Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uusaeg (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on valgustus?

Lõik failist

UUSAEG KT1
1.
Uusaja algus
  • Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj.
  • Humanism – maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega.
  • Renessansiajastu – tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde.
  • Uusaja algus
  • Uusaja tunnused
    • Humanismiideede levik
    • Reformatsioon
    • Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses)
    • Industriaalühiskonna väljakujunemine
    • Valgustus
    • Rahvuslik liikumine
    • Teaduse tähtsuse kasv
    • Uusaja alguses absolutistlik monarhia , millest arenes:
    • Parlamentarismi kujunemine – võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid
    • Seisuslikkuse kaotamine
  • Uusaja lõpp – Esimene maailmasõda (19.saj II pool)


PRANTSUSMAA
5. Valgustusajastu algus.
Mis
on valgustus?

  • Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem. See väljendas inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Ideoloogia eelkäijad elasid 17.saj, hiilgeaeg 18.saj.
  • Ajastu kujunemise eelduseks oli teaduse areng.

Põhijooned
  • Peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Mõistus on kõikvõimas, ideed muudavad maailma – vajadus levitada uusi ideid – haridus .
  • Eeskujuks seati loodus (kõik mis looduses on mõistlik), aga loodusega vastuoluline polnud õige.
  • Uus humanism. Esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti vastu kristliku asketismi vastu (eriti katoliku kirik ). Võitlus katoliku kirikuga on eriti omane Prantsusmaale.

René Descartes
  • „Arutlus meetodist“ – astus välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu. Väitis, et see võimaldab seletada vaid seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus.
  • Kahtle kõiges.
  • „Ma mõtlen, järjelikult olen olemas“

Voltaire
  • Imelaps , üle 20 000 toese. Kirjanik, poeet , dramaturg, jurist , ajaloolane.
  • „Filosoofilised kirjad“
  • Katoliku kirikuga vastuolus .
  • Loodusõiguse teooria (loomulik õigus), mille kohaselt peab lähtuma loodusseadustest.
  • Valgustatud absolutism
  • Isikuvabadused
  • „Purustage koletis!“ ( katolik usk)
  • Katariina II ja Friedrich II

Charles
Montesquieu

  • „Pärsia kirjad“ satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu.
  • „Seaduste vaim“ – oluline roll riigiteooria kujunemises, hiljem mõjutas paljude maade riigikorda.
  • Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik.
  • Ideaalseks konstitutsiooniline monarhia.
  • Seaduslik, täidesaated ja kohtuvõim peavad olema eraldatud.
  • Kodanike vabaduse kaitse.
  • Geograafilise keskkonna teooria – ühiskond sõltub teda ümbritsevatest oludest (kliima jne)

Jean-Jaques Rousseau
  • „Arutlus teadusest ja kunstidest“
  • „Ühiskondlik leping“ – vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist, kuid mõistis, et selle juurde ei ole võimalik tagasi pöörduda.
  • Rahva suveräniteed – võim lähtub rahvast – ideaalne kord vabariik.

Entsüklopedistid
  • Entsüklopeedia alusepanija oli filosoof Diderot. Väljaande vastu astusid kirik ja ametivõimud, need keelati. Entsüklopeedia käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt ning andis hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele asutustele ja ideedele. See koondas eesrindlike, kuid erinevaid inimesi.

7.
Prantsuse absolutism 17-18. sajandil
Kuningavõim
17.saj algul

Henry IV Bourbon.

  • Ususõjad 1562 - 1598 . Pärtliöö 1572. 1598. Nantesi edikt .
  • Võttis vastu katoliku usu, sest see oli riigiusk . Hugenottide jaoks oli ta edaspidi usureetur ja ka katoliiklased ei usaldanud teda eriti. „Pariis väärib missat“
  • Merkantilism – manufaktuuride rajamine ja protektsionistlik majanduspoliitika (suured tollid sissetulevatele kaupadele, vähene kauba väljavedu)
  • Kanada koloniseerimine .
  • Mõrvati 1610 . aastal.

Louis
XIII

  • Sai valitsejaks 9-aastaselt.
  • Tema ajale on iseloomulik lõhestatud riik
  • Usutülid hugenottide ja katoliiklaste vahel, mis võisid viia uue sõjani.
  • Tülid suurfeodaalidega – eriti kuninglike printsidega, kes taotlesid endale suuremaid õigusi.
  • Mõningane kodanlik areng oli tekitanud ka vastasseisu tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel.
  • Välispoliitilised probleemid – vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga.
  • 1614. a nõudis opositsiooni juht generaalstaatide kokkukutsumist, millega lootis nõrgestada asevalitseja võimu. Pariisis algasid generaalstaatide istungid, kuhu kogunesid vaimulike, aadli ja kolmanda seisuse esindajad. Talupoegi nende hulgas ei olnud. Teravalt põrkusid kolmanda seisuse ja aadli taotlused. Nõuti fundamentaalseaduste kehtestamine. Taotleti poliitiliste ambitsioonide piiramist sellega, et aadel määratletaks, kui sõjaline seisus.(välissõdades) Kodusõdade vältimiseks peeti vajalikuks keelustada aadliliigad ja lammutada aadlike kindlused. Kolmanda seisuse eesmärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest. Aadel nõudis aga oma õiguste laiendamist. Seisuste lähtekohad olid liiga vastandlikud. Kolmas seisus soovis ka generaalstaatide korrapäraste kokkukutsumiste sätestamist. See oleks Prantsuse monarhiat täiendanud seisuste esinduskoguga.
  • Richelieu ja kuningavõim. Generaalstaatide istunitel paistis silma piiskop Richelieu, kes jättis hea mulje Maria de Medicile ning sai riigisekretäriks. Ta tõusis kardinaliks ja hiljem ka ministriks. Ta koondas enda kätte ka teisi tähtsaid ametikohti ning ta oli Prantsusmaa tegelik valitseja.
    • Andis välja edikti ,millega kästi maha lõhkuda kõik aadlike kindlused (va piiri-). Kõrgaadel kaotas oma tugipunktid maal, mässukatsed suruti maha.
    • Keelati duellid (keelu vastu eksinud hukati) Kõrgaadel koondus nüüd õukonda.
    • Hugenottide vastupanu mahasuremine. Tühistati Nantesi edikt ning vallutati hugenottide tugipunktid, paljud hugenotid emigreerusid.
    • Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid, kes allusid vahetult kuningale .
    • Kultuuri tähtsustamine


Louis
XIV 1610-1643

  • Sai troonile 4-aastasena. Regendiks sai tema ema Austria Anna, tegelikuks valitsejaks aga Jules Mazarin.
  • Tekkis fronde , mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist – kriis absolutismis.
    • Pariisi parlament püüdis võtta endale esindusorgani funktsioone. Nõuti parlamendi õigust arutada läbi ja registreerida kuninga ediktid uute maksude kehtestamise kohta. Lisaks taotleti ka õiguskorda. Mazarin lasi kinni võtta kaks parlamendi liidrit ja Pariisis puhkes ülestõus. Linna kerkisid barrikaadid ning õukond põgenes Pariisist.
    • Printside fronde. Kasutades rahvaliikumist, organiseerisid aadlikud eesotsas prints Condega mässu kuninga absolutismi ja Mazarini vastu. Õukonnal õnnestus lepitada mässu juhid tiitlite, kõrgete ametikohtade ja pensionitega.
    • Kokkuvõttes tugevnes Mazarini ajal kuningavõim.
    • Tõsteti makse.
  • Louis XIV hakkas alles pärast Mazarini surma valitsema absolutistlikult. Absolutismi kõrgaeg. Kõik pidi keerlema valitseja ümber ning tema lisanimeks sai Päikesekuningas. „Riik – see olen mina“. Üle kõige väärtustas kuulsust, mille nimel pidas sõdu. Lasi ehitada ka Versailles ’i lossi
  • Nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud , andis välja seadusi, karistas ja andis armu. Eriti kardetud oli vana kindlusvangla Bastille .
  • Absolutismieelsest ajast olid siiski säilinud kohtuasutused (parlamendid), millel olid ka mõned poliitilised funktsioonid. Tähtsaim neist oli Pariisi parlament, mille ülesandeks oli kuninga ediktide ja muude aktide registreerimine. Sel oli õigus avaldada ka arvamust akti sobivuse kohta.
  • Jean-Babtiste Colbert . Kõrgele kohale tõusnud kodanlane , kes püüdis eelkõige lahendada riigi majandusprobleeme. Asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid .

Louis
XV

  • Louis XV oli lõbujanune kuningas ning tema ajal oli absolutismi kriis, sest kuningas ei tundnud huvi riigiasjade vastu.
  • Tähtsat osa hakkasid etendama ametlikud armukesed(nt. markiis de Pompadour.) Ta kasutas oma mõju kindralite, riigisekretäride ja teiste ametnike määramiseks, välispoliitika juhtimiseks ja esimese daami positsiooni saavutamiseks seltskonnas. Sageli aga ununesid riigiasjad sootuks. Hiljem ka madame Dubarry. Ta muutus riigivalitsemises kõikvõimsaks.
  • „Pärast mind tulgu või veeuputus

Louis
XVI

  • Sai päranduseks riigi tühja riigikassaga .
  • Abielus Marie-Antoinette, kes kulutas palju raha lõbustuste jaoks.
  • Kuningas määras rahanduse peakontrolöriks Jaques Turgot ’i. Ta otsustas ellu viima hakata suurt reformide programmi. Kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse. Tahtis sisse seada kohaliku omavalitsuste jne.
    • Reforme alustades lähtus ta lihtrahva kõige hädalisematest vajadustest. Viljakaubanduse edikt. Ta lootis, et see stimuleerib viljakasvatuse arengut. Jättis arvestamata feodaalsuhted. Viljasaak oli aga reformijärgsel aastal kehv ja hinnatõuse seostati Turgot reformidega – rahutused.
    • Reformid põrkusid privilegeeritud seisuste ja tsunftimeistrite vastupanule ja vähem kui kaks aastat pärast reformide algust saatis kuningas Turgot erru . Kõik reformid tühistati.
  • Tulemusi ei andnud ka teised rahanduse peakontrolöride katsed.
  • Võlgade kustutamiseks nähti väljapääsu maamaksu kehtestamises. Selle läbiviimiseks vajati aga ühiskonna tippude nõusolekut.
  • 1787. kogunes Notaablite kogu, kuhu kuulusid kuninglikud printsid, peapiiskopid, piiskopid, suuremate linnade meerid jne. See kogu lükkas reformiprojekti tagasi. Absolutism oli jõudnud kriisi ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid.


INGLISMAA
2. Puritanism – kapitalistliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17. sajandilpalj
  • Anglikaani kirik, mis ei allunud Rooma paavstile, tunnistati ametlikuks.
  • Katoliiklaste vastupanu – püssirohuvandenõu.
  • Guy Fawkes – püüdis Inglise parlamenti õhku lasta.
  • Inglismaal kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kalvinismi erikuju puritanism.
  • Puritaanid olid protestandid , kes nõudsid juba 1560 . aastatel anglikaani kiriku täieliku puhastamist katoliiklusest.
  • Ei lepitud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises.
  • Kirikuid iseloomustas endiselt suurejoonelisus ning tähtsal kohal olid pühakute kujud.
  • Inglismaal ei olnud aset leidnud rahvahulkade barbaarset pildirüüstet.
  • Kuninganna Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi.
  • Tunnistati õigeks ettemääratuse õpetus.
  • Säilis senine jumalateenistuse pidamise kord, kiriku juhtmine jäi endiselt kuninga poolt määratud piiskoppide hooleks.
  • Puritaanlik opositsioon kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised.
  • Paljud puritaanid olid sunnitud emigreeruma, kuna olid sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga.
  • Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktuuris.
  • Tööstuses rajas endale teed kapitalistlik manufaktuur .
  • Tsentraliseeritud manufaktuur – töölised töötasid ühes tootmishoones.
  • Hajumanufaktuur – töölised töötasid kodus, nad said manufaktuuriomanikult tooraine ja andsid talle üle toodangu, mille eest neile maksti kindlat palka.
  • Manufaktuuri kujunemine:
    • oskuslikult tegutsenud ning kokkuhoidlikud käsitöömeistrid suutsid laiendada tootmist ja muuta oma töökojad kapitalistlikeks manufaktuurideks;
    • manufaktuurid loodi kapitaliga, mis oli hangitud väljastpoolt käsitöönduslikku tootmist, olgu siis kaubandusest, liigkasuvõtmisest või mõisamajandusest.
  • Töölistele tähendas uus ettevõtlusvorm töö intensiivistumist, eriti tsentraliseeritud manufaktuuris.
  • Tööl tuli hakata käima oma kodus või tsunftimeistri juures.
  • Väliskaubandus etendas väga suurt rolli Inglismaa majanduslikus arengus ja jõukuse kasvsus.
  • Sellega said tegeleda ainult teatud kaubakompaniid, millele feodaal-absolutistlik riik andis väliskauplemise privileegi.
  • Tollastes oludes oli väliskaubandus väga riskantne.
  • Kalvinismi keskne dogma oli predestinatsiooni- ehk ettemääratuse õpetus.
  • Selle järgi sõltub iga kristlase saatus Jumala suvast.
  • Predestinatsiooniõpetus vähendas katoliku kiriku mõju.
  • Viimane väitis, et inimesed võivad õndsaks saada ja maa peal edu saavutada ainult kiriku abil, selleks ehitati uhked pühakojad, peeti toredaid jumalateenistusi , sellele olid suunatud orelimäng ja preestrite eestpalved.
  • Sellest aga võis teha järelduse, et kõigel välisel puudub mõte, ning kalvinistid rõhutasidki hoopis inimese sisemist usklikkust.
  • Inglismaal kujunes ilmaliku kutsumuse õpetus, mis lähtus arusaamast, et keegi ei saa õndsaks ega saavuta edu vastu tahtmist, enda teadmata või osavõtuta.
  • Tuleb järgida ilmalikku kutsumust ehk teha võimalikult hästi igapäevast tööd.
  • Jumalale on meelepärane, kui inimene juhib edukalt ettevõtet, kaupleb võimalikult osavalt ja rikastub, sellega õigustasid puritaanid oma äritegevust ja riigi koloniaalekspansiooni.
  • Oluline maailmavaateline järeldus oli töö õilistamine, mis muutus töö kultuseks.
  • Protestantismile omane töössesuhtumine vastandus algkristlikule, katoliiklikule, aga ka bütsantslikule vaesuse ülistamisele.
  • Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi.
  • Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi , ta oli rõhutatult usklik, askeetlik , vaikiv ega talunud vähematki elurõõmu avaldust.
  • Ta pidas sobimatuks naeru , laulmist ja muusikat, rääkimata lõbutsemisest, sest kõik see viitas kergemeelsusele, oli patt ja saatana kiusatus .
  • Inglis revolutsiooni ajal 1642 keelati ametlikult kõik teatrietendused.
  • Puritaanid hakkasid käima tagasihoidlikult mustas riietes .
  • Pikkade juuste ja lokkide asemel läks moodi hiljem traditsiooniliseks saanud meestesoeng, mille järgi hakati puritaane hüüdma ümarpeadeks.
  • Ümarpeade vastasleeri nimetati kavalerideks.
  • Uus rõivamood ja soeng rõhutasid eitavat suhtumist feodaalühiskonna kommetesse ja ellusuhtumisse.
  • Hakati nõudma, et pühakodadest eemaldataks kõik, mis meenutab katoliku kiriku rikkust ja toredust:
  • maalid ja skulptuurid ;
    • kallid altarid;
    • värvilised vitraažid;
    • vaimulike luksuslik riietus;
    • muusika ja laulmine.
  • Kirik pidi muutuma lihtsaks ja odavaks.
  • Puritaanid arvasid üksmeelselt, et kirikust tuleb kaotada piiskopi ametikoht .
  • Sellega satuti vastuollu kuningavõimuga.
  • Kuid mis peaks piiskopivõimu asendama või kuidas tuleks kirikut juhtida ilma piiskopita, selles küsimuses läksid puritaanide arvamused lahku.
  • Presbüterlased leidsid , et kogudused eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad – presbüterid.
  • Presbüterid omakorda valiksid koguduse vaimulikud .
  • Independendid arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud.
  • Presbüterlased olid ülekaalus parlamendis.
  • Independentide põhilised toetajad oli ohvitserid .
  • Vastasseis kulmineerus 1648. aastal, kui independendid viisid läbi nn Pride 'i puhastuse.
  • Tegemist oli riigipöördega, millega independentide liider Oliver Cromwell ja tema toetajad asusid vägavalla teele.
  • Puritanism muutus 1620 .-1630. aastatel rahvahulkade ideoloogiaks .
  • Loodi palju puritaanlikke kogudusi, mis kujunesid ühteaegu kooskäimise kohtadeks , kus vaimulike asjade kõrval arutati ka igapäeva probleeme.
  • Muutus ka puritanismi sisu, sest rahvas tõlgendas teoloogilisi probleeme omamoodi.
  • Tekkis rohkesti sekte, kel paljudes usuküsimustes oli eriarvamusi .
  • Rohkem kui neid, kes ilmalikku kutsumust järgides rikastusid, oli neid, kes ei leidnud tööd, kelle elu läks halvemaks, kes laostusid.
  • Seetõttu loobuti kalvinismi põhidogmast – ettemääratuse õpetusest – väideti, et Kristus on kõiki lunastanud.
  • Paljud sektid kaldusid müstitsismi.
  • Levis uskumus , mille kohaselt Kristus tuleb maa peale, et kehtestada siin tuhandeaastane rahuriik.
  • Populaarseks sai arvutus, mille kohaselt tuhandeaastane rahuriik jõuab kätte 1656. aastal.
  • Asutati ka sekte, kus peamiseks sai millegi või kõige eitamine .
  • Sellised oli näiteks ranterid, kelle hulgast ei tõusnud esile teoreetikuid ega tunnustatud juhte, kuid kes leidsid poolehoidu noorte seas.
  • Ranterid kogunesid trahteritesse või muudesse joomakohtadesse, pruukisid alkoholi ja tubakat, laulsid ja tantsisid.
  • Nad eitasid pühakirja ja traditsioonilist moraali, millele vastandasid maiste rõõmude kultuse.
  • Erinevalt puritaanidest oli ranterid töötamise vastu.
  • Nad taotlesid kõigi inimeste võrdsust, kuid kujutasid seda ette vaeste inimeste võrdsusena.
Vasakule Paremale
Uusaeg #1 Uusaeg #2 Uusaeg #3 Uusaeg #4 Uusaeg #5 Uusaeg #6 Uusaeg #7 Uusaeg #8 Uusaeg #9 Uusaeg #10 Uusaeg #11 Uusaeg #12 Uusaeg #13 Uusaeg #14 Uusaeg #15 Uusaeg #16 Uusaeg #17 Uusaeg #18 Uusaeg #19 Uusaeg #20 Uusaeg #21 Uusaeg #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor taaaavi Õppematerjali autor
Uusaeg eri maades

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Ajaloo kokkuvõte

Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Ajaloo arvestus V periood

1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism ­ Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil..................

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Uusaja algus

Õpileht. 1. Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõja lõpuni. Selle võtsid kasutusele humanistid. Seda on jaotatud ka varauusajaks ja uusajaks. Uusaega on periodiseeritud mitut moodi. Uusaja alguseks on loetud: a) aastat 1453, mil türklased (Osmanite impeerium) vallutasid Konstantinoopoli; b) aastat 1492, mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika; (vähemtähtsad:) c) aastat 1500 kui üldistatud daatumit, mida

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Ajalugu 11 klass

1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope. Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi ei saavutatud suurt edu. Alles kolman

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Riik ja valitseja

7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses olid maalt väljasaatmise või vahis

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Inimene, ühiskond, kultuur II osa

Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) ­ Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, e

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Uusaeg

o Rahvuskultuuri edendamiseks o Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest · Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius Riik ja valitsemine · Absolutistlik monarhia o Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu o Valitseja piiramatu kohtuvõimuga · Parlamentlik monarhia · Poliitilised erakonnad · Konstitutsiooniline riigikord (põhiseadus+rahvaesindus) Millal lõppes uusaeg? · Esimene maailmasõja algus · 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789) o Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg (1789-1815) o 19 saj (1815-1900) Puritanism ­ kapitastliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.sajandil Puritanism · Puritanism kujunes kalvinismi eeskujul · Puritaanid ­ protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Absolutism ja valgustus

Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid

Ajalugu




Kommentaarid (1)

ollikas profiilipilt
ollikas: mulle meeldis !
19:33 24-11-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun