 10 liikumatu mõõtevarb 11 tsentreerseadis Siseindikaatori liikumatu mõõtevarb on keerme ja vastumutriga ühendatud liikumatult kerega. Mõõteriista komplektis on 3 mõõtevarba, millega saab mõõta erinevaid mõõtepiirkondi. Liikuv mõõtevarb on kangsüsteemi kaudu ühendatud indikaatoriga. Varb tuuakse tagasi algasendisse vedruga 5. Tsentreerseadis kujutab sümmeetrilist plaati, mis paikneb risti mõõtevarraste mõõtesihiga ja hoiab mõõtetelge pidevalt silindri läbimõõdul. Töö käik 1. Valisin sobiva liikumatu mõõtevarbi, keerasin selle mõõteriista keresse nii, et siseindikaatorit silindrisse asetades näitas indikaator ühte täispööret. Teatavasti kontrollitakse indikaatoreid just 10 jaotuse ulatuses teise pöörde
TÄHED Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2; -1; 0; 1; 2; 3; 4; 5; 6 Kõige Kõige nõrgemad heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas sed...
TÄHED Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2; -1; 0; 1; 2; 3; 4; 5; 6 Kõige Kõige nõrgemad heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas sed...
loodusliku veega. Kanali rajamiseks tuleb Eesti Energia Kaevandustel tõsta ringi ligi 5 miljonit tonni mäemassi. Lühidalt – Aidu veespordikeskus on parim paik maailmatasemel spordivõistlustele ning kõigile, kes peavad lugu aktiivsest puhkusest. Ma arvan, et on hea projekt, mis rakendab ülejäänud krunt pärast karjääri. 10 Kasutatud kirjandus 1. Aidu veespordikeskus. http://www.aidu.ee/et 2. Varb, N., Tambet, Ü. 90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis. Tehnoloogia ja inimesed. Väljaandja: OÜ GeoTrail KS 3. Aidu põlevkivikarjäär. http://karjaarid.blogspot.com/2010/06/aidu- karjaar.html 11
Kasutatakse väikeste võimsuste puhul, aga ka käepidemete, kinnitusrõngaste jms puhul. Monteerimis töödel kasutatakse seade tifte. Keermesliited Keermesliited on detailide ühendamisel kõige rohkem kasutatavad liited. Keermestatud detailid moodustavad sisepõlemismootoritel kuni 80%, autodel kuni 60%. Keermesliited saadakse keermega varustatud detailide st poltide, kruvide, tikkpoltide ja mutrite abil. Käsitsi lõigatakse keeret keermepuuriga või keermelõikuriga. Polt On ümmargune varb mille ühes otsas on keere mutri jaoks, teises otsas aga pea. Pea võib olla kuuskant, poolümar, silindriline, või peitpea. Kruvi Sarnaneb poldiga, kuid tal pole mutrit. Keermetatud osa keeratakse detaili keermetatud avasse. Tikkpolt On kahest otsast keermestatud peata silindriline varb. Detaili ühendamiseks keeratakse tikkpolt erivõtme abil ühte liidetavasse detaili. Seejärel pannakse tikkpoldile järgmine liidetav detail ja keeratakse mutter peale
Kohtu õigus on otsustada, milliseid tõendeid vastu võtab, kontrollides tõendi asjakohasust ja lubatavust TsMs § 238 järgi, ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettenähtud jõudu- TSMs § 232 lg.2. Menetlusosalistel õigus esitada küsimusi tunnistajale läbi kohtu. Seega kui kohus leiab, et asjakohane tõend on, siis jätab pensioniameti vastuväite rahuldamata ja rahuldab avaldaja taotluse. 20. Kohtusse oli kutsutud tunnistajatena Kaalep, Arusoo ja 10.a. Varb. Kohus hoiatas tunnistajaid enne nende ülekuulamist teadvalt vale tunnistuse andmise või tunnistuse andmisest keeldumise eest. Tunnistaja Arusoo viibis saalis Kaalepi Ülekuulamise ajal, kuigi andis oma tunnistuse peale Kaalepit. Varb, kes andis tunnistust esimesena aga viibis saalis Kaalepi ja Arusoo ülekuulamise ajal. Kas kohtu tegevus on kooskõlas seadusega? Ei ole- TsMS § 260 lg.1 kohaselt kuulatakse tunnistajad üle üksteisest eraldi ja ülekuulmata
Välisjõudude mõjul võib neetliide puruneda, kusjuures needid lõigatakse läbi, lehti ja neete muljutakse või leht rebeneb neediavaga nõrgestatud ristlõikes. Võimaliku purunemise iseloom määrab kindlaks õmbluseelementide tugevusarvutuse metoodika. Neetimisel surub neet lehed kokku, mistõttu nihutusjõud P esinemisel tekib lehtede vahel hõõrdejõud. Kuid hõõrdejõu suuruse kindlaksmääramine neetõmbluses on raske ning seepärast seda ei arvestata. Arvutustes eeldatakse, et needi varb täidab ava täielikult ning väldib detailide omavahelist nihkumist. Samuti oletatakse, et väliskoormus jaotub neetide vahel ühtlaselt. Öeldut silmas pidades võib ühelõikelise neetõmbluse tugevustingimuse avaldada järgmiselt: · Needi lõiketugevus, pealtvaade neet alumine plaat Ülemine plaat · Lehtede lõiketugevus. · Lehtede tõmbetugevus ohtlikus lõikes. Kaugus needirea telgjoonest juni lehe lõikeservani võetakse puuritud avade korral e=
näidatud. Joon. 5 Plekkdetailide laialt kasutatav ühendusviis on neetimine. Neetimisel seatakse ühendatavad detailid teineteise peale ja pannakse neist läbi silindriline metallvarb - neet. Neetliiteid kasutatakse laeva-, lennuki- ja aparaaditööstuses. Neete liigitatakse mõõtmete, materjali, pea ja varva kuju järgi. Kõige sagedamini leiavad pleki neetimisel kasutamist ümarpeaga terasest, vasest või alumiiniumist needid, millel on täis- või õõnes varb. Ümarpeaga neet Lamepeaga neet Peitpeaga neet Poolpeitpeaga neet Täis varbneet Õõnes varbneet Neetimisel tuleb ühendatavatesse detailidesse töödelda ava. Seda tehakse õhukese pleki puhul torniga, paksema pleki puhul puuriga. Tornimine on põhimõtteliselt sarnane stantsimisele, kus templi otstarvet täidab lapiku otsaga terasvarb - torn (joon. 2), matriitsi asemel aga terasplaat, milles on torni läbimõõdule vastav ava.
ja pollarite kohal tehakse reelingutesse vahe, et saaks töötada haalamisotstega. Reelingutrepi või lootsitrepi välja paneku kohalt peab reeling olema avatav. Mõningates kohtades, kus reeling mingil ajal segab (näiteks paaditekil paatide vette laskmise ajal) tehakse reelingupostid eemaldatavate või maha kallutatavatena. Joon. 9.34. Püsivalt paigaldatud reelingud. 1- reelingupost, 2- reelingilatt, 3- reelingu- varb, 4- toega otsapost, 5- tugi, 6- kanepinöör, 7- varb, 8- lüüvers, 9-kronstein, 10- purjeriidest tendi paksendus, 11- tent, 12- vahepost, 13- eemaldatav restvärav, 14- otsapost kiibi kohal, 15- obadus, 16-silm, 17- plaadike, 18- konks, 19-rõngas, 20- kett, 21- kinniti. 18 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmel...
Keermisliited Auto juures olevad liitmed ongi just enamused keermisliidetega. Kinnituskeermed : Kasutatakse ühekäigulisi keermeid, mis tagavad isepidurdavuse (so väldivad võimaluse iseeneselikuks mutri lahtitulekuks poldi teljesuunalise jõu mõjul). Keere saadakse, kui üks kujund kruvijoontpidi liikudes moodustab silindri (koonuse) pinnale keermeniidi. Mõõtesüsteemi järgi meeter- ja tollkeermeiks. Koosneb: pea, varb, seib, mutter. Poltliide, kruviliide, tikkpoltliide. Pöördmomenti ülekandvad liited Võll-rumm tüüpi liiteid leidub igas masinas. Vedrud Mitmesugused vedrud ja puhvrid on elastsed elemendid. Keerdvedrud: materjaliks tavaliselt teras. Lehtvedrud: koosneb erineva suurusega lehtedega vedrupakist, kasutatakse veokitel, maasturitel. Pneumovedrud: kasutatakse õhkpatjades. Torosioonvedrud: võtab vähe ruumi, paindub pöörde, mitte väände peale. Puhvrid -30 kuni +80
MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat" ...
TE.0272 PÕLLUNDUSMASINAD 3,0 AP Kordamisküsimused 1. Atrade liigitus. Otstarbe järgi eristatakse üld- ja eriatru. Üldader on ühtlasi põlluader, mida kasutatakse kultuuristatud põldude kündmiseks. Eriader (spetsiaalader) on erilaadse kasutusalaga (soo-, metsa-, aia-, istandiku-, võsa-, kraaviadrad jms). Töötamise iseloomu (liikumisviisi) järgi liigituvad adrad ribas- ja süstikkünniatradeks (joonis 1.1). Ribaskünniader on enamlevinud ja seda peetatakse tavaadraks (joonis 1.2). Sellel on üks komplekt paremale pööravaid sahku, mistõttu künda tuleb ribade (künnieede kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoo...
1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede sa...
painutatud peaga mahalõiketera lõikeserv allapoole ning panna toorik pöörlema teistpidi. Sellisel juhul suundub tekkiv laast alla ja langeb oma raskuse mõjul vanni. Painutatud pea eelis on veel selles, et ta pehmendab tooriku pinnal olevate kühmude lööke. See väldib treitera murdumist. Et tagada ümarmaterjalist toorikute mahalõikamisel etteantud pikkus L, soovitatakse varb nihutada padrunist välja kuni tsentripukki kinnitatud liigendpiirikuni. Viimane võib asetseda ka terahoidikus. Treimise ajaks tuleb piirik tagasi pöörata. Lõikereziim mahalõikamisel. Mahalõikamisel kasutatakse väiksemat ettenihet. Lõikekiirus on 15...20 % väiksem võrreldes välistreimisega.
Kudede kirjeldamisel kasutatakse sageli mõisteid antiklinaalne ja periklinaalne jagunemine (joonis). Esimesel juhul tekib vahesein taimeorgani välispinnaga risti (perpendikulaarselt), teisel paralleelselt. Telgorganeid (vars, varb, leheroots jt.) kirjeldades kasutatakse sageli antiklinaalse asemel radiaalse (vaheseinad tekivad telgorgani kujutletava pikiteljega samas suunas ja organi välispinnaga risti) ning transversaalse (vaheseinad kujunevad risti nii pikiteljega kui ka organi välispinnaga) jagunemise terminit. Periklinaalse
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõn...
Lüofoobsed ained ei märgu. Ained ei taha eriti hästi lahustuda. 2. Milliseid meetodeid kasutatakse lüofoobsete disperssete süsteemide valmistamisel? Tooge näiteid. Kasutatakse dispergeerimist ultraheli toimel. Ultraheliga pihustamisel käsutatakse ultraheli sagedusega 105 106 Hz, mida saadakse spetsiaalsete generaatorite abil, kus heliallikaks on võnkuv kvartsikristall või magnetostriktsioonilisest materjalist varb. Kui süsteem koosneb kahest vedelikust, siis tekib ultraheli toimel vedelikke eraldaval piirpinnal kiiresti emulsioon,. Samuti muutuvad ultraheli toimel kiiresti sooliks väikestest osakestest koosnevad sademed. Tahke aine vahenditu pihustamine on võimalik ainult siis, kui aine mehhaaniline vastupidavus on väike 3. Mille poolt on määratud kondensatsioonitsentri raadius uue faasi tekkel? Kuidas saab reguleerida lüofoobsete disperssete süsteemide mõõtmeid kondensatsioonimeetodil?
Kergelt legeeritud terased 40XH, 40XHMA Need on mootori ühed tähtsamad ja vastutusrikkamad detailid, nad ühendavad kepsu alumisepea pooled omavahel kokku ja nad töötavad tsükliliselt muutuvas tõmbepinge tingimustes ja see tekitab poldi materjalis väsimus kulumist, ning see tõttu tuleb kepsupoldid peale normtöötunde välja vahetada. Kepsupoldi ehitus: poldipea ( enamjaolt ümmargune) poldi varb ( poldi keha ) juhtvõõd ( lihvitud pinnad ja on mõeldud poolte tsentreerimiseks ) mutter ( enamjaolt kroonmutter, et oleks võimalik splintida ) Juhul, kui kepsu alumine pea valmistatakse kepsusäärest eraldi, siis saab sell juhul regulleerida nn kepsu pikkust ja seda kepsutalla ja alumise pea vahele terasest regulleerplekide asetamisega. Alumisepea külies on tapp, mille abil fikseeritakse omavahel täpselt kepsusäär ja aluminepea
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel)..............
s Pöörleva silindrite blokiga radiaalkolbpumba skeem (KRRP) ja tööpõhimõte: Pumba (joonis ) rootor (1) kujutab endast tähekujuliselt ühendatud mitmest silindrist koosnevat silindriplokki, millede telgjooned asetsevad ühel tasapinnal ja lõikuvad ühes punktis. Rootor paikneb vabalt pumba kere (2) sisse kinnitatud võllil (3), milles on vaheseinaga eraldatud imemis-ja survekanal ning kere suhtes varb (7) abil horisontaalsuunas vasakule- paremale liigutamisvõimalusega silindrilises juhtvõrus (6). Juhtvõru liigutamisega saab muuta silindriblokis asuvate kolbide liikumise ulatust jättes rootori asendi pumba kere suhtes muutmata. Ühel pumbal võib olla mitu rootorit. Rootor pumba juhtvõrus pannakse pöörlema ühes konstantses suunas. Koos rootoriga pöörlevad juhtvõru sees kolvid (4) ja tsentrifugaaljõul vastu tema sisepinda surutud liugurid (5).
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO ...
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduse ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Märt Melsas LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Tallinn 2014 RESÜMEE Melsas, Märt. Liikumispuudega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel. Magistritöö, Tallinna Ülikool 2014. Antud uurimustöö koosneb 63 leheküljest ja sisaldab 26 joonist. Üha rohkem räägitakse võimaluste loomisest erinevate ühiskonnagruppide vahel. Seda nii erinevate teenuste ligipääsetavuse kui ühiskonna elus osalemise kontekstis. Käesolevas magistritöös keskendutakse liikumispuudega ini...
kinni kiiluda, plunzer silindris, jagamispea spindellaagris, täpse väntmehanismi liigendid. H/h - libisev, mugavat paigutamist tagavad üldjuhul lõtkud, ainult piirjuhtumil on lõtk null. H/h istud on kasutatvaimad kõigis mõõtme- ja täpsuspiirkondades (IT4 kuni IT12) ja võimaldavad liikuvais liidetes väga väikese kiiruse (sirgliikumise) ja väikese koormuse juures. H5/h4 - hambatõukepingi spindelkeres, pikkumõõturi varb keres. H7/h6 - eelisist, vahetushammasratas metallilõikepingi võllil, frees tornil, tsentreeriv äärik või aste või juhtsoon, kõrgsurvepumba kolvivars juhtpuksis, klapisäär juhtpuksis, kolb pneumopuurmasina silindris); H8/h7 - kepsupea polt kepsus, vahetatav mõõteotsik mõõtevarbas ja H9/h8; H8/h8; H9/h9 (mugavpaigutusistud) - vähekoormatud rihma- ja ketiratas võllil, kaitsesidur võllil, laagriliuad poolitavas laagrikeres. H11/h11 ja H12/h12 - kaane ja kere
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 ...
Foto 48. Kaarli Sammaste jazz (1930) Saaremaa Arhiivraamatukogu322 Foto 49. Uuemõisa jazz orkester (21.04.1935). Ees vasakult: Aleksei Koppel, Aleksander Kaldvee, Aleksander Kreek, Mihkel Peel, August Laar, Augustin Kommel ja Juhan Õun, taga: Aleksander Kommel, Herman Oll, Juljus Kirsimäe, Juhan Saar, Steffan Varb 321 VM 10606 322 SMF 3832 : 45 163 J. Maimiku kogust Foto 50. Six Swingers Dancing Palace Glorias (1939). Ees vasakult: Herbert Kulm, Enn Kandvere; taga: Voldemar Tammel, Elmar Kruus, Viktor Ignatjev, Uno Tambre E. Kitsemetsa kogust Foto 51
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
