Eesti ajaloo küsimused (0)

Q: Mis oli tollelajal väga oluline MIKS?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti ajaloo küsimused

Q: Kuidas nad tekkisid kes seal elasid ja millega tegelesid?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti ajaloo küsimused

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis oli tollelajal väga oluline MIKS?
Kuidas nad tekkisid kes seal elasid ja millega tegelesid?

Inimese kui liigi kujunemine. Esimesed inimasustuse jäljed Eesti aladel. Eesti muinasaja periodiseerimine.
Inimene kujunes esiajal ehk muinasajal. Australopiteekused kujunesid 4,2 mln a tagasi. Nad võtsid kasutusele tööriistad 2,6mln a tagasi, samuti võtsid nad kasutusele kirja. Eestis olid nad kuni 13.sajandi ristisõdadeni. Tuli bipedaalsus ehk inimene hakkas kõndima jalgadel ja neil arenesid käed . 1,8 mln a tagasi hakati valmistama tööriistu näiteks pihukirveid. Võeti kasutusele ka tuli, homo erectuse( sirgelt kõndivad) poolt umbes 2mln a tagasi .
Neandertaalane ehk enne inimese liigi tekkimist elav liik(tal oli suurem kehaehitus kui praegusel inimesel, ta oli jässakam, lihastes, väiksema ajukasutusega, suurema pea, silmakoobaste ja lõualuudega) Ilmub 250 000 aastat tagasi, ta on lihaseline ja jässakas. Neil oli kombeks matta surnuid. Surnukehadest leiame religiooni(usu) ilminguid ja, et nad hoolitsesid haigete eest. Mingil määral oli neil kõneoskus. Elasid koobastes ja mammutiluudest onnides. Esialgse ettekujutluse järgi olid nad primitiivsed (lihtsad, algelised)ja kohmakad. 28 000 a tagasi suri välja. Nad küttisid omale toidu.
Nüüdisinimene(homo sapiens-tark inimene) ilmub Aafrikas 200 000 a tagasi. Nad olid ülimalt kohanemisvõimelised ja oskasid juba tuld süüdata. Neil olid uued tööriistad näiteks vibu ja nool . Koduloomaks oli koer. Ühiskonna kihistumisest on märke matustepaikadest, osad laste surnukehad olid rikkalikult kaunistatud, osad aga mitte. Nüüdisinimese ajal tekkis kunst .
Esimesteks kuntsiilminguteks oli tollel ajal niinimetatud Veenuse-kujud(paks rinnakas naine), olid ka koopamaalingud . Koopamaalingud: 30 000 a tagasi Prantsusmaal, 15 000 a tagasi Prantsusmaal, 15 000 a tagasi Hispaanias. Mis tähendas, et inimestel oli abstraktne mõtlemine ja suurema kujutluse tunnus.
Eesti asutuse algus
Paleoliitikumis asutus puudub või on jää hävitanud jäljed. 9600 eKr toimus nn Billingeni katastroof, siis Läänemere veetase langes umbes 25m võrra. Siis sai eesti vee alt vabaks. Esimene teadaolev asula eestis oli Pärnu jõe kaldal oli Pulli asula, see tekkis umbes 8700 eKr, mis hiljem kattus liivaga , nende koduloomaks oli koer. Tollel ajal oli püügimajanduslik ajajärk ehk inimesed küttisid, püüdsid kala ja tegelesid korilusega(korjati juurikaid, seeni ja marju jms, loodusest toidu korjamine )

Mesoliitikumi ja neoliitikumi inimesed Eesti aladel. Kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuur.
Mesoliitikum(keskmine kiviaeg )- asutus oli sellel ajal Kundas Kunda Lammasmäel(see on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht ), seepärast sai ka terve periood nime Kunda kultuur. Asutus oli umbes 8700-4950 eKr siseveekogude ääres, mesoliitikumi teisel poolel asustati aga rannik . Veekogude ääres elati, sest seal oli hea kalastada ja vett joovaid loomi küttida. Saakloomadeks olid kobras ja põder hiljem olid ka tarvas ja metssiga . Esimesed kunstiilmingud olid keskmisel kiviajal. Eestis olid nendeks sarvest kujud.
Neoliitikum (noor kiviaeg)- olid esimesed savinõud umbes 5000 a eKr. Narva kultuuri ajajärk umbes kuni 4000 eKr. Kammkeraamika umbes 4000a eKr(esemetel olid jäljed nagu oleks kammiga tõmmatud), kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud.. Siis hakati surnuid matma elamute põranda all(seda tehti selleks et surnu headus jääks elamusse), hauapanusteks olid ehted ja tööriistad. Seos soomeugrilastega, sest kammkeraamika esindajad olid soomeugrilased . Võibolla kasvatati Eestis kaera, sest kaeraõietolm leiti 4000 a eKr.
Neoliitiline Tamula asustatud umbes 4000-2000 eKr. Tamulat kasutati nii elamiseks kui matmiseks . Leitud nikerdatud õllekonkse, mis on tehtud luust . Seal oli ohtralt merevaiku, mis oli tollelajal väga oluline. MIKS??
Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur oli umbes 3000 a eKr(nagu nööriga vajutatud jäljed olid). Lihvitud silmaaukudega paadikujulised kirved . Tegeleti karjakasvatusega ja maaviljelusega alepõllundus(maa väetamine seal kasvanud puude ja võsa tuhaga), Elukohad on nüüd ka sisemaal . Matused olid asulast väljas, sest arvati et surnud kummitavad.

Pronksiaeg Eesti aladel.
Pronksiaja algus, algas mesopotaamias/egiptuses umbes 3000 eKr. Eestis algas pronksiaeg 1800 eKr. Eestis oli vanem pronksiaeg ja noorem. Vanem oli 1800-1100eKr ja noorem 1100-500eKr. Vanemast pronksiajast on vähe leide , sest siis oli üleminekuaeg. Leitud on odaots , sirp, 14kirvest. Pronks on vase ja tina sulam .
Vanem pronksiaeg. Vähe pronksasju, need olid pigem uhkustamiseks. Need olid kindlasti paremad kui kivist asjad(seda katsetati).
Noorem pronksiaeg tõi kaasa Põhja- ja Lääne-Eestis ülemineku viljelusmajandusele. Sisemaal takistas sellist muutust vähe viljakas mullastik . Eesti oli jagunenud kaheks religiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Vanimad säilinud põllud on Saha - Lool . Siis olid kindlustatud asulad(need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse) kindlustusena püstitati selle ümber üksnes paekivist tara või palkidest kaitsesein, SUUREM OSA ELAS IKKAGI ILMSELT AVALIKES ASULATES; pronksisulatuskeskused, seal elasid pealikud (kuningad). Kasvatati otra ja nisu, kasvatati lambaid , kitsi, veiseid. Elati üksiktaludes. Sise-Eesti oli hõredamalt asustatud.
Matusekombed .. Nooremal pronksiajal olid kivikirstkalmed(ümmmarguneringi ümber või ümmarguse ringi sees ristkülikuline kirst , kus oli surnu), olid ka mõned laevkalmed , mille äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põlenud surnute jäänused. Hiljem ilmuvad tarandkalmed(lihtsalt ristküliku sees surnu, kividest ristküliku).

Omaaegsed monumendid ja positsiooni näitajad

Lohukivid olid levinud kivikirstkalmete piirkonnas. Ilmselt kasutati rituaalides, pidi tooma viljakusõnne. Üle eesti oli umbes 1750 kivi. Neid seostati viljakusmaagiga. Naisjumalus Taevavaatlus.

Rauaaeg ja rauasulatus Eesti aladel. Eesti kontaktid naaberalade ja -rahvastega, Vana-Vene riik. Kindlustatud tugipunktid.
Eelrooma-rauaaeg. Rauaasulatuse algus umbes 1300 ekr, aga eesti aladel alles umbes 500eKr. Eestis kestis eelrooma rauaaeg 500eKr kuni 50pKr. Raud oli väärismetalliga võrreldav haruldus . Kohaliku rauatootmise algus algas meie ajaarvamise alguses. Eestis oli nii palju rauda tänu soomaagile(soost urgitseti, ning sellest sai rauda). Tekksisid väiksed metalli tööstused, kus rauda töödeldi ja toodeti.
Esimesel aastatuhandel pärast kristust kasutati maaharimiseks peamiselt kaheväljasüsteemi.
Rooma rauaaeg kestis 50pKr-450pKr. Eestis olid Rooma impeeriumi tugevad mõjud . Eestist on leitud sadakond Rooma münti ning muid esemeid ning ka kirjalikud allikad räägivad et meie ja skandinaavlaste vaheline kontaks oli olemas. Elanike suhtlusringkond kandub lõunasse. Asutus laieneb sisemaale, kasutusele võetakse paremad tööriistad paksemate muldade jaoks. Hakati kasvatama rukist, varem oli oder ja nisu. Surnud maeti endiselt tarrandkalmetesse.
Keskmine rauaaeg oli rahvastikurännuaeg, ehk eelviikingiaeg. Noorem rauaaeg oli viikingiaeg ja hilisrauaaeg.
Rahvasterännuaeg toimus Euroopas, rooma impeerium käis alla, odoaker võttis võimu üle. Võimalik rahvastiku või kliimakatastroof.
Eelviikingiaeg, siis hakkas kujunema külaühiskond. Mõis oli pealikutalu, kasutati kaheväljasüsteemi, põllud olid eraomanduses, konksander vs harkader(parem), mets, karja- ja heinamaad ühised. Ühiskonnas oli kihistumine , linnused kui märk ühiskondlikust ebavõrsusest.
Eesti kontaktid naabritega. Viikingide(skandinaavlaste) retked eestisse, Eesti asukoht viikingite kaubateel, Vana-Vene riigi kujunemine. Jaroslav Tark oli Kiievi suurvürst, kõige võimsam). Rajab Jurjevi.
Kindlustatud tugipunktid???

Eestlaste eluolu muinasaja lõpul. Territooriumi jaotus väiksemateks üksusteks.
Väikseimad halduüksused olid külad, mis eksisteerisid juba rauaajal. Selles suurem üksus oli kihelkond . Arvatakse, et kihelkonnad moodustati kas kokkuleppeliselt või oli pantvangide loovutamise kohustus (viikingite poolt peale surutud), mis liitis külad kihelkondadesse. Kihelkondadest moodustusid maakonnad, mis olid sõjalis-poliitilised ühendused. Igal maakonnal oli oma malev (muinasaegne sõjavägi).
       Naised ja mehed olid muinasajal võrdväärsed. Seda võib järeldada leitud naisematusest. Naisele oli hauapanusteks pandud samad esemed, mis meestelegi. EI eksisteerinud mitmenaisepidamist. Selles on kaheldud Henriku Liivimaa kroonika valesti tõlgendamise pärast. Mitmenaisepidamisel on naistel ühiskonnas madal positsioon.
       Muinasusundis tajuti, et meie ümber on pühad asjad. Eksisteeris polüteism, mis tähendab, et ususti paljusid asju. Lisaks füüsilisele kehale eksisteeris ka vägi, mis leidus kasvatates asjades. Arvati, et nõiad suudavad väge juhtida/suunata. Lisaks väele oli olemas ka hing, mis hoidis keha elus. Peale surma lahkunud põletati, sest arvati, et nii vabastatakse hing kehast. Muinasaegsetest jumalatest on teada vaid Taara. Kristlus oli levinud Eestisse juba arvatavasti enne ristisõdu. On leitud ristikujulisi ehteid , kuid need võivad tähendada ka midagi muud. On märgata muutusi matusekombestikus.

Eeldused Liivimaa ristisõjaks ja esimeste kristlaste siia jõudmine. Tegurid, mis soosisid Eesti ala vallutamist.
Liivimaa ristisõda kestis 1208-1227.
Eeldusi Liivimaa ristisõjaks oli mitmeid - Läänemere lõunakalda vallutamine , mille tõttu sai suunata tähelepanu Läänemere idakaldale, Lübecki linna rajamine ning siinsete inimeste piraatlus Taani ja Rootsi vetes ja samuti Saksa kaupmeeste röövimine maismaal (millest saigi ettekääne rünnata Ugandit). Esimesena jõudis meie aladele 1070 Hiltinus ( munk , kes määrati läänemererahvastele piiskopiks), kuid ta ei saavutanud kahe aastaga enda eesmärke, nii et ta suundus tagasi. Järgmisena tuli meie aladele 1167 Fulco, kes oli Prantsusmaa munk, kes määrati läänemererahvaste piiskopiks. Rooma paavst määras talle abiliseks eestlasest munga Nicolause. 1186 tuli Liivimaa aladele piiskop Meinhard . Tema järel oli piiskop Berthold ( 1196 -1198). 1199 sai piiskopiks Albert, kes rajas 1201 Riia linna ja 1202 Mõõgavendade ordu.
Eesti alade vallutamist soosinud tegurid. Eesti aladel puudus ühtne riik ehk kaitse polnud tugev. Sõjarelvastus oli ristisõdijatel parem (tolleaegne soomustatud rüütel koos hobusega võrdus tänapäevase tangiga). Ristiusule olid allutatud juba liivlased ja lätlased, kes aitasid ristisõdijaid.

Liivimaa ristisõja põhisündmused Eestis. Põhilised juhid ja nende tegevus, lahingud ning nende tagajärjed
1208 tungisid ristisõdijad Ugandisse (ettekäändeks, et eestlased röövisid Saksa kaupmehi). 1210 toimub Ümera lahing, kus sakslasi on ainult 20, enamuse moodustavad ühinenud lätlased ja latgalid . Sakslased said lüüa, kuid vaatamata nende vähesele arvule oli see eestlastele suur võit, sest tolleaegne rüütel oli nagu tänapäeva tank . 1212 sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. 1215 tegid orduväed sõjaretke Ugandisse ja piirasid Lembitu linnust. Eestlaste poolt taheti anda Riia linnale löök, mis nurjus. 21.09.1217 - Madisepäeva lahing, mille kaotavad eestased ning milles surevad Kaupo ja Lembitu. 1219 maabusid Tallinnas Taani väed, kes võitluse käigus olid alistumas, kuid siis langes taevast alla taanlaste lipp (Dannebrog) ning Taani võitis. Võimuvõitlus Taani ja Riia vahel. 1220 üritab Rootsi Lihulat vallutada, kuid ebaõnnestub. 1222 üritab Taani vallutada Saaremaad, kuid see ebaõnnestub. 1223 üldine ülestõus. 1224 Tartu vallutamine - arvatav Eesti-Vene koostöö. 1227 vallutatakse Riia poolt Muhu ja Saaremaa, et jõuda ette Taanist .

Uus riiklik korraldus vallutatud Vana-Liivimaal. Kes olid maaisandateks ja millised olid nendevahelised suhted. Milliseid muutusi tõi vallutus kaasa vallutatutele. Jüriöö ülestõus. Vasallid ja nende õiguste laienemine.
Uus haldusjaotus - varasemate muinasmaakondade asemel luuakse piiskopkonnad. Välja kujunevad Liivimaa välispiirid. Piiskopkondade valitsejateks olid piiskopid. Saksa ordu vs. piiskopid. Piiskopid arvavad , et ordumeister peab neile alluma , kuid ordu arvab , et piiskoppide ilmalik võim peab olema piiratud. Talurahval säilib nende vabadus. Kuid neile pannakse peale uued koormised ( hinnus ja kümnis). Samuti on neil sõjaväekohustus oma maaisanda väes.
Jüriöö ülestõus. 23.04.1343. Toimus Harju-ja Läänemaal, mitte terves Eestis. Ordu aitab Taanit, kuna viimane ei suuda ise rahutusi maha suruda. 04.05.1343 on Paide konflikt, mille käigus tapetakse neli Eesti kuningat. 14.04.1343 - Tallinnas lahing, mille võidavad ordu väed. Saaremaa rahustamine toimub veel 1344-1345. Tagajärjed - Taani annab Põhja-Eesti ordule, kuna ei suuda seda ise kontrollida enam ; eestlaste aktiivsuse kadu ; saarlastele kästakse karistuseks ehitada Maasilinn.
Oli kahte sorti vasalle: ühed olid need kes rajasid mõisa talupoegade keskele ja teised olid need kes käisid korra aasras raha talupoegadelt kogumas.
Esimesi oli rohkem. Siis hakati talupoegi orjastama ja talupoegade liikumisvabadus kaob. Talupojad hakkavad mõisas tööl käima, teokohustuse eest palka ei saanud. Viljalt pidi maksma kümnist nt ühe neljandiku annad ära: ise saad 1000kg annad 250kg ära.
15.sajandil tuli sunnismaisus ehk talupoeg ei võinud ilma mõisniku loata ära minna. Linnadele see aga ei meeldinud, sest siis oli linnas vähem inimesi ja elanike arv ei saanud kasvada. Kui talupoeg põgenes ja suutis aasta aega peidus olla siis ta võis linna jääda.
Haagikohtunikud otsisid talupoegi.
Vakusepidu oli ka seal koguti maksud kokku ja toimus korra aastas, see oli kohustuslik, ka seal osalemine oli kohustuslik. Teede ääres oli arvukalt kõrtse ja veskeid et seal saaks ööbida.
Ühiskond hakkas jagunema alamklassiks ja ülemklassiks(sakslased ja eestlased).

Linnad Vana-Liivimaal. Kuidas nad tekkisid, kes seal elasid ja millega tegelesid? Gildide ja tsunftide tegevus.
Vana-Liivimaa linna tähtsamad osad: väravad, linnamüür, tor n, raekoda , turuplats ja kirik .
Lübecki linnaõigus kehtis Tallinnas, Narvas, Rakveres.
Riia õigus kehtis Tartus, Viljandis , Paides, Uus Pärnus .
Piiskopi õigus kehtis Vana Pärnus ja Haapsalus .
Hansalinnad: Tallinn, Tartu, Uus Pärnu ja Viljandi.
Linnad Vana-Liivimaal tekkisid
Linnas olid inimesed vabamad (talupojad peitsid end sinna). Linnad saavad linnaõiguse maaisandalt, millega on linnal kohustused maaisanda ees. Lübecki linnaõigus on Põhja-Eesti linnades ja Riia linnaõigus on Lõuna-Eesti linnades + Haapsalu ja Uus-Pärnu. Linnades oli suur roll kutsealastel gruppidel ( tsunftid ja gildid ). Linna juhtis raad ehk magistraat . See polnud palgaga tasustatav töö, seda pidasid kaupmehed . Iga poole aasta tagant vahetati kohti. Raad teostas nii seadusandlikku-, täidesaatvat- kui kohtuvõimu. Linnades räägiti alamsaksa keelt, lihttöölised rääkisid eesti keelt. Rahvus oli kui ühiskonnakihi määraja. Sakslased tegelesid auväärt ametitega ning mittesakslased madalamate ametitega. Kui muutus isiku ühiskondlik staatus, muutus ka tema rahvus.
Gildid olid kaupmeeste ja käsitööliste ühingud. Gildid ühendasid liikmete huvid, seltsielu ja nad toetasid oma liikmeid. Suurgildi kuulusid kaugkaupmehed, kes olid ka kõige edukamad inimesed. Mustpeade vennaskonda kuulusid vallalised kaupmehed ja sellid. Kui nad abiellusid, läksid nad Suurgildi. Väikegildi oli käsitööliste oraginsatsioon. Käsitöölised kuulusid tsunfti. See eksisteeris, et tagada kvaliteetne väljaõpe, et turule ei tuleks liialt meistreid, et oleks olemas kvaliteedi ja hinna kontroll. 15.-16. sajandil oli tsunftisundus ehk kui tsunfti ei kuulunud, ei tohtinud oma kaupa turul müüa. Meistriks saamiseks tuli läbida pikk väljaõpe ning lõpuks läbida meistritöö. Samuti tuli näidata, et sa oled rahakas ehk tuli korraldada teistele pidu.

Maarahva jagunemine erinevateks kihtideks. Rahvaarvu muutus ja seda mõjutanud tegurid. Talurahva õigusliku olukorra muutus ja seda mõjutanud tegurid. Talupoegade põhilised tegevusvaldkonnad ja nende usuelu tunnusjooned. Mõisamajandus.
Talurahvas jagunes kuueks suuremaks grupiks. Esiteks, adratalupojad, keda oli suurim hulk ning kes maksid isandale või tegid tööd tema heaks. Adratalupoegade hulka kuulusid ka üksjalad, kes olid majanduslikult viletsamal järjel, sest olid nt just uue talu loonud. Nad olid maksudest suuremal määral vabastatud. Teiseks, maavabad , kes olid maaisanda vasallid ning pidid ainult osalema oma isanda sõjaväes, rohkem kohustusi neil polnud. Kolmandaks , vabatalupojad, kes maksid isandale ja olid seetõttu koormistest vabad. Neljandaks, vabadikud, kellelt ei nõutud teotööd, sest nende maavaldus oli väga väike. Viiendaks, sulased ja teenijad . Kuuendaks, träälid ehk orjad , kelleks võis saada sõjakäigult kaasa võetud vang või karistuseks, kuid sel juhul max 10 aastaks. Rahvastik kasvas (150000-200000), kuid üpris vähe. Põhjusteks nälg , katkud, sõjad, jne. Paikne asustus levib rannikule ( Hiiumaa ). Puudus saksa immigratsioon talupoegade seas, seetõttu jäi püsima eesti kultuur. Mõis oli maaisanda/vasalli elamu,mida hoidis üleval talupoegade töö ja maksude kogumine. 15. sajandil kehtestatakse sunnismaisus, mille vastu linnad tõrkuvad, sest sealne loomulik iive on negatiivne. Kui talupoeg jookseb ära maaisanda juurest, tuleb ta tagasi tuua.

Vaimuelu Vana-Liivimaal. Kirikliku organisatsiooni ülesehitus. Mungaordude ja piiskoppide tegevus. Nende seotus kooliharidusega. Usulised kombed. Reformatsioon .
Kiriklik korraldus jagunes piiskoppide ja toomkapiitlite vahel. Piiskop oli teatud ala nn järelevaataja ja toomkapiitel oli tema abi. 13. sajandi lõpuks oli välja kujunenud kirikukihelkondade võrgustik. Igal muinasmaakonnal oli oma keskne kirik ( suuremates linnades mitu kirikut). Eestis oli kolm toomkirikut - Tallinnas, Tartus ja Haapsalus. Toomkoolides pakuti haridust neile, kellest pidid kunagi vaimulikud saama. Tallinnas oli konflikt dominiiklastega selle üle, kes võib õpetada. Lõpuks said ka dominiiklaste õigused. Siiski levis haridus ka teistesse ühiskonnakihtidesse. Õpetati ladina keelt, teoloogiat, filosoofiat ja muusikat. Järjest rohkem hakati haridust andma ka ilmalikele. Õpetati seitset vabat kunsti. Triivium (grammatika, loogika ja retoorika) ning kvadriivium (aritmeetika, astronoomia, muusika ja geomeetria). Kõrgeimat haridust pakkus toomkool või ülikool. Talupoegadele eraldi koole polnud, sest seda polnud vaja. Eestis tegutsesid ka munga-ja nunnaordud. Tsistertslased paiknesid Kärknas ja Padises (olid paiksed ). Nad eeldasid, et inimesed on haritud. Dominiiklased olid liikuv ordu, kelle ideaaliks oli vaesus ja omandipuudumine. Paiknesid Tallinnas ja Tartus. Frantsisklased leivisid Liivimaal 15. sajandi lõpul. Paiknesid Rakveres, Tartus ja Viljandis. Liivimaal oli ka naisklooster - Pirita klooster . Seal elasid koos mugad ja nunnad, kuigi nad ei puutunud üksteisega kokku. Nad pidasid jumalateenistust ka lihtrahvale. Maarahvas seas levis sünkretism ehk erinevad usundid, õpetused ja maailmavaated segunesid. Samuti levis külakatoliiklus ning paganlikud kombed jätkusid. Reformatsiooni viis läbi Martin Luther, kes naelutas 1517 aastal kiriku uksele 95 teesi selle kohta, milles väideti, mis on katoliikluses valesti. Ta astus indulgentside müümise vastu. Indulgentsid on patupuhastuskirjad. Tema arvates on õndsaks võimalik saada vaid läbi pühakirja. Liivimaale levis reformatsioon 1521. Toimub pildirüüste vihase rahvamassi poolt, sest siinsed jutlustajad levitasid luterlikku maailmavaadet , mille järgi on pühad pildid jms väärtusetu, sest seda pole piiblis kirjas. Talupoegadeni reformatsioon ei ulatunud. Simon Wanradt ja Johann Koell , kes olid protestantlikud jutlustajad, kirjutasid katekismuse 1535, millest on säilinud vaid 11 lk.

Olukord Läänemere ruumis Liivi sõja eel. Millised riigid tugevnesid ja millised nõrgenesid. Gustav Vasa ja Ivan Julma ambitsioonid. Liivi sõja käik, põhilised sündmused ja sõja tagajärjed.
Tugevnema hakkas Rootsi kuningavõim, valitsejaks Gustav Vasa. Ta moderniseeris riiki ning murdis aadlike võimu, seetõttu riik oli ühtsem. Ta viis Rootsis läbi reformatsiooni ning kaasajastas armeed , mistõttu muutus kohustuslikuks ajateenistus ning paranes sõjalaevastik (võimuvõitlus Taaniga). Moskva suurvürstiriik hakkas tugevnema. Ivan Julm saab esimeseks Venemaa tsaariks. Ta oli lapsepõlves palju vägivalda pealt näinud, seetõttu arvaski, et see on ainuõige viis valitseda. 1502 toimus Smolino lahing (Liivimaa vs Moskva), sest liivimaalased sõlmisid liidu Leeduga Moskva suurvürstiriigi vastu. Vaherahu sõlmiti 1503-1558. Tingimuseks keeld sõlmida sõjalist liitu Poola-Leeduga. Kuid 1557 liit siiski sõlmiti. 1558 tungivad vene väed Liivimaale, ettekäändeks Tartu maksu ehk meemaksu mitte maksmine . 1558 suvel alistub Tartu, sest tatarlased olid seda rüüstanud juba talvel. Tartu püsis Vene võimu all 25a. Järgmisena müüakse Saare-Lääne piiskopkond Taanile . Tallinn, Harju-Viru ja Järva vannuvad truudust Rootsile 1561, millega on ka vana riiklik süsteem lagunenud. 1576 tõrjub Stefan Batory (Poola kuningas) venelased Lõuna-Eesti aladelt välja. 1582 sõlmitakse Jam Zapolski vaherahu Poolaga ning 1583 Pljussa vaherahu Rootsiga. Põhja- ja Lääne-Eesti jäi Rootsile, Liivimaa jäi Poolale, Saaremaa jäi Taani koosseisu.

Eesti ala kolme kuninga valduses. Vastureformatsioon ja jesuiidid . Poola ja Rootsi omavaheline konflikt ning Eesti ala lõplik Rootsi koosseisu minek. Sõdade mõju talurahvale ja siinsele aadlile.
Jesuiitide ordu loodi 1540. aastal. Nende ülesandeks oli inimesi tagasi katoliku usku pöörata. Nad lõid Tartus kooli, et õpetada õigeid usuarusaamu; tõlkide seminari , et õpetada eesti keelt ja eestikeelsed trükised, et nende õpetus jõuaks ka talupoegadeni. Koolis oli rõhk omavahelisel võistlusel. Jesuiidid lõid Vilniuses ülikooli 1579. 1625 Tartu vallutamisega on katoliku aja lõpp Eestis. 1600 kui eelmine valitseja oli troonilt kukutatud, vallutas Rootsi peaaegu kogu Eesti ala, kuid Poola andis vastulöögi ja vallutas Lõuna-Eesti tagasi. 1610 . aastal sõlmiti vaherahu. 1617. aastal ründas Rootsi uuesti, seekord valitsejaks Gustav II Adolf. 1625 vallutati Tartu ning 1629 sõlmiti Altmargi vaherahu. Taani kuningas ei saanud alale eriti palju tähelepanu pöörata ning Saaremaad ähvardas pidevalt oht saada vallutatud Rootsi poolt. Rootsi väed tungisid mitmel korral Saaremaale, kuid see liideti Rootsiga alles 1645.

Mida teame Tartu linnast muinasajast kuni keskaja lõpuni välja. Erinevad isikud, sündmused ja näited.
Vanimad inimasustuse jäljed Tartus pärinevad umbes aastast 8000 eKr. Esimesed linnused loodi siia arvatavasti 10.-11. sajandil, kuid asula oli siin juba varem, sest Tartu oli kaubateede ristumiskoht ning Emajõe kaudu sai liikuda Pihkvasse ja Läänemerre. Rohkem leide on Tartust 10. sajandil, millal ilmselt linna tähtsus kasvas. 1030. põletas Jaroslav Tark tartlaste linnuse maha ning lõi sinna enda oma, mis nimetati Jurjeviks. Selle sündmuse mainimine Vene kroonikates on taganud Tartule Baltikumi vanima linna tiitli . 1061. aastal aeti aga venelased Tartu aladelt minema ning järgmise poole sajandi vältel pole teateid nende sõjakäikudest Eesti aladele. 12. sajandil jätkusid venelaste sõjaretked Tartu aladele, kuid püsiv vallutus puudus. 13. sajandil ähvardas Tartut uus oht - sakslastest ristisõdijad. Ristisõdijad piirasid Tartut edutult 1223. aastal, kuid neid saatis edu 1224. aastal peale pikka planeerimist. Maha tapeti ligi tuhat eestlast ja neid aidanud venelased k.a. vürst Vjatško. 13. sajandi keskpaigas mainiti Tartut kui linna. Linnaõiguse sai Tartu 1262. aastal, kuid juba enne seda kuulus ta Hansa linnade koosseisu. 13. sajandil. Tartu toomkiriku ehitamist alustati tõenäoliselt 13. sajandil, selle täiendamist jätkati aga kuni 16. sajandi alguseni . Toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik .
Tartut räsiti ka Liivi sõja ajal. 1558. tungisid vene väed Tartusse ja vallutasid selle. Tartu jäi vene võimu alla 25 aastaks. Tartu jaoks lõpetas Liivimaa sõja Jam-Zapolski vaherahuleping, kuid kodanikke oli siia jäänud vaid 30. Järgnes Poola valitsemisaeg. Poola ajal tegutses Tartus jesuiitide seminar koos selle juures oleva gümnaasiumiga, mida on peetud ka Tartu Ülikooli eelkäijaks. Tartu oli Poola vastureformatsiooni keskpunkt. 1625. vallutas Tartu Rootsi.

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 16 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

229769 Õppematerjali autor

1. Inimese kui liigi kujunemine. Esimesed inimasustuse jäljed Eesti aladel. Eesti muinasaja periodiseerimine.
2. Mesoliitikumi ja neoliitikumi inimesed Eesti aladel. Kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuur.
3. Pronksiaeg Eesti aladel.

Esimesed inimasustuse jäljed Pronksiaeg Eesti aladel Eesti muinasaja periodiseerimine Esimesed inimasustuse jäljed Eesti aladel

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti ajalugu I kokkuvõte

.............2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ, lk 156-161, 162-167....................15 9. EESTI KESKAEG: KIRIK JA KULTUUR, lk 138-143, 162-167..................................

Ajalugu

docx

Pronksiajast kuni vene ajani

1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Kuna sellel ajal olid Eesti alad jää all 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? Neoliitikumis töödeldi näiteks tulekiviesemeid mitte ainult servast, vaid nüüd üle terve pinna. Kristalsetest kivimitest lihvitud mitut tüüpi kirveid ja talvaid. 3.Loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras ja lisa neile iseloomulikke tunnuseid (võrdle muistisi, asukohti, elatusalasid) Kunda kultuur Asulad veekogude ääres, rändav eluviis,

Ajalugu

odt

10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu

Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused).

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu

Algul olid pronksesemed liiga kallid ja jätkus kivi kasutamine. Noorem pronksiaeg (1100-500eKr). Kindlustatud asulad(Saaremaal, Asvas, Ridalas; rajati looduslikult kaitstud paikadesse) põldude jäänused(Saha-Lool, kivikoristuse käigus kuhjatud ümmargused kivihunnikud ja piklikud kivipeenrad), kivikalmed(maapealsed kalmeehitised, ümmargune ring ja keskele laotud kirst), lohukivid(ohverdamine, täistaeva vaatlus, esivanemate austamine,viljakusmaak) Asustus, majandus, ühiskond Eesti oli jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukesed aga viljakad mullad, mida oli kergem harida. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, sigu, hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu, oder, hirss, hernes, uba, lina. Sel ajal kujunes ka üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllumaa eraomandus tekkis varanduslik ebavõrdsus. Noorem pronksiaeg

Kultuurilugu

rtf

Eesti keskaeg kokkuvõte

Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930

Ajalugu

doc

Eesti ajaloo konspekt

..................................................................................... 15 Reformatsioon Eestis........................................................................................................... 16 Kultuur Eestis...................................................................................................................... 16 Muistne vabadusvõitlus kui pöördepunkt eestlaste ajaloos................................................17 Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal............................................................ 17 Liivi sõda (1558-1583)............................................................................................................. 19 Kolme kuninga aeg..............................................................................................................19 Rootsi aeg................................................................................................................................. 21

Ajalugu

pdf

arvestus ajaloos - muinasajast rootsi ajani 11 klass

PILET 1 1.1. Kirjeldage muinasaegset Eestit kasutades järgmisi märksõnu: ● Jääaeg ● Kiviaeg ja kiviaegsed kultuurid ● Metalliajad ja nende aegade peamised saavutused ● Eluolu ● Usund Nüüdisinimese Euroopasse saabudes valitses siin jääaeg, mis lõppes 10 000 kuni 15 000 aastat tagasi. Eesti järjepidev asustus sai alguse alles tol perioodil. Arheoloogid jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks: kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Sellest katab kiviaeg lõviosa, mitu miljonit aastat ja jaguneb omakorda kolmeks - vanemaks, keskmiseks ja nooremaks kiviajaks ehk paleoliitikumiks, mesoliitikumiks ja neoliitikumiks. Pronksiaeg - ligi 2000 aastat ja rauaaja kestus jääb samasse suurusjärku.

11.klassi ajalugu

docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR

Ajalugu

Rohkem sarnaseid