Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kultuur: sarnasused ja erinevused Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kultuuris on palju sarnasusi. Enamasti on need tekki- nud seetõttu, et Rooma kultuur võttis palju Kreekast üle. Samas elasid kreeklased ka praeguse Itaalia aladel, kus roomlased võimu haarasid. Kuigi kultuurid on sarnased, on neil ka väga palju erinevusi. Seega millised on kreeka ja rooma kultuuri sarna- sused ja millised nende erinevused. Kuna Vana-Rooma kultuuri arengu tipp oli alles sellel ajal, kui roomlased olid val- lutanud pea kogu Vahemere ümbruse, võib väita, et palju võetigi üle kreeklastelt, kelle kultuur arenes välja juba sajandeid enne roomlaste oma. Vana-Kreeka kultuuri iseloomustavad kõige paremini nende paljud jumalad, kirjandus teater aga ka filosoofia ja kunsti arengu tase. Samuti tegid kreeka teadlased suuri avastusi maailma, matemaatika ja ka meditsiini valdkonnas.
lõkates viimsel helkjal ilul. Taevas sätendab, särab ja selgub Magad maa all, mühad meres, Ja pilveranku, veerengu leekides, õilmetes, aasade kohal, kohad laines, punad veres, kesk sära, hiilet, sammaste suuruseid, õitsval, lõhnaval luhal särad kuldse pilve süles, eel, tõuseb üles, eha tules, tundmatut puhmastes huljub ja pelgub. aurudena tõustes üles. õhkudes sula metalli sarna; Midagi helendab, helgib ja tuikab Läigid selge lätte silmas, Mis, kahvatades, raugevad, kustuvad kaugete kinkude takka, käid maaaluses maailmas, kui kütismaadel, ruskesse loomusse, kaugete metsade takka üle kivi, üle rüha, kesk sinkjastuhkrut suitsuvinet, midagi kutsub ja hüüab ja huikab. tasahilju ehk kesk müha. auravad, ilmatu suured tunglad.
Seda kasutatakse meditsiinis. (Nt.: minestuse korral) Looduses on ammooniaaki laipade kõdunemisel või mädanemisel. OKSIIDID CO2 oksiid ; süsinikdioksiid ehk süsihappegaas C + O2 = CO2 Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdumisprotsessidel.Labora- toorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist ( Ca2(CO3)2) hapete toimel. Kasutatakse tulekus- tutamisel. Ta ei põle ega toeta põlemist. Tugeval jahtumisel tardub CO2 tahkeks, jääga sarna- seks massiks- ,,kuivaks jääks", mida rakendatakse toiduainete (jäätis) säilitamisel. CO oksiid ; süsinikoksiid ehk vingugaas Süsinikoksiid tekib orgaaniliste ainete ja kütuste mittetäielikul põlemisel. Väga mürgine gaas! SO2 oksiid ; vääveldioksiid S + O2 = SO2 Vääveldioksiid on värvusetu, terava lõhnaga mürgine gaas! Saadakse tööstuses väävli või väävlimaakide põletamisel. Põhiliseks happevihmade tekitajaks on kütuste, põlevkivi, kivi-
Üldtu Sidus I I I ntuks . Uraa mille sai ni pani mi U J ohan saksa raan, n Ele astro rt Bo noom de. Uraani e ja sarna i keemil ine selge ne Neptu ine koost planelt suuremunile, eri is on ni tek uurim koo etide J uate gaasi nedes stises piteri liste Uraani t. ja Sa turni peam sisemu iselt k s koo "Voyag ivimitestsneb Uraa
toiduga, või on siis puhtaks tehtud. Hoidke Eesti metsi ja saatke paber taasringlusesse ja ostes eelistage vihikuid, mis on just sellisest paberist toodetud. Ohtlikud jäätmed Vanad ravimid, fotokemikaalid, olmekemi-kaalid, taimekaitsevahendid, patareid, elavhõbeda jäätmed, õlijäätmed, õlifiltrid, värvijäätmed, lahustid, ohtlike ainetega saastunud/määrdunud pakendid, kaltsud, riided, filtermaterjal, akud, päevavalgus- lambid jt. kodumajapidamistes jm sarna-ses tekkesfääris tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. Märgid mis näitavad, et see on ohtlik aine: Looduslikult jagunevad jäätmed ja kompost Maal saab kõik, mis looduses laguneb panna komposti hunnikutesse. Linnades on spetsiaalne kast- biolagunevatele jäätmetele. Linnades toimub ka sügiseti riisutud lehtede tasuta äravedu. Kõik toidujäätmed, mis jäävad üle tuleks visata komposti hunnikusse
siis puhtaks tehtud. *Hoidke Eesti metsi ja saatke paber taasringlusesse ja ostes eelistage vihikuid, mis on just sellisest paberist toodetud. 8. Ohtlikud jäätmed *Vanad ravimid, fotokemikaalid, olmekemi-kaalid, taimekaitsevahendid, patareid, elavhõbeda jäätmed, õlijäätmed, õlifiltrid, värvijäätmed, lahustid, ohtlike ainetega saastunud/määrdunud pakendid, kaltsud, riided, filtermaterjal, akud, päevavalgus-lambid jt. kodumajapidamistes jm sarna-ses tekkesfääris tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. *Ohtlikud jäätmed tuleks viia ettenähtud konteinerisse. *Märgid mis näitavad, et see on ohtlik aine: 9.Looduslikult jagunevad jäätmed ja kompost. *Maal saab kõik, mis looduses laguneb panna komposti hunnikutesse. *Linnades on spetsiaalne kast- biolagunevatele jäätmetele. *Linnades toimub ka sügiseti riisutud lehtede tasuta äravedu.
valdkonnastja eesmargist 16. Nimetage objektl maaravate joonlste saamlse p5hlllsed meetodid. ., 1) Monge'i meetod 2) Kvooditud rlstprojektsloonl meetod 3) Aksonomeetrla meetod 17. Mida molstame molste "joonlse lugemine" all. * Luua kujutlste abll talellk ettekujutus joonisel esitatud objektist. 18. Mis on punktl koordlnaatld? * Arve, mls saadakse punktl koordlnaatlolkude mootmlsel mlngl Ohe ja sarna pikkusOhlkuga, nlm. Selle punktl koordlnaatldeks. 19. Missugustele koordlnaatlolkudele vastavad pohi-, esl- ja kOlgkvoot? * 1) pohlkvoot z-koordlnaatlolk 2) Eslkvoot y-koordlnaatlolk 3) KOIgkvoot x-koordlnaatlolk 20. Missuguse koordlnaatlolguga vordub punkti kOlgvaate kaugus z-teljest? * y-koordlnaatlolk (eslkvoodlga) 21. Missugust joont punktl kaksvaatel nlmetatakse sldejooneks? * Projektsioone Ohendavat slrget 22
käiaks e 7 korda ümb er Kaaba,p ü h akivi suud eldak s e või puututaks e 3. Mille poolest erineb islam ja islami õpetus kristlusest? Islam ja tema seos ühiskonnakorralduse, kultuuri ja valitsemisega Islam on lisaks usulistele põhim õt et el e, annab ette käitumis e , on se otud riigivalitse mi s e g a . Katoliku kirik kogu s maks u, islamla st el on se e as e n d atud almu s e and mi s e kohu stu s e g a . Sarna s u s: on üks jumal, osa Muha m e di pühakuid on pärit ristiusu st (nim e d erinevad ), üleskuts e pühale sõjale, mis usku m atute vastu. ; S e o s riigivõimu g a: sunna ja sariaad on suun atud selleni, kuidas üks õiglan e valitseja pea b käituma. Nt Os m a nite riigi valitse min e (algs elt sultan kaliif). Kultuur on allutatud usule (koraani päh e õ p pi min e ) 4. Naiste seisund islamiühiskonnas
· "Laul, ava tiivad " 1985 Muuseumis on kolm põhilist ekspeditsioonituba, kus on erinevaid eesti meistrite kui ka välismaa pille . Viiulid ja meistrid Eestis Ee stis on viiul olnud võrdle mi si levinud, olle s külapidud el ehk sim m a nitel tihti koguni ainuk e s e k s tantsitajaks. Varas e m at e ja lihtsa m at e Ee sti alal levinud rahvapillide se a st väärib viiulile võrdle mi si sarna s e n a mainimist hiiu kannel . Eestis on teguts e n u d väga gi erinev a tase m e g a viiulimei streid alate s omal e või laps el e ilma igasu g u st e e eltad mi st eta pilli m ei sterd a nu d huviliste st kuni korraliku eriharidus e g a rahvusv ah e lis e tase m e g a m ei striteni. Tuntum a d mei strid on olnud Felix Villak ja Euge n Meri, eriti aga kaas a e g n e
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu
mis määrab nähtuste geograafilisuse, ja geograafilise kirjelduse kavandamise alus. Vastastikku mõjuvate nähtuste keskpunkti seab Ritter inimgeograafina küll inimeste elu ja tegevuse. Seda põhinähtust aga vaatleb Ritter tema vastastikuses mõjus loodusoludega, mis tagab inimgeograafia ühtsuse loodusgeograafiaga. Ühtse geograafia teemaks on Ritteril loodus kui inimese kodu, inimese eluruum. Teave aga, mis ei mahu p6hiteema alla, ei ole geograafiline. Ritteri "filter" on niisiis sarna kui Humboldtil ja loodusgeograafia ning inimgeograafia ei erine mitte sisult, vaid ainult r6huasetuselt. Erinevalt Humboldtist ehitas Ritter oma kirjeldused üles regioonide kaupa ja selleparast peetakse teda moodsa regionaalgeograafia alusepanijaks. Friedrich Ratzel - asendas Ratzel Ritteri teleoloogilise arusaamise looduse ja inimtegevuse vahekorrast keskkonnadeterminismi kontseptsiooniga, mida oli juba varem viljeldud ajaloos ja politoloogias
£96 ¢ 115 dud v¨aikseid karpe . Esi- kuulutust , mida m¨ argib neb m¨arkides . . M¨ argi algkuju oli sarna- ne pigem () ja () / ¡ Koosneb inimesest ja m¨arkidega, praeguse kuju sai £97 ¢. Puu on siin kujutis, m¨ark alles S~odivate Riikide mis t¨ahistab s~ojalaagri v¨arava ajastul. n¨aitab seost
Ehitusmatefalide,mis kuulgvadBldniEetrsekivi a a tihedusedjiiid ligikaudu vahemikku1000-2000kg/m'-Vfrksemadtihedused66osa1el,suwemadmitte66$atel kividel. Ebakonapflrase kujuganatedalide tihedu$estleids-imegraniidi ja silikaatkivi tihdust. Graniidi tihedusekssainmina ona katsega2630kg/m'. Qamatulemustuli alar0hma keskmiseks.Silikaatkivi tftedusekssainmira 1870kg/m', aladihmakeskmineo[ jallegi ligikaudu sarna. Arlutasime ka ebakorrapliras kujugamejalide poo$used Grauiidi puhul oli minu tulemus1,9%,atar0hmakeskmine1,8%.Silikaatkivi poorsusminu katsstnii 29,4o/o, alarilhmakesknine oli?9,3a/o.T!leb 6lja eagraniidi pooridemaht on ligikaudu 15 korda vdiksemkui silikaatkivi oma Vastusd kusimustele 1. Mitleks on vqia teadaehitusnaterjalideabsolurtsettihedust,tiidustja poorsust? 2, Millird ehitusmatedalideomadusedsoltuvadrcnde absoluutsestlihedusest,
kilpnäär m e h ai g u st e diagno o si mi s el ja ravil. Astaat: 1940 said Cors o n, McKenzie ja S e gr e tehislikult Kalifornia ülikooli tsüklotronil . At tahke aine (värv pole teada) . Oma d u st elt m e e n utab nii mittem etalle (halog e e n e ) kui m etalle (Po, Pb) ,Analoo g s e lt joodiga lahustub hästi orgaaniliste s lahustites ;Lenduvu s on väiks e m kui I2 l, sublim e e r u b. H 2 S toim el võib (sarna s elt metallidele) sad e stud a At 2 na ; Saadud on m õning aid At ühend eid teiste halog e e nid e g a . 11
teinud olulisi kulutusi, uskudes mõistlikult, et leping sõlmitakse, või kui pool keeldub läbirääkimistest ilma mõjuva põhuseta, olles enne käitunud selliselt, et teisel poolel oli alust uskuda, et leping sõlmitakse temaga sellistel tingimustel, nagu läbirääkimistel oli lubatud.” RKTKo nr 3-2-1-136-12, p-d 24-26 teavitamiskohustus krediidilepingus (VÕS § 14) Asjaolud: AS-i SEB Pank (hageja) hagi Jüri Aigro (kostja), Enn Sarna (kostja II) ja Olle Reinholmi (kostja III) vastu igaühelt neist 2 370 000 krooni (151 470 euro 61 sendi) saamiseks Kostjad olid võla käendajateks, laenuleping õeldi võlgnevuse tõttu üles, kostjatele esitati teated laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta ning nõuded võla tasumiseks. Kostjad ei ole võlga tasunud. Õiguslik probleem ja Riigikohtu seisukoht Kas krediidiandjal võib olla ka vastutav käendaja ja võlgniku ees?
in. hulk, kellega ollakse võimel. vahetult suhtlema (üldjuhul kuni 12). Suurtes gruppides ei pruugi liikmete omavah. vahetud kontaktid olla võimal. või esmatähtsad. 2) Moodust. või kujun. viisi järgi - ametl. grupid moodust. mingi võim teatud eesm. realis., mitte- ametl. kujun. in. vajadustest, tõekspidam. või teistest siduvatest teguritest lähtuvalt. 3) Homogeensuse järgi - homogeenne grupp koosn. liikmetest, kellel on tuntaval määral sarna- seid tunnuseid. Heterogeense grupi liikmete tunnused varieeruvad suurel määral. 4) Kestvuse järgi - alaline grupp toimib pikema aja vältel ning teg. lõpet. pole ajas kindlalt piiritl. Ajutine grupp on moodust. või kujunen. kindla eesm. täitm., mille saavut. järel koostegevus lõpet. 5) Reaalsuse järgi - reaalne grupp on ajas ja ruumis vahetus koostegevuses reaalselt eksist. in. grupp. Tinglik grupp on selline, milles pole kindlat vastastikuse sõltuvuse ja ootuste kogumit ning
saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kahte Kuumvormstantsimist, nagu sepistamistki, gruppi: liigitatakse kasutatava seadmestiku järgi: kuum- 1) eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe vormstantsimine vasaratel ja kuumvormstantsimine osa eraldamine teisest ette antud kontuuri pressidel. Esimesel juhul kasutatakse stantsimis- mööda; vasaraid, mille ehitus ja põhiparameetrid on sarna- 2) kujumuute- e. vormimisoperatsioonid, kus tasa- sed sepistusvasarate omale (sele 2.10). Kuum- pinnalisele toorikule antakse ruumiline vorm. vormstantsimisel kasutatakse auruvasaraid ja Tähtsamad eraldusoperatsioonid on toodud hõõrd- e. friktsioonvasaraid. Selliste vasarate puu- selel 2.14. Mahalõikamine (a) seisneb tooriku osa duseks on löögienergia suure osa hajumine vasara täielikus eraldamises lahtist kontuuri mööda
reguleerimispiirkonda kui ka tüüpmtrur-rdr.rrites putrduvaid rnittestandardseid omadusi' Seepärast arendatakse paĮtrde ülikoolide teadrrslaborites pidevaļt tarkvaratehnikal põhinevaid sagedusmuundureid ja ajameid, sageli isegi olentasolevat taasleiutades, et tagada tehnoloogilise tarkvara maksimaalne avatus, kättesaadavus ja õpetatavus üliõpiĮastele. Ka Tallinna Telrnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika instituut on käinud sarna teed pidi rring juurutanud aastatel 1996.'.1999 nii nüüdisajamitę arendustarkvara kui ka välmir'rud transistor- ja türistormuundurid, rnille tarkvaras pole võõraid saladusi. 89 Kasutatud kirjandus įytdttctįon motor.lnt' Syrirp. t. Lelrtla, T. MorļeļĮįng o.f voĮtage tran'Sįertts on įnvertet'fed AC
Kui vanemad ka siis lapsega ei tegele, kaotavad tekkivad sõbralikud suhted. Üheksa-kümne aasta Võimuvõitlus vanuselt nad kergesti kontrolli oma lapse üle. Enamik sellistest lastest hakkavad poisid ja tüdrukud omavahel distantsi kuulub asja hoidma. hakkavad hulkuma ning orienteeruvad omaealistega suhtle- Sageli kujunevad klassis välja liidrite grupid. Sarna-juurde. se|t |oomarj jgj|e võjD misele väljaspool kõdu (vt. Ebapiisavvanemlik järelevalve ja eriti poiste hulgas täheldada tõsist võimuvõitlust. Lugupidamist toob eelkõige suunamine, lk. 39). Et olla lapsega edaspidigi tugevalt seotud, kehaline osavus ja jõud. Tagaplaanile tõrjutud lapsed püüavad võita tuleks luua võimalikult meeldiv kõdune õhkkond. tähelepanu sellega, et mängivad klassitola, hooplevad või mängivad nn
vormid ja energiad kõigest, mis olid ja saavad loodud. A: Kas see on Püha Hing, mille Jumal hingas endast inimeste peale, kui nad lõi? D: Midagi taolist. Inimesed nagu ka kõik muu on loodud Maatriksi energiast aga hing tuli Jumalast. A: Me usume, et inimesed on loodud Isa näo ja teo järgi. D: Kõik loodu on Isast. Taimed, loomad, kivid... Vormid, mõõdud ja omadused maatriksist, kuna need on võetud selle energiast. Idee, kaksik, projektsioon on sarna- sed Loojale. A: Kas ka planeedil on see kera? D: Jah, kõigel. Taimedel, loomadel, kividel. Samuti kõigil olemusvormidel, mida me ei saa näha, sest asume kehastuses Maal. A: Jah, aga... D: Tahaksin lõpetada. Olen väsinud. 12 Peale seda, kui ta lahkus, istusin diivanile, kus tema istus. Avastasin, et tunnen tema kohalolekut, et samastun temaga. Mõtlesin sellest, kui palju küpsust ja teadmisi peitub selles hapras kehas
3) ruumiline eristumine näitab, kuivõrd organisatsiooni üksikud osad on füüsilises või geograafi-lises mõttes üksteisest eraldatud. Ruumilise eristumise osakaal on vii-mastel aastakümnetel suure-nenud, sest paljudel organisatsioonidel on allüksusi nii kodu- kui välismaal. 4.3.5.2. Organisatsiooni formaliseeritus Formaliseeritus iseloomustab, mil määral tegevused on organisatsiooniliselt stan-dardiseeritud. Formaliseerimisega püütakse muuta erinevate inimeste tegevus sarna-seks, teatud nõuetele vasta-vaks. Mida täpsemalt tegevus on formaliseeritud, seda vähem valikuvajadusi ja-võimalusi ta täit-jale jätab. 1) personali valik, mis peab eristama tööle kandideerijate hulgast need, kes on antud organisat-sioonile sobivad; 2) rollide määratlemine. Rolle kirjeldatakse reeglite, toitumisviiside (protseduuride), tegevusju-hendite abil. Reeglid, toimumisviisid ja tegevusjuhendid võimaldavad ini-mesi juhtida neile esitata-vate ootuste kaudu.
järgult, andes koha tunduvalt komplitseeritumale ja esitajalt suuremat meisterlikkust nõudvale lineaarsele improvisatsiooniprintsiibile. Praeguseks on parafraaslik improvisatsioon kasutusel põhiliselt vabamates kompositsioonides, näiteks džässballaadides, kus meloodia kaunistamine mängib endiselt suurt rolli. Eeltoodut kokku võttes võime järeldada, et hoolimata oma teoreetilise pagasi suurest sarna- susest süvamuusikaga, on džäss arenenud küllaltki iseseisvaks muusikaliigiks, millel on nii kõla-, rütmi- kui vormiküsimustes välja kujunenud oma teoreetilised põhimõtted ja reeglid, mis erinevad tunduvalt süvamuusika aluseks olevatest. Hoolimata erinevustest on mõnedki neist (näiteks George Russeli “Käsitlus lüüdia kromaatilisest tonaalsest organisatsioonist improvisatsioonis”) ka teistes muusikaliikides edukalt kasutatavad.
kumisi (eriti matemaatikas ja teistes reaalainetes), arvates, et nad ei ole piisavalt andekad, ning nende usk oma võimetesse kipub läbikukkumise tagajärjel veelgi madalduma. Poisid kalduvad oma edu pidama enamasti oma andest tingituks (Dai jt, 1998). Tihti võib olla tegemist ka väärdiagnoosiga – näiteks kui andekusega seonduvad isiksuseomadused aetakse segamini tähelepanuhäire/hüperak- tiivsuse või Aspergeri sündroomi sümptomitega. Tähelepanuhäirega sarna- sed on andekatel lastel esinev passiivsus, raskused aja planeerimise või ise- seisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus. Mõtlematus, kiired tujumuutused, rahmel- damine jms nähud on sarnased pärsitud pidurdusprotsessidega impulsiiv- sete lastega. Järgnevas tabelis on võrdluseks esitatud käitumisjooned, mis aitavad eristada tähelepanuhäirega/hüperaktiivseid ja andekaid lapsi. 66 Kuidas andekat last ära tunda?
Nüüd on meil trigonomeetriline võrrand optimaalse viskenurga suhtes ning oleme juba heas seisus – parameetritena on mängus ainult viskekiirused ja viskenurk. Kas pole pisut huvitav, et gravitatsioonilise kiirenduse väärtus ei mängigi mingit rolli ehk et Kuu peal on optimaalne täpselt sama viskenurk, mis Maa peal! Edasi peame veidi kavaldama, et leida lahend nurga suhtes. Kasutame topeltnurga valemit [lk 245] ja saame sarna- seid liikmeid koondades: . Nüüd jääb veel vaid lahendada ruutvõrrand suhtes, mille lahendame ruut- võrrandi lahendivalemi abil [lk 275]: . Mõistliku vastuse annab ilmselt ainult üks kahest lahendist. Näiteks võime eeldada, et vise ja liikumine on samas suunas ning et liikumine on positiiv-
bioloogia ühe allharuna. Teaduses on aga veel üks liik rakendus(loodus)teaduste harudes. Nendeks on igasugused tehnoloogiad nagu näiteks infotehnoloogia, biotehnoloogia, robootika jne. Selline osa religioonides puuduvad või ei anna luua paralleele. Selline religiooni liigitamine või religiooni ja teaduse struktuuri vahelise analoogia välja toomine on aga vajalik edasiste asjaolude mõistmi- seks. Nagu eespool näha võisime on teadus ja religioon struktuurilt omavahel tegelikult väga sarna- sed, kui erinevad. Edaspidi käsitleme peamiselt kahte esimest osa, kuid teisi osi väga vähe, kui üld- se mitte. Osutub, et religioon kui üks inimkultuuri nähtus muutub osaliselt ebaõigeks, kui me teame tulnukate tegevusest inimsooga. ,,Valeks" ei osutu kogu religioon maailmas, vaid mõni osa sellest. Usundites on ka õigeid jooni, mida tasub järgida ja õppida. Kuid paljud osad maailma religioonides osutuvad petlikuteks või vähemalt tuleb neid ,,asju" teistmoodi tõlgendada
bioloogia ühe allharuna. Teaduses on aga veel üks liik rakendus(loodus)teaduste harudes. Nendeks on igasugused tehnoloogiad nagu näiteks infotehnoloogia, biotehnoloogia, robootika jne. Selline osa religioonides puuduvad või ei anna luua paralleele. Selline religiooni liigitamine või religiooni ja teaduse struktuuri vahelise analoogia välja toomine on aga vajalik edasiste asjaolude mõistmi- seks. Nagu eespool näha võisime on teadus ja religioon struktuurilt omavahel tegelikult väga sarna- sed, kui erinevad. Edaspidi käsitleme peamiselt kahte esimest osa, kuid teisi osi väga vähe, kui üld- se mitte. Osutub, et religioon kui üks inimkultuuri nähtus muutub osaliselt ebaõigeks, kui me teame tulnukate tegevusest inimsooga. ,,Valeks" ei osutu kogu religioon maailmas, vaid mõni osa sellest. Usundites on ka õigeid jooni, mida tasub järgida ja õppida. Kuid paljud osad maailma religioonides osutuvad petlikuteks või vähemalt tuleb neid ,,asju" teistmoodi tõlgendada
bioloogia ühe allharuna. Teaduses on aga veel üks liik rakendus(loodus)teaduste harudes. Nendeks on igasugused tehnoloogiad – nagu näiteks infotehnoloogia, biotehnoloogia, robootika jne. Selline osa religioonides puuduvad või ei anna luua paralleele. Selline religiooni liigitamine või religiooni ja teaduse struktuuri vahelise analoogia välja toomine on aga vajalik edasiste asjaolude mõistmi- seks. Nagu eespool näha võisime on teadus ja religioon struktuurilt omavahel tegelikult väga sarna- sed, kui erinevad. Edaspidi käsitleme peamiselt kahte esimest osa, kuid teisi osi väga vähe, kui üld- se mitte. Osutub, et religioon – kui üks inimkultuuri nähtus – muutub osaliselt ebaõigeks, kui me teame tulnukate tegevusest inimsooga. „Valeks“ ei osutu kogu religioon maailmas, vaid mõni osa sellest. Usundites on ka õigeid jooni, mida tasub järgida ja õppida. Kuid paljud osad maailma religioonides
Põhimõtteliselt piiritlevad nad, millisel määral ja millist liiki õpetajapoolset juhtimist käitumise juhtimisel ja distsiplineerimisel rakendada. Nad On raamatuid, mille algusest võib lugeda: „Kõik tegelased on välja mõeldud... igasugune sarna- toovad esile ka selle, millisel määral ja millisel viisil peaks õpetaja distsipliiniküsimustes juhina sus...“. Selles raamatus on vastupidi. Iga näide ja juhtumikirjeldus, isegi kõige lühemad katked sekkuma. Kuigi paljud teoreetikud on mulle mu tegevuses õpetajana ning uurimistöös ülikooli
annaabi.ee 
