Ajaloo üleminekueksam 10.klass (0)

Vana- Rooma ajalugu
Viited:
Kaardid lk 34-37.
Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56).
Itaalia geograafilised alad ja rahvastik
Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad ( rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne ( rahvad ). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid . Põlisrahvaks olid etruskid , kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad , tuues kaasa oma müüdid , jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne.
Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas
Itaalia keskosas Latiniumi maakonnas elamatest itaalikute hulka kuuluvatest latiinidest koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatese, millest üks oli Rooma. Latiini e ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. 7. Saj võeti kasutusele tähestik. Legendi järgi valitses linna seitse kuningat (8- 6 saj), kellest kolm viimast olid etruskid. Küngastevahelisse orgu, kus kuningad valitsesid, rajati turu- ja koosolekuplats foorum . Järsunõlvalise Kapitooliumi künkale aga kindlus . Müüriga piirati linn 4. saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu e senatiga. Viimane Rooma kuningas Tarquinus Superbus oli pärimuse järgi võimas kuid paljude roomlaste vastu ülekohtune. Kui ta sõjaretkel oli, puhkes Roomas temavastane ülestõus ning teda ei lastud enam linna. Ta kogu kokku suure etruskide väe aga ei õnnestunud vastuhakk. Romulusest kuni Tarquiniuseni (kõrvaldati troonilt)- sellega lõpeb kuningate aeg.
Rooma riigi valitsemissüsteem
Roomlased kasutasid oma riigi kohta res publica nimetust, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsusest osa. Kuna Rooma oli pikka aega vabariik, hakkas res publica ajajooksul tähistama vabariikliku riigikorda . Patriitsid olid ühiskonna eliit , kellel olid kõik kodanikuõigused (riigi ja preestriametid, senaatorid). Plebleid ,kellest enamus olid vaesed talupojad. Moodustasid enamuse jalaväest. Roomlased- Roomakodanikkond. Peale plebeide ja patriitside võrdsust said kõik Rooma rahvad põmst seaduse ees võrdseks. Tegelt oli Rooma riigikord siiski aristokraatlik . Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud- magistraadid ja vanemate nõukogu- senat . Nendesse pääsesid aint piisavalt jõukad mehed. Riiki juhtis üsna kitsas perekondade ring- nobliteet (sealt pärines suurem osa riigi ametnika ja senaatoreid). Rahvakoosolekud võimadasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Riigi igapäevaelu juhtis 2 konsulit . Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Proletaarid (vaeseimad) olid sõjaväekohustusest vabastatud.
Rooma vallutused ja vallutatud alade valitsemine
Vabariigi periood möödus vallutussõdades, aastaks 264 eKr olid roomlased alistanud kogu Itaalia. Aastal 146 eKr hõivati foiniiklaste rajatud Kartaago riik Põhja- Aafrikas. Vabariigi lõpuks olid kõik Vahemere maad Rooma võimu all. Roomlased pidasid oma vastastega läbirääkimisi alati ühe kaupa ja sõlmis igaühega kokkuleppeid. Seetõttu olid kõikide riikide sõltumistingimused erinevad, mis takistas ühist vastuhakku Rooma vastu. Itaalias võeti võidetuilt ära osa maast, millest moodustus Rooma maatagavara- ühiskondlik maa. Vaesematelw Rooma kodanikele jagati sellest põllumaid, rikkamatele lasti seda kasutada karjamaana v ülesharimiseks rentida. Väljaspool Itaaliat alistatud piirkondades moodustati rooma provintsid .
Vallutussõdade tagajärjed ( orjad , talupoegade laostumine , elukutseline palgasõjavägi)
Vallutussõdade neg pool: talupojad laastusid (kuna oldi kodunt eemal kaua), patriitside maavalduste suurenemine, orjade arvu kasvamine. Vallutussõdade tagajärjel tõusis aga tohutult Rooma linna tähtsus, linna elanike arv kasvas pidevalt ja see edendas omakorda kaubandust. Rooma toodi toiduaineid, käsitöötooteid jne. Linnad täitusid endistest talupoegadest proletaaridega, neid hakati ka sõjaväkke värbama, tänu millele kujunes palgasõjavägi. Edukad väejuhid (mängisid riigis peamist rolli) võisid soovi korral senati otsuseid ignoda ja koguni väega rooma vastu minna. Senatil puudusid võimalused neid ohjeldada .
Kodusõjad ja nende põhjused ning Rooma keisririigi rajamine
1. saj algasid impeeriumis kodusõjad, mis lõppesid aastal 30 eKr keisririigi kehtestamisega. Osapoolteks olid vabariigi pooldajad (senat) ja väepealikud. Esimese triumviraadi moodustasid senati vastu Crassus Pompeius ja Caesar , millest võitjana väljus Caesar. Teise moodustasid senati vastu Lepiduse, Antoniuse ja Octavianuse poolt. Peagi algus Octavianuse (võitis) ja Antoniuse vahel kodusõda kui nad mõlemad koos võimul olid.
Erinevused Rooma riigi ida- ja lääneosa vahel
Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks. Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja Rooma tavade head tundmist. Idaprovintsidesse kuulusid Kreeka, Väike- Aasia , Süüria, Egiptus jt alad olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadeg juba ammuenne seda, kui roomlased need vallutasid. Rooma võimu all püsisid nad kõige jõukatemana. Hellenismiperioodist alates kõneldi seal kreeka keelt, ladina keel levis idaprovintsides rahva seas suhteliselt vähe, seda kasutati peamiselt riigi valitsemises ja sõjaväes .
Lõunaprovintsidesse kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania , Gallia ja Britannia, need riigid olid enne roomlaste vallutust alles riigi tekke staadiumis . Erandi moodustas Pähja- Aafrika, mis juba Kartaago hiilgepäevil oli olnud rikas ja kõrgelt arenenud piirkond. Mujal loodi suuremad linad allest pärast Rooma võimu alla minemist ja need olid algusest peale Roomalikud.
Avalikud mängud Rooma impeeriumis (kaarikuvõidusõidud, gladiaatorite võitlused
Kõige enam kõitis roomlasi kaarikuvõidusõidud hipodroomil ja gladiaatorite võitlused amfiteatris. Avalike mängude hulka kuulusidˇteatrietendused, hobukaarikute võidusõidud ja gladiaatorite võitlused. Vabariigi ajal korraldasid neid rikkad avaliku elu tegelased, keisririigi ajal oli see keisri kohustus. Kuulsaim hipodroom Circus Maximus keisripalee kõrval. Gladiaatorite võitluste korraldamise traditsioonid võeti üle etruskidelt. Gladiaatorite võitlused toimusid amfiteatrites. Areeni lasti kokku ka erirelvastuses ja kombinatsioonides väesalku.
Hiline keisririik (valitsemine ja jagunemine)
3. saj Rooma ipmeeriumit iseloomustasid sagedased riigipöörded, kus senatiaristokraatiast pärit keisrid asendusid sõdurkeisritega. Nt oli korraga võimul 31 keisrit (väejuhti). Segedustele tegi lõpu Diocletianus, kes lõi tava, et korraga valitsevad riiki 2 keisrit (idas ja läänes). Tema järglaseks oli Constantinus Suur, kelle ajal toimusid 2 olulist muudatust :
1) legaliseeris ristiusu Rooma riigis,
2) rajas uue pealinna Konstantinoopol .
Suur rahvasterändamine ja Lääne- Rooma riigi lõpp
Hunnide edasiliikumine pani omakorda aluse germaanlaste retkele, mida tuntakse suure rahvasterändamisena. Germaanlased seadsid end Rooma sisse nagu liitnastena ja peagi valitsesid nad juba kogu Lääne- Roomat . Lääne- Rooma riigi lagunemise põhjused:
1) 4. saj algas suur rahvasterändamine, kui hunnid tungisid Euroopasse,
2) sõjaväkke võeti mitteroomlasi e barbareid, kes tegid seal barjääri . Vanaaja ja Lääne-Rooma riigi lõpp 476. aastal.
AJALOOLISED ISIKUD:
Romulus - Remuse kaksikvend, pärimuse järgi lõi ta koos oma vennaga Rooma linna, tema järgi sai Rooma linn oma nime.
Remus - legengi järgu lõi ta koos oma vennaga Rooma linna.
Tarquinius Superbus - viimene Rooma kuningas, kes oli pärimuse järgi võimas, kuid paljude roomlaste vastu ülekohtune valitseja. Kui ta sõjaretkel oli puhkes Roomas temavastane ülestõus ning naasvat kuningat enam linna ei lastud. Ta kogus kokku suure etruskide väe, aga roomlased suutsid oma iseseisvust kaitsta ning panid aluse vabariiklikule korrale.
Gaius Julius Caesar - 60.-50. aastatel eKr tõusis ta esile, 49. a eKr puhkes tema ja Pompeiuse vahel kodusõda, kus Caesar peale jäi. 44. a eKr lasi ta end eluaegseks diktaatoriks kuulutada. Ta valitses leebelt, kuid paljud polnud temaga ikka rahul, ta tapeti . Ta oli ka solmapaistev kõnemees ja kirjanik. Kirjutas mitmeid raamatuid.
Gaius Julius Caesar Octavianus ehk Augustus - esimene Rooma keiser , Augustus oli tal aunimi, tema valitsusaeg oli igati hea riigile. Ta oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes suutis hoida häid suhteid.
Constantinus I Suur - hilise keisririigi keiser, ta legaliseeris ristiusu ja rajas linna Konstantinoopol, mis asus praeguses Istanbulis( vist ..peaks googeldama)
MÕISTED:
Etruskid - Itaalia loodeosas elanud rahvas, nende poolt asustatud piirkond sai nende järgi ka nime Etuuria. Nende päritolu pole teada, nad pole itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid . Nende käsitöö oli kõrgelt arenenud.
itaalikud - indoeuroopa hõimud , Itaalias elanud päritolult, keelelt ja kultuurilt väga erinev rahvas.
Latiumi maakond - maakond, kus elasid latiinid
latiinid - moodustasid itaalikutest enamuse, võtsid kasutusele ladina keele
aasta 753 eKr - Rooma linna rajamise aasta ning sellest aastast hakkas Toomas järgemööda valitsema seitse kuningat.
seitse kuningat - kuna linnriik tekkis algul seitsmele künkale, siis oli ka riigis seitse kuningat
foorum - Roomas küngastevahelisse orgu rajatud turu- ja koosolekuplats.
Kapitoolium - Rooma üks seitsmest künkast, millel asus samanimeline kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus.
senat - vanemate nõukogu, mis valitses koos kuningaga
proletaar - vaesed kodanikud, kelle õigused olid piiratud, kuid sellegi poolest arvati ka nemad Rooma kodanike hulka.
patroon - eeskostja, kes andis kliendile maad ja kaitsis teda tarviduse korral kohtus, rikkad roomlased.
klient - vaene kodanik, sõltuv kaitsealune , tegi kõike mida patroon käskis.
patriits - suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused, ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Rikkad maavaldajad paljude klientidega.
pleblei - ülejäänud kodanikud, nende seas võis ka rikkaid olla, aga jõukusega jäid patriitsidele alla. paljud neist olidki patriitside klieandid, enamiku moodustasid vaesed talupojad. Nad võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud.
rahvatribuun - spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve.
magistraat - riiki juhtiv valitavad ametnikud.
konsul - kõrgemad magistraadid kellele kuulus kõrgeim võim riigis, neid oli 2 ja sõja ajal juhtusid nad Rooma armmed.
diktaator - määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõeline oht. Ametis sai olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim.
koloonia - Rooma kodanike asulad, mis olid rajatud tähtsamatesse kohtadesse ja need olid ka Rooma riigi sõjalised tugipunktid.
provints - vallutatud alad väljaspool Itaaliat.
asehaldur - provintsi valitseja, kelleks sai mõni endine magistraat.
imperaator - käskija, tal oli vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle.
keiser - valitseja, mis tuleb Caesari nimest.
leegion - väeüksus, mis koosneb u 5000 mehest, kes enamus olid raskelt relvastatud jalaväelased.
Hadrianuse vall - asub tänapäeva Suurbritannias, on 117km pikk ja 5m kõrgune, kaitses riigipiiri võimalike kallaletungijate vastu. Ehitatud aastal 122-128.
gladiaator - mõõgavõitleja.
Circus Maximus - hipodroom, kus toimusid hobuste võidusõidud.
amfiteater - koht kus toimusid gladiaatorite võistlused ja vaatajate istmed piirasid ringikujulist või ovaalset areeni.
Panteon - kõigi jumalate tempel, antiikaja suurim kuppelehitis.
Colosseum - antiikaja suurim amfiteater, kus võitlesid mõõgavõitlejad.
akvedukt - monumentaalsed veejuhtmed , mis varustasid linnu joogiveega.
Pompei - keisririigiaegne Itaalia väikelinn, mis mattus katastroofi ajal vulkaani tuha alla.
Konstantinoopol - Constantinus I Suure rajatud uus pealinn Bosporuse väina kaldal asuva Byzanioni.
suur rahvasterändamine - germaanlaste retk, millele panid aluse hunnide edasiliikumine. Nad hakkasid hõimude kaupa elama keisririigi territooriumil ning 410. aastal rüüstasid nad tooma linna.
aasta 476 pKr - germaani väepealik Odaaker kukutas toonase Lääne-Rooma keisri võimult ning hakkas asenikuna Itaalias valitsema. Sellega märgistatakse varaaja lõppu.
Islami kujunemine ja levik. Araabiamaade kultuur
Viited:
Kaart lk 43.
Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükk 13
Islami usu tekkimine
Islam sai alguse rohkem kui 600 a pKr- kõige noorim religioon . Islam tuleneb araabiakeelsest sõnast aslama (allutab end), seega on tegemist alistumisega Allahi teatele, mis on ilmutatud inimestele prohvetite keudu. Islam tähendab ka rahu. Moslem on inimene, kes on jumala tahtele alistunud.
7. saj alguseni olid araablased rändkarjakasvatajad ja paiksed põlluharijad. Kes tegelesid kauplemisega. Araablaste usund oli polüteistlik. Juma enne islamit oli neil olemas taevajumal Allah. Araablased ei uskunud surmajärgsesse ellu. 7. saj alguses, Lähis- Idas, hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku e ainsat Jumalat tunnustavat jumalat (Allah). Ta aeti linnast välja- 622. a läks Mediinasse. See sündmus sai aluseks islami ajaarvamisele. Seal sai linna juhiks ja kogus liitlasi ning aastal 630 vallutati Meka, millest sai islami püha paik.
Religiooni, põhiusu levimine ja jagunemine
Kõige rohkem moslemeid on Indias. Kogu kultuur (islam ja araabia keel) – araabia kultuur. Islami usu kiiresti levimise põhjused:
1) usku levitati sõjaliselt, ning mehed olid motiveeritud, hea sõjavägi;
2) inimesed, kes võtsid vastu islami usu, vabastati maksude maksmisest.
Pärast Muhamedi surma valisid araablased talle järglase – ilmaliku valitseja ja usujuhi – kaliifi. Vastloodud riiki hakati kutsuma kalifaadiks, mille pealinn oli Mediina . Islami kogukond jagunes kaheks:
1) Suniidid – järgivad Koraani kõrval ka sunnat, peavad Muhamedi järglaseks ka Muhamedi sõpra;
2) šiidid – peavad Muhamedi järglaseks veresugulast.
Islami pühamu on Mošee .
Kaliifidest kujunesid välja päritava võimuga ilmalikud valitsejad, usuküsimuste üle hakkasid otsustama teoloogid ja õigusteadlased.
Pühakiri e koraan- Muhamedi ilmutused sh. Rituaalsed eeskirjad ja õiguslikud sätted. Koosneb 114. Peatükist e suurast, mis on reastatud pikkuse järjekorras.
Kui islam ületas Araabia poolsaare piirid. Levis ta esmalt Lähis – Idas ja Iraanis (piirkondades kus oli juba aastatuhandeid olnud kõrgkultuur). Kalligraafia – ilukiri, kasutati peamiselt tarbeesemetel ja hoonete seintel (toob Jumala erilise õnnistuse).
AJALOOLISED ISIKUD
Muhamed- viimane prohvet, kes pani aluse islami usule . Sündis 570 aasta paiku Mekas. Tõusis kaubanduliku ettevõtte korraldajaks. Väitis, et Allahh on ainus ja tõeline Jumal, kes on loonud maailma ja inimese.
MÕISTED:
Meka- linn Saudi Araabia läänepiirkonnas, moslemite püha linn ja sinna võivad siseneda ainult moslemid .
Allah-islami kõikvõimas ainujumal , araablaste taevajumal.
aasta 622 pKr- algas islamiusuliste ajaarvamine (prohveti populaarsus hirmutas Meka võimusid ning siis oli ta sunnitud siirduma koos oma toetajatega põhjapool asuvasse Mediinasse)
kaliif - Muhamedi järeltulija , islami koguduse juht, kellel oli nii ilmalik kui ka vaimulik võim
džihaad -põha sõda uskmatute vastu
sunniidid ja šiiidid- islamiusulised, šiiidid usuvad, et järgmine vlaitseja peaks olema Muhamediga veresuguluses, kuid sunniidid usuvad, et järgmine valitseja peaks olema kaliifiga seotud
mošee- islamiusu pühamu, mõeldud palvetamiseks, vähese sisustusega
Keskaegne Euroopa (476 pKr) ja ühiskonna põhijooned
Viited: kaart lk 40
Üldajalugu gümnaasiumile ja ptkd 14, 15(lk78 ainult Verduni leping ning lk 80)
Germaanlasete riigid Lääne-Euroopas 6. saj
Keskaegne Euroopa kujunes Roomlaste ja germaanlaste kultuuri aeglase segunemise tulemusena. Mõiste keskaeg võeti kasutusele 15. Saj Itaalia kumanistide poolt. Lääne- Rooma riigi lagunemise (476 pKr) põhjustas germaani ja türgi hõimude ulatuslik ümberasumine (suur rahvaste rändamine )
Germaani hõimud põgenesid Lääne-Rooma riigi aladele , kus tekkisid barbarite kuningriigid . Sõjaretkede ja sisserändajate tulemusel kehtestasid germaani hõimud endise Lääne- Rooma riigi alade üle oma võimu ja rajasid sinna oma kuningriigi. Muutis Euroopa poliitilist kaarti . Läänegoodid lõid oma Gallia lõunaossa ja Hispaaniasse, idagoodid Itaaliasse. Kirdeosas tekkis burgundide riik, ülejäänud Galliat valitsesid Frangid .
Roomlaste mõju varakeskaegsele Lääne-Euroopale (nii positiivsed kui ka negatiivsed näited).
Algas Rooma tsivilisatsiooni hääbumine:
1) senine rahandus ja kaubandus varises kokku;
2) lagunesid Rooma aegsed maanteed ;
3) linnakultuuri tähtsuse lagunemine ja agraalühiskonna osakaalu suurenemine;
3) paljud antiiksed linnad hüljati. Ladina keelest kujunesid romaani keeled: prantsuse, portugali, itaalia, rumeenia ja hispaania.
Frangi riigi kujunemine kuni keisririigi loomiseni.
Frangis jõudsid Galliasse rahvaste rändamise tulemusel ning 5. Saj lõpus kontrollisid nad juba tervet ala. Frangi suurriigi rajajaks kuningas Chlodovech 1, kes pani aluse Merovingide dünastiale. Võimu aitas tugevndada astumine ristiusku. Frankidest said tõhusad liitlased paavstide kui ka katoliku kirikuga – levitasid usku. Pärast Chlodovechi surma jagati tema riik vastavalt germaanlaste tavadele tema poegade vahel kolmeks (tõi kaasa võimuvõitluse). Frangi riigi kõrgaeg saabus Pippin Lühikese poja Karl Suure valitsusajal. Suure osa veetis sõjaretkel. Ühendas Frangi riigi Põhja- Itaaliaga. Aastal 800 krooniti ta keisriks, seega oli keisri võim taastatud. Puudus tugev keskvõim .
Karl Suure impeeriumi lagunemine ja Verduni leping (põhjused, tagajärjed seoses tänapäeva Euroopa kujunemisega).
Võim ja valitsemine jäid killustunuks. Pärast Karl Suure surma puhkes tema pärijate vahel võimu võitlus, mis koos välisvaenlaste rünnakutega põhjustas suurriigi lagunemise, kuna frankidel oli tene arusaam riigist (riik on isiklik omand). Suurriigi lagunemisele aitas kaasa ka see, et majanduslikud ja muud sidemed olid nõrgad- puudus tugev keskvõim.
843. aastal sõlmisid Karl Suure pojad Verdunis lepingu, mullega Frangi riik jagati kolmeks: Ida-(Saksamaa); Lääne-(Prantsusmaa); Lõuna-(Itaalia kunngriik) Frangi riik. Verduni lepigule järgnes hulk teisigi maade ümberjagamisi. Tagajärg: jäeti Euroopa kaardile püsiv jälg , sest nende põhjal hakkasid aeg- ajalt kujunema mitmed tulevased suurriigid ja rahvad.
Feodaalkorra tekkimise põhjused ja feodaalsüsteemi sisuline pool (osapooled ja nende kohustused, ning areng Lääne-Euroopas.
Keskaegses Euroopas puudus tugev administratiivne ja keskvõim – seega sai valitsemine rajaneda isiklikel suhetel . Fodoaalkorda võib mõista kui ühiskonna valitsemise viisi, mis põhineb alluvussuhte võrgustikel. Keskaegne Euroopa oli fedoaaltsivilisatsioon, kus ühiskond jagunes kolmeks seisuseks (nim eelpool ). Fedoaalkorra aluseks oli isanda ehk senjööri ja vasalli ehk läänimehe suhe- vasall vandus truudus ja sai selle eest feoodi ehk maavalduse koos talupoegadega ehk lääni. Vasall abistas ja andis nõu isandale ning toetama tema poliitikat.
Fedoaalsüsteem kujunes välja juba Karolingide ajal. Alates 11. sajandist said vasallid üha suurema võimu oma valduste üle ja need kujunesid päritavks. Vasallide õigused hakkasid lähenema omandiõigusele ja nende ühiskondlik positsioon tugevnes. Vasallidel võis ka mitu lääni olla – siis ka mitu isandat.
Seisused keskaegses Euroopas (lk 81 ja lisatekst 5).
Kolm seisust :
1) ühed, kes palvetavad ( vaimulikud );
2) kes sõdivad (sõjamehed);
3) need, kes töötavad (talupojad). Esimestena hakkasid seda ideed programmeerima vaimulikud, kes rakendasid seda võitluses oma võimu pärast.
Ajaloolised isikud
Chlodovech I- Merovingide dünastiast pärinev valitseja, kes vallutasid Lääne-Euroopa(põhliiselt Prantsusmaa) alad, esimene barbarist valitseja, kes võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis.
Pippin Lühike- majordoomud Pippini pojapoeg, kes laskis end frankide kuningaks valida.
Karl Suur- kuulsaim frankide valitseja(karolingide dünastiast). Pippin Lühikese poeg, kelle valitsusajal saabus frangi riigi kõrgaeg, ta oli keskaegse Euroopa legendaarseim valitseja ja ideaalse kristliku kuninga sümbol. Käis palju sõjaretkedel, tal õnnestus frangi riike ühendada Põhja- Itaaliaga, kuid hispaania vallutamine oli vähem edukam.
MÕISTED:
Merovingide dünastia - dünastia, kust pärines kuningas Chlodovech
majordoomus- Karl Martell , tänu temale peatati araablaste sissetung Euroopasse, kuniga kojaülem.
aasta 800pKr- paavst kroonis Karl Suure keisriks, sellega taastati keisrivõim.
aasta 843 pKr- Sõlmiti Verduni kokkulepe, millega jagati frangi riik kolmeks.
vasall- maaomanik.
senjöör - see,kes annetab vasallile feoodi, isand.
lään ehk feood - maaisanda poolt annetatud maavaldus koos külade ja talupoegadega
feodaal ehk läänimees- see, kellele on maa annetatud
I EESTI MUINASAEG (9000 eKr-1227 pKr)
Eesti kiviaeg , pronksiaeg ja rauaaeg
Õpiku viited: ptk 1-6.
Atlas : lk 4-6.
Teemad
Eesti jääaja üldiseloomustus, jääaja tekkimine ja taandumine,
Wicheli jäätumist nim ka viimaseks jääajaks, mis lõppes u 12000 a tagasi. Jäätumise kese asus Skandinaavias. Jääaegu põhjustasid kliima muutused kogu Maal. Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumemademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikust. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikust. Eesti vabanes alles jääst u 13000 aasta eest, jää taandus Skandinaavia suunas. Kokku oli neli- viis külmaperioodi e jäätumist. Esimesed tõendid inimtegevusest Eestis pärinevad u aastast 9 tuhat eKr. Inimesed jõudsid siia hiljem, kuna põhjuseks oli jääaeg Euroop põhjapoolses osas. Eestis peatusid vaid üksikud küttide salgad.
Eesti maastiku kujunemine.
Jää on mõjutanud Eesti maastikku : Põhja- ja Lõuna- Eestis on lauskmaa , mujal kuppelmaastik . Põhja- Eesti jõgede suunad ning voored . Jää sulamisel kujunesid sügavate orgudega jõed . Tänu jääle vajus maapind sügavamale ja nüüd see kerkib .
Muinasaja jagunemine: esiaeg ja ajalooline aeg.
Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alduseni Baltimaadel 12. saj lõpul nim esiajaks e muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg, mille kohta on juba enam kirjalikke allikaid . Muinasaeg jaotatakse tolle aja peamiste töö- ja tarberiistade materjali järgi:
1) Kiviaeg- paleoliitikum (vanem kiviaeg); mesoliitikum (9000- 4900 eKr); neoliitikum (4900- 1800 eKr)
2) Pronksiaeg (1800- 500 eKr)
3) Raua aeg (500 eKr – 13. saj pKr)
4) Keskaeg (1227- 1558)
Kuidas on võimalik uurida Eesti muinasaega?
Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal. Nendeks on kinnismuistised , nagu omaaegsed asulakohad, linnused , kalmistud , ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö- ja tarberiistad , relvad ja ehted .
Uurimisel tuleb arvestada ka etnograafilisi andmeid, sest võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Olulist infot võib sisaldada isegi eesti keel. Kõige rikkalikumat teavet ajaloost pakuvad kirjalikud allikad.
Keskmise kiviaja üldiseloomustus – vanimad asulakohad koos dateeringuga ja paiknemisega tänases Eestis ( Pulli küla ja Kunda Lammasmäe), töö- ja tarberiistad, elatusalad.
Kiviaeg jaguneb kaheks: keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum ning noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist (peamiselt tulekivi , aga ka kvarts , moondekivimid olid suuremate tööriistade jaoks), luust ja sarvest. Kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis on Pulli asulakoht. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, sealhulgas Pulli ja Kunda Lammasmägi , kuuluvad nn Kunda kultuuri.
Inimesed paiknesid peamiselt veekogude läheduses (soodne küttida ja kalastada, parem liikumisvõimalus). Elati 15- 30 liikmeliste kogukondadena. Peamine tegevus oli jaht ja kalastamine. Tähtsal kohal olid ka loodusannid: taimed , marjad juurikad jne. Inimesi maeti asulakohtadesse ja ka põranda alla. Selili välja sirutatult. Hauda pandi kaasa hammastest ja merevaigust ripatseid ning tööriistu ja jahitarbeid.
Noorema kiviaja üldiseloomustus – kammkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering , asulakohad, elamud ja tegevusalad) ja nöörkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad).
Noorema kiviaja alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu.
1) Kammkeraamika kultuur (4000 eKr, seotud uute hõimude saabumisega Idast)
2) Venekirveste kultuur (ka nöörkeraamika, 3000 eKr, pärit lõunast)
Nimetusele andsid aluse nendest aegadest leitud savinõude kaunistusviisid. Eesti vanimad savinõud valmistati savist , millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipuru . Küttimise ja kalapüüdmise kõrvalt tegeleti vee ka maaviljelusega. Inimesi maeti asulates kaugemale. Külili kägarasendisse, käed pea all ning on ka näha, et surnul seoti käed kinni- hakati surnuid kartma .
Pronksiaja üldiseloomustus – perioodi alguse dateering, seos Skandinaaviaga, asulakohtade paiknemine Eestis, kindlustatud asulad, peamised tegevusalad.
Peale nooremat kiviaega saabus vanem pronksiaeg, seejärel noorem pronksiaeg, Eel-Rooma rauaaeg ning lõpuks Rooma rauaaeg.
Pronksesemed olid imporditud, kuna siin ei leidu looduses inglistina ja vaske. Metallesemeid jõudis Eestisse vähe ja need üksikud olid pigem uhkustamiseks, seetõttu jätkus kirveste ja paljude teiste esemete valmistamine kivist, luust, sarvest.
Seoses väärtuste kogumisega (karjaloomad, pronks jne) tekkisid kindlustatud asulad- seda perioodi nim Asva kultuuriks . Tähtsamad eluallikad: karjakasvatus , käsitöö, vahenduskaubandus (Kesk- Rootsi, Ojamaa, Edela- Soome).
Noorem pronksiaeg eristub vanemast uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed, lohukivid . Sel ajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis, neis elati püsivalt . Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid, ehitati ka mõned laevkalmed . Eesti oli jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Sise-Eesti oli pronksiajal hõredamini asustatud.
Rauaaeg Eestis (peamiselt viikingiaeg ) ja üldiseloomustus – perioodi alguse dateering, rahutud ajad (miks hakati aktiivselt rajama linnuseid?), suhted Skandinaavia viikingitega ja Vana-Vene riigiga.
Umbes 500. a eKr jõudsid Eestisse esimesed rauast asjad. Eel-Rooma rauaaja algupoolel jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid, kuid ajapikku tulid asemele uued kombed. Näiteks hakati surnuid matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak .
Juba keskmise rauaaja algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, kuid nende kasutusiga polnud pikk. Tunduvalt rohkem hakati linnuseid ehitama 8. sajandi paiku. Paljusid neist kasutati püsivalt kogu viikingiaja. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvadega künkad . Linnused jagatakse välisilme põhjal mitmesse rühma: neemiklinnused, mägilinnused, kalevipoja sängi tüüpi ja ringvall linnused. Rauaajal suurenes varanduslik ebavõrdsus.
6-7. saj toimus väike rahhvastikuränne. Idaslaavlased liikusid lõunast põhja suunas, mis sundis liikuma balti hõime, kes jäid peatuma Põhja- Lätis, mis omakorda mõjutas läänemeresoomlasi.
Maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse (olid ka kääpad), uusi enam juurde ei ehitatud. Surnutele kaasa pandud esemete hulk enamikus kivikalmetes varasemaga võrreldes vähenes. Siiski on leitud ka üksikuid väga rikkalike panustega matmispaiku. Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete kui ka relvade ja tööriistade peitleide. Arvatakse, et need maeti maha sõjaohu korral või oli tegu ohvriandidega.
Oht Skandinaaviast. 7 saj. Toimus Rootslaste kuningas Ingvari retk Eesti. Viikingiajal toimusid pidevad rüüsteretked rannikualale ja saartele, sest Eesti asus Bütsantsi ja idamaade kaubateede läheduses Vana-Vene ja Skandinaavia vahel.
Eestlased muinasaja lõpul – rahvaarvu hinnanguline suurus, ühiskonnastruktuur (ülikud, nn vabad inimese, orjad), tegevusalad ja sõjaline tase.
Muinasaja lõpusajanditel kasvas eestlaste rahvaarv jõudsasti ja asutus tihenes. Eestis võis olla u 150000 inimest. Kõige tihedamini oli asustatud Põhja- ja Lõuna- Eesti ning Saaremaa. Peamine tegevusala oli maaharimine , selle kõrval tegeleti loomapidamisega, peamiselt kasvatati koduloomi, eriti veiseid, Lääne-Eestis, kus oli enam rohumaid.
Arenes kaubandus, tegeldi põhiliselt vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Tänu soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal ka vahenduskaubandus. Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades , kus paiknesid kesksed linnused ja asulad. Üks selline hakkas kujunema Tartus, ranniku tähtsaimaks kaubanduskeskuseks muutus Tallinn. Tegeleti ka vangidest orjade edasimüümisega ja raua tootmisega.
Rauaajal suurenes varanduslik ebavõrdsus. Valitseva kihi moodustasid rikkamad suurmaaomanikud, kelle hulgast valiti ka vanemad. Suur osa linnuseid oli ülikute ja nende kaaskondade residentsideks. Elanike põhiosa moodustasid talupojad- maaomanikud, kes pidid ülikutele andamit tasuma . Orjade seisusesse võisid sattuda ka kohalikud, kes ei suutnud tähtajaks tagasi maksta võlgu.
Rajati võimsamaid linnuseid, neid kindlustati ning ehitati kaitsetorne. Relvastusest tähtsal kohal olid odad ja sõjakirved ning ka kaheteralised mõõgas (ristisõdijatel). Kilbid, kiivrid , rikkamatel ka rõngassärgid. Põhiliseks väeüksuseks maakonnas oli malev (nii jala kui ka ratsamehed). Lõuna- Eestis esinesid konfliktid Latgalitega.
Eesti haldusjaotuse kirjeldamine: kihelkonnad ja maakonnad (peab teadma ka kaheksat tähtsamat muinasmaakonda).
Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna ning 19. Saj alguses oli neid 45. Kihelkonnad liitusid omakorda maakondadeks: Virumaa, Rävala, Harjumaa , Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa ja Sakala ning Ugandi. Naabrite poolt määratleti eestlasi maakondade järgi. Ühiskond oli majanduslikult ebavõrdne, mille tipus olid vanemad.
Eestlaste muinasusundi üldiseloomustus – vägi, targad, hing, jumalused ( Peko , Taara , Uku), ohvripaigad ja ohverdamine.
Muinasaja inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Selle alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Ajaloo jooksul muutusid eestlaste usulised vaated tugevalt, iseärasusi oli ka piirkondlikult. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Üheks muinasusundi põhimõisteks oli vägi, mis arvati olevat kõikidel elusolenditel, peale oma füüsilise keha. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas, sõnades. Tarkadeks või nõidadeks nimetati inimesi, kes oskasid sõnade abil loitsida, haigusi ravida. Targad kontrollisid väge. Vägi oli muinasusundi põhielemendikd- elusolendites teatud objektides, paikades ja taevas, aga ka sõnades. Kõige enam väge oli südames küüntes, veres ja juustes.
Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast : nagu mina talle, nii tema minule. Kõikjal esines veel vaime ja haldjaid , kes olid kindlate paikade hoidjad ja kaitsjad . Koduhaldjatega tuli hästi läbi saada ja seetõttu ohverdati igast tootest veidike ka talle. Peko oli koduhaldjas, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud päevadel . Taara- saarlaste jumal aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Uku oli Eestis tuntud jumal.
Vaimud, haldjad ja jumalad polnud oma loomult inimeste vastu ei hea- ega pahatahtlikud. Heatahtlikkust püüti saavutada ohvrite toomisega. Selleks olid kindlad kultus - ehk ohvripaigad: hiied või üksikud puud, allikad, kivid . Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid.
Isikud
Kuningas Ingvar- Rootslaste kuningas, eestlased tapsid ta suures lahingus, korraldas rüüsteretkeid Eestisse.
Jaroslav Tark- Kiievi suurvürst , tegi sõjakäigu eestlaste vastu, rajas Tartusse korraliku linnuse.
Mõisted
Paleoliitikum-vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga.
Mesoliitikum-keskmine kiviaeg, 9000 kuni 5000 a eKr.
Neoliitikum- noorem kivieag (u 5000 kuni 1800 eKr) alguse tunnuseks loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele
Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad, teiste hulgas ka varaseim, Pulli, kuuluvad sinna kultuuri. Oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna Soomest kuni Leedu lõunaosani. Luust ja sarvest esemed. Elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse- soodne kalastada, küttida veelinde ja veeäärde jooma tulnud metsloomi. Tulekivi ja kvarts
Pulli küla- kõige vanem ja praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis
Kunda Lammasmägi- enne kunda avastamist teati vanima külani
Kammkeraamika kultuur- kasutusele tulid paremad savinõud, mille välispinda oli kaunistatud väiksemate täkete ridadega (kammi meenutava hambulise templiga). Territoorium : Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Elamud ukseavaga veekogu poole. Tööriistad töödeldud. Maeti asula territooriumile, vahel isegi põranda alla.
Nöörkeraamika kultuur- u 3000 a eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Paati meenutavad kirved -venekirves. See kultuur paiknes asukohtades kus leidus rohumaid loomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks. Kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele (külili kägarasendis käed pea all, arvati et surnuid hakati kartma kuna mõni oli kinni seotud)
Asva kultuur- kindlustatud asulad kuna olid väärtused (karjaloomad, pronks jne). Kivikirstkalmed ja laevkalmed, väikeselohulised kultusekivid . Tööriistad endiselt kivist, luust ja sarvesr
Kivikirstkalmed- suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst , kuhu sängitati surnu. Tavaliselt keskele mees ehk siis perekonnapea. Keskse kivikirstu ja ringi vahele maeti ka.
Lohukivid- ehk kultusekivid, seostatakse ohverdamisega, tähistaeva vaatlusega, esivanemate austamisega, viljakusmaagiaga vms.
Tarandkalmed - koosnes madalatest kiviridadest v müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit u 1-2 x 2-3 meetrit. Ehitati kivikirstkalmete kõrvale, vahel mujale.
Aestid- Rooma ajaloolane ja geograaf Tacitus, kes mains a 98 pKr rahvast aeste. Peetakse kui eestlaste esmamainimiseks.
Kääpad- liivast kuhjatud, mille all v sees on põletusmatused väheste panustega.
Ruunikivid - surnule pühendatud harilikult püstine kivi, millel on ruunikirjas tekste .
Tšuudid- Vene kroonikas nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida pool elanud läänemeresoomlasi nii.
Malev- oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus ning keskajal Liivi ordu abiväeosa, mis oli kogutud ühest või mitmest kihelkonnast või maakonnast. See koosnes tavaliselt jalaväelastest.
II EESTI KESKAEG (1227-1558)
Õpiku viited: ptk 7, 8, 9 ja 11.
Atlas: lk 7-10.
Teemad
Muistse vabadussõja algus ja esimene pool (1208- 1217 ): ristisõja eelugu; erinevad osapooled ja nende huvid baltirahvaste vallutamiseks (saksa kaupmehed ja rüütlid, katoliku kirik ); sissetung Eestisse;
1208 aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda . Sakslaste ettekääne oli, et Ugandi oli neile võlgu. Nad kaitsesid end ning korraldasid vasturetki. 1210 . a piirasid juba sakslased ja ugalased Võnnu linnust, mis oli ordu tugipunkt . 1210- Ümera lahing. Suhted idanaabritega pingestusid, kes korraldasid samuti Eestisse sõjaretki. Kõik olid lõpuks kurnatud ja puhkes veel katk, sõlmiti 1212 a kolmeks aastaks vaherahu. 1215 algas võitlus uue hooga . Aasta pärast olid sunnitud ugalased ja sakalased rahu paluma ja ristiusu vastu võtma. 1217- Madisepäeva lahing.
Ümera ning Madisepäeva lahingute tähtsus.
Ümera lahingu võitmisega suurenes eestlaste eneseusk, ning nad piirasid kolm päeva üht tähtsamat mõõgavendade tugipunkti Võnnut.
Muistse vabadussõja teine pool ja lõppvaatus (1219-1227): sakslaste, taanlaste ja rootslaste sissetung Eestisse;
Piiskop Albert hakkas tegema koostööd Taani kuninga Voldemar teisega . 1219 jõudsid taanlased kuninga eestvedamisel tänapäeva Tallinna alla sadamasse. Eestlasi võideti ning algas võiduristimine. 1220 tungisid Lääne- Eestisse rootslased , kui Lihula linnusesse asus kuningas Jahan koos rootsi vaimulikega. Kuningas lahkus Rootsi, ent linnust asus võidukalt piirama saarlaste malev. Peaaegu 5000 rootslast visati kividega surnuks . 1222 läksid Taani väed Saaremaale, kus hakati ehitama kivilinnust. Kui kuningas lahkus ehitati kiviheitemasinad, mille abil sunniti taanlased alistuma. 1223 algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnuse üle. Taaselustati kõik. 1227 jaanuaris algas sakslaste retk Pärnust Muhu saarele. Kiiresti vallutati linnused ning sellega läks terve Eesti saksa võimu alla. VS lõpp.
Lõppvaatus oli Jüriöö ülestõus e see oli vabadusvõitluse jätk ning viimane katse vabanega võõrvõimust.
eestlaste allajäämise põhjused;
1)eestlasi oli liiga vähe
2)nad ei teinud omavahel koostööd
3)sakslaste hea taktika („minu vaenlane on minu sõber“)
4)pidevad rüüsteretked olid majanduslikult kurnavad
5) ordurüütlid olid hea väljaõppega
6)sakslased täiendasid sõjaväge pidevalt uute meestega
7)sõdida tuli rootslaste, taanlaste, ja sakslastega+ karoliku kirik
8)nõrk koostöö baltlaste maakondade vahel
sakslaste ittatungimise peatamine venelaste poolt (Aleksander Nevski ja jäälahing 1242 . a).
1242 toimunud jäälahing venelaste ja ordurüütlite vahel lõppes viimaste kaotusega, kuid Eesti jäi tänu sellele kuuluma Lääne- Euroopasse. Aleksander Nevski ( Novgorodi vürst ) peatas lääne rüütlite ittatungi ja kindlustas ortodoksi kiriku positsiooni. Ta kuulutati pühakuks. Nii sakslased kui ka rootslased sõlmisid vene vürstidega rahu, mille alusel välja kujunenud ida- ja läänekiriku piir püsib tänaseni.
Üleminek muinasajast keskaega – keskaegsed riigid Liivimaal (ja uued maaisandad ), taanlaste ja sakslaste omavahelised suhted Stensby lepingu näitel.
Uued maaisandad:
1) Taani kuningas, kellele kuulus Harju- Viru valdus e Eestimaa hertsogond
2) Liivi ordumeister (Ordu rüütlite riik)
3) Tartu piiskop (Tartu piiskopkond )
4) Saare- Lääne piiskop (Saare- Lääne piiskopkond)
Juba 1227 puhkes konflikt Liivi ordu ja taanlaste vahel ning Tallinn kapituleerus. Tüli lahendati lepinguga (Stensby). Taani kuningas sai tagasi Tallinna ning Viru ja Harjumaa. Järvamaa läks ordule.
Rüütlitest läänimehed ja Eesti talurahva kohustused nende ees.
Vallutajad rajasid siia kindlused, kuhu paigutati sõjamehed (rüütlitest läänimehed), kes pidid tagama maakaitse. Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt jõukas. Eestlaste kohustused olid koormised ja vabade meeste sõjakohustus. Koormised: vilja kümnis ( kümnes osa talu saagist); hinnus (kindlaks määratud andam); kirikumaks ; sõjateenistuse kohus.
Keskaegsed linnad Eestis.
Linnade asukohaks valiti muistsed kauplamiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Iseseisev Õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus . Vana- Liivimaa suurim ja tähtsaim linn oli Riia, Eesti suurim linn Tallinn hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile. Linnu tekkis veel: Rakvere, Taru , Narva, Vana- Pärnu, Uus- Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu jne.
Jüriöö ülestõus (1343-1345) – ülestõusu eellugu, põhjused, sündmuste areng ja tagajärjed.
Põhja- Eesti olukord oli keeruline, sest Taani kuningale valmistasid muret isepäised Harju- Viru vasallid (kuningas tahtis maa ära müüa); Liivi ordu oli vägagi huvitatud territooriumi laiendamisest; maa põlisrahvas tahtis taastada vabaduse.
Algas 23. aprill, mil Harjumaal rünnati öösel ootamatult sakslasi ja taanlasi. Padise kloostri vallutamine. Lühikese ajaga läks Harjumaa eestlaste kontrolli alla ning valiti endale neli kuningat. Tallinna linnuse vallutamiseks paluti abi rootslastelt. Võõrvõimude ainsaks kaitseks oli Liivi ordu, mille põhjapoolseim punkt oli Paide linnus. Ülestõus andis võimaluse sekkuda Põhja- Eesti asjadesse ning Eestlased kutsuti Paidesse läbirääkimistele. Osalejad Tallinna piiskop ja ordumeister ning eestlaste esindajad. Lõppes viimaste surmaga. Korraldati ülestõus, mille tagajärjel poodi saarlaste kuningas Vesse üles ning saarlased pidid ehitama Maasilinna linnuse ja lõpetama Kuressaare piiskopilinnudse. Eesti mees kaotas relva kandmise õiguse. Maksud ja koormised suurenesid. Halvenes eestlaste õiguslik seisund. Jüriöö ülestõus algas harjumaalt ning lõppes Saaremaal.
Keskaegsed riigid Liivimaal peale Jüriöö ülestõusu (5).
Neist suurim ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru, mida valitses Riias ja hiljem Võnnus resideeriv Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohalikku võimu teostavate käsknikega.. Piiskopiriikides vanim ja kulukaim oli Riia peapiiskopkond, talle järgnes tähtsuselt Tartu piiskopkond. Saare- Lääne piiskopkonna valitsemise muutis keeruliseks valduste killustatus. Kuramaa piiskopkond oli kõige vaesem ja iseseisvat poliitikat ei ajanud.
Liivimaa maapäevad – kes seal osalesid, kus toimusid ja mis küsimusi seal arutati?
Toimusid Volmaris e Valgas. Otsuste tegemisel lähtuti konsensuse põhimõttest. Seal arutati järgmisi probeeme:
1) Välispoliitilised küsimused
2) Omavahelised tüliküsimused
3) Maksud
4) Talurahva küsimused
Esindatud olid 4 seisust: Riia piiskop+ teised vaimulikud; Liivi ordu meister+ orduametnikud; Vasalkondade esindajad; linnade esindajad.
Liivimaa riikide välissuhted naaberriikidega.
Välissuhtluses kõige aktiivsem jõud oli Saksa ordu. Piiskopid hoidsid pigem kaitsepositsioonile.
Keskaegsed linnad Liivimaal (9).
1) Riia
2) Dorpar e Tartu
3) Pernau e Pärnu
4) Fellin e Viljandi
5) Reval e Tallinn
6) Hapsal e Haapsalu
7) Weissenstein e Paide
8) Narwa e Narva
9) Wesenberg e Rakvere
Keskaegsete linnade valitsemine ( raad ja raehärrad ) ja linnade rahvastik (elanikud ja kodanikud).
Kõrgeimaks linnavõimuks oli raad. Liikmete arv sõltus sellest kui müjukas see oli. Lisaks neile olid bürgermeistrid ja sündik . Linna juhtimise eest tasu ei makstud, aga raehärrad täitsid oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed (12/12). Raele kuulus kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu.
Liivimaa suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Mida väiksem oli linn seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. Valitseva võimu osakaal oli väiksem. XV sajandil oli Tallinnas 7000 elanikku. Kodanik oli see, kes omas linnas kinnisvara ja nad olid vähemuses. Linnaelanikke oli Eest kogurahvastikust kuni 8 protsenti. Eeslinnad ehk agulid .
Riia, Tallinna ja Tartu linnaelanikkonna suurus?
Tallinn: 6700-7000
Riia: 10 000-12 000
Tartu: 4000
Keskaegsed linnad ning kaubandus ja käsitöö, mis oli peamiseks sissetuleku allikaks (Suurgild, Mustpeade Vennaskond).
Eesti linnad asusid Venemaa ja Lääne- Euroopa vahelistel kaubateedel. Koger - kauba- ja sõjalaev. Liivimaa oluliseimaks väljaveo kaubaartikliks oli teravili. Eesti oli transiitmaa:
1) Venemaalt viidi Lääne- Euroopasse karusnahku, vaha ja lina
2) Lääne –Euroopast Venemaale vürtsid, sool, luksusesemed
Suurgildi liige oli tõenäoliselt ka rae liige.
Käsitöölised koondusid tsunfidesse, mille siseelu kujundas skraa ( põhikiri ), mis reguleeris gildi ja tsunfti põhielu.
Hansa Liit ja selle tähtsus (mis kaupu veeti idast läände ja vastupidi?).
Ükski kaupmees ei tohtinud otse Hansa Liidu peakontorisse Novgorodi sõita, vaid pidi tegema peatuse ühes nimetatud linnas ja seal kaubad ümber laadima . Peamine tegevus oli transiitkaubandus. Selle eesmärgid olid peamiselt kaubandusmajanduslikud, aga lisaks kaubavahetuse soodustamisele ja reguleerimisele kaitses liit enda liikmeid ka poliitiliselt. Nt võimupüüdluste v muude konkurentide vastu. Tänu Hansa Liidule arenes kaubandus eesti linnades ning kaup sai lihtsamini liikuda Lääne- Euroopa ja venemaa vahel. Kuna kaubad veeti Eestist läbi siis jäi siia ka osa kaubast .
Liivimaa linnad, mis kuulusid Hansa Liitu.
Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu.
Isikud
Piiskop Albert- Liivimaa vallutamise peaorganisaator
Kaupo- Liivlaste vanem
Lembitu - Sakala vanem
Valdemar II- Taani kuningas, kes vallutas Põhja- Eesti. Piiskop Albert hakkas tegema temaga koostööd, 1219 jõudsid taanlased kuninga eestvedamisel tänapäeva Tallinna.
Aleksander Nevski- peatas lääne rüütlite ittatungi ja kindlustas ortodoksi kiriku positsiooni, kuulutati pühakuks.
Burchard von Dreileben – Liivi ordu meister, viibis Jüriöö ülestõusu ajal Pihkvas vägedega, kuid naases kohe ja kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele.
Mõisted
Läti Henriku Liivimaa kroonika- preester Henriku kirjutatud kroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud ristimist ja alistumist sakslastele 13. saj alguses.
Mõõgavendade ordu (ka Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu)- kristlik sõjaline ordu, ordu loodi ametlikult selleks, et kaitsta Riia piiskopkonda ja kristlasi, kuid reaalselt hakati seda kasutama ka Liivimaa alistamiseks.
Ümera lahing- toimus 1210, eestlaste ja latgalite vahel, lõppes eestlaste võiduga.
Madisepäeva lahing- 1217. A, eestlased vs latgalid ja liivlased , Lembitu kogus kokku u 6000 meest, plaaniti Otepääl saavutatud suurt võitu edasi arendada ja koguni Riiat rünnata, eestlased kaotasid.
Liivimaa- Eestimaa ja Põhja- Läti
Stensby leping- konfikti lahendamiseks taanlaste ja Liivi ordu vahel sõlmiti leping- Taani kuningas sai tagasi Tallinna ning Viru ja Harjumaa; Järvamaa läks ordule.
nn Paide „läbirääkimised“- Burchard von Dreileben kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele. Lõppes eesti kuningate tapmisega.
Linnaõigus- keskaegse linna õiguslik alus, maaisanda antud, see tagas linnakogukonnale autoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnakodanike isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse.
Raad- linna valitseja, mille suurus sõltus linna suurusest , kõrgeim linnavõim.
Gild- kaupmeeste ühing keskaegses linnas (Suurgild ja Mustpeade vennaskond)
Tsunft- käsitööliste vennaskond.
Tsunftisundus - kord mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistritel, selle kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe v teise käsitööga tegeleda.
Skraa- tsunfti põhikiri, mis reguleeris tsunfti ja ka gildi põhielu.
Hansa Liit- nii linnade kui ka individuaalsete kaupmeeste organisatsioon .