Mihkel Tammik J.W.G 10A klass Püha Peetrus Pühak ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja teod avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on inimeste eestkostjaks Jumala ees. Püha Peetrus oli Uue Testamendi ja kristliku traditsiooni järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks.
halvasti, et kogu tema minevik on olnud kui raske unenägu ja ta seadis eesmärgiks leida uue tee ja uue tõe. Tema selgushetk mõjus üsna nagu püänt, sest eelnevalt võis aru saada, et ta on rahul jumala teenimisega. Peetrus Kuppelvaar Novelli algus oli juba kergelt koomiline. Kui Peedu talu peremees lõpuks ometi hinge heitis, ei suutnud poeg säärast õnne uskuda. Just nimelt õnne, sest isa oli põikpea, ihnuskoi ja karmi käega. Peetrus ehk mõtles, et on Jaagust erinev, aga need, kes koolnut tundsid, nägid kohe ära, et poeg on isa suust kukkunud. Peetrus Kuppelvaare hakkamist täis suhtumine mõjus mulle koomiliselt- ei sallinud pikka juttu, tahtis matused ülejala kiiresti ära teha ja taas tööle minna. Ju siis isa oli nii kuri ja võimukas, et Peetrus ei pidanud teda endale põhjustatud kannatuste pärast kalliste matuste vääriliseks. Pealegi, tema surma sai nii kaua oodatud, et Peetrus tahtis
APOSTEL PEETRUS Kreekakeelne sõna ,apostel' on meie keeles saadik. Jeesus andis selle aunimetuse üksnes oma 12 õpilasele. Seega on meid huvitavast kahest suurest usumehest apostel üksnes Peetrus. Jeesuse sõpru Laatsarust või Maarja Magdaleenat ei saa me ka parima tahtmise juures apostliteks kutsuda, küll aga Jeesuse jüngriteks, tema õpetuse järgijaiks. Et aga misjonär e. usulevitaja Paulusel on ristiusu levitamisel Peetrusega sama suured (kui mitte suuremad) teened, nimetavad kristlased traditsiooni kohaselt apostliks ka teda. El Greco. Apostlid Peetrus ja Paulus. Ermitaaz. Peterburi. Peetruse õige nimi oli Siimon
Nataly Voolaine ja Johanna Väät 11.C Tallinna Ühisgümnaasium PÜHAKUD PEETRUS JA PAULUS PÜHA PEETRUS PÜHA PEETRUS Õige nimi Siimon Vend Andreas Elukutselt kalurid Üks Jeesuse 12nest õpilasest KELLE/MILLE PÜHAK Paavstluse kaitsepühak Kiriku kaitsepühak Kalurite patroon Kaitseb Rooma linna Temalt palutakse pikka iga SEOTUS JEESUSEGA Jeesuse õpilane Jeesus usaldas Peetrust kõige rohkem Jeesus andis talle nimeks Cephas – kalju Peetrus saab taevariigi võtme Piiskop ehk Kristuse asemik maal
FEODAALSÜSTEEM Feodaalsüsteem- Feodaal saab sõjateenistusse minemise eest suurfeodaalilt maavalduse. * Feodaalsüsteemi alusepanija on Karl Martell (pani aluse, sest araablaste vastu võitlemiseks oli vaja ratsaväge. SENJÖÖR- suurfeodaal * Senjööri peab pakkuma vasallile eeskostet, kaitset kohtus ja ülalpidamist. VASALL- alamfeodaal (maatüki saaja) * Vasalli peab andma senjöörile sõjalist ja rahalist abi, nõu. FEODAALSÜSTEEMI + 1) Riik sai sõjaväelasi ja nende ustavuse FEODAALSÜSTEEMI - 1) Kuninga võimu vähenemine 2) Kadus kontroll maa üle, andis võimu “alamatele” 3) Talupoegadest said sunnismaised * Feodaalsüsteemi ja naturaalmajanduse seos- Naturaalmajanduste tingimustes oli maatükkide jagamine sobivam viis sõjameestele teenistuste eest tasuda. Kuidas nõrgendas feodaalsüsteem kuningavõimu? Kuningad ei suutnud vasalle enam oma võimu all hoida, hakkas suurenema poliitiline ebastabiilsus. KAROLINGIDE RENESSANSS- kultuurililne eda...
jüngrid teda elusalt, ning uskusid, et ta on surnuist tõusnud. Nad jõudsid järeldusele, et Jeesus on uut moodi Messias mitte maine kuningas, vaid universumi valitseja. Nelikümmend päeva pärast ülestõusmist nägid jüngrid Jeesuse taevasseminekut ta võeti pilvedel üles Jumala juurde. Enne lahkumist lubas ta aga, et ta saadab Jüngritele Jumala vaimu (Püha vaimu) Kristluse levik vahetult pärast Jeesust 1) Peetrus: Peetrus oli Jeesuse üks lähimaid jüngreid. Ta oli kristlaste üks esimesi peamisi juhte, kuulutas Jeesuse õpetust peamiselt juutidele. Pärast Jeesuse surma läks Peetrus elama Rooma, kus tast sai Rooma kiriku juht, teda peetakse esimeseks Rooma paavstiks.viimaks hukati oma usu pärast. 2) Paulus: Korralikult haritud, kreeka keelt oskav juut.Pärast Jeesuse surma võitles kristlaste vastu, Kord ilmutas end talle ülestõusnud Jeesus ning Paulus hakkas kristlaseks
Varakristlik kunst tekkis seoses ristiusu levikuga. EesAasias tekkinud ristiusk hakkas Rooma riigi aladel levima pärast Jeesus Kristuse surma. Ristiusku levitasid Peetrus ja Paulus. Jeesuse vanim õpilane. Suri Roomas märtrisurma umbes aastatel 6467. Maetud sinna, kus tänapäeval kerkib Vatikanis maailma suurim kristlik pühavaimu Peetri kirik. Olid kasutusel 1.4. sajand. Looduslikud koopad või pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõnikord kilomeetrite pikkuselt kulgesid linnade all. Katakombides leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina ja laemaalid. Meenutavad rooma seinamaale.
Varakristlik kirik Kui Constantinius Suur ristiusu Rooma impeeriumis legaliseeris, oli kristlastel juba välja arendatud kogu riiki haarav ja hästi toimiv organisatsioon ristiusukirik. Peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad, mis hõlmasid ühte linna koos ümbruskonnaga, esialgu oli neid 4: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia (Süürias) ja Rooma, 4. sajandil lisandus Konstantinoopol. Tähtsaimate asjade otsustamiseks üleriigilised kirikukogud sinodid. Apostlid Paulus ja Peetrus, nende tegevus Kristluse levikule aitasid kaasa rändjutlustajad apostlid. Peetrus oli Jeesuse kaaslane ja õpilane, pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele, esimene Rooma piiskop. Paulus oli Peetusest noorem, käis missjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Kristlaste tagakiusamine Rooma riigis Enne Nero valitsusaega oli kristlased lihtsalt põlu all, kuna nad suhtusid paganlikesse uskumustesse halvasti
Nii oli ka järgnevatel päevadel. Neljapäeva õhtul tulid kõik kaksteist Jeesuse õpilast Betaaniasse sinna majja, kus Jeesus peatus, et üheskoos õhtustada. Siit ka suur neljapäev ning viimne (püha) õhtusöömaaeg. Lauas ennustas Jeesus oma peatset surma. Veel ütles ta, et üks tema õpilastest on reetur. Kes see küll võis olla? Jeesus armastas kõige enam oma noorimat jüngrit Johannest. Vanim õpilane, neljakümneaastane Peetrus paluski Johannesel õpetaja käest küsida, kes neist on reetur. Jeesus ei nimetanud küll ühtegi nime, kuid vihjest võis aru saada, et reetur on sõpruskonna rahahoidja Juudas. (Jeesus võis näha teda pühakoja läheduses kahtlaste võõrastega vestlemas.) Oli juba pilkane öö, kui nad söögikohast lahkusid. Nagu tavaliselt läks Jeesus läbi Kidroni oru ja suundus koos jüngritega Ketsemani aeda Õlimäe jalamil.
Autor: Caravaggio Pealkiri: ,,Peetruse ristilöömine" Aasta: 1600 Tehnika: Õli lõuendil Mõõtmed: 230 x 175 Asukoht: Santa Maria del Popolo, Ceraci Chapel, Rooma Kirjeldus: Caravaggio maalil kujutatakse Peetruse ristilöömist. Peetrust peetakse Rooma kristliku koguduse ehk kiriku rajajaks ning selle linna esimeseks piiskopiks, seega siis paavstiks Kristuse asemikuks maa peal. Ta suri märtrisurma ja löödi risti pea alaspidi keiser Nero ajal. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus (tõenäoliselt unes) Kristusega. Peetrus küsis: ,,Domine, quo vadis?" (ladina k. Issand, kuhu sa lähed?) Jeesus vastas: ,,Rooma, et mind uuesti risti löödaks." Sellega andis ta mõista, et Peetrus peab talle määratud saatuse vastu võtma. Peetrus tundis häbi ning pöördus Rooma tagasi, et Paulusega hüvasti jätta ja ristisurma minna. Ta hukati Vatikani künkal tolleaegse staadioni kõrval
Püha Dismasest. Kui Vinitius läheb Lygiat leidma, koos Chilo ja ebamaiselt tugeva orja Kronosega, satuvad nad võitlusesse Lygia kaitsja, tema orja Ursusega, ning Kronos sureb. (Ursus on lüüglane, Lygia kaitsjaks määratud ta sünniema poolt, ning veel ebamaisema jõuga, kui Kronos). Vinitius pääseb kaklusest eluga, ent äärmiselt haigena. Lygia kaaslased võtavad Vinitiuse enda juurde ja põetavad teda. Lygia aitajate hulka kuuluvad kristluse Roomasse toojad Püha Peetrus, kes õpetab Kristuse sõnu edasi ja püüab luua kristlaste kogukonda Roomas, Püha Paulus, kes raamatu edenedes võtab isiklikuks huviks Vinitiuse kristlusesse pööramises. (Püha Peetrus ja Püha Paulus on mõlemad ajaloolised isikud). Hiljem ilmub nende väikesesse seltskonda Crispus kristlane, kelle kunagi ammu Chilo oli reetnud, ning surema jätnud. See on Chilo reeturlikkuse avalikustajaks. Vinitius hakkab mõistma oma endise elu tühisust, ning järjest rohkem hindama
) Klient ennast patrooni kaitse alla andnud inimene V-Roomas ja Itaalias; vastutasuks tõotas patrooni ustavalt teenida Senat aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi pol. Leegion suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes u. 5000 mehest Foorum turu ja koosoleku plats Metseen rikas kunsti ja kultuurisoosija (sõna tuleb keiser Augustuse sõbra Maesdenase nimest) 6. Kes olid? Vali õige nimi! (Caesar, Nero, Titus Livius, Maecenas, Paulus, Peetrus, Zeus, Hestia, Jupiter, Mars, Poseidon) 6p Usukuulutaja ehk apostel, oli olnud Kristuse jünger, temast sai Rooma esimene piiskop Peetrus Rooma ajaloolane, kirjutas teose ,,Raamatud linna rajamisest alates" -- Titus Livius Kodukolde jumalanna -- Hestia Roomlaste sõjajumal -- Mars Taeva-, pikse-ja tormijumal roomlastel -- Jupiter Keiser, kiusas taga kristlasi, olevat mõningatel andmetel pannud põlema Rooma linna Nero 7
Kunstiteose analüüs Michelangelo da Caravaggio ,,Püha Peetruse ristilöömine" Valmimise aasta: 1600-1601 Tehnika, materjal: Õli lõuendil Mõõtmed: 230x175 Asukoht: Santa Maria del Popolo kirik, Cerasi kabel, Rooma KIRJELDUS: Kuntstiteosel on kujutatud Peetruse ristilöömist. Peetrus oli esimene Rooma piiskop ning suri 60. aastail märtrisurma ta löödi risti pea alaspidi. Pildil, kus on näha nelja inimest, asub keskel, kõige silmapaistvamal kohal, Peetrus. Tema nägu on ka ainukesena vaataja suunas. Kahe tegelase asend on seljaga vaataja poole ning ühe mehe nägu on suunatud Peetruse poole ning pole selgelt märgatav ega taustast eristatav. Täies pikkuses on kujutatud üksnes Peetrust. Tegelaskujud on liikuvad ja elujõulised, poosid ja asendid on rõhutatult juhuslikud. Figuurid on heledad tumedal toonil. Pildilt võib leida vaid üksikuid esemeid, mis on kõik pea ühte nurka koondatud hall mantel, purunenud kivi ning ühe mehe käes olev
sobivas freskotehnikas, vaid temperas2. vvvv Ghirlandaio. Cena. San Marco klooster. Firenze. Itaalias saame väga paljudes sakraalhoonetes3 imetleda erinevate kunstike loodud sama temaatikaga freskosid. Algaja kunstihuviline paneb ehk imeks, et neil piltidel kujutavad kunstnikud tihti Jeesuse jüngreid vanuritena. Nii on Ghirlandaio [girlan´daio] (1449-1494) freskol Firenzes paikneva San Marco kloostri söögisaalis üks jünger lausa halli habemega vanur. Teame ju, et üksnes Peetrus oli neljakümnene, ülejäänud jüngrid olid kas Jeesuse eakaaslased või temast nooremad, Johannes oli hoopis nelja-viieteistaastane poiss, Toomas ehk kuueteistkümnene. Traditsiooni kohaselt kujutasid kunstnikud Jeesuse jüngreid selles vanuses, mil nad surid. Ometi on kõigil cena piltidel evangelist Johannes väga noor. Huvitav on Ghirlandaio freskol see, et kunstnik on paigutanud Juuda istuma üksinda Jeesuse vastu. Sellega tahab ta ehk esile tõsta ühe jüngri truudusetust oma õpetajale
ahel pool seisavad Maarja ja Johannes, kes on vahendajad mala ja usklike vahel. õige ees on palvetamas annetaja ja tema abikaasa, kes olid aalsed inimesed. l on skelett kirjaga „Ma olin see, mis sina oled praegu, sina ad selleks, mis mina olen praegu“ PARADIISIST VÄLJAAJAMINE Kehad on edasi antud valgust ja varju kasutades, mis muudab nad nn ruumiliseks ja tõeliseks. Väga reaalselt on kujutatud emotsioone: tohutut ahastust ja häbi patu tegemise pärast. PEARAHA Apostel Peetrus esineb sellel maalil kolm korda. Keskel saab ta Jeesuselt käsu minna järve äärde ja püüda kala, kelle kõhus on mü Vasakul näeme sama püha meest järve ääres kala püüdmas. Paremal ulatab ta mündi templivalvurile. PÜHA HIERONYMUS JA RISTIJA JOHANNES Hieronymust on kujutatud vana mehena, kelle kaaslaseks on lõvi. PÜHA PEETRUS RAVIB OMA VARJUGA NOORE MEHE PORTREE SAN GIOVENALI TRIPTÜHHON RISTILÖÖMINE PÜHA PAULUS
Teose aine on hea ja kurja võitlus. Teose süzee: Vanapagan tuleb maa peale elama, et inimese kombel õndsaks saada. Tema lihtsameelsust kasutab ära omakasupüüdlik Ants, kes Vanapagana enda heaks tööle paneb. Lõpp on traagiline Vanapagan maksab Antsule kätte ja hukkub ka ise. Religioosne tasand ideestik põhineb usul ja piiblil. Teose aine: kas ausad ja seaduskuulekad saavad õndsaks ja lähevad peale surma taevasse ning valelikud ja patused lähevad põrgusse. Teose süzee: Peetrus saadab Vanapagana maa peale. Kui ta seal õndsaks saab, annab Peetrus talle hingi. Vanapagan tahab ausalt elada ja rügab tööd teha, kuid mida püüdlikumalt Jürka maiste ja taevaste seaduste järgi elab, seda kehvemaks elujärg läheb. Aga Ants, kes teeb pattu ja kasutab teisi ära, elab väga hästi. Reaalelu tasand ideestik põhineb elust endast. Teose aine on kodanliku ühiskonna vastuolulisus rikkad saavad rikkamaks ja vaesed jäävad veel vaesemaks
Traianus - 18. september 53 7. august 117) oli Vana-Rooma keiser 28. jaanuar 98 kuni surmani. Diana oli Vana-Roomas jahijumalanna. Kreeka jumalanna Artemise Rooma vaste. Diana oli Apollo kaksikõde ja Jupiteri ja Latona tütar. Caesar Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Crassus (115 eKr 53 eKr) oli Vana-Rooma väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu. Peetrus - Peetrus (suri umbes 64 Roomas) on tegelane evangeeliumites, paavstluse ja kiriku kaitsepühak. Jupiter - Jupiter oli Vana-Rooma mütoloogias peajumal. Vergilius (15. oktoober 70 eKr Andes 21. september 19 eKr Brindisi) oli rooma kirjanik. Pompeius - Hilise Rooma vabariigi silmapaistev kindral ning poliitiline liider. 106 eKr. - 48 eKr.
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine.
See, mida näeme täna, on originaali kauge vari. Maalil on 13 isikut. Seega on lihtne lahendus isikute küsimuses: Kristus ja kaksteis apostlit. Isikuid saab identifitseerida 16. sajandi algul tehtud koopia järgi, kus on nimetatud, kes kohal viibivad maalil. Samuti on nende välimus rohkem või vähem standardiseeritud. Apostlid asuvad kolmeliikmelistes rühmades ning rühmasid on seega kokku 4. Vasakult poolt on Bartolomeus, Jaakobus Noorem ja Andreas, neist edasi on Juudas, Peetrus ja Johannes Kristuse paremal käel. Teisel pool on aga Toomas, Jaakobus Vanem ja Filippus,kompositsiooni lõpetavad paremal Matteus, Toddeus ja seloot Siimon. "Püha õhtusöömaajal" on maali paigutus kunstlik: õhtusöögil peaksid istuma kolmteist inimest mõlemal pool lauda,nagu Giotto di Bondone versioonis samast loost. Leonardo da Vinci versioonis on näha kõikki - kaksteist apostlit ja Jeesus Kristus istuvad nagu refektooriumi pealauas
prokuraator) 2. Jeesus kui ajalooline isik (tegevus, aeg, Jeesuse õpetus ja selle vastuolu judaismiga, Jeesuse hukkamise põhjused, Pontius Pilatus, 30. a eKr) 3. Kristuse teke, õpetuse sisu 4. Kristluse leviku põhjused ja tagamaad (ainujumalausk, parem elu pärast surma, rändjutlustajad (apostlid), võrdsuse idee ja väljumine ühe rahvuse piiridest, märterlus ja selle mõju kristluse levikule) 5. Apostlid Peetrus ja Paulus, nende tegevus. Peetrus – esimene Rooma piiskop (papa – paavst) 6. Kristlased ja Rooma riik - vastuolude põhjused Suhtumine teise usundi (paganluse) esindajatesse Keiser kui jumal – kristlaste monoteism Kristlaste tagakiusamine, märtrisurm (märter – usukannataja) RISTIUSK HILISES ROOMA KEISRIRIIGIS (§ 30) 1. Ristiusu kiriku organisatsioon (piiskopkond (diötsees, ülesanded, peapiiskop e. metropoliit, esialgsed
· Kristlus pidas kõiki võrdseks. · Saad taevasse, kui usud. Pontius Pilatus- Andis käsu Kristuse ristilöömiseks. Kreeka ja Rooma religiooni seos? · Jumalad (nimed) Mida muud lisas Rooma? · Geenius- Maokujuline kaitsevaim. · Laarid- Esivanemate hingede kehastused. · Nuumen- Hingestatud jõud. Ajaloo kuulsaim kõnemees: Cicero- Retoorika. Metseen- Kultuuri toetaja, sponsor. Keiser Augustus- I Rooma keiser, kehtestas ainuvõimu. Kuidas ära tunda, kumb on Peetrus ja Paulus? · Peetruse sümboli võtme abil. Peetrus löödi risti. PIIBLI OSAD, HEEBREA KEELES: Toora ehk Vana Testament: · Jeesuse elu ja tegevused. Uus Testament: · 4 evangeeliumi ja apostlite kirjad. Rooma kool: · Karm kord. · Käisid, kuni raha jätkus. · Raamatuid vähe. · Lugema õpiti kooris. · Ainult poisid. Rooma ja Kreeka teatri erinevused: · Roomas ehitati lagedale alale, Kreekas mäele. · Roomas komöödiad, Kreekas tragöödiad.
Ka "Põrgupõhja uus vanapagan" on allegooriline teos. Seal kehastavad erinevaid inimtüüpe: head inimest ja paha inimest müütilised tegelased: Kaval-Ants ja Vanapagan. Nende kujude abil mõtestab ta lahti õigluse ja ebaõigluse, halva ja kurja, tõe ja vale omavahelised suhted. Epiloogis kirjeldatakse Jürka tagasipöördumist taevasse, kus ta loodab teada saada, kas tal õnnestus maal elades õndsaks saada või mitte. Lõpuks ütleb Peetrus, et seda on väga raske otsustada sest ta on ju vanapagan. Ja nii muutubki Jürka maal elamine küllaltki mõttetuks. Võibolla tegi Peetrus algul vea, et Jürka maale saatis, sest temal võis olla isegi inimestest raskem õndsaks saada. Ta ei sobinud lihtsalt siia inimeste maailma. See oli hoopis teistsugune, kui põrgu. Ei tohi püüda olla see, kes sa ei ole. See ei tule kunagi hästi välja.
viskas tuppa kullakukru · Rahakukkur, kuldkera, piiskopirüü · Peaingel Miikael tallab jalge alla saatanat Püha Paulus Caravaggio · Apostel, kes levitas kristlust mittejuutide seas · Alguses nimi Saulus, oli telgimeister ja Rooma kodanik · "Saulus, miks sa mind taga kiusad?" · Damaskuses kristlane nägemise tagasi ja ristis ümber · Raamat, mõõk, side silmadel; ratsu seljast mahakukkunu Püha Peetrus Rubens · Kaheteistkümne apostli juht · "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse...Ma annan sinule taevariigi võtmed.." · Jeruusalemma esimese kristliku koguduse juht · Võtmed, kukk, kaluripaat,võrk Püha Andreas El Greco · Kristuse esimene jünger, jutlustaja, ravitseja · Peetruse vend · "Oleme leidnud messia!" · Rooma halduri naine pöördus ristiusku
Lugemiskontroll „Mees, kes teadis ussisõnu“ 1.Raamatu pealkiri tulenes teose peategeleasest Leemetist, kes oli viimane mees, kes oskas ussisõnu.“Mees, kes teadis ussisõnu“ tähendab seda, et teoses mõistis metsarahvas loodust, võimu ja valitsemist asukate üle. Sümbolid olid sõnastatud läbi huumori, mis tegi lugemise huvitavamaks. “maailm on alla käinud ja isegi allikavesi maitseb mõrult“ (lk 16), „nagu inimene, kes on endal käed otsast hammustanud ja vedeleb nüüd maas, abitu nagu pamp“ (lk173), „Hoopis hõlpsam on elada neil, kes on kasvus kängu jäänud ning ebaloomulikult jässakad. Nii tekivadki külaeluks sobilikud värdjad“ (lk182). Teose idee seisneb selles, et Leemet on lõpuks metsas viimane inimene üldse. Kõik lahkuvad või surevad. Suur probleem on muutustes ja selles, et ei suudeta muutustega kaasa minna. Autori sõnum on see, et inimesed on kaotanud võime elada loodusega kooskõlas. Kõik inimesed peaksid tegem...
preesterkonnaga olid väga vaenulikud. Preesterkond nägi temas Moosese seadusest taganejat. Kui Jeesus 30 pKr Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta Kolgata mäel risti lüüa. Jeesuse hukkamise järel see usk süvenes, Jeesust hakati pidama Jumala pojaks, keda usuti olevat vabastanud inimkonna nn pärispatust. 4. Kristluse levik Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, hakati kutsuma kristlasteks. Levitajad olid apostlid, nende seas kaks tähtsamat olid Peetrus ja Paulus. Peetrus oli Jeesuse jünger ja õpetaja eluajal. Pärast Jeesuse surma rändas ta Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, saades esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, saades kõige mõjukaimaks kristluse levitajaks Roomas. Ta rändas Süüriasse, Väike-Aasiasse ja Kreekasse. 5. Kristlased ja Rooma Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav, keisrile rituaalse austuse avaldamise keeldumises nähti märki allumatusest
Aastaarvud: 67 Löödi märtrina risti Peetrus (Galilea kalur), Kristuse lemmikjünger. 313 Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga. 318-381 Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt. 622 Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks. 756 Moodustati Paavstiriik ehk kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 1154 Märgiti kaardil esmakordselt Eestit. 1215 Kinnitati transsubstantiooniõpetus IV Lateraani kirikukogul. 1386 Ristiti viimastena euroopas leedulased 1835 Avaldati tervikuna ,,Tuhat üks ööd" Inimesed: Constantinus Suur Tunnistas Roomas riigis lubatuks ristiusu. Patrick Piiskop, kes ainsana Euroopas suutis ristiusku levitada rahumeelselt. 5. saj Iirimaal. Iirl...
Kunstiajaloo töö Saksa kunst 15.-16. sajandil Mattias Grünewald kristuse ülestõus. Maaling Isenheimi altari ühelt tiivalt. Mattias Grünewald kristus ristil. Isenheimi altari keskosa välisvaade. Albrecht Altdorfer püha Floriani lahkumine. Albrecht Altdorfer Albrecht Dürer püha Hieronymus. Vasegravüüs. Albrech Dürer rüütel, surm ja kurat. Vasegravüüs. Albrech Dürer autoportree maastikuga. Albrech Dürer pattulangemine. Puulõikesarjast "väike passioon" Albrech Dürer paradiisist väljaajamine. "väike passioon" Albrech Dürer ninasarvik. Puulõige. Albrech Dürer Aadam ja Eeva. Albrech Dürer melangholia Lucas Cranach Venus ja Cupido Lucas Cranach hirvejaht Lucas Cranach parise kohus Hans Holbein Edward VI lapsena (Henry VIII poeg) Hans Holbein inglise kuninga Henry VIII portree Hans Holbein Cleve Anna ...
4)San Miniato al Monte kirik Firenzes Saksamaa 1)Wormsi toomkirik 2)St. Michaeli kirik Hildesheimis 3)Watburgi linnus Eisenachis 4)Mainzi toomkirik Prantsusmaa 1)Cluny kloostrikirik 2)Notre Dame de la Crande kirikPortieris 3)Saint Sermini katedraal Toulouseis 4)Tornlinnus Dinant is Inglismaa 1)Toweri linnus Londonis 1)Gislebertus.Viimne kohtupäev kloostrikiriku portaal 2)Kristuse sünd St Michaelikiriku pronks uks 3)Eeva paradiisi aias Saint Lazare katedraal. 4)Püha Peetrus Saint Pierre kirik Moissacis 5)Naine ja deemon Vereley kloostrikiriku kapiteel 6)Krutsifiks Lichensteini kloostris 7)Laemaaling St Michaeli kirikus Hildesheimis 8)Maarja kuulutus Saint Severe apokalüpsisest 9)Normannide ratsavägi Hastingsi lahingus
Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" 1. Leia toestavaid argumente järgmistele väidetele: 1) "Mees, kes teadis ussisõnu" on romaan sellest, kuidas inimkond on kaotanud oma kunagise võime elada loodusega kooskõlas. See on nii, kuna järjest rohkem inimesi hakkas külla kolima, kus nende väärtushinnangud muutusid. Sealsed inimesed ei pidanud tähtsaks enam ussisõnu õppida, pealegi nende arvates olid ussid saatanast. Ussid aga salvasid neid, kes ei osanud ussisõnu kõnelda. Inimesed, kes rääkisid ussidega said nendega ka imeshästi läbi. Näiteks Leemet ja Ints elasid metsas, Leemet oskas ussisõnu ning tänu sellele suhtlesid nad omavahel. Neist olid saanud ka parimad sõbrad. Külatüdrukud kartsid karusid, samal ajal kui metsas elavad naised leidsid, et karud on hoolivad, õrnad ning ilusad loodusloomad. Metsanaised suudsid karu armastada nagu meest. 2) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab eestlaste hääbumisest. ...
Kirik ja vaimuelu varakeskajal Pt. 12 Paavsti esilekerkimine Vaimulik põhjendus apostel Peetrus Halduslik põhjendus 756 paavstiriik Majanduslik põhjus kirikukümnis Üksikisiku panus Gregorius Suur (590-604) Servus servorum Dei Gregoriuse koraal Organisatsiooni kujunemine Peapiiskop Piiskop katedraal e toomkirik visitatsioon preester Kloostrid eremiidid Püha Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino klooster opus Dei töö põllul
ning lõpetati 1626 aastal. Matmispaigaks See kirik oli Püha Peetruse, esimese Rooma piiskopi matmispaik. Basiilika alla katakombidesse on maetud 91 valitsenud paavsti. Sisevaade Püha Peetri kirikust Kiriku kuppel Peetri kiriku kuplile lõi kavandi Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Monumentaalse kuppelkiivri siseläbimõõt on 42 meetrit. Kupli allserva ümbritseval friisil on Jeesuse sõnad: "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma võtan ehitada oma kiriku." Vaade kirikule öösel Üldvaade kirikule ja selle ees olevale väljakule Kuulus Püha Peetri kirik on kristlikest kirikutest maailma suurima interjööriga kirik. Kirik mahutab kuni 60 000 inimest. Kirik on kuulus palverännakute poolest. Terve kiriku interjöör on külluslikult kaunistatud reljeefide, marmori, arhitektuuriliste skulptuuride ja kullaga. Aitäh ! Järgmine palun !
Usk Rooma riigis Rooma jumalused Nuumen Laarid oma nurk , kus seisid nende kujukesed Igal pere oma geenius Janus sõjajumal jaanuarikuu Jupiter , Juno ja Minerva Kõige olulisem Mars märtsikuu Marsi väljak Jupiteri isa Saturnus saturnaalid Vesta vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid preestrid Flamenid Augurid Annetamine väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine Ennustamine Riiklik tegevus augurid Jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamine Ennustamine lindude lennu järgi Tulevikku näitas kanade söögiisu Tähtsatel puhkudel Sibülliraamatud Idamaiste ja hellenistlike jumalate ning rituaalide levik Roomas Jumalate austamine võib kasuks olla Müsteeriumid Itaalia ja läänepoolsed vahemeremaad Lähedasem ja emotsionaalsem side...
Igal piiblitegelasel või pühakul oli oma tunnusmärk, mille abil ta ära tunti. Teati, et näiteks võtmega mees on Peetrus, et Püha Barbara kannab käes väikest tornikest- teda piinati ühes tornis- , et mõõgaga poolekslöödud mantel kuulub Püha Martini juurde, kes poole oma rüüst kerjustele andis, jne. Selliseid märke oli keskaegses kunstis väga palju ning kõiki neid ei osatagi tänapäeval enam seletada. Sainte Trophime kiriku Püha Peetrus. Kuju Moissaci Kohut mõistev Kristus. portaal Arles'is kiriku portaalil. Viimse kohtupäeva stseen Vezelay' Madeline'i kiriku portaalil Hingede kaalumine. Vezelay Taavet tapab Koljati. Naine ja deemon. Kapiteel
"Põrgupõhja uus vanapagan" A.H.Tammsaare Filmi alguses veenab Peetrus Vanapaganat maa peale minema, et proovida, kas ta võib seal inimese kombel õndsaks saada. Vanapagan kuulab hoolega Peetruse õpetusi, kuid õndsakssaamine maa peal käib tal üle jõu, ükskõik kui palju ta ka oma karujõuga tööd ei tee. Vanapagana lapsemeelset mõistust ja usku töö ja kuulekuse läbi õndsaks saada kasutab ära omakasupüüdlik Kaval-Ants. Filmi alguses ei saanud ma hästi kõigest aru, arvatavasti sellepärast, et ma ei teadnud selle tegevustikust midagi
vanaaja lõpp 2. Lühikene lahti seletamine: 2.a. Mõisted: mis on? Hellenism; patriitsid; plebeid; proletaarid; senat; nuumenid; augurid; sibülliraamatud; pontifekside kollegium; leegion; latifundium; apostel; evangeelium; askees; klooster; ariaanlus; sinod; Corpus juris civilis 2.b. Olendid, isikud ja rahvad: kes olid? Jupiter; Romulus ja Remus; etruskid; Augustus; Vergilius; Titus Livius; Justinianus; Jeesus; Peetrus ja Paulus; germaanlased 2.c. Ajaloolised sündmused või nähtused: milles need seisnesid? Puunia sõjad, provintsid, Suur rahvasterändamine 3. Teemade põhjalikum tundmine: A. Teemade iseloomustamine 1) Hellenismiajajärk mida see tähendab? Iseloomustamine. 2) Etruskide kultuur üldised iseärasused teiste tsivilisatsioonidega võrreldes; usund, mõju Rooma kultuurile. 3) Rooma ühiskonnakorraldus - kuidas jagunes ühiskonnakihtideks; kuidas
pärast ristilöömist) sündis nelipüha ime – püha vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e. saadikud (apostlid -kr. k. “saadik”) rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd. Püha vaimu väljavalamisega loodi I kogudus Jeruusalemma e. kirik (kr. k. kyriakos “issandale” kuuluv). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused. Apostlitest tähtsamad olid Peetrus ja Paulus. Peetrus levitas kristlust juudi diasporaas, ta pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja sai Rooma 1.piiskopiks. Peetrus hukkus keiser Nero aegsete tagakiusamiste ajal. Paulus (algse nimega Saulus – kuulus kristlaste tagakiusajate hulka, oli Rooma kodanik, haritud mees, kes püüdis Jeesuse õpetust hävitada, Kristus ilmutas talle, temast sai kirglik kristlane) tegi tööd Väike Aasias ja Kreeka suurlinnades – ka tema hukkus Nero ajal. Pühakirja kujunemine 3. saj. e.Kr
Preesterkond nägi temas Moosese seadusest 7 taganejat. Kui Jeesus 30 pKr Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta Kolgata mäel risti lüüa. Juurdus usk, et Jeesus oli messias e Kristus(salvitu). Kristlus tekkis juutide usust. 5.3 Kristluse levik: Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, hakati kutsuma kristlasteks. Levitajad olid apostlid. Kaks tähtsamat olid Peetrus ja Paulus. Peetrus oli Jeesuse jünger ja õpetaja eluajal. Pärast tolle surma rändas ta Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, kõige mõjukam kristluse levitaja Roomas. Ta rändas Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Koguduse juht oli piiskop või presbüter. 5.4 Kristlased ja Rooma Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav, keeldumisest keisrile rituaalset austust avaldada nähti märki allumatusest
Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" Raamat on Leemeti jutustus sellest, kuidas ta suureks kasvas. Jutustus toimubki ajal, kus viimased inimesed elasid metsas, mil enamik hakkasid linnadesse ja küladesse kolima. Metsas elavad inimesed oskasid ussisõnu, mida eestlastele õpetasid kunagi rästikud. Ussisõnu hakatakse aegamisi unustama, ainult Leemet õpib neid veel enda onult Voolelt. Metsas elas vähe rahvast ja needki jäid vanaks. Leemet jääb suhteliselt üksikuks. Tal õnnestub küll kaks korda abielluda, kuid abielud lõppevad õnnetult. Nimelt Hiie tapetakse huntide poolt ning Magdaleena raudmeeste poolt. Mõlemat tüdrukut armastas Leemet väga. Metsas oli Leemetil kolm sõpra, kelleks olid Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprus hääbub. Ints on rästik, kellega Leemet on väga hea sõber. Kuna Leemet oskab väga hästi ussisõnu, siis ta saab kõikide ussidega hästi läbi ja oskab nendega rääkida. Kahjuks aga raudmehed...
Pontifex preester Vana-Roomas Pontifex maximus ülempreester Vana-Roomas Augur preester-ennustaja Kristlus - ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused Aatrium avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus Mosaiik - kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest Fresko - seinamaaliliik ja tehnika Apostel esimesed kristlikud usukuulutajad pärast Jeesuse surma, tähtsamad on Peetrus ja Paulus Leegion suurim ja oluliseim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest Metseen rolas limsto- ja kultuurisoosija Eremiit jumala teenimiseks tsivilisatsioonist eemale, sageli kõrbesse, tõmbunud isik Hannibal - 247 eKr 182 eKr Kartaago väejuht Crassus väejuht 3.saj Antonius (8330 ekr)Vana-Rooma väejuht ja poliitik Octavianus ehk Augustus Vana-Rooma keiser 1. saj eKr Trianus Rooma keiser 2. saj eKr Vergilius Rooma kirjanik, eeposte autor
apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks. Paulus- üks mõjukamaid Jeesuse sõnumi tõlgendajaid. Paulust austatakse pühakuna kõikides pühakuid aus hoidvates kirikutes 15. Ristiusu tekkimine-, Kreeka keeles hakati Jeesust kutsuma Kristuseks. Rändjutlustajad ehk apostlid levitasid usku.Tähtsamad nendest Peetrus ja Paulus. Kristlased moodustasid kogudusi. Kristlasi kiusati Rooma riigis hooti taga kuni 313.a pKr. Piibel on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Kristlased usuvad, et Piibel on "Jumala Sõna", mis on Piiblis sisalduvate raamatute kirjutajatele inspireeritud Jumala poolt. Piiskop on rooma katoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja. Rooma basiilikad said varakristlaste kogunemiskohtadeks
4. 15.saj hakkasi kunstnikud kujutama malidel illusoorset ruumi, samuti andsid kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehalisuse. Mille abil nad seda tegid? Rakendati järjekindlalt tsentraalperspektiivi. 5. Kes oli eelnimetatud ürituses esimene edukas, murrangulise tähendusega kunstnik? Nimeta ta teoseid. Kus need asuvad? MASACCIO. Teosed: ,,Püha Kolmainsus" - Fresko Santa Maria Novella kirikus Firenzes ; Freskod Brancacci kabelid kasutas valguse suunamist varjude tekitamist ; Püha Peetrus ravib oma varjuga Firenze Santa Maria del Carmine kirikus ; Aadama ja Eeva Paradiisist pagendamine 8. Kes oli madonna? Jumalaema 13. Keda näed Botticelli maalil ,,Kevad"? Kuidas on edasi antud kevadet? Tegelased: vanakreeka ja -rooma müütidest, keskel Venus (armastusjumal). Venuse pea kohal lendleb ta poeg Cupido (armastusjumal), kolm graatsiat, Mercurius, Chlorist rööviv Zephyros, Flora. 15. Tuleta meelde antiikjumalaid; kreeka jumalatele joon alla, aga mis jumalad on ülejäänud
Usuõpetus Jeesuse viimased hetked CENA VIIMNE ÕHTUSÖÖMAAEG Leonardo da Vinci Mõiste Vanadel roomlastel cena [loe: tseena] - peamine söögikord Kunstis kannavad sellist pealkirja taiesed, mis kujutavad Jeesust viimast korda õhtustamas koos oma kaheteistkümne jüngriga Ajalugu Paasapüha, juutide suurim püha Jeruusalemm Betaania "/---/ Sel kevadel saabus Jeesus Betaaniasse laupäeval. Järgmisel päeval, niisiis pühapäeval, sisenes ta Jeruusalemma. Paljud Jeesuse kodukandi inimesed olid juba mõni päev varem kohale tulnud ja nad läksid õpetajale linnaväravasse vastu, laotades tema ette palmioksi. Selle järgi nimetatakse ka pühapäeva nädal enne ülestõusmispühi palmipuudepühaks." Maali sügav mõte Pühakojas tundus Jeesusele, et teda jälgitakse ja tema järele luuratakse Neljapäeva õhtul tulid kõik kaksteist Jeesuse õpilast Betaaniasse, et üheskoos õhtustada Suur neljapäev ning viimne (püha) õhtusöömaaeg Lauas ennus...
kui neid nii palju on. Jumal saatis vabastaja. *kuldvasikas-rahvale kummardamiseks,kui moosest pole.Rahvas hakkas ohverdama ja mooses hävitas selle. *taaniel lõvikoerte koopas-taaniel ei kuulanud kuningat ja visati koopasse, ta palvetas 3x päevas ja ta päästeti ning asemele visati need kes teda süüdistasid *messias-preesterliku salvimisega pühitsetud isik *variser-silmakirjateener,andis käsu jeesuse risti löömiseks *12 jüngrit-Siimon Peetrus,Andreas,Jaakobus,Johannes,Leevia Matteus ,Filippus,Bartolomeus,Toomas,Jakoobus Alfeuse poeg,Taddeus,Siimon Kaanast, Juudas Iskariot *4 apostlit-Matteus(ingel),Markus(tiibadega lõvi),Luukas(tiibadega härg),Johannes (kotkas)
Valmis 1547. aastal. Kiriku rekonstruktsioon 19. sajandil Kuppel Click to edit Master text styles Second level Projekteerinud Third level Michaelangelo Fourth level Küündib 132 m Fifth level kõrgusele ja siseläbimõõt on 42 m. Kupli allserva ümbritseval friisil on Jeesuse sõnad: "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma võtan ehitada oma kiriku. Fassaad 116 m pikk ja 53 m kõrge. Ehitati 6 aastat, projekteerijaks Carlo Modeno Keskmine rõdu- Palvete kaaristu. Rõdu all on reljeef, mis kujutab Kristust andmas võtmeid St. Peterile. Projekteerinud on selle Buonvicino. Püha Uks pronksist Vico Consortilt ( 1950 ) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Hiline Rooma keisririik. Keskaja algus 1. Kes on Jeesus Kristus? Esimesel sajandil elas Juudamaal jutlustaja Jeesus, kes kuulutas Jumalariigi saabumist. Millised on tema õpetuse põhiseisukohad? · Taevariiki pääsevad need, kes usuvad selle saabumisse, armastavad jumalat ja ligimesi · Rikkus võib olla taevariiki pääsemiseks takistuseks, sest ta hoiab inimesi maises elus kinni. · Jumalariik on avatud eelkõige vaestele ja õnnetuile · Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema? Jeesuse tegevus tundus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. 2. Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks? TV I ül.147. · Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse. · Kristlus sarnanes idamaiste ja Kreeka jumalate kultusega nt. Müüt Osirise ülestõusmisest meenutas Kristuse ülestõusmist. · Kristlased võtsi...
Etruski kunst 1)Kusidas elasid etruskid ? Mis neist sai ? -Etruskid elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno vahelisel alal. See ei olnud ühtne riik vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. eKr tekkinud Rooma vabariik alistus 3. saj lõpuks eKr. Kogu Etruuria. Etruskid sulandusid oma ühiskonda, nende kultuur mõjutas tugevasti roomlasi. 2)Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? -Teadmiseks Etriskide kultuuri ja usundi kohta on lünklikud ja pärinevad enamasti hauakividelt. 3)Millised religioossed ettekujutused mõjutasid etruski kunsti? -Kunsti mõjutas oluliselt usk hauatagusesse ellu (surnukultus) ja tihe läbikäimine kreeklastega (mütoloogia) 4)Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? -Põletatud savi (terrakota) ja pronks 5)Maini paar tuntud etruski skulptuuri. -Veji Apollon. Terrakota. U.510 e.Kr , Sõjajumal Mars või võitlev sõdur. Pronks. 5 saj. e.Kr. 6)Mille poolest erineb etruski tempel kr...
Vana-Rooma X klass Apenniini ps-Ps, kuhu tekkis Rooma riik itaalikud-Indo-Eurooplased, kes asusid elama Apennin ps. latiinid-itaalikute haru, kes elasid kesk Itaalias etruskid-rahvas, kes elas Apenniini ps põhja osas Tiber-jõgi, mille äärde rajati Rooma linn 753e.Kr-Rooma linna rajamine ja ajaarvamise algus foorum-koosolek, turupalts Kapitoolium-Rooma keskne kõrgem kindlustatud osa Romulus-Rooma asutaja 510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat...
Ta oli juba loobunud, kuid siis nägi üht jalakäijat kõndimas. Jalakäija osutus Vergiliuseks. Dante palus temalt abi, et alistada need loomad, kuid see plaan laideti maha. Vergilius teadis, et on olemad veel teine tee, mida saadab hing, vihjates Beatricele. Vergilius lisas veel, et sinna on seatud linn ja õnnis on see, kes sinna satub. Dante palus Vergiliust omale teejuhiks. Vergilius oli sellega nõus. Vergilius oli talle rääkinud, et nad jõuavad väravani, mida valvab Peetrus. Nad jõuavad põrgusse, kus näeb neid, kes on heidetud tulle. Nad hakkasid minema, Vergilius ees. 3. Laul Nad jõudsid põrgu väravate juurde. Dantel olid kahtlused, kuid Vergilius julgustas teda edasi minema. Nad sattusid põrgu eeskotta, kus olid need hinged, keda ei tahtnud ei taevas ega ka põrgu. Dante tundis seal mõned näod ära. Nad liikusid edasi, kuni jõudsid allmaailma jõe juurde. Selle jõe peal parvetas üks mees, kes aga keeldus Dantet ning Vergiliust üle viimast.
Romaani stiili kujutav kunst ja tarbekunst Arvatakse ,et romaani kunst sai alguse 10. sajandi paiku ja ulatus 12. Sajandisse. Eelkõige valitses romaani kunst Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Romaani skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga, enamasti võis neid leida kiriku fassaadidelt, portaalidelt ning sambakapiteelidelt lamereljeefina. Kuna jumalateenistused peeti ladina keeles, tehti Pühakiri rahvale piltlikult selgeks. Sellest tulenevalt nimetatakse kirikute skulpturaalseid kaunistusi ,, vaeste Piibliks". Romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või õpetlikke ja hirmutavaid lugusid Pühakirjast. Populaarseim oli Viimse kohtupäeva stseen ,millel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused aga põrgusse. Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos Kristuse figuuriga, mida nimetatakse kru...
Düreri viimane monumentaalne maal on "Neli apostlit" (1526), mida peetakse kunstniku testamendiks ja mille kaks tahvlit tõendavad Düreri seotust reformatsiooniideedega. Pealkirja järgi otsustades oli see Düreri maal protest Saksamaa valeprohvetite tegevusele. "Neli apostlit" jutustab jüngritest, kelle Kristus saatis maailma evangeeliumi kuulutama. Johannes, üks evangelistidest (vasakul, punases mantlis, habemeta), hoiab käes raamatut, on keskendunud ilmega. Taevavõtmetega Peetrus tema kõrval vaatab süvenenult enda ette. Paulusel on käes kirjarull, mis sümboliseerib tema poolt asutatud kogudustele saadetud kirju. Mõõk on õigluse märk. Paremal, valges mantlis, seisab kullipilguga Markus ja hoiab käes evangeeliumi. Apostlid on elusuurused, Dürer on need teostanud lihtsas, suurejoonelises stiilis. Maali "Neli apostlit" kinkis Dürer 1526. aastal Nürnbergi linna raele. Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg – 6. aprill 1528) oli rändaja. Ta viibis Ðveitsis,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
