Anatoomia eksamiküsimused (0)

I Variant.
1.Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on?
Vastus: Randmeluud (8) – trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu , kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) – pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli)
2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas?
Vastus: Ette – lordoos , taha – küfoos ja küljele skolioos . Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos.
3. Puusaluu : nim. osad(3). Nim. liigesed (2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab?
Vastus: Osad – niudeluu , häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest
4. Nim. liigese abiaparaadid (4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes ?
Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed
5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised.
Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg – sirutus ja painutus . Vertikaaltelg – sise- ja välisrotatsioon.
6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2.
Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu (1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1)
7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist?
Vastus: Silelihaskude – veresoonte, hingamisteede, seedekanali , kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude – ainult südames. Vöötlihaskude – lihased, mille abil inimene liigub.
Agonist – lihas mis sooritab soovitud liigutuse ja antagonist – lihas mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust.
8.Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks?
Vastus: Musculus rectus abdominis.
O. rinnaku mõõkjätke, alumiste roiete kõhred
I. häbemeluu. Keha painutatakse ette ja antagonist on sel juhul selgroosirgestaja
9. Deltalihas : lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades?
Vastus: Musculus deltoideus.
Algab 3 osana:
eesmine osa – rangluult,
keskne osa – õlanukilt,
tagumine osa abaluuharjalt.
Kinnitub õlavarreluu külgpinnale. Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon .
10.Sääremarja- kolmpealihas : Mis osadest koosneb ja mis luudelt nad algavad? Millisele luule kinnitub ja kuidas nim. lõppkõõlust? Millistele liigestele mõjub?
Vastus: Musculuc triceps surae.
1.osa Lestlihas - O. Sääreluu-ja pindluu 2.osa Kaksik-sääremarjalihas: kaks osa
a.) lateraalne osa O. Reieluu lateraalne põnt
b.) mediaalne osa O: reieluu mediaalne põnt
I. kaks osa koos kinnituvad kandluule ja moodustavad inimkeha tugevaima kõõluse-Achilleus’e kõõluse. Mõjub hüppe-ja põlveliigesele
II Variant
1.Nim. luud mis mood. rinnakorvi. Märgi igaühe juurde lad. keelne nimi ja arv. Mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on?
Vastus: Rinnalülid(12) – Vertebrae thoracicae, roided (12 paari) – Costae ja rinnak (1) – Sternum
2.Lülide vaheketas: nim. osad(2) ja funktsioonid(3).
Vastus: Fibroosvõru ja säsituum. Ühendada luid, liikuvuse võimaldamine, luu kasvamise võimaldamine ja põrutuste amortiseerimine.
3.Nim. liigese põhitunnused. Põhiosad(3). Loetle liigesvõide e. sünoovia funktsioonid(2-3).
Vastus: Vähemalt kaks liigespinda, tavaliselt kumer ja nõgus. Liigespinnad, liigeseõõs ja liigesekihn .Vähendab hõõrdumist ja transpordib toitained liigeste kõhrelistele osadele kus puuduvad veresooned, täidab liigeseõõnsust.
4.Nim. üheteljelised liigeste põhitüübid(2). Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg .
Vastus: Plokkliiges – sõrmedeja varvaste lülidevahelised liigesed(frontaaltelg), ratasliiges – küünarliiges(vertikaaltelg).
5.Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised.
Vastus: Ellipsoid - ja ratasliiges – frontaaltelg(fleksioon ja ekstensioon ) ja sagitaaltelg (abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges – frontaaltelg( flektsioon ja ekstensioon)
6. Kolju : nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena?
Vastus: Saag -, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e. fontanellideks ja eesmine lõge.
7.Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest “valge” ja “punane” lihaskiud ?
Vastus: Pea, kõht, saba. Valged lihaskiud kontrahheeruvad kiiresti kuid väsivad ka kiiresti, aga punased lihaskiud on aeglased ning vastupidavad.
8. Vahelihas : lad. keelne nimi. Algus. Funktsioonid(2).
Vastus: Diaphragma.
O. rinnak, roided, nimmelülid
1. hingamislihas
2. aitab tekitada kõhupressi.
9.Õlavarre kakspealihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Millistele liigestele mõjub.
Vastus: Musculus biceps brachii.
O. a.) pikk pea- abaluu ülalpool liigesõõnsust
b.) lühike pea- abaluu kaarnajätkelt
I. kodarluule
Mõjub õla-ja küünarliigesele
10.Niude- nimmelihas : nim. osad(2). Algus. Millisel spordialal on see lihas eriti oluline?
Vastus: a.) niudelihas -O. Niudeluu tiib
b.) suur nimmelihas- O.nimmelülid
Oluline sprinteritel.

Luud mis on õlavöötme( rangluu clavicula, abaluu scapula), õlavarre (õlavarreluu humerus ) ja käsivarre (küünarluu ulna, kodarluu radius) skeletiks, lisa igaühele tema ladinakeelne nimi.

Nim puusaluu osad, lad nimed ja millise süvendi moodustamist võtavad osa 3 puusaluu os:. a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium
c) istmikuluu os ischii. Moodustavad puusanapa.

Nimeta liigese põhiosad (2 liigespinda, liigese õõs/ pilu , kapsel) ja mis ül on sünoovial (määrdeaine, toite)?

Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid, liikumistelg ja too näiteid. a) Plokk- liiges – front telg – sõrmelülidevaheliiges, põlve liigese ülaosa. b) Ratasliiges – vertikaal / põikitelg – alumine kuklaliiges, roide liigesed, küünarluu-kodarluu liiges.

Lülidevaheliigesed : milliste selgroo osade vahele on need moodustunud (liigesejätkede liigespinnad), mis tüüpi need on ( lameliigesed), millised liikumised on võimalikud lülisamba kaela lülide vahel ( igas suunas : ette-taha painutus, pöörlemine, painutamine küljele, koonusliikumine.

Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest (kiiruluud, otsmikluu, kuklaluu, oimuluu ), millise luu sees paiknevad kuulmis ja tasakaaluelund (oimuluu).

Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb a) triceps – kolmpealihas b) digastricus – kakskõhtlihas c) flexor – painutajalihas d) extendor - sirutajalihas e) rectus – otse/ sirglihas .

Millistelt luudelt algab ja millistele kinnitub deltalihas ( algab abaluult ja rangluult ja õlanukilt ja kinnitub õlavarreluule), millisele liigesele ta toimib ( õlaliiges), mis on tema peamine funksioon ( eemaldamine).

Milline lihas on peamine põlve sirutaja ( reie nelipealihas ), millistest osadest koosneb ( 3 paksu lihast – välimine, sisemine, vahepealne , 1 peenike – reie sirglihas), millistelt luudelt algab ( paksud - reieluult, sirglihas niudeluult), millisele liigesele toimib – puusaliiges (ette viia).

Millise lihase toimel me tõuseme varvastele ( sääre kolmpealihas triceps surae), millistest osadest koosneb ( lestlihas m. soleus, sääre kaksikpealihas m. gastrocnemius), millistelt luudelt algavad (sääre/reieluult), millisele luule kinnitub (kandluule calcaneus) ja kuidas nimetatakse lõppkõõlust (Achilleuse kand )

Luude jaotus : nim. millist tüüpi luid esineb ja too iga kohta näide. a) toruluud – reieluu, pindluu, b) lameluud – roided, c) lühikesed luud – kanna / randmeluud d) segaluud – abaluu, selgroolüli.

Käelaba luud: nim. käe osad, märgi kuidas nim. seal olevaid luid ja mitu neid on. a) ranne – randmeluud (8), b) kämmal – kämblaluud (5), c) sõrmed – sõrmelülid (14).
2a) Jalg : a) kand – kannaluud (7), b) pöid – pöialuud (5), c) varbad – varbalülid ( 14).

Kuidas nim. lülisamba kumerust ette (lordoos) - kaelaosa , taha (küfoos) - rinnaosa, külje poole (skolioos)

Nimeta liigese abiaparaadid, millised neist esinevad praktiliselt igas liigeses. Diskid, ligamendid , meniskid, liigesemokad, sünoviaalpaunad – tuped, seesamluud.

Puusaliiges : mis luud mis osad liigestuvad, mis tüüpi need on, milliste telgede ümber, millised liikumised on võimalikud. a) Reieluupea, puusanapp , puusaluu b) keraliiges c) 3 telge : frontaal ( ette-taha painutus), sagitaal ( eemaldamine, lähendamine), vertikaal (sisse-välja pööramine). KOONUSLIIKUMINE

Milliste luude vahele moodustub ülemine kuklaliiges (kuklaluu ja atlas e. kandelüli), milliste vahele alalõualiiges (alalõualuu ja oimuluu vahele), millist tüüpi luude ühenduste abil on seotud koljuluu (õmbluste).

Lihaste üldosa ; millistest osadest koosneb pikklihas (pea, kõht, kõõlused), millised omadused on nn. valgel (müofibrill – kiire) ja punasel lihaskiul ( varuained – aeglased).

Vahelihas: kuidas nim. ladina keeles (diaphragma), millistelt luudelt algab (rinnak, roided, lülisambalülidelt), kuhu kinnitub (kõõluskeskmele), peamised funksioonid ( kõhupress, hingamine ).

Selja lailihas , kust algab (niudeluu harjalt , nimme sidekirmelt, alumistelt roietelt), kuhu kinnitub (õlavarreluu väikeköbrukese harjale), peamine funksioon ( tirib taha, keskele, keerab sisse), tõmbenurk ülevalt-alla – põhijõud).

Kõhu sirglihas – lad keeles (musculus rectus abdominus), millistelt luudelt algab (roietelt, rinnakult), kuhu kinnitub (häbemeluu peale), mida teeb kahepool-sel kokkutõmbel ( painutab keha ette), milline lihas on sel puhul antagonistiks (selgroosirgestajalihas).

1. Luud mis moodustavad rinnakorvi (mitu luud on) rindkere (thorax) 12 rinnalüli 1 rinnak (sternum) 12 paari roideid (costa)
2. 5 luud millel on nimetus pea: 1) m. biceps brachii 2) m.triceps brachii 3) m. quadriceps femoris 4) m.triceps surae 5) m. biceps femoris
3. Lülidevahe ketas a) millistest osadest koosneb (2) (fibroosvõru (anulus fibrosus) säsituum (nucleus puposas) b) funksioonid (3) lülide ühendamine, liikuvuse võimaldamine, luude kasvamise võimaldamine, põrutuste amortiseerimine
4. Puusaliiges : liikumisteljed – iga juurde liikumised selle ümber Art coxae a) Reieluupea, puusanapp( a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os sacrum) 3 telge : frontaal ( ette-taha painutus), sagitaal ( eemaldamine, lähendamine), vertikaal (sisse-välja pööramine). KOONUSLIIKUMINE.
5. Ülemine kuklaliiges (kandelüli-kuklaliiges) liigese, tüüp, teljed ja liikumised Art atlantooccipitalis – kandelüli ülemised liigeslohud + kuklaluu põndad, ellipsoid (frontaal ja sagitaaltelg).
6. 5 näokolju luud – ninaluud os nasale, sahkluu vomer, pisaraluu os lacrimale, üla-lõualuu maxilla , alalõualuu mandibula.
7. Mälumislihased (4), kõige tugevam mälur m. masseter , oimulihas m. temporalis , keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis , külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis NB
8. Selgroo sirgestaja – suured osad – kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel – mis on antagonist. m.erector spinae, 2 põhiosa : a) pikim lihas m longissimus o: ristluu i: kuklaluu. B) niude-roide lihas m, iliocostalis o: niudeluu hari i: kaelalülid. A) kahepoolsel kokku-tõmbel – selja sirutus.
9. Suur rinnalihas m. pectoralis major rangluu, rinnak, roidekõhred, sirglihase tupp / õlavarreluu ( * tõmbab õlavart ette, mediaalsele ja roteerib sisse * langetab suure jõuga kätt),
10. Niude-nimmelihas – osad, kust algavad, millise sideme alt väljub, niude-nimmelihas kõhuõõnest reielem. iliopsoas niudluu tiiva sisepind , nimmelülidelt / mõlemad osad tulevad kubemesideme alt kõhuõõnest välja, ühinevad ja kinnituvad reieluule ( * painutab reit puusaliigesest ette * seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast) a) Suur nimmelihas m. psoas major, b) niudelihas m. iliacus ,
1. Mis tüüpi luid esineb – lameluud - abaluu, toruluud - reieluu, segaluud – kaelalüli, lühikesed luud – kuulmeluukesed
2. lülisamba osad ja mitmest koosneb : 7 kaela, 12 rinna, 5 nimme.
3. toruluu – luu tihe pinnakiht – periost , kärjetaoline siseosa – käsnollus ; millegatäidetud õõnsused keskosas ja otstes – kollane ja punane luuüdi. Mis katab luu liigesepindadel – liigesekõhr.
4. Liigese põhiosad – 2 liigese pinda, pilu, kapsel. 2 luuühenduse tüüpi, mis ei ole liigesed – sümfüüs, fibroosühendused, õmblused,
5. Õlaliiges – kinnitub : õlavarreluupea, abaluu. Munaliiges. Frontaal, sagitaal ja vetikaal.
6. Põlveliiges art genus – kinnitub – reieluu + sääreluu, I korrus – meniskide-reieluu liiges, plokkliiges, frontaaltelg, painutus-sirutus, II alumine korrus – meniskide-sääreluu liiges – ratasliiges, vertikaaltelg, sisse ja väljapööramine e. rotat-sioon. 2 liigesesisest sidet – põlvekedraside, eesmine ristatiside .
7. kolju luud – otsimkuluu 1 os frontale, kiiruluud 2 os parietale, oimuluud 2 os temporale, kuklaluu os occipitale, sõelluu 1 os etmoidale, kiilluu 1 os sphenoidale.
8. agonist – on lihas mis teeb antud liigutust, antgonist – teeb agonistile vastupidist liigu-tust, muudab liikumise sujuvamaks, sünergist – on lihas mis aitab agonisti, korrigeerib agonisti mõju vajalikku suunda, fiksaator – on lihas, mis loob agonistile tööks kindlad tugipunktid
9. õlavarre kakspealihas m. biceps brachii abaluu / kodarluu, küünarvars ( *painutab küünarvart * supinatsioon), õlavarre kolmpealihas m. triceps brachii ( sirutab küünarvart).
10. mis tekitab kõhupressi – diafragma , kõhu külgmised lihased – surve siseelundile.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------