Praegu tuntud piirid sai all-linn 14. sajandil. All-linna hoonetele olid iseloomulikud kitsad tänavad ning piklikud kinnistud, millega hoiti kokku ümbritsetud territooriumi. 15. sajandiks sai all-linnast jõukas kaubalinn. Selleks ajaks olid püstitatud kõik keskaegse linna tähtsamad ehitised: kirikud, kloostrid, gildimajad, kaubaaidad, raekoda, linnamüür koos kaitsevallide ja väravaehitistega. See oli kaupmeeste ja käsitööliste linn, mille keskuseks oli raekojaplats. Seegid Haigete isoleerimiseks asutati hospidale ehk seeke. Seekide hoolealused olid vaesed inimesed linnast ja maalt, enamuses eestlased. Haigetega koos elasid kerjused, vigased, pimedad, kodutud ja vanadusnõdrad. Tallinna seeke külastas innaarst. Gildid Gildid olid kutseorganisatsioonid, mis kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid seltsielu ja pakkusid toetust.Gildidel olid oma traditsioonid, millega tugevdati ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma staatust
Linna kodanikud, kellel ei olnud oma elukohta. Elasid kellegi jõukama juures. Vastutasuks tegid majapidamises abitöid. 2. Millega tegelesid Lauagildid? Tegelesid majavaestele toidu jagamisega. 3. Kes olid kerjused? Polnud linnakodanikud, kellel ei olnud oma elukohta. Elatusid ainult kerjamisest ning liikusid linnast linna. 4. Kes olid seegivaesed? Vaesed linnakodanikud, kes elasid hoolekandeasutuses. Andsid oma olemasoleva vara seegile vastutasuks. 5. Missugused seegid olid Tallinnas keskajal? Jaani/Püha Johannese Seek (pidalitõbiste varjupaik) ja Püha Vaimu seek (invaliidide ja mitte nakkavate haigustega inimesed/ vanadekodu) 6. Millega seegid veel tegelesid peale vaestele ja haigetele varjupaiga ja hoolekande pakkumise? Maa harimise ning sealsete tulude saamisega, et hoolekandeasutus suudaks „elada“. Muuks sissetulekuks olid renditulud annetatud kinnisvara pealt. Keskaja lõpuks sai nende peamiseks tuluallikaks laenu andmine.
leviku ajal. Esimesed andmed hoolekandelisest sest Esimene maailmasõda jättis tegevusest Eestis pärinevad 13-14 Eestisse uusi abivajajaid- 28. Kirjelda kiriklikku sajandist ja on seotud ristiusu sõjainvaliide ja orbe. hoolekannet keskajal levikuga. (kloostrite varjupaigad, Kiriklik hoolekanne keskajal oli : seegid, pidalitõbiste, 41. Mida tähendab Maksti kirikumaksu ( va kui süüfilisehaigete ja vigaste väljend ,,iga vald toitku oma hoolitesti vanainimese eest) hospidalid) vaesed!"? Jõukaid põetasid vabatahlikud ,, Iga vald toitku oma vaeseid" (nunnad) 35
Pärnu) · Koged- keskaegsed kaubalaevad · Sisse veeti: sool, luksuskaubad, -kangad, ehted, relvad, heeringad, veini, vürtse, metalle. · Välja veeti: teravilja, kala, karusnahad, lina, hülgerasv, kivid. Linnade välisilme. · Tänavad kitsad · majad lähestikku · probleem kanalisatsiooni puudumine, mustus, puhta vee puudumine · algul peeti linnas loomi, loomad linnast väljas karjamaal, õhtul toodi tagasi · Agul- vaeste eeslinnad linnamüürist väljas · Seegid-haiglad, hospitalid · Nakkushaigustest ohtlikud: katk, pidatõbi ehk leepra · Linnaelnikud: Tallinn 7-8 tuhat Tartu 5-6 tuhat · Enamik linnas eestlased, kuid juhtimine, olulised , tulutoovamad ametid sakslaste käes.
Sotsiaalpoliitika ajalugu 1601 Poor Law (Vaeste seadus) Kuninganna Elizabeth I · Üldine ühtne süsteem vaeste ,,ülevaatajate" (overseer) määramiseks; · Kohalik vastutus · Väärikad ja ebaväärikad vaesed · Töömajad (Workhouse) ebaväärikatele vaestele · Seegid (Almshouse) väärikatele vaestele Vaesuse suurenemise põhjused · Feodaalsüsteemi lagunemine · Kloostrite sulgemine ja tegevuse lõpetamine · Moraali ja väärtuste langus o Nälgijate toitmine o Januste jootmine o Võõraste vastuvõtmine o Paljaste riietamine o Haigete külastamine o Vangide külastamine o Surnute matmine
Võimud ei pööranud erilist tähelepanu uue katkupuhangu ohule, vaid nägid vaenlast ainult Vene vägedes. Kahjuks. Teoses on üles loetletud ja värvikalt kirjeldatud üle kümnekonna haiguse koos tagajärgedega; enam kui 5 sorti ravijaid, peale nende Tallinna ametlike meedikute rivaalid: nurgaarstid ; kõiksuguste erialade rändarstid. Neile on pühendatud eraldi peatükk. Loomulikult olid tohterdajad valdavalt mitteeestlased. Samuti on kirjeldatud esimesi hoolekandeasutusi (kloostrid, seegid, pidalitõbiste, süüfilisehaigete ja vigaste hospidalid). Keskaja linna sotsiaalpoliitika ehk kuidas ta lahendas oma vaeste, vanurite, haigete ja kerjuste probleemi. Tähtis linnaühiskonda iseloomustav joon. Räägitakse ka suguhaiguste legaalsetest levitajatest prostituutidest. Arvata võib, et Peterburi teenis Tallinnasse suguhaiguste ravimiseks saadetavate ravimite pealt kena sissetulekut. Aja möödudes, nii umbes 18.saj. lõpuks hakkavad epideemiatõrjeüritused ja
· Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond (Euroopa-ülene tööotsing, -nõustamine, koolitus jt) · Euroopa Sotsiaalfond (ESF) Sotsiaalhoolekande areng Eestis · Esmane hoolekandetegevus Eesti- ja Liivimaal - kloostrite varjupaigad, seegid, hospidalid pidalitõbistele, vigastele - XII-XIV saj. tänu ristiusu levikule · Seegid on vanimad hoolekandeasutused Eestimaal, kus inimesed said peavarju ja tasuta toitu. Seek (saksa keeles Siechenhaus) - põdurate maja, on aegade jooksul omandanud teise tähenduse ja tähendab tänapäeval vaestemaja või vanadekodu (Jaani seek 1237) Vaeste abistamine Eestis 19.saj. 1. Abi andmine koju - valla täiskogu otsusega anti nt. jahu ja küttepuid 2
Aga ei puudunud ka vitamiiniallikad. Kahjuks ei selgu arvete põhjal enamasti, kui palju toitu tuli ühe inimese kohta. (1) 5.2 Vaeste olukord Ühiskonna heaolutaset näitab vaesteabi ja haigehoolduse olukord. Seekide ja hospidalide asukate elutingimused määrasid sotsiaalse seisundi alampiiri- võib eeldada, et keskmine linnaelanik ei elanud halvemini. Seegimajades leidsid keskajal peavarju ja hoolitsust nii haiged, vanurid kui ka kerjused. Kõik Tallinna seegid olid linna halduses, välja arvatud dominiiklaste ja vahest ka tsistertslaste kloostri juures asuvad hospidal, mis allusid kloostrile. Seekidele kuulus mitu linnalähedast küla, mille talupojad kandsid hospidali heaks koormisi. Milline oli seegi elanike toidusedel, selle kohta on keskaja Tallinnast vähe andmeid. Jaani seegi kodukorrast võib välja lugeda, et toidu hulka kuulusid liha, kala, leib, õlu, aga ei enamat. Kõige järgi otsustades pidid
Esimesed ühiskondliku hoolekande laiema rakendamise katsed toimusid 15. sajandil, eriti suurtes linnades, kus vajadus vaesuse vähendamise ja kerjamise tõkestamise meetmete järele oli kõige pakilisem. 17. sajandini jäid hoolekandes juhtivale positsioonile siiski kiriklikud organisatsioonid, eriti kerjusmunkade ordude kloostrid. Nende tegevuse maht hakkas suurenema koos linnade arengu hoogustumisega alates 12.-13. sajandist. Paljud tol ajal loodud spetsiaalsed asutused (lepositooriumid, seegid jms) tegutsesid järjepidevalt sajandeid. Kloostrite ja kirikukihelkonnaasutuste kõrval kujunes linnades oma kodanike ning tsunftide ja vennaskondade tegevus oma liikmete hooldamisel.16 Seega lisandusid kiriklikule hoolekandekorraldusele linnade ja kutseorganisatsioonide omad (Roosileht, lk 268). Riigi tasandil puudus initsiatiiv rakendada ühiskondlikku hoolekannet. Tegemist polnud tahtliku ja teadliku tegevusega, vaid ühiskonna sotsiaalsete protsesside survele
leebemalt. Seal arvati, et patud ei lõppe ilmtingimata halvasti, vaid puhastustuli saab inimese hinge veel teispoolsuse päästa, mille tulemusena inimene saab jälle paradiisi. Keskaja standardite järgi arvata nii või teisiti, et enam pidi põrgusse minema, vb ainult preestrid ja mungad tavasse, hiljem mõtteviis muutus. Faktiliselt laenasid raha ka kiriklikud institutsioonid ise kirikud ja rüütli, tempi ordud. Samuti olid olulised rahalaenajad hospitalid ja seegid. Laenuks antud summa vastu võtsid viimased maa, pärast kui võlg tasutud maksti sama summa tagasi, aga vahepealsed tulud maalt said hospitalid ja seegid endale. Pangad ja pankrotid Itaalia panku tabas 14. sajandi suur pankrotilaine, põhjuseks see, et Inglise kuningas keeldus raha tagasi maksmast. 103-st pangast läks pankroti 96. Teistkordselt läksid Itaalia pangad pankrotti 15. sajandil. Põhjuseks majanduslikus mõttes oli Madalmaade ja Itaalia kaubandusbilansi tasakaalustamatus
Skraa-tsunfti põhikiri. Reguleeris toodete kvaliteeti ja tööaega. Määras ka hinna. Sell- pidi õppima mitme meistri käe all. Vandersell-rändab ringi ja on erinevates kohtadeks selliks, rännumees. Egalitaarne mentalilteet- saab alguse võrdsuse idee. Linnaelu aluseks oli kaubandus ja käsitöö. 2 põhilist kaubateede ristumiskohta- Vahemeri (Veneetsia, Genova) ja Läänemeri ( Hansa kaubalinnad(Põhja- Saksamaa)). Seegid-alguses saatis linn sinna haiged, aga hiljem muutus see vaestemajaks. VAIMULIK SEISUS Suur osa katoliku kiriku õpetusest ei tulene mitte otseselt Piiblist, vaid tugineb kirikuisade töödele ja kirikukogu otsustele. Olulisemad kirikuisad Athanasios, Ambrosius, Hieronymus ja Augustinus. Katoliku kiriku õpetus põhineb Kristuse ülestõusmisele ja kujuneb välja varakeskaja alguseks. 4.saj hakkab preesterkond kujunema omaette seisuseks. Ametsissepühitsemine- ordinatsioon
jurist). Tallinnas oli kaks erinevat õiguslikku piirkonnda, mis tekitas vastuolusid Toompeal (linnafoogt- aadlikud elasid seal) ja all-linn (raad- kodanikud) vahel. Nende eeskirjad ei kehtinud teineteise aladel kuigi paiknesid kõrvuti ja oli üks linn. Mida lähemal sa raekojale elad, seda tähtsam isik sa oled (nt kullassepp oli väga oluline). Rae ülesanded: 1) edendada linna kaubandust ja käsitööd 2) sotsiaalprobleemide lahendamine (hospidalid- vaestele ja seegid- haigetele) 3) heakorra eest hoolitsemine ning linna kindlustamine (ja kaitsmise organiseerimine) 4) kõrgeim kohtuvõim all-linnas. Keskaegsete linnade rahvastik - Tänu linnaõigusele tekkis linnas autonoomne kodanikkond. Linnakodanikuks saamine tähendas keskajal kodanikuõiguse omandamist koos loaga kodaniku kombel elastist teenida. Kodanikuks vastuvõtmisel anti kodanikuvanne ja maksti kodanikuraha. Kõik linna elanikud
õllepruulijad), vaesed ja ülejäänud. Keskaja jooksul said rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. 19 Pere pidi ise oma vigased, vaesed toitma. Linnades ka elukutselised kerjused, mõnedes linnades kerjustele ülemmäär, nt 50 kerjust. Kellelgi tuleb ju almuseid anda, nad müüvad heategude teenust, lunastades annetajate patte. Ka kiriklikke heategevus organisatsioone nagu hospidalid, seegid. Raha laenamist protsendi eest peeti lubamatuks, laenati pandi eest. Majandusasju kontrollis linna raad. Osa aastast elatasud end tööga, osa aastast kerjasid. 1427 Firenzez 10% inimeste käsutuses 68% rikkustest, 30% inimeste käes 27% rikkustest ja 60% inimeste käes 5% rikkustest. 15. sajandil linnad monofunktsionaalsed, Augsburgis üle 80% linnalstest elas almustest või peost suhu. Kuulumine linna juhtgruppi eeldas varandust. Esimene päritav staatus (oluline kinnisvara)
annaabi.ee 
