Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ajaloo üleminekueksam 10.klass (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on võimalik uurida Eesti muinasaega ?
  • Mis reguleeris gildi ja tsunfti põhielu. Hansa Liit ja selle tähtsus (mis kaupu veeti idast läände ja vastupidi ?
 
Säutsu twitteris
Vana- Rooma ajalugu
Viited:
Kaardid lk 34-37.
Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56).
Itaalia geograafilised alad ja rahvastik
Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad ( rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne ( rahvad ). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid . Põlisrahvaks olid etruskid , kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad , tuues kaasa oma müüdid , jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne.
Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas
Itaalia keskosas Latiniumi maakonnas elamatest itaalikute hulka kuuluvatest latiinidest koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatese, millest üks oli Rooma. Latiini e ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. 7. Saj võeti kasutusele tähestik. Legendi järgi valitses linna seitse kuningat (8- 6 saj), kellest kolm viimast olid etruskid. Küngastevahelisse orgu, kus kuningad valitsesid, rajati turu- ja koosolekuplats foorum . Järsunõlvalise Kapitooliumi künkale aga kindlus . Müüriga piirati linn 4. saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu e senatiga. Viimane Rooma kuningas Tarquinus Superbus oli pärimuse järgi võimas kuid paljude roomlaste vastu ülekohtune. Kui ta sõjaretkel oli, puhkes Roomas temavastane ülestõus ning teda ei lastud enam linna. Ta kogu kokku suure etruskide väe aga ei õnnestunud vastuhakk. Romulusest kuni Tarquiniuseni (kõrvaldati troonilt)- sellega lõpeb kuningate aeg.
Rooma riigi valitsemissüsteem
Roomlased kasutasid oma riigi kohta res publica nimetust, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsusest osa. Kuna Rooma oli pikka aega vabariik, hakkas res publica ajajooksul tähistama vabariikliku riigikorda . Patriitsid olid ühiskonna eliit , kellel olid kõik kodanikuõigused (riigi ja preestriametid, senaatorid). Plebleid ,kellest enamus olid vaesed talupojad. Moodustasid enamuse jalaväest. Roomlased- Roomakodanikkond. Peale plebeide ja patriitside võrdsust said kõik Rooma rahvad põmst seaduse ees võrdseks. Tegelt oli Rooma riigikord siiski aristokraatlik . Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud- magistraadid ja vanemate nõukogu- senat . Nendesse pääsesid aint piisavalt jõukad mehed. Riiki juhtis üsna kitsas perekondade ring- nobliteet (sealt pärines suurem osa riigi ametnika ja senaatoreid). Rahvakoosolekud võimadasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Riigi igapäevaelu juhtis 2 konsulit . Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Proletaarid (vaeseimad) olid sõjaväekohustusest vabastatud.
Rooma vallutused ja vallutatud alade valitsemine
Vabariigi periood möödus vallutussõdades, aastaks 264 eKr olid roomlased alistanud kogu Itaalia. Aastal 146 eKr hõivati foiniiklaste rajatud Kartaago riik Põhja- Aafrikas. Vabariigi lõpuks olid kõik Vahemere maad Rooma võimu all. Roomlased pidasid oma vastastega läbirääkimisi alati ühe kaupa ja sõlmis igaühega kokkuleppeid. Seetõttu olid kõikide riikide sõltumistingimused erinevad, mis takistas ühist vastuhakku Rooma vastu. Itaalias võeti võidetuilt ära osa maast, millest moodustus Rooma maatagavara- ühiskondlik maa. Vaesematelw Rooma kodanikele jagati sellest põllumaid, rikkamatele lasti seda kasutada karjamaana v ülesharimiseks rentida. Väljaspool Itaaliat alistatud piirkondades moodustati rooma provintsid .
Vallutussõdade tagajärjed ( orjad , talupoegade laostumine , elukutseline palgasõjavägi)
Vallutussõdade neg pool: talupojad laastusid (kuna oldi kodunt eemal kaua), patriitside maavalduste suurenemine, orjade arvu kasvamine. Vallutussõdade tagajärjel tõusis aga tohutult Rooma linna tähtsus, linna elanike arv kasvas pidevalt ja see edendas omakorda kaubandust. Rooma toodi toiduaineid, käsitöötooteid jne. Linnad täitusid endistest talupoegadest proletaaridega, neid hakati ka sõjaväkke värbama, tänu millele kujunes palgasõjavägi. Edukad väejuhid (mängisid riigis peamist rolli) võisid soovi korral senati otsuseid ignoda ja koguni väega rooma vastu minna. Senatil puudusid võimalused neid ohjeldada .
Kodusõjad ja nende põhjused ning Rooma keisririigi rajamine
1. saj algasid impeeriumis kodusõjad, mis lõppesid aastal 30 eKr keisririigi kehtestamisega. Osapoolteks olid vabariigi pooldajad (senat) ja väepealikud. Esimese triumviraadi moodustasid senati vastu Crassus Pompeius ja Caesar , millest võitjana väljus Caesar. Teise moodustasid senati vastu Lepiduse, Antoniuse ja Octavianuse poolt. Peagi algus Octavianuse (võitis) ja Antoniuse vahel kodusõda kui nad mõlemad koos võimul olid.
Erinevused Rooma riigi ida- ja lääneosa vahel
Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks. Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja Rooma tavade head tundmist. Idaprovintsidesse kuulusid Kreeka, Väike- Aasia , Süüria, Egiptus jt alad olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadeg juba ammuenne seda, kui roomlased need vallutasid. Rooma võimu all püsisid nad kõige jõukatemana. Hellenismiperioodist alates kõneldi seal kreeka keelt, ladina keel levis idaprovintsides rahva seas suhteliselt vähe, seda kasutati peamiselt riigi valitsemises ja sõjaväes .
Lõunaprovintsidesse kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania , Gallia ja Britannia, need riigid olid enne roomlaste vallutust alles riigi tekke staadiumis . Erandi moodustas Pähja- Aafrika, mis juba Kartaago hiilgepäevil oli olnud rikas ja kõrgelt arenenud piirkond. Mujal loodi suuremad linad allest pärast Rooma võimu alla minemist ja need olid algusest peale Roomalikud.
Avalikud mängud Rooma impeeriumis (kaarikuvõidusõidud, gladiaatorite võitlused
Kõige enam kõitis roomlasi kaarikuvõidusõidud hipodroomil ja gladiaatorite võitlused amfiteatris. Avalike mängude hulka kuulusidˇteatrietendused, hobukaarikute võidusõidud ja gladiaatorite võitlused. Vabariigi ajal korraldasid neid rikkad avaliku elu tegelased, keisririigi ajal oli see keisri kohustus. Kuulsaim hipodroom Circus Maximus keisripalee kõrval. Gladiaatorite võitluste korraldamise traditsioonid võeti üle etruskidelt. Gladiaatorite võitlused toimusid amfiteatrites. Areeni lasti kokku ka erirelvastuses ja kombinatsioonides väesalku.
Hiline keisririik (valitsemine ja jagunemine)
3. saj Rooma ipmeeriumit iseloomustasid sagedased riigipöörded, kus senatiaristokraatiast pärit keisrid asendusid sõdurkeisritega. Nt oli korraga võimul 31 keisrit (väejuhti). Segedustele tegi lõpu Diocletianus, kes lõi tava, et korraga valitsevad riiki 2 keisrit (idas ja läänes). Tema järglaseks oli Constantinus Suur, kelle ajal toimusid 2 olulist muudatust :
1) legaliseeris ristiusu Rooma riigis,
2) rajas uue pealinna Konstantinoopol .
Suur rahvasterändamine ja Lääne- Rooma riigi lõpp
Hunnide edasiliikumine pani omakorda aluse germaanlaste retkele, mida tuntakse suure rahvasterändamisena. Germaanlased seadsid end Rooma sisse nagu liitnastena ja peagi valitsesid nad juba kogu Lääne- Roomat . Lääne- Rooma riigi lagunemise põhjused:
1) 4. saj algas suur rahvasterändamine, kui hunnid tungisid Euroopasse,
2) sõjaväkke võeti mitteroomlasi e barbareid, kes tegid seal barjääri . Vanaaja ja Lääne-Rooma riigi lõpp 476. aastal.
AJALOOLISED ISIKUD:
Romulus - Remuse kaksikvend, pärimuse järgi lõi ta koos oma vennaga Rooma linna, tema järgi sai Rooma linn oma nime.
Remus - legengi järgu lõi ta koos oma vennaga Rooma linna.
Tarquinius Superbus - viimene Rooma kuningas, kes oli pärimuse järgi võimas, kuid paljude roomlaste vastu ülekohtune valitseja. Kui ta sõjaretkel oli puhkes Roomas temavastane ülestõus ning naasvat kuningat enam linna ei lastud. Ta kogus kokku suure etruskide väe, aga roomlased suutsid oma iseseisvust kaitsta ning panid aluse vabariiklikule korrale.
Gaius Julius Caesar - 60.-50. aastatel eKr tõusis ta esile, 49. a eKr puhkes tema ja Pompeiuse vahel kodusõda, kus Caesar peale jäi. 44. a eKr lasi ta end eluaegseks diktaatoriks kuulutada. Ta valitses leebelt, kuid paljud polnud temaga ikka rahul, ta tapeti . Ta oli ka solmapaistev kõnemees ja kirjanik. Kirjutas mitmeid raamatuid.
Gaius Julius Caesar Octavianus ehk Augustus - esimene Rooma keiser , Augustus oli tal aunimi, tema valitsusaeg oli igati hea riigile. Ta oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes suutis hoida häid suhteid.
Constantinus I Suur - hilise keisririigi keiser, ta legaliseeris ristiusu ja rajas linna Konstantinoopol, mis asus praeguses Istanbulis( vist ..peaks googeldama)
MÕISTED:
Etruskid - Itaalia loodeosas elanud rahvas, nende poolt asustatud piirkond sai nende järgi ka nime Etuuria. Nende päritolu pole teada, nad pole itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid . Nende käsitöö oli kõrgelt arenenud.
itaalikud - indoeuroopa hõimud , Itaalias elanud päritolult, keelelt ja kultuurilt väga erinev rahvas.
Latiumi maakond - maakond, kus elasid latiinid
latiinid - moodustasid itaalikutest enamuse, võtsid kasutusele ladina keele
aasta 753 eKr - Rooma linna rajamise aasta ning sellest aastast hakkas Toomas järgemööda valitsema seitse kuningat.
seitse kuningat - kuna linnriik tekkis algul seitsmele künkale, siis oli ka riigis seitse kuningat
foorum - Roomas küngastevahelisse orgu rajatud turu- ja koosolekuplats.
Kapitoolium - Rooma üks seitsmest künkast, millel asus samanimeline kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus.
senat - vanemate nõukogu, mis valitses koos kuningaga
proletaar - vaesed kodanikud, kelle õigused olid piiratud, kuid sellegi poolest arvati ka nemad Rooma kodanike hulka.
patroon - eeskostja, kes andis kliendile maad ja kaitsis teda tarviduse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ajaloo üleminekueksam 10 klass #1 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #2 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #3 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #4 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #5 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #6 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #7 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #8 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #9 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #10 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #11 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #12 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #13 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #14 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #15 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #16 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #17 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #18 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #19 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #20 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #21 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #22 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #23 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #24 Ajaloo üleminekueksam 10 klass #25
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janetammekivi Õppematerjali autor

Lisainfo

Vana-Rooma ajalugu
Islami kujunemine ja levik. Araabiamaade kultuur
Keskaegne Euroopa (476 pKr) ja ühiskonna põhijooned
I EESTI MUINASAEG (9000 eKr-1227 pKr)
II EESTI KESKAEG (1227-1558)
Tähtsamad isikud ja mõisted

rooma , islam , keskaeg , liivimaa , muhamed , kiviaeg , skandinaavia , liivi ordu , linnused , kirik , roomlased , keraamika , pronksiaeg , piiskopkond , araabia , caesar , rooma linn , harjumaa

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

22
docx
10 klassi ajalugu terve aasta peale
32
docx
10-kl ajaloo üleminekueksam
88
rtf
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
19
doc
Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010
168
doc
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
35
doc
11-klassi ajalooeksam





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun