Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kultuur: sarnasused ja erinevused Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kultuuris on palju sarnasusi. Enamasti on need tekki- nud seetõttu, et Rooma kultuur võttis palju Kreekast üle. Samas elasid kreeklased ka praeguse Itaalia aladel, kus roomlased võimu haarasid. Kuigi kultuurid on sarnased, on neil ka väga palju erinevusi. Seega millised on kreeka ja rooma kultuuri sarna- sused ja millised nende erinevused. Kuna Vana-Rooma kultuuri arengu tipp oli alles sellel ajal, kui roomlased olid val- lutanud pea kogu Vahemere ümbruse, võib väita, et palju võetigi üle kreeklastelt, kelle kultuur arenes välja juba sajandeid enne roomlaste oma. Vana-Kreeka kultuuri iseloomustavad kõige paremini nende paljud jumalad, kirjandus teater aga ka filosoofia ja kunsti arengu tase. Samuti tegid kreeka teadlased suuri avastusi maailma, matemaatika ja ka meditsiini valdkonnas. Vana-Rooma kultuuris on Vana-Kreekaga palju sarnasusi. Ka room...
Kevade tunne Vesi kuldne Õhtu ood Midagi helendab, helgib ja tuikab Vesi kuldne, sinav vesi, Kui vaskjas ratas, voogude voodisse, kaugete kinkude takka, oled kõige elu esi, all, mere rüppe, päikene sukeldab, kaugete metsade takka oled elu, nagu valgus, kesk leegitsevat, loitvat kulda, midagi kutsub ja hüüab ja huikab. oled püha, kõige algus. lõkates viimsel helkjal ilul. Taevas sätendab, särab ja selgub Magad maa all, mühad meres, Ja pilveranku, veerengu leekides, õilmetes, aasade kohal, kohad laines, punad veres, kesk sära, hiilet, sammaste suuruseid, õitsval, lõhnaval luhal särad kuldse pilve süles, eel, tõuseb üles, eha tules, tundmatut puhmastes huljub ja pelgub. aurudena tõustes üles. õhkudes s...
HAPPED H2SO4 - hape ; väävelhape SO3 + H2O =H2SO4 Väävelhape on üks tugevamaid happeid. Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija. Kontsentreeritud väävelhape on raske õitaoline vedelik, mis seob tugevasti õhuniiskust. Väävelhape on üks tähtsamaid ja enamkasutatavaid happeid, olles lähteaineks väga paljudele keemiatööstussaaduste valmistamisel. (Nt.: mineraalväetised, lõhkeained, jpm.) SOOLAD NaCl sool ; naatriumkloriid ehk keedusool Keemiatööstuses on naatriumkloriid asendamatu tooraine. Ta on lähteaineks naatriumi, kloori ning nende mitmesuguste ühendite tootmisel.(Nt.: NaOH, HCl, jpt.) Naatriumkloriidi leidub looduses suurtes hulkades nii lahustunult merevees ja soolajärvedes kui ka tahke mineraali kivisoolana. Igapäevaelus kasutatakse keedusoola kõige enam toiduainete säilitamiseks ja maitsestamiseks. Ta kuulub loomsetele organismidele eluliselt vajalike ühendite hulka. Liigne soola kasutamine toitudes mõjub tervis...
Üldtu Sidus I I I ntuks . Uraa mille sai ni pani mi U J ohan saksa raan, n Ele astro rt Bo noom de. Uraani e ja sarna i keemil ine selge ne Neptu ine koost planelt suuremunile, eri is on ni tek uurim koo etide J uate gaasi nedes stises piteri liste Uraani t. ja Sa turni peam sisemu iselt k s koo "Voyag ivimitestsneb Uraa
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Prügi ja jäätmed Referaat Angelika Buschmann MT-13 Pärnu 2014 Sisukord: Sissejuhatus Pakendid Taara Plastmassid Papp ja vanapaber Ohtlikud jäätmed Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost Jäätmeprobleemid Kokkuvõtte Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Nagu kirjutasin juba Faktide all, on prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Probleem Prügi ja jäätmed Referaat Koostaja: Mallvio Männik Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus 1. Pakendid 2. Mida sorteerida 3. Taara 4. Taaramärgistus 5. Plastmassid 6. Vanapaber 7. Papp ja vanapaber 8. Ohtlikud jäätmed 9. Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost 10. Jäätmeprobleemid 11. Eesti üks juhtivamaid prügifirmasid 12. Kokkuvõtte 13. Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Nagu kirjutasin juba Faktide all, on prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad ...
valdkonnastja eesmargist 16. Nimetage objektl maaravate joonlste saamlse p5hlllsed meetodid. ., 1) Monge'i meetod 2) Kvooditud rlstprojektsloonl meetod 3) Aksonomeetrla meetod 17. Mida molstame molste "joonlse lugemine" all. * Luua kujutlste abll talellk ettekujutus joonisel esitatud objektist. 18. Mis on punktl koordlnaatld? * Arve, mls saadakse punktl koordlnaatlolkude mootmlsel mlngl Ohe ja sarna pikkusOhlkuga, nlm. Selle punktl koordlnaatldeks. 19. Missugustele koordlnaatlolkudele vastavad pohi-, esl- ja kOlgkvoot? * 1) pohlkvoot z-koordlnaatlolk 2) Eslkvoot y-koordlnaatlolk 3) KOIgkvoot x-koordlnaatlolk 20. Missuguse koordlnaatlolguga vordub punkti kOlgvaate kaugus z-teljest? * y-koordlnaatlolk (eslkvoodlga) 21. Missugust joont punktl kaksvaatel nlmetatakse sldejooneks? * Projektsioone Ohendavat slrget 22
käiaks e 7 korda ümb er Kaaba,p ü h akivi suud eldak s e või puututaks e 3. Mille poolest erineb islam ja islami õpetus kristlusest? Islam ja tema seos ühiskonnakorralduse, kultuuri ja valitsemisega Islam on lisaks usulistele põhim õt et el e, annab ette käitumis e , on se otud riigivalitse mi s e g a . Katoliku kirik kogu s maks u, islamla st el on se e as e n d atud almu s e and mi s e kohu stu s e g a . Sarna s u s: on üks jumal, osa Muha m e di pühakuid on pärit ristiusu st (nim e d erinevad ), üleskuts e pühale sõjale, mis usku m atute vastu. ; S e o s riigivõimu g a: sunna ja sariaad on suun atud selleni, kuidas üks õiglan e valitseja pea b käituma. Nt Os m a nite riigi valitse min e (algs elt sultan kaliif). Kultuur on allutatud usule (koraani päh e õ p pi min e ) 4. Naiste seisund islamiühiskonnas
· "Laul, ava tiivad " 1985 Muuseumis on kolm põhilist ekspeditsioonituba, kus on erinevaid eesti meistrite kui ka välismaa pille . Viiulid ja meistrid Eestis Ee stis on viiul olnud võrdle mi si levinud, olle s külapidud el ehk sim m a nitel tihti koguni ainuk e s e k s tantsitajaks. Varas e m at e ja lihtsa m at e Ee sti alal levinud rahvapillide se a st väärib viiulile võrdle mi si sarna s e n a mainimist hiiu kannel . Eestis on teguts e n u d väga gi erinev a tase m e g a viiulimei streid alate s omal e või laps el e ilma igasu g u st e e eltad mi st eta pilli m ei sterd a nu d huviliste st kuni korraliku eriharidus e g a rahvusv ah e lis e tase m e g a m ei striteni. Tuntum a d mei strid on olnud Felix Villak ja Euge n Meri, eriti aga kaas a e g n e
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmel...
mis määrab nähtuste geograafilisuse, ja geograafilise kirjelduse kavandamise alus. Vastastikku mõjuvate nähtuste keskpunkti seab Ritter inimgeograafina küll inimeste elu ja tegevuse. Seda põhinähtust aga vaatleb Ritter tema vastastikuses mõjus loodusoludega, mis tagab inimgeograafia ühtsuse loodusgeograafiaga. Ühtse geograafia teemaks on Ritteril loodus kui inimese kodu, inimese eluruum. Teave aga, mis ei mahu p6hiteema alla, ei ole geograafiline. Ritteri "filter" on niisiis sarna kui Humboldtil ja loodusgeograafia ning inimgeograafia ei erine mitte sisult, vaid ainult r6huasetuselt. Erinevalt Humboldtist ehitas Ritter oma kirjeldused üles regioonide kaupa ja selleparast peetakse teda moodsa regionaalgeograafia alusepanijaks. Friedrich Ratzel - asendas Ratzel Ritteri teleoloogilise arusaamise looduse ja inimtegevuse vahekorrast keskkonnadeterminismi kontseptsiooniga, mida oli juba varem viljeldud ajaloos ja politoloogias
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
Ehitusmatefalide,mis kuulgvadBldniEetrsekivi a a tihedusedjiiid ligikaudu vahemikku1000-2000kg/m'-Vfrksemadtihedused66osa1el,suwemadmitte66$atel kividel. Ebakonapflrase kujuganatedalide tihedu$estleids-imegraniidi ja silikaatkivi tihdust. Graniidi tihedusekssainmina ona katsega2630kg/m'. Qamatulemustuli alar0hma keskmiseks.Silikaatkivi tftedusekssainmira 1870kg/m', aladihmakeskmineo[ jallegi ligikaudu sarna. Arlutasime ka ebakorrapliras kujugamejalide poo$used Grauiidi puhul oli minu tulemus1,9%,atar0hmakeskmine1,8%.Silikaatkivi poorsusminu katsstnii 29,4o/o, alarilhmakesknine oli?9,3a/o.T!leb 6lja eagraniidi pooridemaht on ligikaudu 15 korda vdiksemkui silikaatkivi oma Vastusd kusimustele 1. Mitleks on vqia teadaehitusnaterjalideabsolurtsettihedust,tiidustja poorsust? 2, Millird ehitusmatedalideomadusedsoltuvadrcnde absoluutsestlihedusest,
1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T...
teinud olulisi kulutusi, uskudes mõistlikult, et leping sõlmitakse, või kui pool keeldub läbirääkimistest ilma mõjuva põhuseta, olles enne käitunud selliselt, et teisel poolel oli alust uskuda, et leping sõlmitakse temaga sellistel tingimustel, nagu läbirääkimistel oli lubatud.” RKTKo nr 3-2-1-136-12, p-d 24-26 teavitamiskohustus krediidilepingus (VÕS § 14) Asjaolud: AS-i SEB Pank (hageja) hagi Jüri Aigro (kostja), Enn Sarna (kostja II) ja Olle Reinholmi (kostja III) vastu igaühelt neist 2 370 000 krooni (151 470 euro 61 sendi) saamiseks Kostjad olid võla käendajateks, laenuleping õeldi võlgnevuse tõttu üles, kostjatele esitati teated laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta ning nõuded võla tasumiseks. Kostjad ei ole võlga tasunud. Õiguslik probleem ja Riigikohtu seisukoht Kas krediidiandjal võib olla ka vastutav käendaja ja võlgniku ees?
ORGANISATSIOON JA PERSONALI JUHTIMINE 1. Personali juhtimise süsteem, keskkond ja praktika Eestis. Pers. juhtim. hõlmab in. praktil. juhtim. küs. org-s ning seisneb tööt. tegevuse kompleksses koordin., mõjutam. ja suunam. püstit. eesm. realis. nimel. Koosneb: 1) töö anal. uurit. töö iseäras. org-s, määrat. kindlaks töök. ja tööt. esit. nõuded, 2) pers. plan. võimald. progn. pers. vajad., selle rahuld. allikaid ja meetodeid ning mitmesug. pers. juhtim. seond. tegevusi, 3) värbamisest ja valikust protsess, mille käigus kujund. org-le vajal. pers., kasut. nii org. sise- seid kui ka -väliseid allikaid ning selleks sobivaid vahendeid ja meetodeid, 4) hindam. võimald. hinnata töök. ja tööt. tööd, vajal. tagasiside saam. ja juhtim. täiust. org-s, 5) hüvitam. protsess, mille käigus tööandja tasub teht. töö eest, kasut rahal. ja mitterahal. tasusid, 6) arendam. koosn. tööt. teadmiste ja tööoskuste arendam., koo...
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
reguleerimispiirkonda kui ka tüüpmtrur-rdr.rrites putrduvaid rnittestandardseid omadusi' Seepärast arendatakse paĮtrde ülikoolide teadrrslaborites pidevaļt tarkvaratehnikal põhinevaid sagedusmuundureid ja ajameid, sageli isegi olentasolevat taasleiutades, et tagada tehnoloogilise tarkvara maksimaalne avatus, kättesaadavus ja õpetatavus üliõpiĮastele. Ka Tallinna Telrnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika instituut on käinud sarna teed pidi rring juurutanud aastatel 1996.'.1999 nii nüüdisajamitę arendustarkvara kui ka välmir'rud transistor- ja türistormuundurid, rnille tarkvaras pole võõraid saladusi. 89 Kasutatud kirjandus įytdttctįon motor.lnt' Syrirp. t. Lelrtla, T. MorļeļĮįng o.f voĮtage tran'Sįertts on įnvertet'fed AC
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 ...
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii...
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
