Mille poolest agraarühiskonna kultuur on parem kui tänane? Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Erinevatel ajastutel on väärtused, mis väljendavad kultuuri ideaale, jagatud arusaamadeks sellest, mis on hea ja mis on halb. Selle kõige tulemusena saame võrrelda erinevate ajastute kultuuride iseärasusi. Tänapäeva ühiskonnas domineerib tööaeg puhkeaja üle. Inimesed ei pööra enam rõhku rahvakalendri tähtpäevadele, ei hoolita nii väga usupühadest ega sellest, mis ilm õues on. Agraarühiskonnas mängisid need sündmused väga suurt rolli. Pühapäeval ei tohtinud inimesed tööd teha, siis käidi kirikutes ja veedeti aega perega. Sama kehtis ka usupühade ja rahvakalendri tähtpäevade kohta. Nüüdisajal on inimesed selliste tähtpäevade ja traditsioonide suhtes ükskõiksemad, sest peamisel kohal on töö ja raha teenimine. Kehtib ütl...
seieritega ajanäitaja välisseinal, esimeset eestikeelsed jutlused Täna: kirik Niguliste kirik St. Nichola's Church 13saj. seal on maal surmatants Täna: muuseum Raekoda Tallinn Town Hall gooti/barokk? ainuke säilinud keskaegne raekoda EUs Vanasti:Raad tegutses seal, all laoruumid, piinakambrid Täna:muuseum Raeapteek- Town Hall Pharmacy euroopa vanimaid, müüdi vanasti ka maiustusi,veinipaberit,niite, jne Täna:Apteek Pikk jalg Vanasti: sillutisega tänav kus liigeldi ratsa,kaarikute ja vankritega. Pikajala väravatorn- sõdurite majutuspaik, ateljeed Aleksander Nevski katedreaal 1894-1900 (venekirik toompeal) pühendatud Aleksander Nevski le. Toomkirik e Püha Neitsi Maarja Peakirik Vanasti: Pühakoda, matmispaik, Dominiiklaste klooster
- Siidilõngaste seotud, kuldlõngast kootud, istub ilma ääre peal? (Vikerkaar) - Mõõdupuu üle metsa? (Vikerkaar) - Helmeid täis heinamaa, noppima ei lähe ükski? (Kaste) - Org täis, mägi täis, aga peosse ei saa? (Udu) - Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? (Rahe) - Õues mäena, toas veena? (Lumi) - Soomemaal raiutakse puid, laastud lendavad siia? (Lumesadu) - Eit pühib toa taga, tolm keerutab ukse ees? (Tuisk) - Karu tõusis pahnast, karvu kõik maailm täis? (Tuisk) - Liigeldi ja loogeldi, aasast läbi allapoole? (Jõgi) - Jookseb ööd ja päevad läbi, ära ei väsi iialgi? (Jõgi) - Igavene tünnikene, pooleaastane kaanekene? (Jää järve peal) - Pole merd, pole maad, laevad ei uju, käia ei saa? (Soo) - Sõidan, sõidan -- jälgi ei jää, lõikan, lõikan -- verd ei tule? (Paadiga sõitmime) - Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta? (Laev merel) - Veest lukk, puust võti? (Sild) - Mees kaheteistkümne näoga? (Aasta) - Ühel emal seitse last? (Nädal)
4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras. 1. Kunda kultuur 2.Kammkeraamika kultuur 3.Venekirveste kultuur e Nöörkermaaika kultuur 5. Loetle kolm Kunda kultuuri iseloomustavat fakti: seoses asukohtadega, tööriistadega ja elatusaladega. Asulad rajati veekogude äärde, kus oli võimalik kalapüüda ja vee äärde tulevaid loomi küttida.Elati ritvadest püstitatud püstkodadest, toitu valmistati tulekolde kohal, liigeldi järve mööda.Tööriistad olid luudest ja sarvedest esemed. 6. Mille põhjal võib järeldada, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel? Kamkeraamika kultuuri ajal sängitati surnuid.Lisaks olid tööriistad lihvitud, savinõud paremad vastupidavamad.Ka kunstioskus oli kõrgem(merevaigu kujund) 7. Too kolm näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast eelnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel.
4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras. 1. Kunda kultuur 2.Kammkeraamika kultuur 3.Venekirveste kultuur e Nöörkermaaika kultuur 5. Loetle kolm Kunda kultuuri iseloomustavat fakti: seoses asukohtadega, tööriistadega ja elatusaladega. Asulad rajati veekogude äärde, kus oli võimalik kalapüüda ja vee äärde tulevaid loomi küttida.Elati ritvadest püstitatud püstkodadest, toitu valmistati tulekolde kohal, liigeldi järve mööda.Tööriistad olid luudest ja sarvedest esemed. 6. Mille põhjal võib järeldada, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel? Kamkeraamika kultuuri ajal sängitati surnuid.Lisaks olid tööriistad lihvitud, savinõud paremad vastupidavamad.Ka kunstioskus oli kõrgem(merevaigu kujund) 7. Too kolm näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast eelnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel.
päikesetõusu ajal ( kuid mitte enne kui 7.00 ) Eesti Vabariigi hümni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (viis Friedrich Pacius, sõnad Johann Voldemar Jannsen) saatel ja lipp langetatakse päikeseloojangu ajal ( suvel mitte hiljem kui 22.00 ) rahvusliku laulu "Mu isamaa armas" (viis Friedrich Kuhlbars, sõnad Miina Härma) saatel. Pikk jalg Pikk jalg ol keskajal tänav, mida mööda liigeldi ratsa, kaarikute ja vankritega. Ühena esimestest sai ta 14. sajandil sillutise. Pool tänavast kuulus Toompeale, alumine pool all-linnale Pika Jala väravatorn rajati esialgsel kujul 13.saj. teisel poolel kui all- linna väravtõke "Pika mäe all" , kuna pidevalt kasvasid vastuolud linnakodanike ja feodaalide, all-linna ja Toompea vahel. Linna kodanikkond oli huvitatud pidevast odava tööjõu juurdevoolust maalt, feodaalidele tähendas see aga tööjõu kaotust.
Rauaaeg- 500eKr kuni 13. sajand pKr Keskmise kiviaja üldiseloomustus vanimad asulakohad koos dateeringuga ja paiknemisega tänases Eestis (Pulli küla ja Kunda Lammasmäe), asustusviis, töö- ja tarberiistad, elatusalad. Vanim teadaolev asula on Pulli asula Pärnu jõe ääres, Sindi lähedal, u 8900 eKr (oli sessoonne). Tuntud on ka Kunda Lammasmägi Kunda linna lähedal, u 8000 eKr. Keskmise kiviaja asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri (asusid jõgede/järvede ääres, liigeldi paadiga, elasid ). Kiviaja inimesed elasid enamasti veekogude ääres ning rannikualadel ja seetõttu liigeldi ka paatidega. Nad elasid püstkodades, mis näitab, et nad ei olnud paikse eluviisiga. Inimeste peamiseks elatusallikaks oli küttimine (põdrad, karud,metssead, hülged), kalapüük ja korilus. Koduloomaks oli koer. Tööriistad olid valmistatud kivist (kasutati kvartsi ja tulekivi), sarvest, puust (ehitusmaterjal, tööriistad, liiklemisvahend- suusad,
· Altamire koobas Põhja-Hispaanias 15 000 a tagasi esimene koopamaalileid · LaCaux koobas Lõuna-Prantsusmaal 15 000 a tagasi Mesoliitikum (10 000 a pärast jääaja lõppu) · Elati juba koobaste asemel lihtsamates elamutes · Jeeriko kiviasula Palestiinas 8000 a eKr (majas olid ümmargused hütid, linna ümber kaitsemüürid, vahitornid ja veega täidetud kraav) · Katal Hüyük Türgis 7000 a eKr (majadel nelinurkne põhiplaan, tihedalt kõrvuti, liigeldi katustel, tänavavõrk puudus, linna ümber kaitsemüür) · Templid ja hauakambrid Maltal 5000 a eKr Euroopa vanimad kiviehitised Neoliitikum (paikseksjäämine (Eestis savinõud 4000 a eKr) kuni metallide kasutuselevõtt) · Kaoad realistlikud kujutused, kujutatakse nähtamatut · Animism (looduse hingestamine), toteism (hõimude loomadena kujutatud kaitsevaimud) · Megaliitised (suurtest kividest) ehitised prantsusmaal ja Suurbritannias
Loodan, et sellest tööst on kasu asjahuvilistele ja teistele, kellel on soov ratastega seotud fakte teada saada. 4 RATTA TEKKIMINE ÜHISKONDA Vajadus ratta järele tekkis juba ammu enne selle tegelikku avastamist. Muistsetel aegadel kasutati transpordiks veeteid. Inimesed elasid mägedes või metsades, kus puudusid teed. Populaarsed ja kiired viisid edasiliikumiseks olid jõed, millel liigeldi puutüvedest tehtud paatidega. Maismaal hakati liikumiseks kasutama veoloomi. Loomadele rakendati järgi lohistid, mille võtsid kasutusele Kaug- Ida rahvad. Esimene veeretehnoloogia oli rullidena kasutatud palgid, millega sai näiteks väga raskeid kiviplokke liigutada. Kuna palk oli kohmakas ja raske, raiuti selle otsast kettad(vt Joonis 1), mille keskele tehti auk võlli tarvis. Edasises arengukäigus tulid kasutusele kelgud, millele mõne aja pärast lisati alla rattad
valgust ning soojust. Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid (ahingu-, oda- ja nooleotsi, talbu, kirveid ja naaskleid), samuti kvartsist ja tulekivist väikeesemeid. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati kristalseid kivimeid, mida töödeldi lihvides; Kunda kultuuri ajal olid taolised tööriistad veel küllaltki tahumatud. Näiteks polnud kirvestel silmaauke ja nad kinnitati varre külge nahast rihmadega. Kalapüügil kasutati võrku. Liigeldi paadiga. Kunda kultuuri elanike algkodu küsimus on siiani lahtine. Oletatakse, et nad on saabunud lõuna poolt ehk siis Euroopast. Oletuse aluseks on Pulli asulast leitud mustast tulekivist leid: taolist tulekivi Eestis looduslikult ei esine, kuid sellise tulekivi leiukohad asuvad ka Lõuna-Leedus ja Valgevenes. Asustuste kujunemine Eestis Keskaegse Eesti asulad Esimesed linnataolised asulad ehk muinaslinnad Otepää, Tartu, Viljandi, Tallinn, Lihula jt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
