arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf. ÜLEMINE JA ALUMINE LIIGESEJÄTKE facies articularis dentis ant. et post. HAMBA LIIGESEKÕHR (ALUMINE, ÜLEMINE) vertebra prominens - KAELALÜLI ETTEPAINE Rinnalülid (T)12 X (vertebrae thoracica mitm., vertebra thoracica ains.) fovea costalis proc
nägemiskeskuste, kaasa arvatud lateraalse põlvikkeha tuuma ja nägemiskoore ebaküpsusest ajus. Esimeste nädalate jooksul toimub tänu reetina stimulatsioonile spetsiifiliste kortikaalsete seoste väljalangemine ja nägemisteravus paraneb. See varane neuraalne areng suurendab väikeste kõrge resolutsiooniga retseptiivsete väljade organiseerumist tsentraalse fovea piirkonnas. Alates 4. elunädalast kuni 6. elunädalani tekib tsentraalne foveaalne fiksatsioon koos fiksatsiooniobjekti sujuva jälgimise võimega. Esimeste nädalate jooksul on refiksatsiooniks olemas ainult sakaadilised (kiired või tõmblevad) silmaliigutused. 6. elunädalaks tekivad sujuva jälgimise liigutused ja reageering optokineetilistele stiimulitele. Imikutel areneb nägemine väga kiiresti esimese 2 kuni 3 elukuu jooksul ja
anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) köber (köbruke) (krobeline luu pind)
Komissuraalkiud ühendavad suuraju piirkondi omavahel. Projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. 8. Kui paks on reetina saagäärise juures, kui paks nägemisnärvipea juures? kus on retina kõige õhem? saagäärise juures: 0,1mm; nägemisnärvipea juures: 0,56mm. Kõige õhem: foveal, 0,05mm. 9. Kui suure läbimõõduga on reetinal nägemisnärvipea, maakula, fovea, foveola? nägemisnärvipea: 1,5mm; fovea (kollatähn): 1,5mm; foveola (tsentraallohk): 0,35mm; maakula (perifovea): 4,5-5,5mm 10. Nimeta reetina 10 kihti: 1. RPE reetina pigmentepiteel; 2. LRC fotoretseptorid; 3. ELM välimine piirikiht; 4. ONL välimine tuumade kiht; 5. OPL välimine põimikkiht; 6. INL sisemine tuumadekiht; 7. IPL sisemine põimikkiht; 8. GCL ganglionaarkiht; 9. NFL närvikiudude kiht; 10. ILM sisemine piirikiht 11. Millises reetina kihis asuvad fotoretseptorite tuumad, millises
Sissejuhatus psüühikasse (3 loeng) Me ei saa enne maailmast aruu, kui me seda ei näe. Fotoretseptorit ei ole(nägemisnärvi ei ole seal)..... Periheelne nägemine-liikumine, mida me näeme Nägemine on ülejäänud meeltest kitsam Fotoretseptorid jagunemvad reetinal( Fovea-teravaim nägemise ala, milles ainult kolvikesed, reetina on seal õhem Pupill- kontrollib parima valgusinfo valikut: läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosas. Piisa va valguse korral, laseb pupill selle vaid läätse keskossa. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot. Lääts kumerdub. Puhka natuke- fotoretseptor ütleb, Mida lollim loom, seda targem silmapõhi(N:konnal palju spetsiifilisem reageerimine kui inimesel)
Randmeluid on 8. Proksimaalse rea moodustavad (pöidla poolt lugema hakates) lodiluu (os scaphoideum), kuuluu (os lunatum), kolmkantluu (os triquentrum) ja hernesluu (os pisiforme). Distaalse rea moodustavad trapetsluu (os trapezium), trapetsoidluu (os trapetzoideum), päitluu (os capitatum) ja konksluu (os hamatum). KODARLUU (radius) (peas) Kodarluu ülemisel otsal on kodarluupea (caput radii), mille ülalpinnal on kodarluupea-lohk (fovea capitis). Kodarluupea liigestub küünarluuga külgpinnal liigesringmikuga (circumferentia articularis). Kodarluupeast allpool on kodarluukael (collum radii) ning sellest allpool on kodarluuköber (tuberositas radii). Kodarluukehal (corpus radii) on luudevaheline serv (margo interosseus). Kodarluu alumises lateraalses otsas on tikkeljätke (processus styloideus) ning mediaalses otsas on küünarluumine sälk (incisura ulnaris). Distaalsel küljel
collum - kael internus externus sisemine/ columna - sammas condylus - põnt (luumügar, mille pind on sile) välimine corpus - keha inferior superior crista - hari facia - pind alumine/ülemine foramen mulk (lühikene kanal) inter vahel millegi vahel fovea - lohk incisura - sälk trans risti millegi suhtes risti linea joon (llinea) margo - serv proximalis - distalis (kehast processus - jätke lähemal ja kaugemal) spina - oga sulcus - vagu NB!!!!! tuber (tuberculum) köber (köbruke) (põnda vastand, luumügar, mis on üleni krobeline)
pinnad: alumise lüli facies articularis superior’id + ülemise lüli facies articularis inferior’id tüüp: lameliiges (plana) - parem ja vasak kombineeritud d) nimeta 3 lühikeste sidemete rühma(rida), mis tugevdavad lülisammast: -ligg. interspinalia -ligg. intertrasversaria -ligg. flava ! 3. Art. cubiti (küünarliiges) ! a) osad ja nende pinnad 1. art. humeroulnaris, pinnad: trochlea humeri + incisura trochlearis ulnae 2. art. humeroradialis, pinnad: capitulum humeri + fovea capitis radii 3. art. radioulnaris proximalis, pinnad: circumferentia articularis radii + incisura radialis ulnae b) tüüp, teljed ja liikumised Tüüp: ülemine korrus - art. humeroulnaris + art. humeroradialis = plokkliiges alumine korrus - art. radioulnaris proximalis + art. humeroradialis = ratasliiges kogutüüp: plokk-ratas tekib 2 funktsioonalset korrust: 1. ülemine korrus - frontaaltelg, flexio-extensio 2. alumine korrus - vertikaaltelg, pronatio-supinatio
d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOOLKERASSE * C) PAREMA SILMA INFORMATSIOON EDASTATAKSE VÕRDSELT NII PAREMASSE KUI VASAKUSSE AJUPOOLKERASSE 5)Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatõõtluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks a) helilaine sagedus
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme
eminentia kõrgend segmentum segment facies pind septa, septum vahesein fascia sidekirme spatium ruum foramen (for.) mulk spina oga fossa auk stratum kiht fovea lohk substantia ollus fissura lõhe sutura õmblus frenulum kida sulcus vagu fundus põhi taenia pael funiculus väät tendo kõõlus glandula (gl
rima pilu eminentia kõrgend segmentum segment facies pind septa, septum vahesein fascia sidekirme spatium ruum foramen (for.) mulk spina oga fossa auk stratum kiht fovea lohk substantia ollus fissura lõhe sutura õmblus frenulum kida sulcus vagu fundus põhi funiculus väät taenia pael tendo kõõlus glandula (gl
lõikamist. A-joon ehk vibratsioonijoon, mis moodustub kõva suulae üleminekul pehmeks suulaeks A hääliku ütlemisel. Sinnani peab ulatuma totaalproteesi distaalne serv. Tuber maxilla keskkohta ja kaniinuse kohta ühendav joon orientiiriks hambumusvalli valmistamisel ja hammaste ladumisel Raphe palatina - suulaeõmblus (ühtib mudeli keskjoonega). Neutraaltsoon liikuva ja liikumatu limaskesta üleminekukoht limaskesta sulkuses. Frenulum buccinatoria superior ülemine põsekida Fovea palatinae kaks lohukest A-joonest allpool (neelu poole), need on abiks A-joone leidmisel Suuõõne osade märkimine alalõuas Frenulum labii inferior alumine huulekida, ei koormata proteesi baasisega Frenulum linguae keelekida, Frenulum buccinatoria inferior alumine põsekida Neutraaltsoon liikuva ja liikumatu limaskesta üleminekukoht limaskesta sulkuses. Tuberculum alveolare alalõua alveolaarjätke köbruke.
Ristijätketevahelised sidemed intertransverse ligament Ristluu- õndraluu ühend Mõlemate ühenduvate luude lülikehad seostuvad kõhre abil (sünkondroos või sümfüüs) ja mõlema luu sarved sideliiduste abil (sündesmoos). LÜLISAMBA JA KOLJU VAHELISED ÜHENDUSED Kuklaliiges Ülemine kuklaliiges e. atlanto-oksipitaalne liiges - Kombineerub kahest iseseisvast liigesest - moodustub condylus occipitaliste ja atlase fovea articularis superioride vahel. - Ellipsoidliiges - Liikumised (Kaheteljeline, mõne autori järgi kolmeteljeline) Frontaaltelg: fleksioon-ekstensioon Sagitaaltelg: lateraalfleksioon (vertikaaltelg: rotatsioon) Alumine kuklaliiges e. atlantoaksiaalne liiges (ratasliiges) - Kombineerub mitmest iseseisvast liigesest: keskel liigestuvad atlase fovea dentis ja axise dens (ratasliiges) ning lateraalselt atlase pr. articularis inferior ja axise pr. articularis
reageerib, lävesid on erinevat tüüpi. Absoluutne lävi on: võime eristada, kas stiimul esines või mitte min stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib stiimuli esinemisel Silma reetina bipolaarsete rakkude ülesandeks on Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt, annavad edasi ganglionirakkudele Valguse intensiivsusele on koige tundlikum reetina piirkond ~1520º nägemisnurga ala ümber fovea Ajukoorde edastatav nägemisinformatsioon ilma lisatöötluseta Liikumine Orientatsioon Piirjooned Kuulmine on seotud ajuga järgmiselt suurem osa läheb ühte ajupoolkerasse ja väiksem osa teise Juba ajutüve tasemel seotakse tasakaaluinformatsioon sisekõrvast lihastoonust koordineeriva susteemiga asendimotoorikat koordineeriva susteemiga silmaliigutusi koordineeriva susteemiga Inimese liigutuste (motoorika) programmeerimine on keeruline, sest
Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. * Silm reageerib 109 x valguse intensiivuse muutusele. Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja pindala ~16x à pupill ei kontrolli niivõrd valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb
mitraalrakud moodustavad glomeruli olfactroii, mille neuriidid kuuluvad tractus olfactoriuse koostisesse). 2. N. Opticus 2 Reetina (kepp- ja kolbrakkude kiht, bipolaarsete neuronite kiht, suurte multipolaarsete neuronite kiht) discus n. opticin. Opticus (läbib canalis opticuse) chiasma opticum (ristuvad mediaalsed kiud) tractus opticuscorpus geniculatum laterale/colliculus superiorisradiatio opticaasulcus calcarineus pk nägemiskeskus Macula, fovea centralis, pimetähn 3. N. Vestibulocohlearis 8 1. N. Cochlearis Karvarakud organum spirales (bipolaarsete neuronite kehad ganglion cochleares) n. cochlearisnucl. Cohlearis post/ant 2. N. Vestibularis Karvarakud tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullaris ja macula (ruumis orienteerumiseks)(ganglion vestibulare) nucleus vestibularis sup,inf, med, lat ja osalt ka cerebellum
kollase värvuse aisting · sinise, rohelise ja punase sensori samaaegsel ärritumisel saadakse valge värvuse aisting Vastandvärvuste teooria · võrkkestas on vastandvärvusneuronid · külgmises põlvikkehas ja ajukoores on värvusspetsiifilised rakud VÄRVUSNÄGEMISE TEST http://www.silmatervis.ee/?page_id=299 VÕRKKESTA TSENTRAALLOHK · Võrkkesta allosas on kollatähn (macula lutea) · Kollatähni keskel on võrkkesta tsentraallohk (fovea centralis retinae) · Selles on võrkkesta kihid külgedel ning kolvikesed põhjas Kollatähn · Tsentraallohus võib ühel rakul olla nii bipolaar- kui ganglionirakk · See tagab hea detailse nägemise http://www.brookseyecare.com/index.cfm?fuseaction=eyecyclopedia.main&Criteria=Results&ID=13 NÄGEMISTELG Nägemistelg on kollatähnilt algav ja vaadeldavale esemele suunatud mõtteline joon
meeled - nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine, temp.-, tasakaalu-, lihasmeel retsept. - ekstero-, entero- ja proprioretsept.; foto-, mehhano-, termo-, kemo-, osmoretsept. sensor -> aferentne juhtetee (tundenärv) -> KNS koosn.: nägemismeel -- silm -- silmamuna -- kõvakest, sarvkest => kiudkest (kaits. silma), soonkest - vikerkest e iiris (keskel pupill), võrkkest e reetina (nägemisretsept.) - kepikesed, kolvikesed, nägemisnärv, fovea e kollastähn, pimetähn, vesivedelik, lääts (koond. valguskiiri), klaaskeha; silma abielundid -- silmalihased (6), -laud, kulmud, pisara-aparaat kuulmis- ja tasakaalumeel -- kõrv -- väliskõrv -- kõrvalest, välim. kuulmekäik; trummikile; keskkõrv -- trummiõõs, kuulmeluukesed - vasar, alasi, jalus, kuulmetõri; esiku-, teoaken; sisekõrv -- luulabürint - esik, tigu, poolringkanalid, kilelabürint -
lõikamist. A-joon ehk vibratsioonijoon, mis moodustub kõva suulae üleminekul pehmeks suulaeks A hääliku ütlemisel. Sinnani peab ulatuma totaalproteesi distaalne serv. Tuber maxilla keskkohta ja kaniinuse kohta ühendav joon orientiiriks hambumusvalli valmistamisel ja hammaste ladumisel Raphe palatina - suulaeõmblus (ühtib mudeli keskjoonega). Neutraaltsoon liikuva ja liikumatu limaskesta üleminekukoht limaskesta sulkuses. Frenulum buccinatoria superior ülemine põsekida Fovea palatinae kaks lohukest A-joonest allpool (neelu poole), need on abiks A-joone leidmisel Suuõõne osade märkimine alalõuas Frenulum labii inferior alumine huulekida, ei koormata proteesi baasisega Frenulum linguae keelekida, Frenulum buccinatoria inferior alumine põsekida Neutraaltsoon liikuva ja liikumatu limaskesta üleminekukoht limaskesta sulkuses. Tuberculum alveolare alalõua alveolaarjätke köbruke.
Maakula võimaldab meil lugeda või tunda ära nägusid ja teha kindlaks värve. Maakula ümbritseva võrkkesta retseptorid annavad meile usaldusväärse ruumilise orientatsiooni. Maakula degeneratsioon on üheks kõige sagedamini esinevaks ealisest iseärasustest tingitud silmahaigusteks ja kõige sagedasem pimedaks jäämise põhjus. Maakula degeneratsiooni tagajärjed sõltuvad sellest, millised maakuli osad on kahjustunud. Kui kahjustusnud on fovea ehk keskpunkti alad ja selle vahetu keskkond väheneb nägemistäpsus ning lugemine muutub raskeks või võimatuks. Väljaspool seda tsooni asuvad kahjustatud alad põhjustavad nägemisvälja kaotust, mida sageli tähele ei panda. Kui kogu maakul on kahjustatud, siis esineb nägemisvälja keskel nägemiskaotus. Kui esineb suur tuhm laik vaadatavas suunas, on nägemine küll märkimisväärselt kahjustunud, kuid orientatsioon jääb alles. Eristatakse kuiva ja märga maakula degeneratsiooni
vastavate retseptorrrakkude kepprakkude (rods), umb. 120 milj., ja koonusrakkude (cones),umb. 6 milj.vahendusel närviimpulssideks. Retseptorid annavad erutuse bipolaarsetele rakkudele,ja need omakorda ganglionrakkudele _ Nägemisnärv (n. opticus) ühendab umb 1 miljon ganglionrakkude aksonit,algab võrkkesta piirkonnast, mida nimetatakse pimetähniks. Fotoretseptorite paiknemine reetinal:kepprakud perifeerses osas,koonusrakud tsentris.Nägemisteravus on suurimvõrkkesta osas, mida nimet.fovea (koonusrakkudetihedus suurim).Rakukihtide lateraalne paiknemine fovea suhtes(et nähtavus oleks parim): Ganglionrakud erinevad ka kuju ja funktsioonidepoolest: parvo- ja magno- ganglionrakud.P Cells M Cells · Suured magno-rakud paiknevad rohkem reetina perifeerias, nendes erutuse leviku kiirus suurem,impulss kiire ja taastuvad kiiremini,- funktsioon: liikumise, sügavuse, ajalise suhte avastamine. · Parvo-rakkudel väiksem retseptiivväli ja erutuse kiirus; püsiv erutus;-
keskmine ja pikk lainepikkus) Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ( )~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. * Silm reageerib 109 x valguse intensiivuse muutusele. Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja pindala ~16x ->pupill ei kontrolli niivõrd valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral,
Nägemisristmik jaotab silmadest saabuva informatsiooni (nägemisvälja) vasakuks ja paremaks pooleks ning saadab vasaku poole info parema ajupoolkera kuklasagarasse ja parema poole info vasakusse kuklasagarasse. Otse ees vasak ja parem nägemisväli kattuvad. Mitmetel loomadel (näiteks jänesel) selline vasaku ja parema silma nägemisvälja kattumine puudub. Mille poolest erinevad kepikesed ja kolvikesed? Kuidas nad asetsevad silmapõhjas? Kolvikesed (circa 6mln, asukoht fovea ja reetina keskel), keskendunud värvi ja teravuse tajule Kepikesed (125 mln, asukoht reetina välisserval). Ülesandeks nägemise tagaminekehvades tingimustes ja liikumise tuvastamine. Kepikeste valgustundlikkus realiseerub fotopigmentide opsiini + retinaali = rodopsiini (kr rhodon roos) molekulide abil Milles pole ühel nõul värvitaju trikromaatiline ja vastandprotsesside teooria? Trikromaatiline teooria
Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Sissejuhatus psühholoogiasse 10 Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Sissejuhatus psühholoogiasse 11 Fotoretseptorid jaotuvad reetinal ebaühtlaselt: Fovea e. macula piirkonnas on inimesel teravaima nägemise piirkond seal paiknevad fotoretseptoritest ainult kolvikesed. Reetina on sellel kohal õhem, kuna ganglionirakud on paigutatud külgede suunas. Silm peab reageerima kuni 109 suurusele erinevusele valguse intensiivuses. Pupilli läbimõõt saab muutuda 2 8 mm ja vastavalt pindala ~16 korda. pupilli ülesandeks pole mitte niivõrd valguse intensiivsuse kontrollimine kui kõige parema valgusinfo
lainepikkus) Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot: * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor bipolaarne ganglionirakk; koondumine on töötlus * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-fotoretseptoreid
o: processus pterygoideus ossis sphenoidalis + tuber maxilla i: tuberositas pterygoidea mandibulae f: aitab suruda kokku tagumisi hambaid + alalõua küljele ja ette liigutamine Musculus pterygoideus lateralis 2 osa: caput superius ja caput inferius o: caput superior – facies infratemporalis ossis sphenoidalis + caput inferior – processus pterygoideus ossis sphenoidalis i: discus articularis + capsula articlaris temporomandibularis + fovea pterygoidea f: võtab osa alalõualuu liigutamisest üles, ette ja küljele Musculus temporalis o: fossa temporalis i: processus coronoideus mandibulae f: surub kokku eeskätt eesmisi hambaid Musculus masster o: arcus zygomaticus i: tuberositas masseterica mandibulae f: suleb suud, surub kokku tagumisi hambaid MIIMILISED LIHASED Suu ümbrus Musculus orbicularis oris ringi ümber suu suudlemislihas f: ahendab suuava
Valguskiirte murdumise tõttu läätses avastame pimetähni fiksatsioonipunktist lateraalsemal (vasakul silmal fiksatsioonipunktist vasemal ja paremal silmal sellest paremal) pool. 8. Optilisest ristmikust läbivad need kiud lateraalse põlvikkeha, mis on üks taalamuse tuumadest. 9. Edasi liigub signaal aju tagumistesse osadesse, ajukoorde, mida nimetatakse esmaseks nägemiskorteksiks. Kolvikesed (circa 6mln, asukoht fovea ja reetina keskel), keskendunud värvi ja teravuse tajule Kepikesed (125 mln, asukoht reetina välisserval). Ülesandeks nägemise tagaminekehvades tingimustes ja liikumise tuvastamine. Kepikeste valgustundlikkus realiseerub fotopigmentide opsiini + retinaali = rodopsiini (kr rhodon roos) molekulide abil Fototransduktsioon on protsess, mille käigus toimub valguse muutmine reetinal asuvates retseptorites elektriliseks signaaliks. 19
Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist 38 Fotoretseptorid jaotuvad reetinal ebaühtlaselt 39 Fovea (macula piirkonnas, ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni- rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. * Silm reageerib 109 x valguse intensiivuse muutusele. Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja pindala ~16x pupill ei kontrolli niivõrd valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse
nägemise halvenemine. Hüpertooniline neuroretinopaaatiaKujuneb hüpertensiooni hilisstaadiumis. Prognostiliselt halb. Lisaks eelmainitule esineb :• nägemisnärvi diski kahjustus (hüpereemia , ödeem )• papilli turse ning suurenemine mõõtmetelt• turse haarab ka reetinat• hemorraagiad valdavalt ümber papilli• võib esineda a. centralis retinae tromboos või emboolia (silmapõhjas on näha hele ödematoosne reetina , mille foonil fovea centralis paistab tumepunase täpina)Nägemine halveneb veelgi , eriti tsentraalse vaatevälja tajumine ning üldine vaatevälja kitsenemine. Lõpuks tekib n.opticuse atroofia.Neuroretinopaatia võib vahel esineda ka varasemas hüpertensiooni staadiumis. See näitab hüpertensiooni maliigset kulgu. Renaalne hüpertensioon Esikohal on pais veresoontes , sklerootilised muutused esinevad harva. Reetinas on suured eksudatiivsed muutused , verevalumid
2. Mälumislihased: M. perygoideus medialis: o. - processus pterygoideus ossis sphenoidalis ja tuber maxilla; i. - tuberositas pterygoidea mandibulae; f.. - aitab suruda kokku tagumisi hambaid ja liigutada alalõuga küljele ja ette. M. pterygoideus lateralis: 2 osa: caput superius ja caput inferius; o. - caput superior - facies infratemporalis ossis sphenoidalis, caput inferior - processus pterygoideus ossis sphenoidalis; i. - discus articularis ja capsula art. temporomandibularis, fovea pterygoidea; f. - võtab osa alalõua liigutamisest üles (koos m. masseteriga) aga ka ette ja küljele. M. temporalis: (tugevaim mälumislihas!) o. - fossa temporalis; i. processus coronoideus mandibulae; f. - surub kokku eeskätt eesmisi hambaid (hammustamine!) M. masseter: o. - arcus zygomaticus; i. - tuberositas masseterica mandibulae; f. - suleb suud, surub kokku tagumisi hambaid (purihambaid!) 3. Miimilised lihased: a) Suu ümbruse lihased: Näiteks - m
0 Omadused: Adektvaatne ärriti on valgus. Silm kui optiline süsteem registreerib valgust lainepikkuse vahemikus u 400 ja 760 nm summaarne optiline tugevus 58,6 dioptriat (lõpmata kaugel asuva objekti vaatamisel tekib terav kujutis võrkkestale, vahemaa sarvkesta pooluse ja fovea centralise(teravaima nägemise punkt) vahel on 24,4 cm, kui silmamuna on pikem, tekib kujutis võrkkesta ette- lühinägelikkus) reguleeritav, liitläätsede süsteem. Silm suudab eristada objektide o Suurus o Kuju o Heledust o värvust o ruumilist paiknevust o objektide liikumist Fototoopilisel nägemisel nähakse kõiki 5 komponenti, skotoopilisel värvusi ei eristata.
dentatuses b) stria olfactoria intermedia: läbib fornixi, lõpeb hippocampuses. c) Stria olfactoria lateralis: läbib limen insula, lõpeb uncus geri parahippocampalises 1.2 N. opticus (II) nägemisnärv, somaatiline ns Nägemisnärv, funkts ESA. Valgus liigub läbi kõigi reetinakihtide pigmendikihile. Sealt impulss tagasi alt üles. Nägemistee: pigmentkiht kepp-ja kolbrakud (teravaim kujutis macula keskosas, fovea centralis'es) bipolaarsed neuronid suured multipolaarsed rakud (nende neuronid koonduvad kimpudena discus n. optici'sse) (kimbud ühinevad) n. opticus (siseneb canalis opticuse kaudu koljuõõnde) sulcus chiasmaticus (nasaalsete optikusekiudude ristumine, temporaalsed ei ristu) tractus opticus corpus geniculatum laterale (sealt algab kortikaalne tee radiato optica, mis lõpeb kuklasagaras sulcus calcarinusest ülal- ja allpool) ja colliculus superior 1
väliskeskkonnast, kuid ka sisekeskkonnast. A kujunemine toimub tänu analüsaatorile (kompleks, mille moodustavad retseptorid, närvikiud ja vastavad kortikaalsed piirkonnad). Aistingute liigid: sõltuvalt sellest, kas retseptor on ärritajaga vahetus kontaktis või mitte (kontaktne / distantne retseptsioon) või paiknemiskoha ja suunatuse järgi (ekstero-, intero ja propriotseptiivsed aistingud). Nägemine. Silm sarvkest, lääts, pupill, iiris, klaaskeha, võrkkest, fovea, pimetähn, retseptorid. Retseptorid paikenavd silma võrkkestal ning jagunevad kolvikesteks (kromaatiline nägemine, jaotuvad spektraaltundlikuse alusel neelates erineva lainepikkusega valgust) ja kepikesed (akromaatiline nägemine). Kuulmine. Kõrv väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv. Kuulmekile, kuulmeluukesed (vasar, alasi, jalus), tigu, basilaarmembraan. Maitsmine. Keelel gustatoorsed rakud; keelel spetsiifilise tundlikkusega tsoonid (4 maitsekvaliteeti mõru, hapu, magus, soolakas)
informatsiooni edastamise järgmistel tasanditel KNS-s (silma võrkkest, sisekõrvas asuv tigu ja ka nahk), Vastuvõtuväljas naabruses asuvad närvirakud kontakteeruvad lähestikku asuvatele 5 närvirakkudele kõrgematel tasemetel. Topograafilised kaardid. Sellised neuraalsed kaardid ei peegelda ainult neuronite paigutust, vaid ka nende tihedust. Visuotoopiline (nägemise) neuraalne kaart talamuses ja peaajukoores. Võrkkesta keskmine osa (fovea), kus on suurim nägemisteravus (suurim retseptorite tihedus) haarab enese alla ka suurima osa nägemiskoorest. Somatotoopiline neuraalne kaart. Sensoorne homunkulus asub posttsentraalses käärus, inimene on lokaliseeritud pea alaspidi ja mõned alad omavad suuremat esindatust kui teised (näiteks näpuotsad ja huuled). Tonotoopiline neuraalne kaart, erineva kõrgustega helid erutavad erinevaid lülituumasid. Motoorses süsteemis, mille närvirakud reguleerivad kindlaid kehaosi,
ja kolvikesteks ehk koonusteks (ld conus; ingl cone), mille arvuks loetakse umbes 7 miljonit. Kepikeste valgustundlikkus realiseerub fotopigmentide opsiini + retinaali = rodopsiini (kr rhodon roos) molekulide abil. Kepikeste ja koonuste jaotus võrkkestal on ebaühtlane, kuna kepikesed paiknevad üle kogu võrkkeste, ent koonused (kolvikesed) on koondunud väikesse piirkonda nägemise peatelje vastas, mida nimetatakse foveaks (fovea). Nägemisteravus on nägemise maksimaalne lahutusvõime (avastamisel 2" ehk 0,01 mrad; eristamisel 30" ja äratundmisel 1' ehk 0,29 mrad). Nägemisteravus on parim foveal ja see alaneb kiiresti foveast eemal. Kaugnägelikkuse ehk hüperoopia korral ei toimu läätse piisavat lõtvumist (ümardumist) ja terav kujutis tekiks alles silmapõhjast tagapool. Lühinägelikkuse ehk müoopia puhul on lääts liiga ümar, ei lamene piisavalt ning terav kujutis tekib võrkkesta ees
annaabi.ee 
