Rakvere Reaalgümnaasium Ingrid Leichter 10.T klass SESSOONNE AFEKTIIVNE HÄIRE psühholoogia referaat Hindaja: Eda Peinar Rakvere 2011 2 SISUKORD SESSOONNE AFEKTIIVNE HÄIRE...................................................................................1 SISUKORD.............................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS......................................................................................................................4 1. SESSOONNE AFEKTIIVNE HÄIRE MIS SEE ON?..................................................5 1.1Mis seda põhjustab?.....
On mitmeid seletusi. 1. looduses pole homogeenset keskkonna. Isegi näiliselt homogeenne lab katseklaas on heterogeenne, seetõttu, et tal on piirid klaasiseina näol. 2. enamiku, aga võibolla ka kõigi keskonna puhul tuleb rääkida tingimuste või kättesaadavate ressurside gradientidest. Gradient taimekoosluse kasvukoha ehk ökotoobi või mingi koosluse muutlikkuse rida. Gradient võib olla muutuv ajas, ruumis. Kui ajas, siis rütmilised/mitterütmilised muutused (päevarütm, sessoonne tsükkel). Suunatav muutus. Või korrapäratu muutus, nt tulekahjud, rahetormid, taifuunid. 3. üht tüüpi organismi lisamine mingisse kasvupiirkonda muudab selle otsekohe mitmekesisemaks. Ka teiste organismide jaoks. looduslike koosluste sisene mitmekesisus võib tuleneda kõigist ülal loetud heterogeensuse tüübist. tõdemused 1. ühes koosluses elavad liigid erinevad üksteisest mingil viisil, kuigi iga liik sobib sellesse
Surmapõhjused suremus jääb madalaks. Eluiga pikk. suhteliselt stabiilsed. Vanainimeste osatähtsus tõuseb. 4. Rahvastiku püramiidide iseloomustus. 5. Rännete liigid, põhjused ja barjäärid 1. Riigisisene ja riikide vaheline ränne. Riigisisene ränne on valdavalt maalt linnadesse. Välisränded on valdavalt arenenud riikidesse. 2. Kestvuse alusel. Alaline, ajutine ja sessoonne ränne. 3. Rände iseloomult liigitatakse rändeid Vabatahtline ränne, sundränne(küüditamine), kaasränne. Põhjuste alusel rännete liigitamine 1. Majanduslikel põhjustel Töö ja palk. 2. Elukeskkonna pärast. 3. Poliitilised ja usulised põhjused 4. Loodusõppetused 5. Perekondlikud põhjused 6. Rännete suunad minevikus ja tänapäeval Minevikus: Euroopast Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia
- meetodite ja nende modifikatsioonide (votete) uuring · lihtsustatud tehnilis- majanduslikud arvutused · matemaatiilis- statistilised ehk okonomeetrilised meetodid · eksperthinnangute meetodid · kompleksmeetodid - sobiva meetodi(te) esmane valik 4. PlOgnoosimiseks vajaliku infor.natsiooni kogumine, t60tlemine ja analiitis - aegridade ettevalmistamine (andmete fikseerimine, int"~·-j a ekstrapc' ~erimine) - aegrea komponentide eristamine(trend, tstikliline komponent, sessoonne konlponent, jalUdiige) 5.Prognoosi(de) arvutamine (valjatootamine) - aegridade tasandamine (trendi ja teiste komponentide leidmine) - jaakliikmete analtitis 6. Prognoosi(de) verifitseerimine - prognoositulemuste analtitis - verifitseerimismeetodi(te) valik - prognoosi(de) vea, usaldatavuse ja pohjendatuse hind amine 7. Prognoosi (variandi) valik voi korrigeerimine. Prognooside stintees - prognoosi( de) tapsustamine ehk korrigeerimine - sobivaima prognoosi (variandi) valjavalimine
*)iseloomud Vabatahtlik Sunniviisiline Kaasränne Inimeste enda soovil ja Küüditamine,poliitilinr, usuline Perekondlikel põhjustel ränne. võimalustel ränne surve, loodusõnnetused. *)ajaliselt e.kestvuselt 1) Alaline-asub elama mujale, inimene otsustab elukoha vahetust. 2) Ajutine-õppima asuma,pikem turismireis. 3) Sessoonne-hooajaline ränne,teatud ülesannete täitmiseks,mingil perioodil teha tööd seal. 4) Pendel ränne-töö- ja elukoht paiknevad eraldi piirkondades. *)põhjustelt ränded *majanduslikud põhjused *poliitilised *usulistel *loodusõnnetuste mõjul *perekondlikud *õppimine Migratsiooni tõuke-ja tõmbefaktorid ning barjäärid Peamised rände suunad maailmas (õp lk 49,50) A) enne 20.saj.keskpaika MS B) kaasaegsed ränded. 20saj.lõpp-21.saj.algus Migratsiooni mõjude võrdlus
Noorlindude(broilerite) lihakehas 4-8% rasva, v.a veelinnubroilerid. Nuumatud hanel kuni 40%. Linnurasvas palju küllastamata rasvhappeid. Linnuliha kõrge valgusisaldusega (rinnalihastes kuni 22%). Linnumuna toitaineterikas. Teadmiseks: Munakanal 1 kuuselt tibusulestik – 4 kuuselt juveniilne sulgumine. 25h läheb ühe muna moodustamiseks. Munad säilivad 4 nädalat. Ristandumisel tuleb valida emapooleks see, kes rohkem muneb. Hanedel munevus sessoonne, tavaliselt märtsis, siis sulgumine ja seejärel munemine jätkub. Kana kõrvaklappide järgi saab öelda muna värvuse. Ajuripats toodab: FSH(emastel munasarjas rebu, isastel spermatosoidid), LH(emastel ovulatsioon, isastel testoretsoon). Nisu on hea toit kanadele. Muna on emassugurakk. Standardne kanamuna: ruumala 53,0 cm3, tihedus 1,09 g/cm3, pikem ümbermõõt 15,7 cm, lühem ümbermõõt 13,5 cm, kuju indeks 74, pinnalaotus 68 cm2.
Primaarproduktsioon sõltub raku füsioloogilisest seisundist: nooremad rakud on produktiivsemad kui vananevad rakud. Planktonvetikatel on erinevad elustrateegiad. 6. Vetika liigid Vetikakoosluse kui terviku primaarproduktsioon sõltub üksikute erineva elustrateegiaga populatsioonide vahekorrast. Maailmamere primaarproduktsioon Maailmamere kogu primaarproduktsiooni hinnatakse 25- Joonis 7. Primaarproduktsiooni 30 miljard t C/aastas sessoonne dünaamika Kogu energiast, mis akumuleeritakse fütoplanktoni poolt maailmameres, kasutatakse: · Veekihis 95% · Ookeani põhjas 5% · Setetes 0,2% Suurima osa kogu Maa primaarproduktsioonist annavad ookeanid (24%) ja troopilised vihmametsad (22%) Kokkuvõte: 1. Ookeanide primaarproduktsiooni moodustavad palju erinevatesse ökoloogilistesse ja taksonoomilistesse rühmadesse kuuluvad vetikad. 2. Primaarproduktsiooni käigus toodetakse energiarikkaid orgaanilisi aineid. 3
on valitud ebaõige seose vorm; majandusprotsesside inertsus nn. ülereageerimine andmete teisendamisega kaasnev autokorrelatsioon autokorrelatsioon võib olla tingitud ka jääkliikmete endi sisemisest struktuurist. Autokorrelatsiooni vähendamise või kõrvaldamise võimalused. Aegridades sisalduva autokorrelatsiooni kõrvaldamiseks tuleb eristada aegridades sisalduvaid komponente ning eemaldada neis sisalduv trend ning tsükliline ja sessoonne komponent (aegridade tasandamine). Trendi eemaldamise lihtsama võttena kasutatakse libiseva keskmise meetodi kõrval sageli ka regressioonimudelitesse ajateguri lülitamist. Mudeli ümbervaatamine, uute muutujate sissetoomine, sesoonsust kajastavate muutujate lülitamine mudelisse, mudeli finktsionaalne kuju muutmine 5. Statsionaarse protsessi tingimused; Juhuslik protsess on statsionaarne, kui tema tõenäosuslikud omadused ajas ei muutu. Vastasel
397 retail investor väikeinvestor 398 reward autasu, preemia 399 revoke annulleerima, tagasi võtma 400 rough book mustandite raamat 401 salary teenistuja palk 402 sales call visiit ostja juurde 403 sales promotion müügikampaania 404 sales value läbimüük 405 seasonal peak sessoonne tipp-punkt 406 security väärtpaber 407 servant teenistuja 408 set of goods kaubavalik 409 share capital aktsiakapital 410 shareholder aktsionär 411 shortfall puudujääk 412 short-term loan lühiajaline laen 413 shutdown ettevõtte sulgemine 414 significant expense oluline kulu 415 single market ühisturg 416 slump järsk majanduslangus
Koosluste mitmekesisuslooduses pole homogeenset keskkonda. Isegi näiliselt homogeenne lab katseklaas on heterogeenne, seetõttu, et tal on piirid klaasiseina näol. enamiku, aga võibolla ka kõigi keskonna puhul tuleb rääkida tingimuste või kättesaadavate ressurside gradientidest. Gradient taimekoosluse kasvukoha ehk ökotoobi või mingi koosluse muutlikkuse rida. Gradient võib olla muutuv ajas, ruumis. Kui ajas, siis rütmilised/mitterütmilised muutused (päevarütm, sessoonne tsükkel). Suunatav muutus. Või korrapäratu muutus, nt tulekahjud, rahetormid, taifuunid. üht tüüpi organismi lisamine mingisse kasvupiirkonda muudab selle otsekohe mitmekesisemaks. Ka teiste organismide jaoks. tõdemused1. ühes koosluses elavad liigid erinevad üksteisest mingil viisil, kuigi iga liik sobib sellesse keskkonda, kus ta elab sellepärast, et keskkond ise on heterogeenne. 2
2) Sekundaarne produktsioon (tarbijate biomassi juurdekasv) 3)Koosluse netoproduktsioon (produtsentide biomassi juurdekasv, millest on maha arvatud heterotroofide poolt tarbitud kogus) 4)Vee ökosüsteemide produktsioon *Autohtoonne (kooslustes koha peal toodetud biomass) *Allohtoonne (kooslustesse sisse toodav biomass-surnud orgaaniline aine) 48. Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid? Produktiivsed ökosüsteemid: troopiline vihmamets, troopiline sessoonne mets, parasvöötme igihaljas mets, parasvöötme heitleheline mets, boreaalne mets Vähem produktiivsed: kivi-,liiva- ja jääkõrbed, savann, järv, avaookean 49. Ökosüsteem- funktsionaalne süsteem, mille toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi põhi komponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet
aeg. Eesmärgid: x aegrea eripära lühiiseloomustus (sirge või kõver jne); x aegrida kirjeldavate statistiliste mudelite valik (lineaarne või keerulisem rakendus); x prognoosimine (mudel tuleks viia sellisele kujule, et saaks prognoosida); x protsesside juhtimine. (reaalajas protsessi juhtimine). Etapid: x aegrea graafiline uurimine x aegrea koostiselementide väljaselgitamiste (trend, sessoonne ja tsükliline komponent). Trend iseloomustab aegreana kirjeldatava majandusnäitaja käitumist pikal perioodil. Sesoonsus näitab perioodilisi fluktuatsioone (kindlate ajavahemike järel korduvaid kõrvalekaldeid). Tsüklilisus on seotud majanduse või majandusharu tõusu või mõõnaga. See on pika perioodi fluktuatsioon. Aditiivne: y=T+ S+C+E; Multiplikatiivne: y=T(S·C·F) x jääkliikmete uurimine ja modelleerimine. Tavaliselt on need välismõjud
1. Kiviaeg: a) paleoliitikum- puudub Eestis b) mesoliitikum- 9000 kuni 4900 eKr c) neoliitikum- 4900 kuni 1800 eKr 2. Pronksiaeg- 1800 kuni 500 eKr 3. Rauaaeg- 500eKr kuni 13. sajand pKr Keskmise kiviaja üldiseloomustus vanimad asulakohad koos dateeringuga ja paiknemisega tänases Eestis (Pulli küla ja Kunda Lammasmäe), asustusviis, töö- ja tarberiistad, elatusalad. Vanim teadaolev asula on Pulli asula Pärnu jõe ääres, Sindi lähedal, u 8900 eKr (oli sessoonne). Tuntud on ka Kunda Lammasmägi Kunda linna lähedal, u 8000 eKr. Keskmise kiviaja asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri (asusid jõgede/järvede ääres, liigeldi paadiga, elasid ). Kiviaja inimesed elasid enamasti veekogude ääres ning rannikualadel ja seetõttu liigeldi ka paatidega. Nad elasid püstkodades, mis näitab, et nad ei olnud paikse eluviisiga. Inimeste peamiseks elatusallikaks oli küttimine (põdrad, karud,metssead, hülged), kalapüük ja korilus. Koduloomaks oli koer
kohustuste koondfinants mingi kindla kuupäeva seisuga. IMF-i soovitusel tehakse. TÖÖJÕUD Töötamise motiivid: 1. Tasu 2. Eneseteostus 3. Tunnustus 4. Karjäär 5. Missiooni tunne 6. Harjumus Tööturg- nõudlus(tööandjate huvid), pakkumine(töötajate huvid) Tööpuuduse vormid: · Siirde- / loomulik tööpuudus(ühelt töökohalt teisele liikumine) · Ümberõppest tingitud tööpuudus · Sessoonne tööpuudus · Struktuurne tööpuudus( kui vähendatakse tootmist ja vallandatakse paljud) · Regionaalne(konkreetne piirkond kus ei leita tööd) · Demograafiline tööpuudus(teatud elanikkond) · Hariduspoliitikast tingitud tööpuudus(liiga palju koolitatud ühe eriala inimesi) · Kapitalipuudusest tingitud tööpuudus(arengumaades) · Ametiühingute tegevuse tagajärjel tekkinud tööpuudus · Tsükkliline tööpuudus(Keyns`ilik tööpuudus)
ära. Siis algab anaeroobne lagunemine. Fosforiühendid viiakse vormi PO4-3, mis on omastatav veetaimede poolt. Vohavad vetikad. Fosfori peamised allikad on olmereoveed. Tuleb lisaks org. ainete reoveest ärastada fosfor, lisades alumiiniumsulfaati, raudsulfaati või lupja. Veekaitse põllumajanduses. Reoaineid iseenesest pole olemas, reostuvad vaid valesse kohta sattunud ressursid. Põllumajanduse reostuskoormust on raske määrata, kuna suurelt osalt on ta hajuv ja tal on tugev sessoonne iseloom. Reostavad taimekaitsevahendid, väetised ja toitelemendid. Ammooniumlämmastikku eraldub õhku, jõgedesse, järvredesse, põhjavette. (NH3 lendub virtsahoidlatest, sõnnikuhunnikutest). Ammooniumlämmastik reostab pinnavett, nitraatlämmastik ka põhjavett ja sügavamale. Mitte üle väetada! Väetisebilanss. Täpselt niipalju tuleks väetada, kui palju taimesaakidega põllult ära kantakse, samas liiga vähene väetamine kurnab mulde ning mulde huumus taastub väga pikka aega. Taime
- nooremiste üleskasvatamine kuni esmakordse tulemusliku tiinestumiseni, - põrsaste võõrutusest kuni järgmise tiinestumiseni (nn. vaba periood), - viimasest põrsaste võõrutusest kuni emise praakimiseni. Eesmärk on emise mitteproduktiivsete perioodide lühendamine miinimumini ehk emiste in- tensiivne kasutamine. 9. Emiste poegimine (hooajaline, aastaringne, vool ja voorpoegimine). · Seakasvatuses eristatakse järgmisi poegimisviise: 1. hooajaline ehk sessoonne poegimine; 2. aastaringne ehk emiste üksikpoegimine; 3. voorpoegimine; 4. voolpoegimine. Hooajalisel poegimisel on sobivamaks poegimisajaks talve lõpp ja varakevad. Selle perioodil sündinud põrsaste kasvu- ja nuumaper-iood jääb suvele ja sügisele. Hooajaline poegimine leiab enam kasutust väiksemates ning halvemate söötmis- ja pidamistingimustega farmides. Aastaringne emiste üksikpoegimine toimub ilmastiku-mõjusid välistavate kapitaalsete
ei talu. Keskkonna ruumiline heterogeensus Mida muutlikum keskkond, seda rohkem liike seda asustab. Vees (homogeenne) kõikidel ühesugused tingimused, põõsal (heterogeenne) võimalusi palju. Küürselg-kõverad liikide arv on suurim keskmise ja madala produktiivsuse juures. (Produktiivsust mõõdetakse biomassiga) 36. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; Sessoonses kliimas ka elu sessoonne. Nt talvel eestis vähem linde kui suvel. Van der Maareli karuselli mudel mõne aastaste kõikumistega taimeliik tuleb ja siis jälle läheb. 37. Liigilise mitmekesisuse muutused koosluste suktsessiooni käigus (primaarne ja sekundaarne suktsessioon; konspekt); Primaarne suktsessioon kestab mõnisada kuni mõnituhat aastat. Alustatakse tühja koha pealt. Sekundaarne suktsessioon kõik sõltub objektist. Nt parasvöötme mets peale raiet ca 10
nõudlus,ja- keskmine juhtaeg, ja - juhtaja standarthälve vältida või vähendada, kanda risk kellegi üle (nt kindlustus, alltöövõtja, pank), graafiline uurimine; * aegrea koostiselementide väljaselgitamine (trend, sessoonne ja 7)Tõenäosusmudel, mis arvestab nõudluse ja tarneaja muutumist. mõnikord tuleb riskiga lihtsalt arvestada. Otsustamine määramatuse olukorras tsükliline komponent); * jääklikmete uurimine ja modelleerimine; * prognoosimine; *
- nooremiste üleskasvatamine kuni esmakordse tulemusliku tiinestumiseni, - põrsaste võõrutusest kuni järgmise tiinestumiseni (nn. vaba periood), - viimasest põrsaste võõrutusest kuni emise praakimiseni. Eesmärk on emise mitteproduktiivsete perioodide lühendamine miinimumini ehk emiste intensiivne kasutamine. 9. Emiste poegimine (hooajaline, aastaringne, vool – ja voorpoegimine). • Seakasvatuses eristatakse järgmisi poegimisviise: 1. hooajaline ehk sessoonne poegimine; 2. aastaringne ehk emiste üksikpoegimine; 3. voorpoegimine; 4. voolpoegimine. Hooajalisel poegimisel on sobivamaks poegimisajaks talve lõpp ja varakevad. Selle perioodil sündinud põrsaste kasvu- ja nuumaper-iood jääb suvele ja sügisele. Hooajaline poegimine leiab enam kasutust väiksemates ning halvemate söötmis- ja pidamistingimustega farmides. Aastaringne emiste üksikpoegimine toimub ilmastiku-mõjusid välistavate kapitaalsete sigalate olemasolul
alustamiseks (ehitamiseks, vee erikasutuseks, - tegevuse ajalises teostamises vee ja õhu kvaliteedile, kliimale, kaitstavatele avaldamiseks saata ka tegevusloa andmise või (sessoonne, ööpaeva jne). kaevandamiseks, välisõhu saasteks jne.). loodusobjektidele, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku andmata jätmise otsuse ning tegevusloa eelnõud, peab Otsusetegija: otsustaja on tegevusloa väljaandja Iga alternatiiv tuleb põhjalikult lahtikirjutada ja selle
Potentsiaalsed alternatiivid võivad leiduda järgmistele tegevuse lahendusskeemidele staadiumitele ja etappidele: - asukoht või trass; - suurus ja mõõted; - majandamisstsenaariumites; - ehitamise tehnoloogias; - opereerimises (näiteks sadamate puhul) - tegevuse lõpetamises (näiteks mingi rajatise lammutamises); - tegevuse ajalises teostamises (sessoonne, ööpaeva jne). Iga alternatiiv tuleb põhjalikult lahtikirjutada ja selle rakendamisvõimalused põhjendatud. Tehnoloogiliselt ja ka majanduslikult ebareaalseid alternatiive pole mõtet käsitleda. See eeldab eksperdilt vaadeldava tegevuse tehnoloogia ja ka majanduslike näitajate põhjalikku tundmist. IIIB: alternatiivide võrdlemine Tavaliselt koostatakse alternatiivide võrdlustabel (maatriks), kus on an toodud teatud arv võrdluskriteeriumeid ja toimub nn. formaalne hindamine
Leida keskmine põhivarade maksumus antud kvartalil. VASTUSED 12-2 40. 12-3 0,89 milj kr. 12-4 5,785 milj kr. 12.3 Aegridade kompleksanalüüs Aegridade kompleksanalüüsi korral jaotatakse ajas muutuva suuruse muutumine mitmeks komponendiks. Süstemaatiliselt muutuvad komponendid: o Trend Ti on suuruse väärtuses pikema aja jooksul ilmnev tendents. o Sessoonne komponent Si väljendab seaduspäraseid, perioodilisi muutusi trendi ümbruses, periood on tavaliselt aasta või lühem. Näiteks poe käive, väärtpaberibörsi käive on erinevatel nädalapäevadel erinev, kekmine raalpalk on tavaliselt suurem juunis ja detsembris jms. o Tsükliline komponent Ci väljendab aastast pikema perioodiga toimuvad perioodilisi muutusi trendi ümbruses.
o meetodite ja nende modifikatsioonide uuring y lihtsustatud tehnilis-majanduslikud arvutused y matemaatilis-statistilised ehk ökonomeetrilised meetodid y eksperthinnangute meetodid y kompleksmeetodid o sobiva meetodi esmane valik 4. Prognoosimiseks vajaliku informatsiooni kogumine, töötlemine ja analüüs o aegridade ettevalmistamine o aegrea komponentide eristamine (trend, tsükliline komponent, sessoonne komponent, jääkliige) 5. Prognoosi arvutamine o aegridade tasandamine (trendi ja teiste komponentide leidmine o jääkliikmete analüüs 6. Prognoosi verifitseerimine o prognoositulemuste analüüs o verifitseerimismeetodite valik o prognooside vea, usaldatavuse ja põhjendatuse hindamine 7. Prognoosi valik või korrigeerimine. Prognooside süntees o prognoosi täpsustamine ehk korrigeerimine o sobivaima prognoosi väljavalimine o prognooside ühendamine.
o meetodite ja nende modifikatsioonide uuring y lihtsustatud tehnilis-majanduslikud arvutused y matemaatilis-statistilised ehk ökonomeetrilised meetodid y eksperthinnangute meetodid y kompleksmeetodid o sobiva meetodi esmane valik 4. Prognoosimiseks vajaliku informatsiooni kogumine, töötlemine ja analüüs o aegridade ettevalmistamine o aegrea komponentide eristamine (trend, tsükliline komponent, sessoonne komponent, jääkliige) 5. Prognoosi arvutamine o aegridade tasandamine (trendi ja teiste komponentide leidmine o jääkliikmete analüüs 6. Prognoosi verifitseerimine o prognoositulemuste analüüs o verifitseerimismeetodite valik o prognooside vea, usaldatavuse ja põhjendatuse hindamine 7. Prognoosi valik või korrigeerimine. Prognooside süntees o prognoosi täpsustamine ehk korrigeerimine o sobivaima prognoosi väljavalimine o prognooside ühendamine.
Burgus, portus, vicus keskaegse linna varajased arenguetapid. Ehk kindlustamata asula, asula mõne kindlustuse lähedal või värava ees (portus). Viik on sadamakoht germaani keeles, viikingite retked u 9. - 10. sajandil (rüüvimine & kauplemine). Aolinn on varajane linn; asula, mis pole küla, omab rohkem funktsioone ent mastaap jääb õigele linnale alla. Keskaja II poolel tähendab linnaks olemine spetsiifilist õiguslikku taotlust. Linn kui vahetuskoht nõuab turuplatsi (püsiv või sessoonne). Et turg saaks toimida, peab valitsema turul tururahu. Eriõigustega inimesi ühendab seal tutuõigus, kohalik valitseja peab selle maksma panema. Valitseja sai vastutasuks tolle ja makse. Põhja Euroopas olid suuremad varased linnad Birka, Heitabourg. 9. - 10. saj jäetakse maha, tekivad uued nagu Sigtuna. Suur osa linnadest on tekkinud valitseja residentsi juurde või turuplatsi lähedusse asunud elanike tõttu, kolivad juurde need, keda on vaja asula toimimiseks nt käsitöölised
annaabi.ee 
