Uusaeg (1)

UUSAEG KT1
1. Uusaja algus

• Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj.
  
• Humanism – maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega.
  
• Renessansiajastu – tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde.
  
• Uusaja algus
  
  • 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt
    
  • Suured maadeavastused – 1492. Kolumbus ja Ameerika
    
  • Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus
    
  • Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon
    
• Uusaja tunnused
  
  • Humanismiideede levik
    
  • Reformatsioon
    
  • Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses)
    
  • Industriaalühiskonna väljakujunemine
    
  • Valgustus
    
  • Rahvuslik liikumine
    
  • Teaduse tähtsuse kasv
    
  • Uusaja alguses absolutistlik monarhia , millest arenes:
    
  • Parlamentarismi kujunemine – võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid
    
  • Seisuslikkuse kaotamine
    
• Uusaja lõpp – Esimene maailmasõda (19.saj II pool)
  

PRANTSUSMAA
5. Valgustusajastu algus.
Mis on valgustus?

• Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem. See väljendas inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Ideoloogia eelkäijad elasid 17.saj, hiilgeaeg 18.saj.
  
• Ajastu kujunemise eelduseks oli teaduse areng.
  

Põhijooned

• Peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Mõistus on kõikvõimas, ideed muudavad maailma – vajadus levitada uusi ideid – haridus .
  
• Eeskujuks seati loodus (kõik mis looduses on mõistlik), aga loodusega vastuoluline polnud õige.
  
• Uus humanism. Esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti vastu kristliku asketismi vastu (eriti katoliku kirik ). Võitlus katoliku kirikuga on eriti omane Prantsusmaale.
  

René Descartes

• „Arutlus meetodist“ – astus välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu. Väitis, et see võimaldab seletada vaid seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus.
  
• Kahtle kõiges.
  
• „Ma mõtlen, järjelikult olen olemas“
  

Voltaire

• Imelaps , üle 20 000 toese. Kirjanik, poeet , dramaturg, jurist , ajaloolane.
  
• „Filosoofilised kirjad“
  
• Katoliku kirikuga vastuolus .
  
• Loodusõiguse teooria (loomulik õigus), mille kohaselt peab lähtuma loodusseadustest.
  
• Valgustatud absolutism
  
• Isikuvabadused
  
• „Purustage koletis!“ ( katolik usk)
  
• Katariina II ja Friedrich II
  

Charles Montesquieu

• „Pärsia kirjad“ satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu.
  
• „Seaduste vaim“ – oluline roll riigiteooria kujunemises, hiljem mõjutas paljude maade riigikorda.
  
• Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik.
  
• Ideaalseks konstitutsiooniline monarhia.
  
• Seaduslik, täidesaated ja kohtuvõim peavad olema eraldatud.
  
• Kodanike vabaduse kaitse.
  
• Geograafilise keskkonna teooria – ühiskond sõltub teda ümbritsevatest oludest (kliima jne)
  

Jean-Jaques Rousseau

• „Arutlus teadusest ja kunstidest“
  
• „Ühiskondlik leping“ – vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist, kuid mõistis, et selle juurde ei ole võimalik tagasi pöörduda.
  
• Rahva suveräniteed – võim lähtub rahvast – ideaalne kord vabariik.
  

Entsüklopedistid

• Entsüklopeedia alusepanija oli filosoof Diderot. Väljaande vastu astusid kirik ja ametivõimud, need keelati. Entsüklopeedia käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt ning andis hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele asutustele ja ideedele. See koondas eesrindlike, kuid erinevaid inimesi.
  

7. Prantsuse absolutism 17-18. sajandil
Kuningavõim 17.saj algul
Henry IV Bourbon.

• Ususõjad 1562 - 1598 . Pärtliöö 1572. 1598. Nantesi edikt .
  
• Võttis vastu katoliku usu, sest see oli riigiusk . Hugenottide jaoks oli ta edaspidi usureetur ja ka katoliiklased ei usaldanud teda eriti. „Pariis väärib missat“
  
• Merkantilism – manufaktuuride rajamine ja protektsionistlik majanduspoliitika (suured tollid sissetulevatele kaupadele, vähene kauba väljavedu)
  
• Kanada koloniseerimine .
  
• Mõrvati 1610 . aastal.
  

Louis XIII

• Sai valitsejaks 9-aastaselt.
  
• Tema ajale on iseloomulik lõhestatud riik
  
• Usutülid hugenottide ja katoliiklaste vahel, mis võisid viia uue sõjani.
  
• Tülid suurfeodaalidega – eriti kuninglike printsidega, kes taotlesid endale suuremaid õigusi.
  
• Mõningane kodanlik areng oli tekitanud ka vastasseisu tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel.
  
• Välispoliitilised probleemid – vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga.
  
• 1614. a nõudis opositsiooni juht generaalstaatide kokkukutsumist, millega lootis nõrgestada asevalitseja võimu. Pariisis algasid generaalstaatide istungid, kuhu kogunesid vaimulike, aadli ja kolmanda seisuse esindajad. Talupoegi nende hulgas ei olnud. Teravalt põrkusid kolmanda seisuse ja aadli taotlused. Nõuti fundamentaalseaduste kehtestamine. Taotleti poliitiliste ambitsioonide piiramist sellega, et aadel määratletaks, kui sõjaline seisus.(välissõdades) Kodusõdade vältimiseks peeti vajalikuks keelustada aadliliigad ja lammutada aadlike kindlused. Kolmanda seisuse eesmärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest. Aadel nõudis aga oma õiguste laiendamist. Seisuste lähtekohad olid liiga vastandlikud. Kolmas seisus soovis ka generaalstaatide korrapäraste kokkukutsumiste sätestamist. See oleks Prantsuse monarhiat täiendanud seisuste esinduskoguga.
  
• Richelieu ja kuningavõim. Generaalstaatide istunitel paistis silma piiskop Richelieu, kes jättis hea mulje Maria de Medicile ning sai riigisekretäriks. Ta tõusis kardinaliks ja hiljem ka ministriks. Ta koondas enda kätte ka teisi tähtsaid ametikohti ning ta oli Prantsusmaa tegelik valitseja.
  
  • Andis välja edikti ,millega kästi maha lõhkuda kõik aadlike kindlused (va piiri-). Kõrgaadel kaotas oma tugipunktid maal, mässukatsed suruti maha.
    
  • Keelati duellid (keelu vastu eksinud hukati) Kõrgaadel koondus nüüd õukonda.
    
  • Hugenottide vastupanu mahasuremine. Tühistati Nantesi edikt ning vallutati hugenottide tugipunktid, paljud hugenotid emigreerusid.
    
  • Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid, kes allusid vahetult kuningale .
    
  • Kultuuri tähtsustamine
    

Louis XIV 1610-1643

• Sai troonile 4-aastasena. Regendiks sai tema ema Austria Anna, tegelikuks valitsejaks aga Jules Mazarin.
  
• Tekkis fronde , mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist – kriis absolutismis.
  
  • Pariisi parlament püüdis võtta endale esindusorgani funktsioone. Nõuti parlamendi õigust arutada läbi ja registreerida kuninga ediktid uute maksude kehtestamise kohta. Lisaks taotleti ka õiguskorda. Mazarin lasi kinni võtta kaks parlamendi liidrit ja Pariisis puhkes ülestõus. Linna kerkisid barrikaadid ning õukond põgenes Pariisist.
    
  • Printside fronde. Kasutades rahvaliikumist, organiseerisid aadlikud eesotsas prints Condega mässu kuninga absolutismi ja Mazarini vastu. Õukonnal õnnestus lepitada mässu juhid tiitlite, kõrgete ametikohtade ja pensionitega.
    
  • Kokkuvõttes tugevnes Mazarini ajal kuningavõim.
    
  • Tõsteti makse.
    
• Louis XIV hakkas alles pärast Mazarini surma valitsema absolutistlikult. Absolutismi kõrgaeg. Kõik pidi keerlema valitseja ümber ning tema lisanimeks sai Päikesekuningas. „Riik – see olen mina“. Üle kõige väärtustas kuulsust, mille nimel pidas sõdu. Lasi ehitada ka Versailles ’i lossi
  
• Nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud , andis välja seadusi, karistas ja andis armu. Eriti kardetud oli vana kindlusvangla Bastille .
  
• Absolutismieelsest ajast olid siiski säilinud kohtuasutused (parlamendid), millel olid ka mõned poliitilised funktsioonid. Tähtsaim neist oli Pariisi parlament, mille ülesandeks oli kuninga ediktide ja muude aktide registreerimine. Sel oli õigus avaldada ka arvamust akti sobivuse kohta.
  
• Jean-Babtiste Colbert . Kõrgele kohale tõusnud kodanlane , kes püüdis eelkõige lahendada riigi majandusprobleeme. Asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid .
  

Louis XV

• Louis XV oli lõbujanune kuningas ning tema ajal oli absolutismi kriis, sest kuningas ei tundnud huvi riigiasjade vastu.
  
• Tähtsat osa hakkasid etendama ametlikud armukesed(nt. markiis de Pompadour.) Ta kasutas oma mõju kindralite, riigisekretäride ja teiste ametnike määramiseks, välispoliitika juhtimiseks ja esimese daami positsiooni saavutamiseks seltskonnas. Sageli aga ununesid riigiasjad sootuks. Hiljem ka madame Dubarry. Ta muutus riigivalitsemises kõikvõimsaks.
  
• „Pärast mind tulgu või veeuputus “
  

Louis XVI

• Sai päranduseks riigi tühja riigikassaga .
  
• Abielus Marie-Antoinette, kes kulutas palju raha lõbustuste jaoks.
  
• Kuningas määras rahanduse peakontrolöriks Jaques Turgot ’i. Ta otsustas ellu viima hakata suurt reformide programmi. Kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse. Tahtis sisse seada kohaliku omavalitsuste jne.
  
  • Reforme alustades lähtus ta lihtrahva kõige hädalisematest vajadustest. Viljakaubanduse edikt. Ta lootis, et see stimuleerib viljakasvatuse arengut. Jättis arvestamata feodaalsuhted. Viljasaak oli aga reformijärgsel aastal kehv ja hinnatõuse seostati Turgot reformidega – rahutused.
    
  • Reformid põrkusid privilegeeritud seisuste ja tsunftimeistrite vastupanule ja vähem kui kaks aastat pärast reformide algust saatis kuningas Turgot erru . Kõik reformid tühistati.
    
• Tulemusi ei andnud ka teised rahanduse peakontrolöride katsed.
  
• Võlgade kustutamiseks nähti väljapääsu maamaksu kehtestamises. Selle läbiviimiseks vajati aga ühiskonna tippude nõusolekut.
  
• 1787. kogunes Notaablite kogu, kuhu kuulusid kuninglikud printsid, peapiiskopid, piiskopid, suuremate linnade meerid jne. See kogu lükkas reformiprojekti tagasi. Absolutism oli jõudnud kriisi ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid.
  

INGLISMAA
2. Puritanism – kapitalistliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17. sajandilpalj

• Anglikaani kirik, mis ei allunud Rooma paavstile, tunnistati ametlikuks.
  
• Katoliiklaste vastupanu – püssirohuvandenõu.
  
• Guy Fawkes – püüdis Inglise parlamenti õhku lasta.
  
• Inglismaal kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kalvinismi erikuju puritanism.
  
• Puritaanid olid protestandid , kes nõudsid juba 1560 . aastatel anglikaani kiriku täieliku puhastamist katoliiklusest.
  
• Ei lepitud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises.
  
• Kirikuid iseloomustas endiselt suurejoonelisus ning tähtsal kohal olid pühakute kujud.
  
• Inglismaal ei olnud aset leidnud rahvahulkade barbaarset pildirüüstet.
  
• Kuninganna Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi.
  
• Tunnistati õigeks ettemääratuse õpetus.
  
• Säilis senine jumalateenistuse pidamise kord, kiriku juhtmine jäi endiselt kuninga poolt määratud piiskoppide hooleks.
  
• Puritaanlik opositsioon kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised.
  
• Paljud puritaanid olid sunnitud emigreeruma, kuna olid sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga.
  
• Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktuuris.
  
• Tööstuses rajas endale teed kapitalistlik manufaktuur .
  
• Tsentraliseeritud manufaktuur – töölised töötasid ühes tootmishoones.
  
• Hajumanufaktuur – töölised töötasid kodus, nad said manufaktuuriomanikult tooraine ja andsid talle üle toodangu, mille eest neile maksti kindlat palka.
  
• Manufaktuuri kujunemine:
  
  • oskuslikult tegutsenud ning kokkuhoidlikud käsitöömeistrid suutsid laiendada tootmist ja muuta oma töökojad kapitalistlikeks manufaktuurideks;
    
  • manufaktuurid loodi kapitaliga, mis oli hangitud väljastpoolt käsitöönduslikku tootmist, olgu siis kaubandusest, liigkasuvõtmisest või mõisamajandusest.
    
• Töölistele tähendas uus ettevõtlusvorm töö intensiivistumist, eriti tsentraliseeritud manufaktuuris.
  
• Tööl tuli hakata käima oma kodus või tsunftimeistri juures.
  
• Väliskaubandus etendas väga suurt rolli Inglismaa majanduslikus arengus ja jõukuse kasvsus.
  
• Sellega said tegeleda ainult teatud kaubakompaniid, millele feodaal-absolutistlik riik andis väliskauplemise privileegi.
  
• Tollastes oludes oli väliskaubandus väga riskantne.
  
• Kalvinismi keskne dogma oli predestinatsiooni- ehk ettemääratuse õpetus.
  
• Selle järgi sõltub iga kristlase saatus Jumala suvast.
  
• Predestinatsiooniõpetus vähendas katoliku kiriku mõju.
  
• Viimane väitis, et inimesed võivad õndsaks saada ja maa peal edu saavutada ainult kiriku abil, selleks ehitati uhked pühakojad, peeti toredaid jumalateenistusi , sellele olid suunatud orelimäng ja preestrite eestpalved.
  
• Sellest aga võis teha järelduse, et kõigel välisel puudub mõte, ning kalvinistid rõhutasidki hoopis inimese sisemist usklikkust.
  
• Inglismaal kujunes ilmaliku kutsumuse õpetus, mis lähtus arusaamast, et keegi ei saa õndsaks ega saavuta edu vastu tahtmist, enda teadmata või osavõtuta.
  
• Tuleb järgida ilmalikku kutsumust ehk teha võimalikult hästi igapäevast tööd.
  
• Jumalale on meelepärane, kui inimene juhib edukalt ettevõtet, kaupleb võimalikult osavalt ja rikastub, sellega õigustasid puritaanid oma äritegevust ja riigi koloniaalekspansiooni.
  
• Oluline maailmavaateline järeldus oli töö õilistamine, mis muutus töö kultuseks.
  
• Protestantismile omane töössesuhtumine vastandus algkristlikule, katoliiklikule, aga ka bütsantslikule vaesuse ülistamisele.
  
• Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi.
  
• Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi , ta oli rõhutatult usklik, askeetlik , vaikiv ega talunud vähematki elurõõmu avaldust.
  
• Ta pidas sobimatuks naeru , laulmist ja muusikat, rääkimata lõbutsemisest, sest kõik see viitas kergemeelsusele, oli patt ja saatana kiusatus .
  
• Inglis revolutsiooni ajal 1642 keelati ametlikult kõik teatrietendused.
  
• Puritaanid hakkasid käima tagasihoidlikult mustas riietes .
  
• Pikkade juuste ja lokkide asemel läks moodi hiljem traditsiooniliseks saanud meestesoeng, mille järgi hakati puritaane hüüdma ümarpeadeks.
  
• Ümarpeade vastasleeri nimetati kavalerideks.
  
• Uus rõivamood ja soeng rõhutasid eitavat suhtumist feodaalühiskonna kommetesse ja ellusuhtumisse.
  
• Hakati nõudma, et pühakodadest eemaldataks kõik, mis meenutab katoliku kiriku rikkust ja toredust:
  
• maalid ja skulptuurid ;
  
  • kallid altarid;
    
  • värvilised vitraažid;
    
  • vaimulike luksuslik riietus;
    
  • muusika ja laulmine.
    
• Kirik pidi muutuma lihtsaks ja odavaks.
  
• Puritaanid arvasid üksmeelselt, et kirikust tuleb kaotada piiskopi ametikoht .
  
• Sellega satuti vastuollu kuningavõimuga.
  
• Kuid mis peaks piiskopivõimu asendama või kuidas tuleks kirikut juhtida ilma piiskopita, selles küsimuses läksid puritaanide arvamused lahku.
  
• Presbüterlased leidsid , et kogudused eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad – presbüterid.
  
• Presbüterid omakorda valiksid koguduse vaimulikud .
  
• Independendid arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud.
  
• Presbüterlased olid ülekaalus parlamendis.
  
• Independentide põhilised toetajad oli ohvitserid .
  
• Vastasseis kulmineerus 1648. aastal, kui independendid viisid läbi nn Pride 'i puhastuse.
  
• Tegemist oli riigipöördega, millega independentide liider Oliver Cromwell ja tema toetajad asusid vägavalla teele.
  
• Puritanism muutus 1620 .-1630. aastatel rahvahulkade ideoloogiaks .
  
• Loodi palju puritaanlikke kogudusi, mis kujunesid ühteaegu kooskäimise kohtadeks , kus vaimulike asjade kõrval arutati ka igapäeva probleeme.
  
• Muutus ka puritanismi sisu, sest rahvas tõlgendas teoloogilisi probleeme omamoodi.
  
• Tekkis rohkesti sekte, kel paljudes usuküsimustes oli eriarvamusi .
  
• Rohkem kui neid, kes ilmalikku kutsumust järgides rikastusid, oli neid, kes ei leidnud tööd, kelle elu läks halvemaks, kes laostusid.
  
• Seetõttu loobuti kalvinismi põhidogmast – ettemääratuse õpetusest – väideti, et Kristus on kõiki lunastanud.
  
• Paljud sektid kaldusid müstitsismi.
  
• Levis uskumus , mille kohaselt Kristus tuleb maa peale, et kehtestada siin tuhandeaastane rahuriik.
  
• Populaarseks sai arvutus, mille kohaselt tuhandeaastane rahuriik jõuab kätte 1656. aastal.
  
• Asutati ka sekte, kus peamiseks sai millegi või kõige eitamine .
  
• Sellised oli näiteks ranterid, kelle hulgast ei tõusnud esile teoreetikuid ega tunnustatud juhte, kuid kes leidsid poolehoidu noorte seas.
  
• Ranterid kogunesid trahteritesse või muudesse joomakohtadesse, pruukisid alkoholi ja tubakat, laulsid ja tantsisid.
  
• Nad eitasid pühakirja ja traditsioonilist moraali, millele vastandasid maiste rõõmude kultuse.
  
• Erinevalt puritaanidest oli ranterid töötamise vastu.
  
• Nad taotlesid kõigi inimeste võrdsust, kuid kujutasid seda ette vaeste inimeste võrdsusena.
  

3.Ilmalikud ühiskondlik-poliitilised suunad ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal

• Independendid tõusid juhtivaks poliitiliseks suunaks.
  
• Nende põhilised toetajad olid ohvitserid.
  
• Independendid reorganiseerisid sõjaväe ja nende juhtimisel saavutati võit kodusõdades.
  
• Tuli otsustada, milliseks kujuneb Inglismaa riigikord pärast võitu kuninga üle.
  
• 1647 avaldati independentide konstitutsiooniprojekt pealkirjaga „Ettepanekute peatükid“.
  
• Inglismaa valitsemisel pidi juhtiv osa kuuluma parlamendile, mis valitaks iga kahe aasta tagant.
  
• Regulaarselt koos käiva parlamendi iga-aastase istungjärgu kestuseks nähti ette 120 päeva.
  
• Krahvkondi esindavate saadikute arv sõltus vastavast krahvkonnast laekuvate maksude suurusest.
  
• Maksudega seostati ka valimisõigus, mis taheti anda kõikidele maksumaksjatele ja ilma jätta need, kes makse ei maksa.
  
• Kellel ei ole varandust, ei ole riigis ka huvisid.
  
• Seati ülesandeks monopolide kaotamine.
  
• Usuküsimuses taotleti südametunnistuse vabadust, mis tähendas ka puritaanide õiguste kaitset anglikaani kiriku vastu.
  
• Lähituleviku tähtsamaks poliitiliseks eesmärgiks seati olemasoleva parlamendi laialisaatmist ja valimiste läbiviimist uue korra alusel.
  
• Esmalt kavatseti monarhilt ära võtta õigus olla sõjaväe ülemjuhataja.
  
• Teise kodusõja ajal hakkasid independendid nõudma kohut kuninga üle.
  
• 1649 . aastal mõistetigi kuningas Charles I surma ja hukati tapalaval.
  
• Teise uue ja ideoloogilise ja poliitilise suunana kujunes Inglise revolutsiooni ajal välja levellerite liikumine, mille rajajaks oli John Lilburne.
  
• John Lilburne – levellerite juht ja ideoloog Inglise revolutsioonis, koostas ka levellerite programmdokumendi „Rahva kokkulepe“:
  
  • Ta võitles parlamendi poolel kuningavõimu vastu, ent arendas mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt kui võimu tegelikult allikalt.
    
  • Liikumisele andis nime võrdsustamise idee, millest tulenevalt hakatigi Lilburne toetajaid nimetama levelleriteks.
    
  • Võrdsust mõistsid levellerid eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist.
    
  • Isikuvabaduste hulka pidi nende arvates kuuluma usuvabadus , isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus.
    
  • Nende ideaal oli demokraatlik vabariik.
    
  • Levellerite liikumine muutus massiliseks.
    
  • Nendega ühinesid sõdurid, kes olid talupojad, käsitöö- ja kaupmehesellid ja õpipoisid.
    
  • Levellerite programm formuleeriti dokumendis pealkirjaga „Rahva kokkulepe“.
    
  • See oli sisult demokraatliku konstitutsiooni projekt, milles nähti ette üldine valimisõigus kõikidele meestele alates 21. eluaastast ja valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes.
    
  • Parlament pidi olema ühekojaline ja kuningavõim tuli asendada vabariigiga.
    
  • Rõhutati võrdsust seaduste ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust.
    
  • Nõuti ka monopolide kaotamist ja kehvikute maksukoorma kergendamist.
    
  • Levellerite kõrgpunktiks kujunes sõdurite ülestõus mais 1649.
    
  • levellerite liikumise mahasurumisega said independendid oma kontrolli alla sõjaväe, see aga tähendas demokraatia eest võitlevate jõudude lüüasaamist ja kurssi diktatuurile.
    
• 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul intensiivistusid Inglismaal tarastamised (kogukondliku maakasutuse lõpetamised).
  
• Oldi rahulolematud heinamaade, karjamaade, metsade jt kõlvikute tarastamisega.
  
• Suuri probleeme tõi endaga kaasa rüütliläänide kaotamine parlamendi aktiga 1646 . aastal, millega asendati maaomand maa eraomandusega.
  
• Talupojad maad ei saanud, vaid muutusid rentnikeks ja põllutöölisteks, keda aeti nende senistest taludest ära.
  
• Kuna paljude arvates ei olnud Lilburne'i nõudmised tarastatud kogukonnamaade tagasiandmist, vaeste abifondi loomist jäätmaade arve jms piisav, kujunes 1647. aastal välja vasakpoolnesuund – nn tõeliste levellerite liikumine.
  
• Nende põhiseisukoht oli et, kõik inimesed sünnivad siia ilma võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara.
  
• Digerite liikumine oli üks tõeliste levellerite suund.
  
• Digerite juht oli Gerrard Winstanley.
  
• Digerid rõhutasid igati liikumise rahulikku iseloomu ja püüdsid hoiduda vägivallast ja teiste omandiõiguse rikkumisest .
  
• Lõplikult aeti nad laiali 1650. aastal.
  
• Hakkas kujunema mitu ilmalikku ideoloogilist suunda.
  
• Francis Bacon – filosoof ja riigitegelane , inglise materialismi rajaja:
  
  • Ta ründas teravalt Aristotelese filosoofiat ja leidis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus ja eksperiment .
    
  • Ta rõhutas ettevõtlikuse tähtsust igapäevases elus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni.
    
  • Kuningas valitsegu koos parlamendiga.
    
  • John Milton – parlamendi leeris võidelnud kodanluse ja uusaadli üks kõige silmapaistvam ideoloog, inglise suur luuletaja.
    
  • Avaldas revolutsiooni ajal pamflette (naeruvääristav päevakajaline kirjutis), kõige kuulsam neist trükivabadust kaitsev „Aeropagitica“.
    
  • Pani aluse seisukohale, et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka.
    
  • Kirjutas pamflette ka riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks.
    
  • Tema tähtsamad teosed on seotud poliitilise võitlusega, mis puhkes kuningas Charles I hukkamisega ja vabariigi kehtestamise ümber.
    
  • Astus välja vabariigi kaitseks.
    
  • Väitis, et rahval on õigus välja astuda türannist kuninga vastu.
    
• Thomas Hobbes – üks ühiskondliku lepingu teooria rajajaid:
  
  • Kaitses absolutistlikku kuningavõimu.
    
  • Arendas mõtet, et inimene ei ole loomult paha, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset.
    
  • Parimaks pidas ta absolutismi.
    
  • Kuningavõimu ei tohi piirata seadused ega kirik, kuninga ja parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani.
    
  • Absolutistliku kuningavõimu ülesanne on rahu ja isikliku julgeoleku kindlustamine.
    
  • Julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused.
    
  • Isikuvabadus eitas.
    
  • Revolutsioon oli kuritegu .
    
  • Jumala olemus on haaramatu.
    
• John Locke – inglise filosoof, üks liberalismi rajajaid.
  
  • Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu.
    
  • Rõhutas, et kõrgeim võim riigis peab kuuluma parlamendile.
    
  • Peetakse liberalismi esiisaks või rajajaks.
    
  • Tekkis kaks vastandlikku arusaama vabadusest:
    
• vabadus on mõeldud ühiskonna jaoks tervikuna ja üksikisik peab selle nimel loobuma oma huvidest;
  
• vabaduse all tuleb mõista just üksikisiku vabadusi.
  
  • Viigid võtsid Locke'i ideed oma poliitika aluseks.
    
  • Neid hakati nimetama liberaalideks.
    
  • Valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse.
    
  • Tsivilisatsioon eeldab omandi kaitset.
    
• James Harrington – juhtis poliitilises võitluses vabariiklasi ja püüdis põhjendada vabariiklikku riigivormi:
  
  • Põhiseisukoht – omand loob võimu.
    
  • Vabariigi aluseks on maaomand.
    
  • Rahva vabadust ei saa usaldada rahva enda kätte, kontroll selle üle peab minema vabariigile.
    
  • Valimisõigus kuulub nendele, kellel on maaomand või raha.
    
  • Teistel puudub valimisõigus.
    

8.Parlamentarismi areng Inglismaal 17-18.saj
Parlament 17.saj algul

• Inglise parlamendil olid 17. sajandiks juba pikaajalised traditsioonid. See oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus. Esimest korda kokku kutsutud 1265.aastal ning sellest ajast on omanud kindlalt kohta Inglismaa valitsemises. Parlament koosnes kahest kojast:
  
  • Alamkoda, mille valmis piiratud arv valimisõiguslikke mehi
    
  • Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid.
    
• 17.saj puhkes parlamendi õiguste ümber uus võitlus. See viis konfliktide ja kodusõdadeni, mis mõjutasid oluliselt Inglismaa sisepoliitikat ka järgnevatel sajanditel. Inglise parlament oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem isegi tervele maailmale.
  

Parlament ja Stuartite dünastia

• 1603 . sai Inglismaa valitsejaks Mary Stuarti poeg James VI, kes asus troonile James I nime all. Inglismaa oli talle võõras maa ning ta tõlgendas monarhi õigusi ja ülesandeid nagu oli tavaks kujunenud Šotimaal. Tal oli raske mõista Inglise õiguskorda. James I oli veendunud, et ta on jumala armust monarh ja kuninga tahe on kõrgeim kõikidest seadustest .
  
• Põhiküsimus kuninga ja parlamendi vahel oli maksude määramine. Laiemaks majandusprobleemiks kujunesid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid(ainuõigus kas mingi toote valmistamiseks mingis regioonis/kauplemiseks teatud piirkonnas/kindla kaubaga)
  
• Raha hankimiseks müüs kuningavõim sellised monopoolseid õigusi, mis jättis paljud kaupmehed ja manufaktuuriomanikud ilma võimalusest tegutseda.
  
• Parlament sekkus James I ajal ka välispoliitikasse, neile oli vastuvõetamatu kuninga orientatsioon Hispaaniale. Veelgi rohkem hakkas parlament sekkuma Charles I võimuperioodil.
  
• Charles I avaldas alguses proklamatsiooni, et kuningavõim ei sõltu parlamendist. Ta kuulutas välja sundlaenu, mida nõuti keskkihtidelt ning kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud.
  
• Parlament pidas aga vajalikuks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi. 1628. võeti vastu Õiguste Petitsioon , kus toonitati, et elanikkonda ei tohi sundida maksma makse ega tegema laene, mida pole kinnitanud parlament. Kedagi ei tohtinud vangistada ega kellegi varandust võõrandada ilma kohtu otsuseta.
  
• 1629. saatis Charles I parlamendi laiali – opositsiooni murdmiseks vangistati 11 parlamendi liidrit.
  
• Raha hankimiseks hakati taaselustama vanu ununenud makse. Šotimaal puhkes aga ülestõus ja algas sõda kahe naabermaa vahel – kuningal ei jätkunud aga raha palgasõjaväe jaoks. Elanikkonna maksustamine eeldas aga parlamendi nõusolekut.
  
• 1640. kutsuti kokku lühike parlament, Charles I taotles raha sõjaks šotlaste vastu, parlament keeldus. Kuninga poliitika hukkamõist. Kuningas saatis parlamendi laiali.
  
• 1640 sõlmiti šotlastega vaherahu , kuid kui see uuesti hakkas, ei jäänud Charles I üle muud, kui kuuletuda opositsioonile ja parlament uuesti kokku kutsuda. Parlamentlik opositsioon eesotsast John Pymiga asus rünnakule.
  
  • Tõsteti esile kuninga omavoli eelnevate parlamentide suhtes
    
  • Kirikupoliitika
    
  • Parlament sekkus aktiivselt ka täitevvõimu tegevusse – arreteeriti kuninga lähim abiline lord Strafford.
    
  • Parlamendi rolli riigi elus suurendas õigusakt, millega parlamenti võis laiali saata ainult ta enda nõusolekul – parlament muutus kuningast sõltumatuks.
    
  • Suleti Tähekoda (teisitimõtlejate jälitamiseks)
    

Kodusõda 1642-1660

• Omavahel võitlesid Charles I toetajad ning parlamendi pooldajad .
  
• Põhjused:
  
  • 1637. püüdis Charles šotlastele anglikaani usku peale suruda. Presbüterlastestšotlased tõstsid mässu ja kogusid kokku sõjaväe ning hõivasid osa Põhja-Inglismaast.
    
  • Charles I kutsus kokku parlamendi, et saada raha šotlaste mässu mahasurumiseks, kuid parlament nõudis reforme. Kui ta opositsiooni vaigistamiseks parlamendi liidrid vahistas, puhkes kodusõda.
    
• Kuniga toetajad – rojalistid e kavalerid VS parlamendi pooldajad – ümarpead.
  
• Esialgu olid kuninga väed edukad, kuid parlamendi poolel olid ka šotlased. Lisaks oli neil ka raha palgaarmee ülalpidamiseks.
  
• Charles alistus 1646. aastal kui Oxford langes ümarpeade kätte. Ta vangistati Wighti saarel, kus ta koos šotlastega järjekordsed vandenõud sepitses. Puhkes taas võitlus, rojalistid mässasid ja šotlased püüdsid edutult Inglismaale tungida . Cromwell kõrvaldas ametist parlamendiliikmed, kes kuningast lugu pidasid . Ülejäänud mõistsid Charlesi riigireetmises süüdi ja ta hukati 1649.a.
  

Independentlik vabariik

• Alamkorda moodustas Kõrge Kohtu ehk tribunali , mille otsusega hukati 1649. Charles I. Parlament kaotas Lordide koja ja seejärel ka kuninga ametikoha.
  
• 19.mai 1649 kuulutati välja vabariik, täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu, mille valis parlament üheks aastaks. Reaalne võim Riiginõukogus kuulus aga mõnedele ohvitseridele (Oliver Cromwell)
  
• Revolutsiooni algusest peale koos istunud parlament oli esile kutsunud rahva mitmesuguste kihtide rahulolematuse.
  
  • Ei olnud kaotatud kirikukümnist
    
  • Talupoegadele ei olnud maad jagatud
    
  • Oodati lubatud ususallivuse rakendamist ja puritaanlike kitsenduste kaotamist igapäevaelu küsimustes.
    
  • Parlament võttis vastu aga hoopis uue valimisseaduse, mille kohaselt pika parlamendi liikmed, pidid kuuluma ka kõikidesse järgmistesse parlamentidesse.
    
• 1653. ajas Cromwell parlamenti laiali. Sama saatus tabas Riiginõukogu. Võim vabariigis läks Cromwelli kui lordprotektori kätte.
  
• Ta kasutas jõudu ja tõstis makse, kuid viis läbi ka haridusreformi ja tõi ühiskond rohkem võrdsust.
  
• Sisuliselt kehtestati sõjaline diktatuur, kuigi väike parlament (saadikud puritaanide koguduse poolt). Varsti aeti ka see esinduskogu laiali.
  
• Cromwelli poeg Richard oli nõrk valitseja, kes loobus oma võimust peagi.
  

Parlamentlik võitlus Stuartite restauratsiooni ajal. Poliitiliste parteide tekkimine.

• 1660. sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks.
  
  • Üldine amnestia
    
  • Maaomandi muutuste säilitamine
    
  • Ususallivus
    
  • Ette nähti ka parlamendi vaba kogunemine. Inglise parlament oli taastatud.
    
• Uus kuningas ei pidanud kokkuleppest kinni.
  
• 1679 . Isikuvabaduste akt. Inimest tohtis vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel ja arreteeritule tuli esitada süüdistus ühe ööpäeva jooksul.
  
• Troonipärimisküsimus.
  
  • Charles II järglaseks oli määratud tema vend James II, kes oli aga katoliiklane. Kardeti selle usu taastamist Inglismaal. Pooldajad – toorid . (hiljem konservatiivid)
    
  • Kujunes opositsioon, kes esitas kandidaadiks Jamesi vanema tütre Mary ning tema mehe Oranje Willemi. Tema pooldajad – viigid. (hiljem liberaalid )
    

Kuulus revolutsioon

• 1688. ühinesid viigid ja toorid katoliikliku James II vastu. Troon kuulutati vakantseks ning sinna kutsuti Oranje Willem ja Mary. James II kukutati .
  
• 1689. kokku tulnud parlament kuulutas Oranje Willemi William III nime all kuningaks.
  
• 1689. Õiguste Bill, mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel:
  
  • Kuningas ei saa peatada seaduste toimet
    
  • Parlament koguneb regulaarselt
    
  • Maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompetentsi .
    
• Eraldi võeti vastu ka ususallivuse akt, mis pidi lõpetama usutülid.
  
• Kuna William III ja Maryl lapsi polnud, võeti vastu ka troonipärimise akt, millega määrati trooni päritavus ja kõrvalliinid.
  

Parlamentarismi areng 18. saj

• Kunigavõimu nõrgenemine toimus kuninganna Anne’i ajal. Pärast tema surma läks troon Hannoveri dünastiale. Kaks esimest valitsejat ei osanud isegi inglise keelt. Salanõukogu, mis täitis valitsuse ülesandeid, muutus nüüd kuningast sõltumatuks Ministrite Kabinetiks.
  
• Eriline roll oli viigide liidril Robert Walpole’il, kes oli valitsuse eesotsas. Kui tema juhitud valitsus kaotas parlamendid usalduse, loobus ta sellest kõigi ministritega – lõi uue tava.
  

SAKSAMAA
6.Saksa valgustus
Saksa valgustuse eripära ja sarnasused
ERIPÄRA
SARNASUSED

• Ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja
  

usu eitamine

• Eesmärgiks küllus
  

• Looduse tähtsustamine
  

• Mõjutused luterluses
  

• Teaduste suur osatähtsus
  

• Pietistid ei taotlenud ühiskonna muutust vaid
  

selle täiustamist

• Töö vajalikkus
  

• Humanism - inimesekesksus
  

• Rahvuse tähtsustamine
  

• Suurem rõhk haridusel
  

• Pietism – luterliku kiriku sees kujunenud vool., mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener, silmapaistev liider Francke.
  

Gottfried Wilhelm Leibniz – uus filosoofia

• Filosoof ja matemaatik , kelle vaadete lähtekohaks kujutlus monaadidest – looduse vaimsed alged , mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on kogu universumi peegeldus.
  
• Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunaja – riigivõim.
  
• Eesmärgiks oli küllus.
  
• Rahva valgustamiseks kavandas kollektiivseid söömaaegu.
  
• Pidas vajalikuks Saksamaa ühendamist.
  
• Lõppeesmärk maailmarahvaste harmoonia .
  
• Suurt tähelepanu pööras teaduse arendamise probleemidele. Teadus peab tooma praktilist kasu ning püüdis konstrueerida mitmesuguseid instrumente ja tegeles mäendusega.
  
• Oluliseks pidas teadlaste jõupingutuste ühendamist.
  
• Preisi Teaduste Akadeemia asutaja (1700)
  

Johann Gottfried von Herder – filosoof, kirjanik, rahvaluuleteadlane

• Kultuuriajaloolane ja –teoreetik. „Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast“.
  
• Pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus.
  
• Arendas edasi Lessingi vaateid inimkonna vabastamise kohta (riigi hävitamine)
  
• Riik on masinavärk ja rahval on vaja isandaid vaid seni, kuni jääb puudu mõistusest.
  
• Vajadus kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Taunis kangelaste kummardamist.
  
• Tuleb kasvatada patriotismi ja õiglustunnet teiste rahvaste suhtes.
  
• „Rahvaste lauludes“ avaldas ka 13 eesti rahvalaulu.
  

9.Saksamaa riiklik korraldus 17-18.saj
Saksa-Rooma keisririik

• Saksamaa kuulus 17-18.saj ikka veel Saksa-Rooma keisririiki. Selle valitsejaks oli keiser , kelle valisid kuurvürstid eluks ajaks ning kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast.
  
• Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast:
  
  • Kuurvürstide kuuriasse kuulusid need, kes võisid valida keisrit . Esialgu oli neid kaheksa, hiljem üheksa. Juhatajaks oli Mainzi peapiiskop.
    
  • Vürstide kuuria koosnes üksikute saksa riikide esindajatest (~100)
    
  • Linnade kuuria moodustasid esindajad 51-st vaba- ja riigilinnast.
    
• Riigipäev ei olnud valitud parlament, kõiki seisusi ei esindatud . Vahekord keisriga oli erinev, Alates 1633.a istus Regensburgis koos alaline Riigipäev. Kohal olid vaid võimukandjate saadikud. Nad said õiguse
  
  • Sõlmida lepinguid teiste riikidega, mis tähendas iseseisvat välispoliitikat
    
  • Pidada oma sõjaväge, mis oli vajalik maa kaitseks
    
• Riigipäeva ülesandeks jäi ka käsitöönduse korraldamine.
  
• Suveräänsusõiguste andmisega hakkasid esile kerkime Saksamaa, Brandeburg, Baieri jt.
  

Brandeburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks

• Brandeburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm (Suur kuurvürst). Majanduslikult toetas põllumajandust, kindlustas manufaktuure (20 000 hugenotti). Riigi rahvusvahelist kaalu tõstis suure ja hea väljaõppega armee loomine. (1675. Rootsi vägede purustamine)
  
• Friedrich III suutis läbi suruda enda kuulutamise kuningaks. (Friedrich I). Ta lõi 1700. Preisi Teaduste Akadeemia.
  

Friedrich Wilhelm I 1713-1740

• Preisi absolutistliku kuningavõimu looja, kes läks ajalukku Sõdurkuningana. Ta lõi suure sõjaväe.
  
  • Marsisamm
    
  • Sõjaväelise hariduse nõudmine
    
  • Garnisonid armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks üle maa.
    
• Pööras suurt tähelepanu riigiaparaadi täiendamisele, kõrgeim võimuorgan oli Peadirektoorium, mis juhtis finantsmajandust, sisehaldust, sõjaväe varustamist. Ka kuningas ise osales valitsemisasjade korraldamisel.
  
• Majanduspoliitikas rõhutas kaubandusbilansi tähtsust. Keelas importkangaste kasutamise. (protektsionistlik majanduspoliitika)
  
• Haridusalal pidas vajalikuks õpetada lugemisoskust. 1717 . kehtestati üldine koolikohustus . Õpetajateks oli eelkõige allohvitserid.
  

1740- 1786 Friedrich II

• Valgustatud absolutism. Juhtis riiki ise, suhtus eitavalt parlamenti jt esinduskogudesse. Lähimad abilised olid kolm ülemsalanõunikku.
  
• Talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöömahtu. Reformi läbiviimise vastu olid aadlikud ning nii oli võimalik teopäevade arvu võimalik vähendada ainult riigimõisates. Üritas takistada ka talumaade mõisastamist.
  
• Uute külade ja talude rajamine ja kartulikasvatus. Preisimaale saabus 360 000 inimest.
  
• Absolutismi reformimises ümberkorraldused õiguse ja kohtumõistmise alal. Alustati protsessikorralduse lihtsustamisega. Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest.
  
• Jätkus koolihariduse areng. „Maakoolide reglement“ luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati koolimaju, lahendamata jäi õpetajate küsimus.
  
• Sanssouci loss.
  
• Põhjustas Austria pärilussõja, kui keelus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Preisi vallutas Sileesia . Ka Seitsmeaastane sõda, mille käigus seisis vastu Eurooa riikide koalitsioonile (eriti ohtlik Venemaa ja Austria liit). Preislased kaotasid küll mitu lahingut, kuid lõppkokkuvõttes säilitati valdused .
  
• Valgustuslikust monarhiast hakkas kujunema despootia.
  

10.Austria keisririik ja valgustatud absolutism.
Keisririik pärast Vestfaali rahu

• Habsburgide suguvõsast keiser kaotas reaalse võimu ja Saksamaa killunes. Keisri võim säilis pärusmaades, millest tähtsaim oli Austria (Ungari ja Tšehhi, kes liitusid vabatahtlikult, et leida kaitset türklaste vastu) Austria keisririigi koosseisu kuulusid ka Tirool ja Edela-Saksamaa ala, mõned lõunaslaavi alad.
  

Võitlus türgiga

• Türgi ründas ägedalt 1660ndatel, võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega, mis siiski ebaõnnestus. Heitlus Türgiga jätkus ka Ungari ja Serbia aladel, Karlowitzi rahuga läksid Habsburgide riigi kosseisu Ungari ja Transilvaania. 1718 läksid võimu alla ka Serbia ja osa Bosniast. Balkan jäi ka edaspidi võitluste alla.
  

Euroopa suurpoliitikas

• Osalesid Hispaania pärilussõjas ja selle lõpus omandas Austria Hispaania Madalmaad ja P-Itaalia Lombardia ja Milano .
  
• Pärimisõigus ka naisliinis, aga Maria Theresia troonile asumise vastu protesteeris Preisi – puhkes Austria pärilussõda, milles osalesid paljud Euroopa riigid. Austria kaotas sõja käigus Sileesia, mida ei võidetud tagasi ka Seitsmeaastases sõjas.
  

Ungari vabadusvõitlus

• Mitmed rahvad püüdsid Habsburgide võimu alt vabaneda , korduvalt tõusid üles ungarlased . Eriti aktiivne 17.saj viimastel aastakümnetel Türgi rünnakut ära kasutades.
  
• Kurutsid – Austria võimu vastu võitlejad Ungaris. Vabadusvõitluse kõrgajaks oli kurutsite ülestõus Ferencz II Rakoczy juhtimisel. Talupojad lootsid vabaneda pärisorjusest, hiljem rahvuslik vabadusvõitlus. Kurutsid saavutasid edu paljudes lahingutes ja suutsid vabastada peaaegu kogu Ungari ja Transilvaania. Rahvuslikke jõude nõrgendas aga venitamine pärisorjuse kaotamisega (mida lõpuks siiski tehti). Abi loodeti ka Prantsusmaalt, Poolalt, Rootsilt, Türgilt, Preisilt ja Venemaalt, kuid seda ei saadud. Vabadusvõitlejad olid sunnitud alistuma.
  

1740-1780 Maria Theresia

• Valgustatud absolutism (kuigi oli ise vastane). Ta valitses ise, kuid toetus ametnikele. (Riigikantselei)
  
• Sõjaväereform. Iga kroonimaa pidi maksma riigile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa ja tagama kindla hulga nekruteid. Aadlikud, vaimulikud, ametnikud ja arstid vabastati sõjaväekohustusest (hiljem ka kaupmehed, vabrikandid).
  
  • Loodi sõjaväeväeakadeemia Therezianum – ohvitseriamet õpitavaks.
    
• Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kaotati ka tollipiirid.
  
• Jõustus uus kriminaalkoodeks .
  
• Hariduse edendamiseks laiendas rahvakoolide võrku, loodi kutsekoolid.
  

1780-1790 Joseph II

• Valgustatud depotism.
  
• 1781 tolerantsuspatent, mis lubas luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada oma kogudusi ja andis neile teisi õigusi. Piirangud jäid kehtima juutidele ja moslemitele .
  
• Agraarsuhetes anti välja patent teotöö piiramise kohta.
  
• 1781. patent alamatest, millega kaotati suuremas osas riigist pärisorjus.
  
• Kõik reformis viidi läbi ülaltpoolt, kohalikud esinduskogud neis kaasa ei rääkinud – nende õigusi kärbiti. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal reformid katkestati.
  

ROOTSI
13.Kuningavõim Rootsis ja valgustatud absolutism.
Kuningavõim Rootsis 17.saj. Absolutismi algus

• 1599 vabanes Rootsi liidust Poolaga. Kukutati katoliiklik monarh Sigismund ja tema asemel hakkas valitsema Karl IX. Sama Riigipäeva otsusega muutus kuningavõim päritavaks ka naisliinis.
  
• Tähtsat osa kuningriigi valitsemises etendas Riiginõukogu, millle kooseisus oli juhtiv roll kantsleril.
  
• Aeg-ajal kutsuti kokku Riigipäev, mis esindas vaimulikkonda, aadlit, linnakodanikke ja talupoegi.
  
• Teravad suhted Poolaga, head Venemaaga.
  
• 1611 Kalmari sõda Taaniga.
  
• Rootsis ei olnud pärisorjust.
  
• Riiginõukogu tähtsus suurenes aastatel, mil monarh oli alaealine. Palju sõltus ka sellest, kas Riigipäev toetas kuningat või ei. Karl IX püüdis tugineda alamaadlile ja linnakodanikele.
  

Gustav II Adolf suutis tõmmata koostööle aadlike kõrgkihi (tugevdas kuningavõimu).

• Suurt rolli etendas kantsler Oxenstier, kes juhtis ka kuninganna Kristiina eeskostevalitsust pärast Gustav II Adolfi langemist.
  
• Karl XI ajal tugevnes järsult kuningavõim. Esialgu oli riigi eesotsas eeskostevalitsus (kuningas oli liiga noor), kuhu kuulusid kõrgaadlikud, kes säilitasid võimu ka Karli täisealiseks saamisel.
  
• 1680ndatel kehtestas Karl XI Riigipäeva toetusel kuninga absolutismi. Riiginõukogu tähtsus vähenes.
  
• Absolutistlik valitsemisviis jätkus ka pärast Karl XI surma, kui troonile sai tema poeg Karl XII.
  
• Kasvavat rolli etendas Riigikantselei poolt juhitud ametkond . Karl XII valitses vormiliselt riigi ka Põhjasõja aastatel.
  

Haridus 17.sajandil

• Tehti olulisi edusamme hariduse vallas. Uppsala ülikool oli hääbunud 16.saj algul. Olukord muutus, kui Gustav II Adolf määras 1622 Uppsala ülikooli kantsleriks oma õpetaja Skytte ja tegi ülikoolile suure kingituse.
  
• Järgnevatel aastatel rajati rida uusi ülikoole (1632. Tartus!) Uutel ülikoolidel arenesid kiiresti teadussidemed paljude varem tegutsenud Euroopa ülikoolidega.
  
• Esimese uue ülikooli – Tartu ülikooli – käivitamisel oli suur osa Johan Skyttel. Tartuga oli seotud ka Stiernhielmi tegevus (luuletaja.)
  

Vabadusteaeg

• Pärast Karl XII surma kehtestati uus valitsemisviis, millega kuninga absolutism kaotati. Riigielu tähtsamaid küsimusi hakati otsustama Riiginõukogus, kus monarhi võis ka üle hääletada. Valmistati isegi valitseja nimetempel, mida kasutati, kui valitseja ise polnud nõus otsust allkirjastama.
  
• Regulaarsemaks muutus Riigipäeva tegevus (parlamentarismi alged). Algas nn vabadusteaeg. Kujunes kaks poliitilist parteid:
  
  • Mütsid – Venemaale orienteeritud partei. Väike- ja teenistusaadel (ohvitserid, ametnikud, aadlikest haritlased)
    
  • Kübarad – Prantsusmaale toetuv partei. Aadliaristokraatia ja kodanlased.
    
• Suund valgustuslikele reformidele
  
• Rootsi riigi seisund muutus kriitiliseks seoses Kübaratepartei katsega taastada Rootsi suurriik sõjas Venemaa vastu. Sõda kaotati ning loovutada tuli osa Soomest.
  
• 1743. puhkes suur Dalarna maakonna talupoegade ja mäetööliste ülestõus, millega seoses kutsuti maale Vene väed (riigipöörehirm) Raskes olukorras süvenes rahulolematus aristokraatia valitsemise vastu. Nõuti kodanlikke valgustusideoloogiast lähtuvaid reforme. Kehtestati trükivabadus.
  
• Kehtestati Riigipäevale reformiprojekt, mis käsitles julgeoluke ju omandiõiguse kindlustamist. Kelleltki ei võeta elu, au, vabadust, ametit ega teenistust seadusliku kohtu otsuseta. Toatleti piinamise, erakorraliste kohtute ja komisjonide kaotamist. Riigipäeval see läbi ei läinud.
  
• Puhkes võitlus aadli ja teiste seisuste vahel, nõuti aadlike ainuõiguse kaotamist kõrgematele ja eelisõiguse kaotamist madalamatele ametikohtadele.
  
• Gustav III ja valgustatud absolutism
  
• Oli saanud hariduse Prantsusmaal. Viis läbi 1772. aastal riigipöörde, kus arreteeriri Riiginõukogu liikmed ja Riigipäeva kardetavamad juhid.
  
• Täielikku tagasipöördumist kuninga absolutismini juurde ei toimunud, sõja kuulutamise ja maksude määramise õigus jäi Riigipäevale.
  
• Teostati mitmeid valgustusreforme
  
  • Tegevusvabaduse andmine kapitalistlikele ettevõtjatele
    
  • Täieliku usuvabaduse kehtestamine
    
  • Samal ajal aga piirati trükivabadust ja varsti kaotati hoopis.
    
  • Seisuslikku olukorda püüdis kindlustada.
    
• 1788. alustas sõda Venemaaga lootes tagasi võita kaotatud Soome alad ja vallutada Peterburi. Sõda kujunes ebaedukaks ja kuninga vastu astusid välja ka mitmed ohvitserid, kelle eesmärgiks:
  
  • Soome eraldumine Rootsist
    
  • Valitseja absolutismi piiramine
    
• Kuningal õnnestus vastased maha suruda, toetust leidis Riigipäeva enamuselt. Riigipäev andis Gustav III ka võimutäiuse.
  
• Riiginõukogu lakkas praktiliselt eksisteerimast, viidi läbi seisuste tasakaalustamine.
  
• Ülemkohus – kõrgeim kohtuorgan. 6 aadlikku + 6 mitteaadlikku.
  
• Edasises sõjategevuses olid rootslased võidukad küll merel, kuid maal ei saavutatud rahu.
  
• 1790. sõlmisid Värälä rahu. Alanud oli Suur Prantsuse revolutsioon, mille vastu liitusid Gustav III ja Katariina II. Kavandati dessanti Normandiasse, kust taheti suunduda Pariisi peale. Gustav III tagas aga aadlike opositsiooni kättemaks – ta tapeti .
  
• Soome riigi loomise kavatsused
  
• 18.saj II poolel hakkas arenema mõte eraldada Soome Rootsist. Idee kandjaks olid soome aadlikud, kes olid huvitatud maa heast käekäigust. Mõte arenes Gustav III valitsusajal ja omandas konkreetsema kuju vene-Rootsi sõjaperioodil. Sepapratistliku liikumise juhiks oli Sprengtporten, kes kavatses luua iseseisva Soome riigi Venemaa kaitse all. Ta koostas ka iseseisva Soome riigi konstitutsiooni (Madalmaade põhiseaduse eeskujul). Vabariigi esinduskoguks oli kavandatud Kongress , mille valimiseks talupoegadele hääleõigust ette ei nähtud. Vabariigi loomine pidi toimuma ülestõusu ja Vene vägede abil. Sprengtporten esitas oma kava Katariina Iile, kes otsustas liikumist ära kasutada. Soome separatistid ühendasid oma jõud ohvitseridega. Sõjas lüüa saanud armee taganes Anjalasse ja ohvitserid koostasid opositsioonilisi seisukohti väljendava deklaratsiooni ja 113 ohvitseri liidu – Anjala Liidu. Gustav III õnnestus opositsioon siiski maha suruda. 19.saj algul läks Soome Vene impeeriumi koosseisu alla ja moodustati autonoomne Soome suurhertsogkond.
  

AMEERIKA ÜHENDRIIGID
14. Ameerika ühendriikide tekkimine
Inglise asumaad

• Esimese inglasena üritas P-Ameerikasse tugipunkti luua Walter Raleigh , esimese püsima jäänud koloonia rajasid Chesapeake’i lahes maabunud kolonistid . Esimene asula nimetati kuninga järgi Jamestowniks, kogu koloonia Virginiaks.
  
• Paralleelselt inglastega asusid P-Ameerikasse ka hollandlased . Peamine koloonia Uus- Amsterdam (hilisem New York )
  
• 1638. asutasida Ameerikasse saabunud rootslased Uus-Rootsi (hiljem hollandlased vallutasid)
  
• Euroopast väljarändamise põhjused:
  
  • Esimesed minejad lootsid leida kulda
    
  • Paljud otsisid seiklusi
    
  • 1620.ndatel hoogustus usulistel ja poliitilistel põhjustel nt. Puritaanide tagakiusamine Inglismaal, kes ei olnud enam seiklejad , vaid inimesed, kel olid kaasas ka tööriistad. Nad tõid kaasa tõusiklikkuse ja töökuse.
    
  • Majanduslikud põhjused – püüd leida tööd ja leiba. Eriti Inglismaalt tarastamise tõttu. 18.saj ka tööstuslik pööre.
    
  • Lihtsad ettevõtlikud inimesed, kes otsisid vabamaid tingimusi äritegevuseks.
    
  • Inglise riigivõimu poolt väljasaadetud
    
  • Alates 1619. Aafrika neegerorjad.
    
• Saabunute seas oli palju mitmesugustesse usulahkudesse. Sektide üheks koondumiskohaks kujunes Pennsylvania, mille rajas jõukas kveeker William Penn.
  
• Järgnevatel aastakümnetel asutati mitu puritaanlikku kolooniat idaranniku põhjaossa – Uus-Inglismaa.
  
• Ümberasumine nõudis töökust ja ettevõtlikkust.
  
• Peale puritaanide rändas ka teisi inimesi, keda usulistel põhjustel taga kiusati: Inglismaa katoliiklased – Maryland, prantsuse hugenotid – Carolina.
  
• Laia kandepinda leidsid ka uued usuvoolud – metodism (Wesley), mormooni kirik.
  

Riigivõim ja omavalitsus

• Koloonia anti loomisel mõnele kompaniile või üksikomanikule. See ei tähendanud omaõigust asumaale, kõrgeim võim kuulus Inglise kuningale. Kopnanii või kuningas määras ametisse koloonia kuberneri .
  
• Kolonistid hakkasid algusest peale moodustama ka omavalitsusi . Kokku tuli Virginia asunike üldkogu, mis võttis vastu koloonias kehtiva seadustiku. Järk-järgult moodustusid seadusandlikud kogud kõigis 13 koloonias. Omavalitsuse arengut soodustas kaugus emamaast.
  
• Suurt rahulolematust tekitas parlamendi tolli- ja maksupoliitika. Astuti välja tempelmaksuseaduse vastu, millega kehtestati spetsiaalne maks ajalehtedele ja kõikidele ametlikele dokumentidele.
  
• Kolooniate esinduskogude kongress otsustas, et makse võib määrata ainult vastava koloonia seadusandlik kogu. Asumaad pidasid SB kuningat oma kuningana, kuid väitsid, et Briti parlamendil ei ole õigust neile seadusi anda.
  

Kas indiaanlased või valged?

• Põlisasukad olid indiaanlased, kes jagunesid hõimudesse, kus räägiti erinevaid keeli, tegeleti erinevate elatusaladega. Tekkisid küll mitmed hõimuliidud, aga rahva kujunemisest rääkida ei saanud.
  
• Indiaanlased võtsid valged vastu heatahtlikult ja pakkusid neile abi, kuigi valged suhtusid neisse üleolevalt. Põlisasukatelt võeti ära maa või osteti see väga odavalt ära. Varsti puhkesid kokkupõrked. Pohatanide hõimupealik Opetšanku oli teadaolevalt esimene, kes hakkas organiseerima valgete väljaajamist. Tehti ettevalmistusi, kuid püsse ja püssirohtu suudeti varuda ainult vähestele. Ülestõus algas hoogsalt, kuid üks indiaanlane reetis rünnakuplaani ja Jamestown ja lähemad külad olid rünnakuvalmis. Tapeti kõik indiaanlased.
  
• Põlisasukad hakkasid ühinema hõimuliitudesse – pealik Metakomet. Ta suutis vallutada 12 eurooplaste linna, kuid said lõpuks hävitavalt lüüa.
  

Ameerika rahvuse kujunemise algus

• Pärast esimesi kohanemisraskusi saavutasid kolonistid edu majanduses ning suutsid vastu seista indiaanlastele. Loodi esindusorganid, tugevnes inimeste iseteadvus. Pikkamööda tärkas ameeriklaste kokkukuuluvustunne.
  
• Rahvuse aluseks olid inglased , kes moodustasid 60% valgest elanikkonnast. Mõju avaldas inglise kirjandus, määravaks kujunes inglise keel. Indiaani kultuur avaldus laensõnades, Aafrika oma muusikas ja kästiöös.
  
• Hariduse levik. Kirjaoskust rõhusid puritaanid – ladina koolid. 17.saj jõudis järg ka kõrgushariduseni asutati Harvardi kolledž.
  
• Mõningane mõju oli ka valgustusideoloogial, mille üheks esindajaks oli Benjamin Franklin.
  
  • Põhja-Ameerika kolooniate liidu projekt, mille kohaselt kuulunuks seadusandlik võim kolmeks aastaks valitavale parlamendile – Suurele Nõukogule. Lisaks kolooniate valitsus eesotsas peapresidendiga.
    
  • Kolooniad küll tugevnevad, aga jäävad Briti koosseisu – keskus Ameerikasse.
    

Thomas Jefferson

• Ideaalne ühiskond farmeritest ja käsitöölistest.
  
• Jälgis Rousseau vaateid, pooldas rahva suveräniteedi ideed, õigus oma riigi loomisele.
  
• Iseseisvusdeklaratsiooni põhiautor.
  
• Maa kõigile, kes seda harivad.
  
• Orjuse kaotamine.
  
• Kujunesid kontinentaalkongressid. I kontinentaalkongress katkestas kaubavahetuse Suurbritanniaga, kuid lootis rahumeelsele lahendusele. II otsustas kõigepealt luua regulaararmee, mille juhatajaks sai George Washington. Kuningas nimetas kolooniaid mässajateks ja kongress võtis 4.juuli 1776. vastu Iseseisvusdeklaratsiooni. See kuulutas 13 kolooniat iseseisvaks ja inimeste õigust elule, vabadusele ja võrdusele.
  
• Iseseisvus võideti kätte Iseseisvussõjas 1775-1783, mille lõpetas Versailles’ rahu. SB tunnistas endised asumaad vabaks.
  

Uus riik – Ameerika Ühendriigid.

• Esialgu sidus 13 asumaad ainult Kontinentaalkongress ja sõja puhuks moodustatud armee. Igal osariigil oli oma põhiseadus ja erinevused olid suured.
  
• 1781. moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni, mille ainus ühine organ oli Kongress, kus igal osariigil oli üks hääl. Kongressi võimu alla kuulusid sõja, rahu ja välispoliitika küsimused, kontroll rahanduse üle.
  
• Pärast Iseseisvussõja lõppu asuti välja töötama uue riigi põhiseadust. Ühed pooldasid tugevat keskvõimu (föderaalvõim), teised osariikide suuremaid õigusi.
  
• Uue põhiseaduse teksti koostas James Madison .
  
  • Liitriik
    
  • Võimude lahususe teooria (Montesquieu)
    
  • Seadusandlik – Kongress, mis koosneb Saadikutekojast (propotsionaalselt rahvaarvuga) ja Senatist. (iga osariigi kaks senaatorit)
    
  • Täidesaatev võim – rahva poolt neljaks aastaks valitav president , kes on ka valitsuse juht.
    
  • Kohtuvõim – Ülemkohus
    
• Esimeseks presidendiks sai George Washington, osariikide seadusandlikuks organiks sai Seadusandlik kogu, täidesaatva võimu peaks rahva poolt valitav kuberner .
  
• Põhiseadus ei andnud kodanikuõigusi indiaanlastele ja neegerorjadele.
  

VENEMAA
Romanovite dünastia
Mihhail I Romanov

• Ühendas väikesteks riigikesteks killustatud Venemaa, sõlmis rahulepingud Poola j leeduga, sisepoliitilised reformid, tähtsaim sõjaväeregorm
  

Aleksei I Romanov

• Üks oma aja kardetumaid riigipäid, algatas mitmeid seadusi ja dokumente sh Venemaa seaduste kogu, Maakogu seadustik , suurimaks välispoliitiliseks saavutuseks oli Ukraina täielik liitmine Venemaaga.
  

4.Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal 17-18.sajandil
Kirik ja riik 17.sajandil

• Isevalitsusliku riigikorra kujunemine tekitas 16.saj konflikte tsaari ja õigeusu kiriku vahel. Mitmed vaimulikud langesid Ivan IV repressioonide ohvriks. Tsaarivõimu ja õigeusu kiriku vastuolud kerkisid uuesti päevakorrale pärast segaduste ja lõppu.
  
• 1589 loodi õigeusu kiriku patriarhi amet. Taheti rõhutada sõltumatust Konstantinoopoli patriarhist, toonitada kiriku kindlat allutamist tsaarivõimule. Tsaar nimetas ametisse kõik kõrgemad aukandjad ning kutsus vajaduse korral kokku ka kirikukogu. Loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kirikute ja kloostrite valduste rahvastik.
  
• Kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, kaasa aitas patriarh Filaret (Esimese Romanovite soost valitseja isa).
  
• Probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid. Mõned kloostrid olid väga rikkad ja nendes elavad mungad ja nunnad olid majanduslikult kindlustatud. Suur probleem oli pappide madal haridustase, suhtusid eitavalt reformidesse.
  

Nikon ja kirikureform

• 17.saj kerkisid Moskvas esile vaimulikud, kes taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuste muutmist (olulisemal kohal kõnekeeles peetud jutlus , kirikuraamatute teksti kindlaksmääramine, võeti ette kreeka keelest tehtud tõlgete ja ümberkirjutiste võrdlemine)
  
• Uuendajate ja vanameelsete vastasseisu lahenemisel sai otsustavaks patriarh Nikoni tegevus. Ta avaldas ettekirjutusi reformide läbiviimiseks – eelkõige jumalateenistuse korras.
  
  • Kuidas kummardada
    
  • Kuidas risti ette lüüa (3 sõrme)
    
  • Kuidas kolm korda halleluujat laulda
    
• Osa vaimulikke keeldus uuendusi läbi viimast ja Nikon vabastas nad ametist. Peagi heideti kahesõrmelised kirikust välja. Alguse sai vene kirikulõhe e raskoll. Vanausulised e raskolnikud .
  
• Nikon üritas saada ka suuremat ilmalikku võimu. Lõpuks mõistsid Nikoni süüdi Konstantinoopoli, Jeruusalemma, Antiookia ja Egiptuse kirikupead.
  

Lääne-Euroopa mõjud

• Vahendajaks olid Ukrainast Moskvasse elama asunud haritlased. Ukraina mungad pidasid hariduse aluseks ladina keelt, mõju avaldasid ka Türgi valdusest põgenenud kreeklased . Moskvas kujunes välja kaks vastandlikku suunda:
  
  • Ladina keelele toetuvad haritlased
    
  • Kreeka keelele toetuvad haritlased
    
• Križnanicu eesmärgiks oli kõigi slaavlaste koondamine saksa hädaohu vastu. Pidas parimaks kirikute uniooni , mis alluks Rooma paavstile. Riiklikult eelistas ühendamist Moskva tsaari võimu alla. (kui iseseisvust reformitaks valgustatud absolutismi vaimus ) Kirjutas mitmeid traktaate. Pooldas täielikku ainuvõimu, rõhutas Moskva isevalitsuse loobumist türanniast, riigimaksude vähendamist, kindlate õiguste kehtestamist. Soovitas keelata kauplemise kirjutamis- ja arvutamisoskmatutel. Uskus ka naiste õpetamise vajadusse.
  

Kirik Peeter I reformide ajal

• Vastuollu kirikuga sattus ka Peeter I. Patriarh astus avalikult välja tema poolt ette võetud habemete mahaajamise ja välismaiste rõivaste soovitamise vastu. Pärast patriarh Adriani surma ei määratud uut ja 1721. kaotati amet hoopis. Kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod.
  
• Suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse, püüdis piirata nende hulka.
  
• Suhtus hästi katoliiklastesse ja protestantidesse, esialgu ka vanausulistesse. Raskolnikute kindlameelsed juhid aga jätkasid vastupanu uuendustele. (Peeter on antikristus) Järgnesid repressioonid vanausuliste vastu. Paljud vanausulised asusid elama Venemaa hõrdelt asustatud äärealadele.
  

Kooliharidus 18.saj

• Peeter I püüdis luua Venemaal koolide võru. Sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõpeasutusi (Moskva Navigatsioonikool). Palju vaeva nähti aabitsate ja õpikute väljaandmisel.
  
• Teaduste Akadeemia Peterburis 1724 . Teadlaste ühendus ja vene noortele gümnaasiumi- ja ülikooliharidus (tudengeid vaid paar tükki).
  
• 1755 . Moskva ülikool ja kolm teaduskonda : filosoofia-, arsti- ja õigusteaduskond. Õppijaid valmistati ette ülikooli enda juures. Aadlinoormeestele õpetati keeli, teistele seisustele praktilisi oskusi.
  
• Katariina II valitsusajal ilmus ukaas aadlineidude instituudi loomise koht, millega algas tütarlaste koolitamine Venemaal. Asuti looma ka rahvakooli.
  

11.Vene riik 17.sajandil
Ivan III

• 1478 . vallutab Novgorodi
  
• 1480. vastasseis Ugra jõel
  
• 1845. nimetab end kogu Venemaa valitsejaks
  
• III Rooma Impeerium
  

Ivan IV Julm

• Isa Vassili III surres on 3-aastane.
  
• Noorus täis salamõrvu
  
• Ebausklik ja väikese haridusega.
  
• Troonitakse 1547 .tsaariks
  
• 1550 „Tsaari koodeks “ – ühtne seadusandlus
  
• 1552. Kasaani khaaniriigi alistamine
  
• 1556.Astrahani khaaniriik
  
• 1558-1583 Liivi sõda
  
• 1580 Siberi alistamise algus – Jermahi sõjaretk
  
• Esimene abikaasa Anastassia surma järel algas meeltesegaduse ja terrori aeg.
  
• 1565-1572 opritšnina ja zemištšina, eesmärgiks purustada bojaaride vastupanu.
  
• 1570 Novgorodi hävitamine – tapeti 18 000 inimest.
  

Segaduste aeg 1598-1613

• Ivan IV Julma valitsusajal tugevnes järsul keskvõim. Opritšnina abil murti bojaaride ja osastivürstide (kohalike vürstide) vastuseis. Korraldati julm karistusretk varem iseseisvasse Novgorodi ja Pihkvasse. Vastuolud tsaarivõimu ja bojaaride ja Moskva ja Novgorodi vahel aga ei kadunud.
  
• Vallutuspoliitika Baltimaades viis Liivi sõjani, mille käigus võideldi nii Rootsi kui ka Poolaga. Pingelised suhted jäid püsima ka pärast rahulepinguid. Konfliktid Poola-Lleedu riigiga.
  
• Segadused tekkisid kõigepealt tsaarivõimu ümber. Ivan IV suri ja troonile sai tema poeg Fjodor , kes oli vaimselt ebastabiilne. Loodi regentnõugkogu, kuhu kuulusid vana geofaalse kõrgaadli esindajad ja Ivan IV aegsed riigimehed. Omavahelises võitluses tõusis liidripositsioonile Boriss Godunov ja tema positsioone tugevdas abielu Fjodori abielu Borissi õe Irinaga. Godunov oli opositsiooni vastu julm.
  
• Ebaõnnestus kava panna Fjodori asemel troonile Ivan IV noorim poeg Dmitri , kuid ta suri.
  
• Kui suri ka Fjodor, kutsuti kokku Maakogu, mis valis Godunovi Venemaa tsaariks. Bojaaride suhtes jätkas ta Ivan IV poliitikat: opositsiooni käsitleti väga julmalt.
  
• Hakkasid levima kuuldused Vale-Dmitri I-sest. Tema sõjakäigu ajal Moskvasse suri Boriss Godunov ja Dmitri asus tsaaritroonile. Ta proovis enda poole võita mõisnikke. Varsti pettusid temas Vene ühiskonna kihid ja ta tapeti rahutuste käigus.
  
• Uueks tsaariks sai Vassili Šuiski, kes ei suutnud kindlustada endale piisavat toetust. Talurahvaliikumine. Šuiski pöördus abipalvega Rootsi poole ja tekkis Rootsi-Vene ühisvalitsus Novgorodis.
  
• Aadlikud kukutasid Zahhari Ljapunovi juhtimisel Šuiski ja lasksid ta pühitseda mungaks. Samal aastal tapsid ka Vale-Dmitri II teenistuses olnud tatarlased isehakanu. Moskvas ülestõus poolakatve vastu.
  
• Maakogu valis Vene tsaariks lõpuks Mihhail Romanovi. Suhetes Rootsiga oli probleemiks lubadus valida Venemaa troonile mõni Rootsi prints. Koostöö lõpetati, algas sõjategevus. Sõlmiti Stolbovo rahu ja Rootsi tagastas Venemaale segaduste ajal haaratud maad.
  
• Ka Poola-Leedu riik tegi veel ühe katse Moskva vallutamiseks, kuid see ebaõnnestus ja sõlmiti vaherahu, millega Venemaa loovutas alasid.
  

Bojaaride Duuma ja prikaasid

• Mihhail Romanovi valimine tähendas segaduste aja lõpp ja tsaarivõimu taastamist. Tugevnes keskvõim. Kõrgeim võimuorgan oli ametlikult Bojaaride Duuma (tsaari lähikondlased). Tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel eelkõige nõu saamiseks.
  
• Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid prikaasid (16.saj tekkinud) Romanovite valitsemisaja alguses oli neid 22, kuid tekkis juurde. Enamik neist oli loodud eri valitsemisharude järgi ,teise osa moodustasid territoriaalsed prikaasid, kolmandad olid ellu kutsutud mõne kitsama ülesande lahendamiseks – mõnikord ka ajutiselt. Segadust suurendas asjaolu, et mõne haruga tegeles mitu prikaasi.
  
• Prikaaside tugevusega seoses kujunes ametnikkond , kelle hulgas tähtsamad olid djakid, kes pärinesid aadlike seast (tavaliselt).
  
• Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad, mis moodustati selleks välja valitud linnast koos maakonnaga. Eesotsas oli vojevood.
  

Maakogud

• Maakogu kui seisuslik esindus tekkis juba 16.saj. Esimene kutsuti kokku seoses Moskva ülestõusuga. Järgnevatel alustati reforme. Ivan IV suhtus eitavalt seisuste esindusse ning oli selle vastu, et seal osaleksid linnade esindajad. Ta oli sunnitud Maakogu aktsepteerima. Pärast tema surma läks Maakogu õiguseks ka tsaari ametisse kinnitamine või valimine.(Fjodor, Romanov)
  
• Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos, käsitledes eelkõige välispoliitikat.
  
• Eriti tähtsaid otsuseid langetas Maakogu, mis kogunes paljusid linnu haaranud ülestõusu tõttu. „Maakogu seadustik“, mis tegi järeleandmisi eeskätt aadlikele. Laiendati maavaldust ja kinnitati selle päritavus.
  
• Seadustik vormistas lõplikult pärisorjuse. Talupojad ja nende vallasvara muutusid mõisahärra omandiks. Sellega kaasnes ka sunnismaisus.
  
• Pärast 1653.a Maakogu enam kokku ei kutsutud.
  

12. Vene riik 18.sajandil. Reformid ja valgustatud absolutism
Riigiasutuste reformid Peeter I (1682-1725) ajal

• Peeter I reformis riigiasutuste süsteemi. Juba 17.saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse, kõrgeima riigiasutusena asutati Senat . Alustati uute keskasutuste – kollegiumide loomist. Kolleegiumi juhtis president.
  
• Kohalikus halduses kehtestas kubermangude süsteemi. Algul 8, hiljem kasvas.
  
• Üritas lahutada kohtu- ja administratiivvõimu. Jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud.
  
• Absolutism omandas väga eheda kuju.
  

Paleepöörete ajajärk

• Peeter I absolutistlik valitsemisviis säilis ka tema järglaste ajal, kuigi seda mõjutasid õukonnaringkonnad. Ebakindlust suurendas trooniletõusu õiguslikkuse kaheldavus, Peeter I oli tühistanud ka pärimisõiguse naisliinis.
  
• Esimese paleepöörde korraldas Peeter I lesk Katariina (Menšikov), kuigi pärast tema surma sai troonile Peeter I pojapoeg Peeter II. (Dolgorukov).
  
• Peeter II suri ja uue valitseja valis Ülemsalanõukogu – Anna Ivanovna.
  
• Toimusid järjekordsed paleepöörded.
  
• Jelizaveta Petrovna valitses keisririiki 20 aastat, sakslased tõrjuti valitsemisest välja. Ta pärandas impeeriumi õepojale, kuid too ei soovinud õppida vene keelt. Ta abiellus Figvheniga (sakslanna), kes läks üle vene õigeusku ja võttis uue nime Katariina.
  

Valgustatud absolutism

• Peeter III ristiti küll vene õigeusku, kuid jäi hinges luterlaseks. Ta asus reformide teele ja andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele. Samuti tahtis ta lasta vaimulikel habemed maha ajada. Kõige kaugemale ulatuv oli dekreet kloostrite varanduste sekulariseerimiseks.
  
• Ta kutsus tagasi Jelizaveta Petrovna ajal Siberisse saadetud sakslastest aukandjad. Tema valitsemisaeg jäi lühikeseks ja tema abikaasa Katariina viis läbi riigipöörde.
  
• Troonile tõusis Katariina II (1762-1796), kes sai tuntuks kui valgustatud monarh.
  
  • Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks.
    
  • Rajati leidlaste varjupaik , ämmaemandate kool
    
  • 1766. Suur komisjon , mille koosseisus 28 riigiasutuse esindajad ja üle 500 saadiku. Suure komisjoni ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Selleks andis ta isiklikult instruktsiooni, milles arvestati valgustajate seisukohti. Ta soovitas mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamisi jms, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadliprivileegide piiramist. Komisjon ei suutnud aga välja töötada mingit seadustikku ja saadeti laiali.
    
  • Tegelikult halvenes Katariina II valitsusajal pärisorjade olukord.
    
  • Rahva raske olukord soodustas kuulduste levimist , et Peeter III on siiski eluga pääsenud ja üksteise järel kerkis esile viis Vale-Peetrit. Viimase juhtimisel toimus suur rahvaülestõus.
    
  • Pärast ülestõusu mahasurumist püüti seadusandlusega kindlustada riigivõimu. Kogu maa jagati 50 kubermanguks, mis omakorda jagunesid maakondadeks. Kubermangude eesotsas olid kubernerid ja viitsekubernerid, neile allus ametnikkond.
    
  • Aadli toetuse kindlustamiseks loodi aadlikogud. Privileegide hulka kuulus õigus omada maad koos seal leiduvate maavaradega ja pärisoriseid talupoegi. Vabastatud olid maksudest.
    

21