Vastus leiad õppematerjalist: Ajalugu 11.klass

Ajalugu 11.klass (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks ei kujunenud enne ristiusustamist püsivat riiklust?
Mis on viikingiaeg?
Mis põhjustas viikingite väljarännet?
Millised viikingite riigid tekkisid väljaspool skandinaaviat96?
Mille alusel perioode eristatakse?
Miliste tulemustega ülestõus lõppes?

Ajalugu

Prohvet Mahmed ja prohvet usu tekkimine?

Islami alussambad 5?

5 palveaega?

Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse?

Keskaeg

Kronoloogia

Varakeskaeg – V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas
486. a – frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile.
529. a – püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele.
590 – 604. a – paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas.
732. a – Frangi majordoomus Karl Martell (714 - 741) võitis Gallias Poitiers ´ lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Euroopas.
756. a Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda , pannes aluse kirikuriigile.
793. a – normannid ( viikingid ) rüüstasid Lindisfarne´i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövelretked Lääne-Euroopas, need vaibusid alles X sajandi lõpupoole.
800. a – paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure (768 – 814) Rooma keisriks.
882. a – viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi.
889. a – ungarlased tungisid ida poole oma tänasele asualale; algasid ungarlaste rüüstretked Lääne-Euroopas.
962. a – Otto I lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, pannes aluse Püha Rooma keisririigile.
988. a – vürst Vladimir valitsusajal (978-1015) võeti Venemaal vastu ristiusu.

Frangi riik V-Vll sajandil

V sajandi lõpul tungisid Reini alam- ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi (481-511) juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. 495. a lai Chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka enda rahvale.
687. a oli kuningate võim vaid nimeline ning valitsesid Majordoomused, kelle võim suurenes Karl Martell valitsemisajal. Poitiers´lahingus 732.a said lüüa araablased , kes tungisid hispaania riiki. Kuna sissetungi oht säilis tugevdas ta ratsaväe.

Paavstid ja langobardid Itaalias Vl – Vll sajandil

560 a vallutas Itaalia germaani hõim – langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud kaitsta Itaaliat ning rahvas hakkas toetama Rooma piiskopi e paavsti. Vll sai paavstist ümbruskonna tegelik valitseja ja sellega pani aluse paavstiriigi kujunemisele.

Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine

687 a. Koondas majodoomus() Frangi riigis kogu võimu enda kätte. Karl Martell(714-741). Teme ajal tungisid Hispaaniasse araablased, kuid said 732.a. Poitiers’ lahingus lüüa. Sõjaväe tugevdamiseks jagas ta oma sõjameestele maatükke, mille sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning raskelt relvastatud ratsaväelase varustuse.

Frangi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd

Karl Martelli poja Pippin lühikese valitsusaja (741-768) tihenesid Frangi valitseja sidemed paavstiga. 751 a. Senine majordoomus Pippin kuulutati Frangi kuningaks. 756 a. Kinkis Pippin paavstile maad ning pani aluse paavsti otsese võimu all seisvale kuningriigile.

Lääne-Euroopa poliitiline killustamine

Linnaelu ja kaubanduse allakäik: Naturaalmajandus

Linnaelu soikus järk-järgult. Frangi riigi algusaegadel kastati Gallia ja Itaalia linnades Rooma-aegseid teid, saunu ja veevärki. Ka treditsioonilised kaubandussidemed Vahemere ida-ja lääneosa vahel püsisid. Siis kuia araablased vallutasid Põhja- Afrika ja Hispaani, olkord halvenes. Lõuna-Euroopa linnu hakkasid tabama piraatide röövretked. Suuremad linnad jäid ellu, kuigi kaotasid oma hiilguse.
Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik. Raha kasutati üha vähem. Lääne-Euroopas hakkas domineerima naturaalmajandus: kõik eluks vajalikud valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised.

Feodaalsuhete kujunemine

Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus isanda e senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalliga suhetel põhinev feodaalkord. Frangi majordoomuste võim põhines arvukatele vasallidele ja neist moodustunud sõjalisele kaaskonnale.
Sellist maatükki nimetati lään(sks Lehn - Laen) e feood . Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivam viis tasuda sõjameestele teenuste eest ja tagada enede ustavust. Kui läänimees teenistusest loobus, pidi ta ka maatükki tagastama. Karl Martelli poliitikad jätkasid Karl Suur ja tema järglased.
Läänidest said perekonna pärisvaldused. Kuninga võim nõrgenes ja suurendas poliitilist ebastabiilsust.

Pärisorjuse kujunemine

Naturaalmajanduse ja feodaalsuhe arenguga käsikäes kujunes talupoegade sõltuvus suurmaavaldajatest.
Sõjakäikudest, röövretkedest ja majanduslikust kitsikusest ohustatud talupojad andsid end ülikutest suurmaavaldajate kaitse alla, kohustudes selle eest oma maatüki kaitsjale loovutama.Maatükk säilis talupoja käsutuses, kuid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi seea isandale regulaarselt andami tasuma .
Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: nad muudeti sunnismaiseks.
Kolm seisust – Keskaegse kujutlema põhjal jagunes ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikeks, kes kõigi eest palvetasid, sõjameesteks, kes kõiki kaitsesid, ja töötegijateks, kes kõiki oma toova tööga ülal pidasid . Sellist ühiskonnakorraldust peeti Jumala poolt seatuks.

Kiriku ja vaimuelu

Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstusele alusepanija apostel Peetrus, kellele Juuesus olevat andnud taevariigi võymed ning määranud kiriku rajajaks.
Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piislopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks – lad.k. papa . Paavstide autoriteeti tõstis tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. A sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistse kombe, et kümnendik kõigist siisetulekutest tuleb annetada kirikule. Nii kujunes kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Feodaalkorra ajal paavsti autoriteet langes ja tõus toimus alles kõrgkeskajal.
Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid, peapiiskopkondadeks mitut piiskopkonda ühendatud eesotsas peapiiskoppidega, kes korraldasid elu neile aluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopkirik e katedreel.

Kontrolltöö

Keskaja põhiperioodid.

Varakeskaja tähtsamad sündmused(Frangi riik, Venemaa risti usustamine...)

Frangi riigi tekkimine

Frangi kuningad(Karl Martell...sõjaväe reform , lääni süsteem..., Pippin, Chlodovech, Karl Suur...soovis taastada Rooma impeeriumi, kuid ei suutnud vallutada Araablastelt hispaaniat ja idas Konstantinoopoli, aga vallutas kogu kesk- ja lääne-euroopa)

Lääne-Euroopa poliitiline killunemine ja alused tänapäeva suurriikidele

Feodaalsuhete ja pärisorjuse kujunemine(Martell,

Viikingid

Miilist päritolu on taanlased , rootslased ja norralased? Germaani hõimud
Miks ei kujunenud enne ristiusustamist püsivat riiklust? Kohalikud valitsejad ja ka rahvas ei pooldanud kuningavõimu ning ainult ristiusk sai tugevdada kuningavõimu.
Tähtsamad linnad? Birks, Sigtuna, Hedeby
Mis on viikingiaeg ? Elanikkonna kasv
Mis põhjustas viikingite väljarännet?
Millised viikingite riigid tekkisid väljaspool skandinaaviat(96)? Inglismaa ja Island , Gröönimaa
Skandinaavia tähtsamad jumalad ja monodeismi tekkimine? Aasid ja Vaanid . Sõja ja päikesejumal Odin, piksejumal Thor ja viljakusjumal Frej
Kiri, tähtsamad teosed, mütoloogia? Skandinaavi rahvaste mõju kultuurile ?104

Eesti ajalugu

Pronksi aeg eestis 1500-600

Asva kultuur
Vanimad leiud on odaots Muhu saarelt ja sirp Võrtsjärve äärest Kivi saarelt. Pole kohalik töö; on sissetoodiud.
1800 eKr rajati Asvasse(Saaremaale) kindlustatud asula(Kaevati lahti 1960 aastatel, teaduse akadeemia arhioloogide poolt). Asva elanikud olid põlluharijad ja karjakasvatajad. Tehti käsitööd – puuseppad, kangurud, ja valati pronksi paekivist varuvormidesse - peamiselt ehted, sõed, nõelad, ripatsid. Asvaasula oli ümbritsetud paekivist tara (müüri) ja palkidest kaitse ehitusega. Samatüübilisi pronksi leiuga asulakohti on avastatud Saaremal veel Ridalast ja Kaali järve äärest, Irust ja Narvast.
Pronksiajal hakati rajama „maapealseid hauakambreid“ – Kivikirs kalmeid. Põhielemendiks oli suurtest kividest laotud ring d=3-10m, ringi keskel oli paeplaatidest laetud kirst , kuhu asutati surnu, karmu kohale kuhjati kivist ja mullast küngas. Pronksiajal ilmuvad väikese lohulise kultuskivid. Leitud on u 1500 kultuskivi Põhja ja Lääne Eestist.

Rauaaeg 600eKr-1saj pKr

Eesti rauaajas eristatakse: varast, vanemat, keskmist ja nooremat rauaaega.
Varane rauaaeg 600eKr – 1saj pKr Leiud: vanimad raudesemed 600a on leitud Virumaalt Jäbala kivikirst kalmest , esemed raudmõõk, suur nuga ja naaskel. Pole kohalik toodang on sisse toodud kaubavahenduse käigus.
500 eKr Kindlustatud asulad jäetakse maha, rajatakse põlispõlde. Maalapid, mis piiratakse kividest laetud peenardega. Asustus koondub peamiselt põhja ja lääne eestisse, kus kergemad paepealsemad mullad .
100 eKr – 100 pKr Hakatakse ehitama linnuseid. Ilmuvad linnused , hakatakse tootma oma rauda(soomaak)
Vanem e rooma rauaaeg 100-450pKr Kaubavahetuse käigus jõuab meie alani rohkesti Rooma päritoluga esemeid meie alal. Peetakse eesti aja õitsengu. Kividkirstkallmed asenduvad ristkülikukujulise tarand kalmed koos põletusmatustega.
98a Rooma geograaf ja ajalookirjutaja Pabbius Cornelius Tacitus kirjutab teose „ Germaania “, milles kirjeldab ka läänemere äärseid rahvaid: Fenni, Aesti.
Eesti alal kujuneb välja 3 suuremat hõimurühma, mõnevõrra erinava kultuuri traditsiooniga – murded, mustrid . Põhja ja kesk eesti, lääne eesti ja saared.
Silmapaistvamad kalmad on proosa kalmed, kust Tallinna Linna muuseumi arheologid leitsid kulatud esemeid. Sellega näib et, rahvas on muutunud rikkaks. Hõbe ning kullatud esemed peidetakse maasse. Eesti saartele levib Skandinaavia eriti Gotland -Ojamaa rahvastik .
750a Eesti alale , eriti Ida – Eestisse ilmuvad väikesed linnused, mis on pidevalt kasutusel.
Noorem rauaaeg 9-13saj 800-1500a. Viikingiaeg ja selle peegeldused Eestis.
Viikingid olid Rootsi, Norra ja Taani väljarändajad. Normannid ja varjagid. Normannid – põhjamees( prantslased , hispaanlased). Varjagid – rootsi viikingid ( venelased , vk sõdalane)
862a Vene kroonikate e bõliinade järgi kutsusid venelased ennast valitsema 3 rootsi vürsti: Jurik , Sineus ja Truvor. Meie maa on suur ja rikas, aga me ei oska ennast valitseda ja tulge teie ja valitsege meid. Juriku kaaslane Oleg olevat asutanud Kiievi riigi. Ka eestlased käisid rüüstretkedel.
968a Olaf Trygessoni saaga . Norra viikingitest, kes sattusid eestlaste kätte vangi. Kuninganna Astrit ja tema 3a poeg olid orjadena vangis 6a, osteti siis välja nende sugulaste poolt, kes olid novgorodi kaupmehed ja said Tallinnas teada, Astriti ja ta poja asukoha.
1030a Vebe kroonika teatel korraldas Kiievi vürst Jaroslav Tark sõjakäigu lõuna – eestisse rüüsteretke, vallutas muistse Tartu ja rajas Toomemäele eestlaste muinaslinnuse asemele oma linnuse ja nim selle Jurjeviks – Tartu esmamainimine kirjalikes allikates.
1060a Kiievi suurvürst Ižjaslav käis rüüsteretkel eestimaal Sossolidi. Nad ostsid end 2000 grivani eest vabaks.
1100a Väikesed linnused jäetakse maha ja hakatakse ehitama tugevamaid linnused. Edu maaviljeluses – minnakse üle kolmevälja süsteemile(hakati kasvatama talvirukist). 1830 aastatel kahati eestis kasvatama kartulit.
1070a Bremeni Adama kroonikas kirjeldadakse läänemere maid ja rahvaid ja seal on üks maa, mida on nim Aestland, mainitakse saart , mille elanikud olevat kummardanud draakoneid, kes on ohverdanud draakonitele elus inimesi ja linde. Preemeni peapiiskopp Adebertl Hiltinus oli määranud läänemere rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse(piiskopina Johannes. Ristiusu missioon võis eestisse jõuda ka vene aladelt 10 saj, seoses Kiievi ristuusutamisega
1143a Saksa ida kolonisatsioon jõuab läänemere idarannikule – lääne slaavlaste kohale rajatakse Lüüberti linn.
1154a araabia geograaf Abu Abd Allah koostas Sitsiilia kuninga Roger tellimisel maailmakaardi, mis graveeriti hõbeplaadile ja mille juurde kuulub mahukas tekst e legend, kus on juttu ka Astlandast estatud ridakohasid, seal hulgas Koluvan, mida peetakse Tallinnaks.

Ristiusu levitamine Baltikumis – misjoni töö algus

Eesti esiaja ja Vana aja sünhrooniline kordamine

11000-9000 eKr lõpes põhjamaades viimane jääaeg. Sellel ajal oli soojema kliimaga maadel vanem kiviaeg , mis algas siis kui inimene õppis kasutama tööriistu(homo habilis) . 9000eKr Jeeriko asulas on hakatud tegelema põlluharimisega.

Eestis keskmine kiviaeg 7500-3000eKr

7500-3000 Kunda kultuur Eestis
7000eKr põlluharimise algus Mesopotaamias, Palkani ps ja Egiptuses.
6000eKr Maaviljeluse levimine kogu Mesopotaamisas.
5000eKr Egiptuses algab esiaeg , maaviljelus (Niiluse üeujutus)
4000eKr Metallide(vask, pronks) kasutusele võtmine: Egiptuses ja Mesopotaamias, Sumerid . Mesopotaamias ja Egiptuses piktograafia kasutuselevõtt.
3000-2000eKr Sumerid rajavad Mesopotaamias oma linnriigi, kirjutatakse „Gilgameši“ eepos. Olid tekkinud tsivilisatsioonid e kõrgkultuurid. Võetakse kasutusele kiilkiri .

Eestis noorem kiviaeg 3000-1500eKr. Kanderaamika ja löögeraamika kultuurid.

3000eKr Egiptuses varadünastiline periood, tekivad esimesed dünastiad. Vanariik Egiptuses ehitatakse Giza püramiidid, Tekivad riigid tänapäeva Süürias ja Palestiinas .
Balkani poolsaarele rändavadkreeklaste indoeurooplastest esivanemad .
Kesk –Ameerikas saab põlluharimine peamiseks elatusalaks.
2000eKr Aarialased jõuavad Indiasse , Indoeurooplased jõuavad Apenniini poolsaarele.
2000- 1100eKr Kreekas saab alguse esimene kõrgetasemeline tsivilistatsioon: Kreeta -Mükeene ajajärk. (Kreeta-Mükeene periood lõppes 1500eKr Thera saare tulemäe purskega, mis hävitas Kreeta kultuuri.)
1900eKr Heebrealaste ümberasumine Mesopotaamiast Palestiinasse.
1700eKr Asus osa heebrealasi- Iisraeli hõim ümber Egiptusesse . Hetiidid rajavad oma riigi Väike- Aasiasse .
1600eKr Hammurapi seadused-esimene seadustekogu, raiutud kivisse, koostatud kiilkirjas.

Eesti pronksiaeg: Asva kultuur 1500-600eKr

1500eKr Egiptuses loobutakse püramiidide ehitamisest, vaaraod maetakse kuningate orgu. Vaarao Thutumosis III ajal egiptus saavutab oma välise võimsuse vallutades naaberalasid sealhulgas Palestiina .
1400eKr Foiniiklased võtavad kasutusele konsonant tähestiku (hiljem täiendavad kreeklased seda tähestikku vokaalidega ja saavad alfabeeti ehk tähestiku, mida naaberrahvad mugandasid oma keelele ja mis roomlaste kaudu jõudis keskajal ka Eestisse).
1300eKr Hetiidid võtavad kasutusele raua-algab rauaaeg.
338-30eKr- Hellenismi perood, kattub Alexander Suure valitsusajaga.
146eKr- Roomlased alistasid Kreeka ja 30.a kõik hellenistlikud riigid mille A.Suur oli loonud ja sellega lõppeb Vana-Kreeka ajaloo periood. Itaallaste ühendamine roomlaste võimu alla.
Aastakümnetel enne meie aja arvamist alistasid roomlased muistse Gallia, kuhu varakeskajal tekkis Frangi riik.

Eesit varane ehk Rooma rauaaeg 100-450.a

235- 284.a- Germaanlaste sissetung Rooma aladele
476.a- Roomas hiline keisririik
313.a- Milano ediktga kuulutatakse ristiusk Rooma aladel lubatud kultuseks
330.a- Rooma keisririik laguneb kaheks: Ida- ja Lääne-Roomaks ja pealinnaks saab Konstatinoopol.
370-375.a- Suur rahvasterändamise aeg Euroopas, Idast tulevad hunnid ja jõuavad Ungari aladele.
4.saj- Hieronymus tõlkis Piibli kreeka keelest ladina keelde.Sealt edasi tõlgiti teistesse keeltesse.
410.a- Germaanlased e lääne koodid rüüstasid esimest korda rooma linna.

Eesti keskmine rauaaeg450-700.a

5.saj varakeskaja algus Lääne-Euroopas, varakeskaja piirdaatumid 5-10 saj.
451.a- leiab aset lahing Katalaunia aladel hunnide kuninga Attila ja roomlaste ning germaanlaste ühendatud jõudude vahel millega peatati hunnide sissetung.
476.a- germaanlaste väepealik Odoaker kukutab Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse ja saatis tema võimusümboli Konstatinoopolisse, sellega lõppes antiikaeg ja hakkab keskaja algus Euroopas.

Varakeskaeg

Varakeskajal suurenevad vastuolud ilmalike valitsejate ja paavstide vahel.
756.a- Pippin lühike pani aluse paavstiriigle.
732. a – Frangi majordoomus Karl Martell (714 - 741) võitis Gallias Poitiers´ lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Euroopas.

Eesti noorem rauaaeg 9-13.saj

800.a- paavst kroonis frangi kuninga Karl Suure Rooma keisriks.
882.a- Kiievi riigi asutamine variaagist vürsti alleegi poolt. Rooma keisrid olid võimupoolest nõrgad
962. a – Otto I lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, pannes aluse Püha Rooma keisririigile.
988. a – vürst Vladimir Püha valitsusajal võeti Venemaal vastu ristiusu.
11-13.saj- Lääne-euroopas algab kõrgkeskaeg.
1066.a- viikingiaeg on läbi, mõned viikingite vürstid rajasid oma riike Lääne-Euroopas ja normanni päritolu hertsog Villim pani aluse tugeva keskvõimuga kuningriigile Inglismaal.
1096-1270.a- ristisõjad pühale maale, ühtekokku peeti 8 ristisõda, millest edukaks võiks pidada ainult esimest.
Põhjused:

Islami maailma tugevnemine

Paavsti võimu tugevnemine-’’Püha sõda’’ st. Katseid vabastada püha maa kus Jeesus sündis ja tegutses islamiusuliste käest.

Keskaja massi liikumine milles said kokku usuvaimustus ja võimuiha.

Oli tekkinud suur hulk maata ja tegevuseta rüütleid Euroopas.
Lubadused:

kes läheb sõtta uskmatute vastu saab patud andeks
vabastatakse võlgadest ristisõjas oleku ajaks
pere ja vara kiriku kaitsel alla kuni mees ristirõjas
kes langes, pidi saama kohe paradiisi

1096-1099.a- Esimene ristisõda pühale maale , toimus kahes järgus:

lihtrahva ristiretk

elukutseliste ristiretk- 6000 rüütlit, 3400 jalameest, vallutati Edessa ja Antiookia ning 1099.a ka Jeruusalemm . Loodi 4 ristisõdijate haldusüksust, neist suurem oli Jeruusalemma kuningriik . Pühal maal rajati 3 vaimuliku rüütliordut: Teutooni e Saksa ordu(pärast ristisõdade ebaõnnestumist asusid levitama ristiusku vägivaldselt Balti rahvastele), ....., .....
1147-1149.a- Teine ristisõda, kus õnne läksid proovima Prantsusmaa kuningas LouisVII ja Saksa keiser KonradIII, nad tegutsesid eraldi.
1189 -1192.a- Kolmas ristisaõda, mille põhjuseks oli see et moslemid võidsid vahepeal Jerusalemma tagasi ja see ajendas neid. Kolm jõudu läksid Phiilippe II Auguste , Friedrich I Barbarossa , Richard I Lõvisüda- nad tegutsesid eraldi ja ei saanud asja.

Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227.

Muiste vabadusvõitsulega lõppeb Eestis esiaeg ja algab keskaeg.
11.saj said Lääne- Euroopast alguse ristisõjad nn pühale maale, millel oli 2 eesmäarki:
1. Usuline: vabastada Issanada haud uskmatute(moslemite) käest.
2. Laiendada Euroopa suurriikide võimupiire Ees- Aasiasse.
1143.a- asutati Lüübeki linn, oli Saksa linn Lääne-Mere ääres, mis sai kaubateede sõlmpunktiks kuid ka ristiusu misiooni tugipunktiks. Kiriiklikus keskuseks sai Preemeni peapiiskopkond.
12.saj teine pool- ristiuksu püüdsid levitada ka Taani ja Rootsi.
1165.a- Lundi peapiiskop määras ametisse eestlaste piiskopi Fulco ja tema abiliseks Nicolausi.
1184.a- Preemeni peapiiskop saadab liivlaste juurde, ristiusustamise eesmärgiga munk Meinhardi(ehitas Taugava jõe kaldale tugipunktideks puukiriku ja kivilinnuse). Esimesena teadaolevalt lasi end ristida liivlaste vanem Kaupo.
Meinhardi järel olid liivlaste piiskoppideks Berthold ja Albert (asutas 1201 Riia linna, liivlaste muistse kaubakeskuse küla Rige kohale; rajas 1202 vaimuliku rüütliordu- Kristuse Sõjateenistuse Vennad ehk mõõgavendade ordu). Alberti ajal pöörati vägivaldselt ristiusku ka lätlased ja eestlased.
Eestlaste, liivlaste ja lätlsaste ristiusustamist me tunneme lätlsaste preestri Henriku Kroonika alusel.
Muistse vabadusvõitluse põhiperioodid:

1208- 1212 .a- vastastikuste rüüsteretkede periood

1215 -1221.a.- ostsustavate heitluste periood

1222 -1227.a- lõppjärk!
Mille alusel perioode eristatakse?
1.periood- 13.saj alguseks oli eestis 8 suurt( Virumaa, Järvamaa, Harjumaa , Rävalamaa, Saaremaa, Läänemaa, Sakala, Ugandi) ja 4 väikest maakonda(Alempois, Nurmekund, Soopoolitse, Jegentagana).
1207.a-Piiskop Albert annab Saksamaa üle Philippele, kellet saab selle läänina tagasi.
1208.a- Ugandisse saabub Toreida liivlaste ja Ümera lätlaste saatkond nudega anda tagasi saksa kaupmeestelt röövitud vara. Sügisel (septembris) tulid riialased koos mõõgavendadega, rüüstasid ja põletasid otepää linnuse ning lahkusid eesti alalt.
1210 .a- Ümera lahing: Eesti malevat siirduvad Läti alale kavatsusega lõhkda maha Cesises e Võnnus ehitamisjärgus olev ordulinnus ja see järel ajada välja sakslased kogu liivimaalt. Linnust vallutada ei suudetud, asuti piirama.Kuna eestlased parematel positsioonidel võitsid nad lahingu.Tunnetati et ollakse võimelised vastupanu osutama.
1211 .a- aastavahetus, ristirüütlid koos läti ja liivi kristlastega korraldavad vastuaktsiooni soontaganasse. Märts ristirüütlid piiravad viljandi linnust, kasutades piiramistorne ja kiviheitemasinaid. Piirati 5 päeva, tungiti linnusesse, kuid jätsid ristimata põhjendusel et oli liigapalju verd. Suvi-vasturetkena lähevadeestlased Kaupo Toreida linnuse alla, esmalt edukad kuid katku tõttu jääb linnus vallutamata ja sõlmitakse järgmiseks 3.a vaherahu , sellega lõppeb 1.periood.
2.periood-
1215.a- juba enne vaherahu lõppu korraldasid mõõgavennad ennetava sõjakäigu Ridalasse. Siirdusid röövsaagiga tagasi Läti aladele. Kevadel mõõgavendade rüüsteretk Sakalasse Lembitu Luhavere (ehk Leola ) linnuse alla, linnus vallutatakse, lembitu vangistatakse aga vabastatakse poegade vastu(pojad koolitati preestriteks). Luhavere rahvas ristiti.
Aprill- Mai, suurejoonelisemaid ettevõtmisi eestlaste poolt- kolme maleva manööver: eesmärk hävitada sakslaste koloonia Liivimaal. Plaan: saarlased tulevad laevadega Taugava jõe suudmesse ja sulevad ligipääsu Riia linnale . Teine malev e läänlased ründavad samal ajal Kaupo Toreida linnust. Kolmas rühm sakalased ja ugalased takistavad maapoolt lätlasi Riiale appi minemast. Edu ei saavutatud, tuli abivägesid.
Juuni- Ootamatu võimalus hävitada osa sakslaste sõjalaevu.
Suvi- Eestlaste jõud olid nõrgestatud ja ugandi maa ning sakala maa pidid vastu võtma ristiusu. Samal ajal korraldasd pihkva ja novgorodi vürstid rüüsteretke Ugandisse, mis näitas et ka venelased olid huvitatud Lõuna-Eesti ristimisest.
1217 .a- Veebruar, Märts-mõõgavenndad korraldavad eduka rüüsteretke Pihkvamaale. Eestlased püüavad vallutada tagasi Otepääd, sõlmitakse vaherahu. Ühtlasi püüdrid riialased ennast Lõuna-Eestis tugevamini kindlustada, kuid eestlased olid edukamad ja sakslasi sunniti lahkuma Eesti alalt.
21. September- Madisepäeva lahing- eestlased tegid viimase meeleheitliku katse ristirüütleid liivimaalt välja ajada. Selleks koguti kokku kõikide maakondade malevad ja appi ka vene vürstid Pihkvast ja Novgorodist, kogenud ristirüütlid, mõõgavennad otsustasid anda ennetava löögi eestlaste kogunemiskohale Viljandi lähedal. Lahing toimus eestlastele ootamatult, ohvrid lid väga suured, langes ka vastupanu peamine organiseerija Sakalamaa vanem Lembitu.
1219. Taani kuningas Valdemar II saabus laevadega Tallinna sadamasse. Taanlased saavutasid võidu. Mõnede pärimuste järgi tuli võit taevast sadanud punase valge ristiga lipu tõttu-sellest sai Taani lipp .
1220 .a toimus võiduristimine, kuna alistamise väliseks märgiks peeti ristimist.
1220.a suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi eesotsas kuninga Johaniga ja piiskoppidega. Suur saarlaste malev hakkavs nendega võitlema ja linnus põletati ningi kõik 500 rootslast surid üksikud pääsesid Tallinna. Rootsi kaotas.
Ootamata ära Toreida vaherahu lõppu 1215.a kevadel korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale, üllatusmomenti ära kasutades rüüstati paljud külad. Kohe peale vaherahu ametlikku lõppu järgnes sõjaretk Sakalasse, eestlaste tähtsaima vanema Lembitu linnuse Leole (tänapäeval Lõhavere) alla. Lembitu jt vanemad ristiti ja vangistati, hiljem vahetati poegade vastu välja. Nüüd asusid eestlased pealetungikava väljatöötamisele. Sihiks võeti Riia ja Toreida hävitamine. Hästi läbimõeldud ürituse nurjas uute ristisõdijate laevade ootamatu saabumine.
1215.a suve jooksul rüüstasid sakslased mitmel korral Ugandi maakonda ning sundisid lõpuks ugalased alistuma. Ärahirmutatud sakala elanikud olid samuti nõus rahu sõlmima. See tekitas omakorda ärevust venelastes, kes ei soovinud enda kõrval näha tugevaid ristirüütleid. 1217.a talvel piiras suur Novgorodi vägi ümber Otepää linnuse. Venelastega liitusid saarlased, harjulased ja sakalased. Piiramine lõppes mõlemapoolse toidupuuduse tõttu sellega, et sakslased jäeti ellu, kuid nad pidid Ugandist ja Sakalast lahkuma.
1217.a sügisel kutsus Lembitu kokku suure eestlaste ühisväe. Sakslased üritasid anda ennetavat lööki ja tungisid kiirest Sakalasse. 21.sept 1217 toimunud Madisepäeva lahingus eestlaste malev purustati, Lembitu ja Kaupo langesid .
Olles veendunud, et ainult saksa ristisõdijatest eestlaste alistamiseks ei piisa, pöördus piiskop Albert abi saamiseks Taani kuninga Waldemar II poole. Taanlased saabusid 1219.a suure laevastikuga. Kuigi rävalased ja harjulased tõid algul kuningale kingitusi, oli eestlastel kolme päevaga sõjavägi koos ja puhkes lahing, kus taanlased suurte raskustega lõpuks võidu saavutasid. Legendi kohaselt päästis neid taevast kukkunud lipp - Danebrog . (tänaseni Taani riigilipp). Lahingukohale rajasid taanlased hiljem tugeva kivilinnuse Tallinna (Tallinn = Taani linn). Tugevad taanlased vallutasid Põhja-Eesti alad, algas võiduristimine - kes jõuab enne ristida, seda loeti maa isandaks .
1220.a tungisid Läänemaale rootslased, kes lootsid samuti vallutustest osa saada. Nemad löödi aga kiiresti tagasi.
3-Periood VABADUSVÕITLUSE LÕPPJÄRK (1222-1227)
MVV kolmas ja viimane periood algas 1222.a Saaremaal, kui taanlased eesotsas kuningas Valdemar II seal maabusid ja asusid ehitama kivilinnust. Peale esialgsete müüride valmimist lahkus suurem osa taanlastest ning saarlased asusid vastvalminud kindlust koheselt piirama. Enne veel käisid saarlaste esindajad Varbola linnuses, kus asus üks taanlaste kingitud kiviheitemasin.
Tutvunud selle konstruktsiooniga, ehitasid saarlased endile 17 samasugust ning nende abil taanlaste linnus ka vallutati.
Seejärel saatsid saarlased teate oma võidust üle kogu maa ja saatsid mitmele poole saadikuid, kes õpetasid kiviheitemasinaid ehitama. Esmalt löödi taanlased välja Varbolast, 1223.a jaanuaris sakslased Viljandist ja veidi hiljem Otepäält ning Tartust. Suveks oli kogu Eesti, va Tallinn, eestlaste kontrolli all. Püüdes oma positsioone kindlustada ja mõistes, et oma jõududest ei piisa, peeti läbirääkimisi vene vürstidega Pihkvas ning Novgorodis. Abi lubati ja nii piiras 1223.a sügisel u 20 000 meheline vene vägi Tallinnat kuid vallutada seda ei suutnud. Novgorod aga saatis ugalastele appi vürst Vjatško koos 200 mehega.
1224.a jooksul õnnestus sakslastel järk-järgult oma võim taastada. Mandri-Eesti viimaseks eestlaste kätte jäänud linnuseks oli Tartu. Tartu piiramine sakslaste poolt algas 15.08.1224 ja 8-päevase piiramise järel linnus vallutati. Teiste seas langes Tartu kaitsmisel ka Vjatško. Mandri-Eesti oli seega lõplikult vallutatud, vaba oli veel Saaremaa.
Valitsejad ja maade jagajad olid Taani kuningas (Eestimaa hertsog).
1227.a- Peale muistse vabadussõja lõppemist püüdsid mõõgavennad vallutada Taani alasid Põhja-Eestis, mis neil ka õnnestus. Kuid paavst, kelle kaasabil Taani kuningas oli siia tulnud toetama piiskoppe ordu vastu, saatis oma esindajad läbirääkima mõõgavendadega.
1236 .a- Leedulased purustasid Saule lahingus mõõgavennad, mis ordut nõrgestas. Lood uus Liivimaa ordu, kes sammuti vajas paavsti tuge.
1238.a- sõlmisid Taani kuningas ja Liivimaa ordu rahulepingu Stensby lepingu mille järgi Taani sai oma alad Põhja-Eestist tagasi ordu aga lisaks senistele valdustele Järvamaa tingmusel, et ta ei rajaks sinna linnuseid. Taani võim Põhja-Eestis kestis kuni Jüriöö ülestõusuni 1343-1345.a ja lõppes 1346 kui Taani kuningas müüs Pühja-Eesti ordule.

11-13saj kõrgkeskaeg

Tekkis keskaegne linn, tänu käsitöö arenemisele. Linnastumad piirkonnad olid Itaalia ja madalmaad.
1030 Mainitakse vene kroonikates Tartut.
1154 Reisi maailmakaardile märgistati Koluvan-Tallinn, Idrisi maailmakaardil.
Varalinnalised asulad hakkasid eestis kujunema arvatavasti 8-9saj, kui araablased vallutasid vahemeremaad ja lääne - euroopa kaupmehed hakkasid otsima ühendust idamaadega-orient üle läänemere ja siin tekkisid esimesed turukohad ja laoplatsid. Linnadest saab rääkida alates sellest ajast, kui linnadel olid linnaõigused, mis reguleerisid 1. Maahärra ja linnakogukonna vahelised suhted(privileeg, mis lubas linnaelanikel selles linnas elada ja kehtestas kindlad ühised reeglid linnas) Eestiala linnades kehtisid Taaniajast peale Lübeki õigus, ordu ja piiskoppide linnas Hamburgi /Riia õigus. Mõlemad olid merelinnade õigused.
1248 Tallinnas hakkas kehtima Lübeki õigus.
13saj (1227?) Hakkas Tartus kehtima Hamburgi/Riia õigus ja sajandi keskel Uus-Pärnus kohaliku piiskoppi eraõigus hiljem Hamburgi/Riia õigus.
1279 Haapsalu sai Hamburgi/Riia õiguse
1291 Paide sai Hamburgi/Riia õiguse
1302 Rakveres kehtestati Lübeki/Tallinna õigus.
1345 Narvas Lübeki/Tallinna õigus.
13saj keskel rajasid Põhjasaksa kaupmehed kaubalinnade Hansaliidu alates Amsterdamist lõpetades Novgorodiga. Sellele kaubateele jäid eesti ala linnadest: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi.
Milliste allikate põhjal teame et oli jüriöö ülestõus- sündmuste kaasaegse ordu kaplani e vaimuliku Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorema riimkroonika järgi mille on eesti keelde tõlkinud ja kommenteerinud Sulev Vahtre .
Põhjused ja ajendid ja miliste tulemustega ülestõus lõppes?
Põhjused: Eestlased polnud unustanud muistset iseseisvust ja soovisid seda tagasi. Vastuolu Taani võimude ja ordu vahel Põhja-Eestis.
Ajendid: Taanlaste kavatsus müüa Põhja-Eesti ordule, mis aga hirmutas Taani kuninga vasalle, kellele polnud vastuvõetav ordu range valitsemis kord. Nii ühinesid Taani vaallide soov võidelda ordu võimu vastu ja Eesti talupoegade soov saada tagasi oma iseseisvus .

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 34 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Idieh111 Õppematerjali autor

Ajaloo 11. klassi materjal

keskaeg eesti ajalugu ajalugu varakeskaeg paavstid langobardid

Sarnased õppematerjalid

sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

eestlased, liivlased ja latgalid omavahelise rahu, mis varsti uuendati ka sakslastega. Pidi kehtima 3 aastat. Danebrog - Taani Kuningriigi lipp (ehk Dannebrog) on üks maailma vanemaid riigilippe. Esimene kirjalik mainimine selle kasutamisest pärineb 14. sajandist .Nimi Dannebrog tähendas vana-taani keeles "taanide riie". Katk - on kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Mitmed katkupandeemiad on inimkonna ajalugu otsustavalt mõjutanud. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katk jõudis Euroopasse 1347. aastal Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast. Möllas latgalite ja liivlaste alal. Ka Sakalas ja Ugandis. Sölmiti rahu 1212 latgalite-liivlaste ja eestlaste vahel. 2.ISIKUD Ingvar - tuli u 600. a paiku väega Eestimaale. Terve suve rüüstasid nad Steini-nimelises maakonnas. Toimus lahing eestlaste väega, kus langes rootslaste kuningas. Maeti saaga järgi Eesti rannikule

Ajalugu

docx

Eesti muinasajal

MÕISTED: jääaeg 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus a

Ajalugu

doc

MUINASAEG

1. Muistse vabadusvõitluse I periood (1208-1212) Eellugu - 12. Saj algas sakslaste tung itta 1143 loodi Lüübeki linn - Läänemerele saksa kaupmehed 1184 nende vahendusel ordu koorihärra Meinhard liivlaste juurde hakkas ristiusku levitama 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks (abiliseks munk Theoderich) - Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus - Mõned liivlased lasid end ristida sh Toreida vanem Kaupo (sakslaste abiline) - 1191 läkitati Theoderich Eestisse - pärast M surma piiskopiks Berthold liivlastega tülid, tagasi Saksamaale Sissetungi algus - B kogus ristisõdijate väe 1198 tagasi Liivimaale (ise langes I lahingus) - Uus piiskop Albert vallutussõja peamine organiseerija ja juht, kogus väe, rajas 1201 Riia linna vallutussõja peamine tugipunkt. Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale Maarjamaa - 1202 vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" elukutselised sõjamehed M?

Ajalugu

docx

Muistne vabadusvõitlus

· 1208-1227- toimus · Põhjused: ristiusu levitamine, paganluse väljajuurimine, kaubanduse arendamine, taheti tungida Venemaale, maade vallutamine sest rüütlitel oli Lääne-Euroopa maapuudus. · Ristisõdijad sakslased ``tung itta`` , juht Rooma katoliku kirik. Meie aladel toimus üks esimesi ristisõdasid. · Algselt olid suunatud Palestiinas asuvate ristiusuliste pühapaikade vabastamiseks islamiusuliste võimu alt. Sellega kaasnes maade vallutamine. · Ristiusk ei olnud muistsetele eestlastele võõras. Misjonil käisid siin mitmed vaimulikud (Meinhard, Albert). · Baltimaade vallutamise etteotsa asus Bremeni peapiiskop Albert, 12. Saj II poolel sattus Eesti Rootsi ja Taani huvisfääri. · Eesmärk oli tungida Venemaale. · Ettevalmistused Eestisse sissetungiks : vallutatav maa pidi pühendatama Neitsi Maarjale -> Maarjamaa, 1201 Albert rajas Riia linna, 1202 asutas Alberti abiline Teoderich Mõõgavendade ordu (1236 see hävitati), suudeti alistada ja koost

Ajalugu

docx

Ajaloo üleminekueksam 10.klass

Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas Itaalia keskosas Latiniumi maako

Ajalugu

docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi perioodidele omased joones,

Ajalugu

docx

10.klassi ajalugu terve aasta peale

AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu

Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eellugu 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Prantsusmaalt. Kompromissitu võitlus ristiusu vastu oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati u

Ajalugu

Rohkem sarnaseid