Vastus leiad õppematerjalist: Uusaeg

Uusaeg (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on valgustus?

Mis on uusaeg ?

Maailmavaade, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärtuse ja vabadusega
Uus maailmapilt , uus ideoloogia
Alguseks loetakse:
- 1453 – Konstantinoopoli vallutamine
- 1492 – Kolumbuse Ameerikasse jõudmine
- 1517 – Luterliku reformatsiooni käivitumine
- Suur Prantsuse revolutsioon
- 1640 – Inglise kodanlik revolutsioon

Majandusliku arengu erijooned

Kapitalismiajastu – uus majandussüsteem
Koloniaalvallutused – pidurdasid teiste maailmajagude arengut
Kaubandussuhted laienesid
Maailmakaubanduse kujunemine
Kultuurialane koostöö, uute ideede levik

Põllumajandus

Suured erinevused Lääne-ja Ida-Euroopa vahel
Lääne-Euroopas:
- Pärisorjus kadunud
- Kapitalistlikud suhted
- Eraomandi teke
- Feodaalsuhted
Ida-Euroopas:
- Feodaalne mõisamajandus
- Talupoegade pärisorjastamine
Tööstuslik revolutsioon
19saj kujunes industriaalühiskond. Tõi kaasa:
- Masintootmise
- Linnastumise
- Uus elulaadi
- Uute majandusteooriate kujunemise

Vaimumaailm

Usuline võitlus
Puritanismi alusel kujunes uue maailmavaade ja ellusuhtumine
Uus ilmalik ideoloogia – valgustus
- Uued riigivalitsemise ideaalid
- Uued ühiskonnakorralduse suunad
- Hariduse rõhutatus
Rahvuslik liikumine
- Rahvuskultuuri edendamiseks
- Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest
Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius

Riik ja valitsemine

Absolutistlik monarhia
- Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu
- Valitseja piiramatu kohtuvõimuga
Parlamentlik monarhia
Poliitilised erakonnad
Konstitutsiooniline riigikord (põhiseadus+rahvaesindus)

Millal lõppes uusaeg?

Esimene maailmasõja algus
19saj lõpp

Uusaja põhiperioodid:

17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789)
Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg (1789-1815)
19 saj (1815-1900)

Puritanism – kapitastliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.sajandil
Puritanism

Puritanism kujunes kalvinismi eeskujul
Puritaanid – protestandid , kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest
Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järelandmisi
- Tunnistati õigeks mitu kalvinismi dogmat
Puritaanid olid sunnitud emigreeruma, sest sattusid vastuollu ametliku kiriku ja kuningavõimuga

Puritanismi ühiskondlik kandepind

Kapitalistlik manufaktuur
- Tsentraliseeritud manufaktuur – töölised töötasid ühes tootmishoones
- Hajamanufaktuur – töölised töötasid kodus
Uus ettevõtlusvorm tähendas töö intensiivistumist
Inimestel nõrgenesid sidemed kirikliku kogudusega
Väliskaubandus etendas suurt osa Inglismaa majanduslikus ja jõukuse arengus
- Tegelesid vaid teatud kaubakompaniid – riik andis väliskauplemise privileegi

Ilmaliku kutsumuse õpetus

Kalvinismi keskne dogma oli predestinatsiooni- ehk ettemääratuse õpetus
- Iga kristlase saatus sõltub Jumala suvast
- ühed on mõistetud igavesele õndsusele, teised hukka saamisele
- ette on määratud maine elu ja taeva tahtmist muuta ei saa
- katoliku kiriku mõju hakkas vähenema
ilmaliku kutsumuse õpetus
- arusaam, et keegi ei saa õndsaks ega saavuta tahtmist, enda teadmata ja osavõtuta
- jumalale on meelepärane kui inimene töötab ja rikastub
- puritaanid õigustasid sellega oma äritegevust

Maailmavaatelised ja eetilised mõjud

töö õilistamine – töö kultus
uue inimtüübi kujunemine
puritaanlane oli töökas, kokkuhoidlik, kitsi, usklik , vaiki, ei talunud elurõõmu avaldust , pidas sobimatuks lõbu
Inglise revolutsiooni ajal keelati kõik teatri etendused
Puritaanid hakkasid käima mustas riietuses
Puritaanidel läks moodi tavapärane meestesoeng (mitte pikad juuksed ja lokid nagu enne) – hakati kutsuma ümarpeadeks
Ümarpead – parlamendi poolel võitlejad
Kavalerid – ümarpeade vastased
Uus rõivamood ja soeng rõhutasid eitavat suhtumist feodaalühiskonna kommetesse ja ellusuhtumisse
Nõuti, et pühakodadest eemaldatakse kõik, mis meenutab katoliku kiriku rikkust (maalid, skulptuurid)
- Kirik pidi muutuma lihtsaks ja odavaks

Presbüterlased ja independid

Puritaanid jagunesid
Presbüterlased – arvasid, et koguduse eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad(presbüterid)
- Presbüterid omakorda peaksid valima koguduse vaimulikud , enne määras ametisse neid piiskop
Independid – arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud
Presbüterlased ja independid muutusid poliitilisteks parteideks
Presbüterlased domineerisid parlamendis
Independid domineerisid armees
1648 – Pride’I puhastus
- Vangistati presbüterlikke
- Võim läks Oliver Cromwelli poolt juhitud sõjaväelaste kildkonnale

Puritaanlikud sektid

Loodi puritaanlikke kogudusi
- Nt ranterid – eitasid pühakirja ja traditsioonilist moraali
Tekkis rohkesti sekte, kel oli usuküsimustes eriarvamused
Sektid loobusid kalvinismi dogmast – ettemääratuse õpetusest –
- Sest paljud laostusid seda kutsumust järgides
- väitsid et Kristus on kõik lunastanud
levis uskumus , et Kristus tuleb maa peale, et kehtestada rahuriik.

Ilmalikud ühiskondlik-poliitilised suunad ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal
Independid

konstitutsiooniprojekt „Ettepanekute peatükid“
- kajastas nende lähituleviku majanduslikke ja usulisi eesmärke
valitsemisel pidi juhtiv osa kuuluma riigis parlamendile, mis valitakse iga 2 aasta tagant
- parlament käib regulaarselt koos
- esindavate saadikute arv sõltus laekuvate maksude suurusest
- valimisõigus neil, kes maksvad makse
taotlesid monopolide kaotamist
taotlesid südametunnistuse vabadust
independid taotlesid kohut kuninga üle – Charles I mõisteti surma 1649a.

Levellerite liikumine

rajajaks John Liburne
- arendas mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt , parlamendi volitused piiratud
võrdustamise idee
seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamine
usuvabaduse, isiku- ja omandi puutumatuse ja trükivabaduse pooldajad
ideaaliks demokraatlik vabariik
demokraatliku konstitutsiooni projekt „Rahva kokkulepe“
- milles nähti ette üldist valimisõigust kõikidele meestel al 21 eluaastast ja valimisringkondade moodustamist elanike arvust lähtuvalt
- parlament ühekojaline
- kuningavõim tuli asendada vabariigiga
- rõhutas inimeste võrdsust seaduse ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust
majanduses nõudsid monopolide kaotamist
nõudsid kehvikute maksukoorma kergendamist

Tõelised levellerid ja digerid

intensiivistunud olid tarastamised – kogukondliku maa kasutuse lõpetamine
rüütlilääne kaotamine tõi kaasa suuri probleeme – feodaalne maaomand asendati maa eraomandusega
talupojad rentnikud ja põllutöölised
Liburne nõudis kogukonnamaade tagasiandmist
1647 – kujunes vasakpoolne suund – nn tõeliste levellerite liikumine
- Kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara
Üheks suunaks ka digerite likumine.
- Juhiks Gerrard Winstanley
- Rõhutasid rahulikku iseloomu ja hoidusid vägivallast ja teiste omandiõiguse rikkumisest

Uus ideoloogia
Francis Bacon (1561-1626)

Ründas Aristotelese filosoofiat
Väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment
Rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust, kaubanduse rolli
Õigustas monopole , liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni
Arvas , et kuningas valitsegu koos parlamendiga

John Milton (1608- 1674 )

Inglise luuletaja
„ Kaotatud paradiis “, „Tagasivõidetud paradiis“, „Areopagitica“
Seisukoht, et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka
Seisukoht, et türannide võim on saatanast – rahval on õigus türannile vastu astuda
Rõhutas, et valitseja vastutab alamate eest, talt võib nõuda aruandmist ja tema üle võib kohut mõista
Pamflettid riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks
Astus välja vabariigi kaitseks
Rõhutas, et võim peab kuuluma rahvale
Teosed seotud poliitilise võitlusega, mis puhkes kuningas Charles I hukkamise ja vabariigi kehtestamise ümber

Thomas Hobbes (1588- 1679 )

Kaitses absolutistlikku kuningavõimu
„ Leviathan “
Arendas mõtet, et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda.
Arvas, et kuningavõimu ei tohi piirata kirik ega seadused.
Uskus, et kuninga ja parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani.
Rõhutas, et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused
Eitas isikuvabadusi
Revolutsioon oli tema meelest kuritegu
Arvas, et Jumalat ei ole võimalik kujutada kehaliselt – Jumala olemus on haaramatu

John Locke (1632-1704)

Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu
Rõhutas, et kõrgeim võim riigis peab kuuluma parlamendile
Teda peetakse liberalismi rajajaks
Seisukoht, et valituse põhiülesanne on omandi kaitse
Võimude lahususe idee alusepanija

Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.
Mis on valgustus?

Kujunemise eelduseks teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse
Kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus
Ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitus
Arusaam, et on vaja levitada uusi ideid (ideed muudavad maailma), nende mõistmine aga eeldas haridust ja teadmisi
Uus humanism – esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega – katoliku kiriku ideoloogia vastu

Rene Descartes ( 1596 -1650)

Prantsuse filosoof

Rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtust
„Arutlus meetodist“
Rõhutas, et teadmiste allikaks on mõistus
Arvas, et tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges
Cogito , ergo, sum – ma mõtlen, järelikult olen olemas

Voltaire (1694-1778)

Kirjanik, poeet , dramaturg, jurist , ajaloolane
Pidas peavaenlaseks katoliku kirikut
„Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda“
Uskus kõrgema olevuse olemasolusse
Lähtus loodusõiguse teooriast – inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest
Õiglane on ühiskonnakord, mille aluseks vabadus ja omand
Rõhutas isikuvabadust, sõna- ja trükivabadust, sõltumist seadustest
Ideaal valgustatud absolutism – valitseja liit filosoofidega

Charles Montesquieu (1689- 1755 )

„Pärsia kirjad“, „Seaduse vaim“, „Mõtisklused roomlaste suuruse ja languse põhjustest“
Arvustas Prantsusmaa olusid
Analüüsis kolme valitsemisvormi – despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik
Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat
Keskel kohal oli võimude lahususe teooria
Arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud
Rõhutas kodanike vabaduste kaitse
Peetaks liberalismi üheks isaks
Geograafilise keskkonna teooria – ühiskond sõltub oludest ( kliimast , pinnavormidest)

Jean-Jacques Rousseau (1712-1778)

Prantsuse filosoof, kirjanik
„Arutulus teadustest ja kunstidest “, „Ühiskondlik leping“ , „Arutlus inimestevahelise ebavõrduse tekkimise põhjustest“
Arvas, et tsivilisatsioon on inimesed ära rikkunud
Võim lähtub rahvast
Ühiskondliku korra aluseks eraomand , kuid vajalikud on ka abinõud ebavõrduse vastu
Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia

Entsüklopedistid

Alusepanija ja esimene väljaandja Denis Diderot
„Entsüklopeedia“ käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme

Saksa valgustus
Saksa valgustuse eripära

Eripära Prantsusmaaga võrreldes:
- Ei olnud vaenulikud kiriku vastu
- Ei eitanud niimoodi usku
Pietismis – luterliku kiriku sees kujunenud vool, mis pööras tähelepanu vagadusele ja võrdusele – Saksa valgustusideoloogia lähtus sellest
- Rajajad Spener ja Francke
Gorrfried Wilhelm Leibniz : - uus filosoofia
- Vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest (looduse vaimsed alged , universumi peegeldus )
- Kõige krooniks on Jumal
- Avastas diferentsiaal ja integraalarvutuse (sõltumatult Newtonist)
- Arvas ,et riigi abil saab parandada kõike
- Töö pidi meeldiv olema
- Arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu
- Oluliseks pidas teadlaste jõupingutuste ühendamist (tegi seltse jne)
Christian von Wolff – ratsionalist
- Esitas terve mõistuse filosoofia
- Arvas, et loodus on andnud kaasa kalduvused ja ülesanded
- Astus ateismi vastu
- Oli valgustatud absolutismi poolt
- Rõhutas, et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu – ehk vaesus tuleb kaotada
- Ühiskonna arenguvõimalused peitusid kodanlikus ettevõtlikkuses.
- Rõhutas töö vajalikkust
Johann Gottfried von Herder – filosoof, kirjanik, rahvaluuleteadlane
- „Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast“
- Pooldas progressi ideed – mille kohaselt ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus .
- Arvas, et rahvast tuleb harida ja kasvatada
- Kujundas vastikustunnet sõdade vastu
- Rõhutas rahvaloomingu tähtsust

Prantsuse absolutism 17-18 saj
Kuningavõim 17. saj algul

1610 – langes mõrvari käe läbi Henry IV
- Tema suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluse lõpetamine
- 1593 – võttis vastu katoliikluse (hugenottide jaoks nüüd reetur ja kaotas katoliiklaste usalduse)
Probleemid hugenottide ja katoliiklaste vahekorraga, kuningavõimu suhe feodaalaadliga (kuninglike printsidega), kodanluse ja vana aristokraatia vahekord, vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga

Generaalstaadid

Kuninglike printside juht prints Conde nõudis seisusteesinduse kokkukutsumist
Generaalstaatide põhinõue, et kehtestataks fundamentaalseadused
- Taotleti aadlike poliitiliste ambitsioonide piiramist – aadel määratletaks sõjaline seisus
- Kodusõdade vältimiseks keelustada aadliliigad ja lammutati aadlike kindlused
- Kolmanda seisuse eesmärgiks kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest
- Aadel nõudis oma õiguste laiendamist
Ainsa üksmeelse otsusena kaotati ametikohtade müük
1789 – kutsuti järgmised generaalstaadid alles kokku

Richelieu ja kuningavõim

1624 – tõusis Richelieu ministriks
Kuningas Louis XIII leidis temas omadusi, mis tal puudusid
Richelieu oli tegelik valitseja
1626 – edikt , millega kästi maha lõhkuda aadlike kindlused v.a piirikindlused
- Kõrgaadel kaotas oma tugipunktid maal
- Aadlike mässukatsed suruti maha
1626 – edikt, millega keelati duellid (kuulutati need kapitaalroimadeks)
- Aadli elulaad muutus – kõrgaadel koondus õukonda, et nautida toredust
Kuningavõimu tugevdamiseks veel:
- Surus maha hugenottide vastupanu
- Tühistati Nantes’i edikt (oli andnud hugenottidele rea kindlusi ja julgeolekugarantiisid)
- Ametisse seati piiramatu võimuga intendandid
  - Allusid kuningale
- Lettres de cachet – vahistamise või väljasaatmise käsud kuningapoolt

Mazarin ja fronde

1643 – suri Louis XIII, troonile sai Louis XIV
4-aastase Louis XIV regendiks sai tema ema Austria Anna
Tegelik valitseja ema armuke Jules Mazarin
Fronde – võimude vastu tegutsemine
- Esimesel etapil püüdis võimu võtta Pariisi parlament
- Teisel etapil moodustas printside fonde – mäss absolutismi ja Mazarini vastu
Mazarin nõudis:
- Et taastataks parlamendi vana õigus arutada läbi ja registreerida kuninga ediktid uute maksude kehtestamise kohta
- Taotles õiguskorda ja vahistamise keelamist (kui 24 tunni jooksul süüdistust ei esitata)
Pariisi puhkes ülestõus

Absolutism Louis XIV ja Louis XVI valitsusajal

1661 – hakkas Louis XIV valitsema abolutistlikult
- Rõhutas monarhi jumalikku päritolu
- „Riik – see olen Mina“
- Pidas laastavaid sõdu
- Nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud
- Andis välja seadusi
- Karistas ja andis armu
Säilinud olid kohtuasutused (parlamendid) Pariisi parlament tähtsaim
- Ülesandeks kuninga ediktide ja seadusandlike aktide registreerimine
- Õigus avaldada arvamust vastava akti sobivuse kohta
Jean Baptiste Colbert :
- Püüdis lahendada riigi rahandusprobleeme
- Asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid
1715 - suri Louis XIV, troonile sai Louis XV. Regendiks määrati Philippe
- Louis XV ei tundnud riigiasjade vastu huvi
- Riigis hakkas tähtsat osa etendama kuninga ametlikud armukesed
- Markiis de Pompadour:
  - Korraldas teatrietendusi, vastuvõtte, jahilkäike
  - Koondas õukonda teadlasi, kirjanikke, kunstnikke
  - Esines metseenina
  - Kasutas oma mõju kindralite, riigisekretäride jne ametisse määramiseks, välispoliitika juhtimiseks

Reformikatsed Louis XVI valitsusajal

1774 – suri Louis XV, troonile Louis XVI
- Louis XVI abiellus Marie- Antoinette ’iga
Kuningas määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot ’i
- Kavatses kaotada feodaalsed privileegid
- Kavatses kaotada aadli ja vaimulike maksuvabastuse
- Kavatses sisse seada kohaliku omavalitsuse
- Edikt viljakaubanduse vabaduse kohta
- Tekkisid rahutused (jahusõda) mis oli tingitud Turgot’i viljasaagi reformiga
- Edikt talupoegade teetegemise kohustuse kaotamisest
- Edikt tsunftisunduse kaotamine käsitööaladel
Kuningas saatis Turgot’i erru – sest liiga palju tüli tekkis
- Reformid tühistati
1787 – kogunes Notaablite kogu, et kehtestada üldist maamaksu
- Kogu lükkas reformiprojekti edasi
Absolutism oli kriisis ja kokku tuli kutsuta taas generaalstaadid

Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil
Parlament 17.saj algul

1265 – kutsuti esimest korda kokku parlament
Koosnes kahest kojast:
- Alamkoda – mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi
- Lordide koda – millel olid ülemkoju funktsioonid
Parlamendi õiguste ümber puhkes võitlus
Inglise parlamentarismi areng on olnud eeskujuks tervele maailmale

Parlament ja Stuartite dünastia

1603 – sai valitsejaks James I
- Oli veendunud et ta on monarh jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest
Põhiküsimus oli maksudemääramine kuninga või parlamendi poolt
Majandusprobleemiks kujunes tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid
Parlament sekkus ka välispoliitikasse
1625 – kuningaks Charles I
- Rõhutas, et kuningavõim ei sõltu parlamendist
- Kuulutus välja sundlaenu, mida nõuti ka keskkihtidelt
- Kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud
Parlament kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi
1628 – võeti vastu Õiguste Petitsioon
- Elanikkonda ei tohi sundida maksma makse, mida pole parlament kinnitanud
- Kedagi ei tohi vangistada ega kellegi vara võõrandada ilma kohtu otsuseta
1629 – saatis Charles I parlamendi laiali
1640 – tuli parlament taas kokku – sest Charles I taotles raha sõjaks
- Parlament saadeti taas laiali, sest nad solvasid kuningat
- Nn lühike parlament
1640 – tuli parlament uuesti kokku
- Võeti vastu akt, millega parlamenti võis laiali saata ainult tema enda nõusolekul
1641 – läks tegelik võim riigis parlamendi kätte

Independentlik vabariik

1649 – hukati Charles I
1649 – kulutati välja vabariik
Täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu, mille valis parlament üheks aastaks
Võeti vastu valimisseadus, mille kohaselt pika parlamendi liikmed pidid automaatselt kuuluma järgmistesse parlamentidesse
1653 – tekkis konflikt parlamendi ja Cromwelli vahel, Cromwell saatis saadikud laiali
- Kehtestati sisuliselt sõjaline diktatuur

Parlamentlik võitlus Stuartite restauratsiooni ajal. Poliitiliste parteide tekkimine.

1660 – Breda kokkulepe, Stuartite monarhia taastamiseks
Parlament oli taastatud
Charles II ei pidanud Breda kokkuleppest kinni
1679 – Isikuvabaduste Akt – kaitsmaks elanikkonda kuninga omavoli eest
- Inimest tohtis vahistada kohtuniku kirjaliku korralduse alusel
- Arreteeritule tuli esitada süüdistus ühe ööpäeva jooksul
Charles II järglaseks määratud vend James II oli katoliiklane – kardeti katoliikluse taastamist
Toorid – Jamesi pooldajad
Viigid – uue troonikanditaadi Oranje Willemi pooldajad
Tooridest kujunesid konservatiivid
Viigidest kujunesid liberaalid

Kuulus revolutsioon

1688 – ühinesid viigid ja toorid James II vastu
Troonile kutsuti Oranje Willem
1689 – kuulutas parlament Willemi kuningaks William III nime all - riigipööre
1689 – Õiguste bill
- Kuningas ei saa peatada seaduse toimet
- Parlament koguneb regulaarselt
- Maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompetentsi

Parlamentarismi areng 18.sajandil

Anne’i ajal toimus kuningavõimu nõrgenemine ja parlamentarismi areng edasi
- Tal ei olnud järglasi
Troon läks Hannoveri dünastiale
Salanõukogu – täitis valituse ülesandeid – muutus Ministrite Kabinetiks
Robert Walpole seisis valituse eesotsas 1721-1742
- Walpole juhitud Ministrite Kabinet kaotas usalduse parlamendi vastu ja Walpole lahkus ametist
- Lõi parlamentliku valitsemise tava – parlamendi enamuse toetuse kaotanud valitsus lahkub täies kooseisus

Saksamaa riiklik korraldus 17.-18.sajandil. Preisi tõus
Saksa- Rooma keisririik

Ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik
Valitsejaks eluks ajaks valitud keiser , traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast
Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmes kuuriast:
- Kuurvürstide kuuria – vürstiriikide esindajad, kellel oli õigus valida keiser
- Vürstide kuuria – üksikud Saksa riigi esindajad
- Linnade kuuria – esindajad vaba- ja riigilinnast
1663 – alates sellest aastast istus koos alaline Riigipäev, enne ei olnud alaline
Riigipäeva tähtsust vähendas Vestfaali rahuga tunnistatud osade riikide suveräänsus (iseseisev poliitika)

Bradenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks

Bradenburgi kuurvürstiriigi ülesehitaja oli Friedrich Wilhem (nimega Suur kuurvürst)
- Arendas põllumajandust, piimakarja pidamist ja aiandust
- Turustamisvõimaluste loomiseks pani rõhku kanalite ehitamisele
- Konkurentsi piiramiseks rakendas kaitsetolle
- Manufaktuuride kindlustaiseks oskustöölistega kutsus ta riiki hugenotte, kes olid põgenenud.
- Lõi suure ja hea väljaõppega armee.
Järgmine kuurvürst oli Friedrich III
- Surus läbi enda kuulutamise kuningaks 1701 aastal
- Temast sai Preisi kuningas Friedrich I
- Tõi õukonda palju kunstnikke ja teadlasi
Preisi pealinnaks sai Berliin .
1700 – asutati Preisi Teaduste Akadeemia

Absolutism

Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks Friedrich Wilhem I (1713- 1740 ) (nn Sõdurkuningas)
- Lõi tohutu sõjaväe
- Juurutas marsisammu
Ohvitserilt hakati nõudma sõjaväelist haridust
Garnisonid – jagatud väeosad, et neid paremini majutada ja toitlustada
Rõhutas aktiivse kaubandusbilansi tähtsust
Keelas importkangaste kasutamise.
Pidas hädavajalikuks õpetada lugemisoskust, et oleks võimalik süveneda inimestel Piiblisse.
1717 – kehtestati üldine koolikohustus .
- Õpetajatena kasutati allohvitsere

Valgustatud absolutism

Valgustatud kuningas oli Friedrich II (valitses1740- 1786 ), ajaloos tuntuks kui Vana Fritz.
Suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse
Arvas, et reforme saab läbi viia valitseja, kellel on selleks täielik võim
Teotus ametnikkonnale.
Linnades oli kaotatud keskaegne omavalitsus
Talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu 5-6 päevasest kolmele päevale.
Mõnes regioonis õnnestus takistada talumaade mõisastamist
Riikliku agraarpoliitika hulka kuulus soode ülesharimine ja uute külade/talude rajamine
Kolonistidele anti tasuta ehitusmaterjali ja loomi, vabastati maksudest ja sõjaväkke värbamisest – et meelitada neid tühjadele aladele
Riiklik majanduspoliitika ei toetanud eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust
Õigusemõistmises asendati kirjalik kohtuprotsess suulise menetlusega
Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ja asendati see eluaegse vanglakaristusega
Töötati välja „Maakoolide reglement“ luterlike ja katoliiklike õppeasutuse jaoks
Ehitati koolimaju, õpetajateks olid külarätsepad või veisekarjused.

Ikka sõdades

Friedrich II põhjustas Austria pärislussõja(1740- 1748 ) – keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele.
- Sõja käigus vallutati Sileesia
Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) tuli vastu seista Euroopa koalitsioonile
1760 – vallutasid Vene väed Berliini kolmeks päevaks, aga olid sunnitud taganema
Preislased säilitasid lõppkokkuvõttes oma valdused .
Kuna Friedrich II veetis suure aja sõdades kujunes valgustuslikust monarhiast aga hoopis despootia.

Austria keisririik. Valgustatud absolutism.
Keisririik pärast Vestfaali rahu

Valitsejateks olid Habsburgid
Austria keisririigiga olid liitunud ka Ungari ja Tšehhi

Võitlus Türgiga

Türgi ründas nii 1660.ndatel kui ka 1680.ndatel
1683 – Viini piiramine, võitluste haripunkt
- Lõpuks rünnati türklaste piiramislaagrit ja sunniti nad põgenema
1699 – Karlowitzi rahu
- Habsburgide riigi koosseisu läksid Ungari ja Transilaavia
1718 – sõlmitud rahuga läksid Austria võimu all Serbia ja osa Bosniast
1739 – türklased pidi loovutama Belgradi.

Euroopa suurpoliitikas

Sekkus suurriikide võitlusesse mõju pärast, püüdis laiendada oma valdusi
1701 – osales Hispaania pärilussõjas
- Utrechti ja Rastatti rahuga omandas Austria Belgia, Lombardia ja Milano linna
1713 – kuulutati välja pragmaatiline sanktsioon, mis tunnistas pärimisõigust ka naistel.
1740-1748 – puhkes Austria pärilussõda – Maria Theresia troonile asumise vastu protesteeris Preisi
- Austria kaotas Sileesia
Osaleti Seitsmeaastases sõjas
1772 ja 1795 aastal läbi viidud jagamise tulemusena sai Austria Galiitsia ja Krakowi linna endale
Tõusis rahvaarvu poolest kolmandale kohale Euroopas

Ungari vabadusvõitlus

Austria koosseisust üritati vabaneda
Kurutsit – austria võimu vastu võitlejad Ungaris
1703- 1711 – kurutsite ülestõus Ferencz II Rakoczy juhtimisel
Saavutasid edu ja suutsid vabastada peaaegu terve Ungari
1704 – võttis Ungari riigikogu vastu otsuse Habsburgide tagandamise kohta Ungari troonilt
1709 – Rakoczy andis välja dekreedi mille kohaselt said need talupojad, kes osalesid vabadusvõitluses, vabaks
Loodeti teiste riikide abile, tulutult
1711 – vabadusvõitlejad olid sunnitud alistuma

Valgustatud absolutism

18sajandil jõudis valgustusideoloogia Austria keisrikotta
Maria Theresia:
- Valgustusideoloogia vastane, kuid pidas vajalikuks reforme
- Koos Kaunitz-Rietberg’iga loodi riigi bürokraatiaaparaat
- Sõjavägi:
  - Iga kroonimaa pidi maksma riigile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa ja tagama kindla kontingendi nekruteid
  - Sõjavähekohustusest olid vastatud aadlikud, vaimulikud, ametnikud, arstid, kaupmehed, vabrikandid, kvalifitseeritud manufaktuuri töölised
  - Loodi sõjaväeakadeemia Therezianum
  - Ohvitseriks saamiseks tuli õppida
- Finantsreform:
  - Kehtestas üldise tulumaksu
  - 1755 – kaotati tollipiirid keisririigi sees
  - Kehtestati kõrged toolid luksuskaupadele
- 1776 uus kriminaalkoodeks :
  - Kaotati piinamine
  - Riiklikud kohtud mõistsid ka talupoega üle kohut
- Haridus :
  - Laiendas rahvakoolide võrku
  - Loodi kutsekoolid
  - Võeti kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle
  - Eesmärgiks oli saada paremaid arste ja ametnikke
- Patent teotöö kohta:
  - Viidi teotöö kolmele päevale nädalas senise 5-6 asemel
Joseph II:
- 1781 - Tolerantsuspatent
  - Lubas luterlastel,kalvinistidel,ortodoksidel moodustada oma kogudusi
  - Andis neile õiguse saada linnakodanikuks, pidada erinevaid ameteid
  - Kaotati mõned munga - ja nunnaordud, likvideeriti osad klootrid
- 1781 - Patent alamatest:
  - Suuremas osas kaotati pärisorjus
Riigikorda on nimetatud ka valgustatud despootiaks, sest esinduskogud reformides kaasa ei rääkinud, nende õigusi kärbiti

Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia
Diplomaatiliste esinduste tekkimine

Põhjused:
- Tihenev suhtlemine riikide vahel
- Erakorraliste saatkondade kulukus
- Reisiraskused
Alustajaks Rooma paavst , kelle saadikud olid külastanud aja jooksul mitmeid maid
Nuntsius - Paavst Leo X alaline esindaja, kes oli määratud Saksa-Rooma keisri, Prantsuse ja Inglismaa kuninga juurde
Alalisi esindajaid hakkasid järjest enam ilmalikud valitsejad ametisse nimetaja
Kujunes arusaam, et alalised esindajad ei ole võrdväärsed
- Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania nõudsid, et nende esindajatele osutataks suuremat au kui teistele
Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide vahel
Suurriikide esindajaid hakati nimetama suursaadikuteks
Agendi nimetuseks sai asjur
Selgus, et erakorralisi saatkondi on vahel siiski vaja
Kujunes tava, kus erakorralisi peeti tähtsamateks kui alalisi saatkondi
Erakorraline ja täievoliline saadik – tänapäevalgi kasutatavad

Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused

Kujunes ühtsed seisukohad – tekkis kindel tseremoniaal ja etikett
- Vastuvõtul ümbritses paavsti kardinalide kolleegium
- Saadik kohustatud kuulama Tema Pühadust püsti ja paljastatud peaga
- Suurriikide ja Veneetsia saadikuid võeti vastu suures nn kuninglikus saalis, teisi väikses saalis
Rahvusvaheline õigus
- Hugo Grotius „Sõja ja rahu õigusest“ 1625 järgi saadiku põhiõigused:
  - Õigus olla vastu võetud selle valitseja poolt, kelle juurde ta on saadetud
  - Saadiku ja ta kaaskonna isiku ja vara puutumatus
  - Eksterritoriaalsus – saadik ei allu tolle maa seadustele , kuhu ta on lähetatud
  - Kuritöö sooritanud saadik kuulub väljasaatmisele

Vene diplomaatia reeglid

Saadikute Prikaas
Suhtlemine toimus kindlate küsimuste lahendamiseks lähetatud saatkondade vahendusel
- Saadikul polnud lubatud enne audientsi suhelda teiste välispoliitikaga tegelevate isikutega
- Saadik ei tohtinud viibida vastuvõtul üheaegselt mõne teise riigi saadikuga ega mitte ka samal päeval
- Eeldati et vene saadikult küsitakse tema tervise järele
Venemaal aga välismaa saadikutele pakuti suures koguses toitu ja jooke
- saabujad võeti vastu suure rahvahulgaga

Rahvusvahelised suhted 17. sajandil

välja kujunenud 3 piirkonda, kus ilmnesid rahvusvahelised vastuolud
- lääne-euroopa – nelja suurriigi kaubanduslikud ja koloniaalhuvide konfliktid
- läänemeri – ülemvõimu võitlus
- kagu-euroopa – võitlus türgi ohu eest
Prantsusmaa, Inglismaa, Hispaania, Holland – võimsad

Sõjad 17.sajandil

1618-1648 – Kolmekümneaastane sõda
- Vastuolud Protestantliku Uniooni ja Katoliikliku Liiga vahel
- Võimuvõitlus Saksamaal ja naabermaades
- Võimuvõitlus ülevõimu eesti Euroopas
- Põhivastased – Saksa-Keisri riik ja Prantsusmaa
- Mis küsimuste pärast võideldi:
  - Tšehhide väljaastumise poliitilise iseseisvuse ja tšehhi riigikeele õiguse pärast
  - Sakslaste ja teiste välismaalaste sissevoolu pärast
  - Lahkhelide tõttu kirikumaade valdamisel
  - Läänemere mõjuvõimu küsimus lõunarannikul
  - Ülemvõimu küsimus Saksamaal, laiemalt ka Euroopas
- 1644 – peeti rahukonverentsid Osnabrückis ja Münsteris
- 1648 – sõlmiti Vestfaali rahu
  - Saksa-Rooma keiser kaotas reaalse võimu oma riikie üle
  - Prantsusmaa laiendas oma valdusi Saksamaa arvelt
  - Suurriigiks tõusis ka Rootsi

Rahvusvahelised suhted 18.sajandil

1700-1721 - Põhjasõda
- Rootsi sõdis Venemaaga
- Põhjuseks saada ülemvõim Läänemerel
- Tulemusena Vene väed hõivasid Ingerimaa , Karjala(+Eesti ja Liivimaa), Rootsi saavutas edu Taani üle
- 1721 – Uusikaupunki rahu – vallutatud alad jäid Venemaale
1701-1714 - Hispaania pärilussõda
- Põhivastsed Hispaania ja Inglismaa
- Põhjuseks troonipärija küsimus (Prantsusmaa taotles troonile Philippe’t)
- Tulemusena Inglismaa omandas Gibraltari
Suurriikide seast langesid välja Rootsi ja Holland, vähenes Türgi tähtsus, murtud oli Prantsuse hegemoonia, tõusuteele asusid Preisi kuningriik ja Venemaa
1740 – 1748 – Austria pärilussõda
- Vastasteks Preisi kuningriik(-i toetas Prantsusmaa) ja Austria(-t toetas Suurbritannia )
- Sõja lõpuks liitlased vahetunud
1756-1763 – Seitsmeaastane sõda
- Vastased Suurbritannia ja Prantsusmaa
- Algas Kanada koloonias
- Põhjuseks ilmselt koloniaalvallutused
- Suurbritannia vallutas Kanada ning Prantsuse valdused Indias
- Preisi ei loovutanud maa-alasid

Teadus
Astronoomia ja füüsika: Galileo Galilei

Lisaks 1610 aastal avastusele, et Maa tiirleb ümber Päikese, avastas ta ka:
- Vaba langemise seadused ja inertsi
1632 – avaldas raamatu „Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta“
Anti inkvisitsiooni kohtu alla – oli sunnitud vaadetest loobuma
„Ta liigub siiski“
Suruti koduaresti, kuid jätkas uurimustööd
Rõhutas meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust

Uus filosoofia ja mõtteviis: Rene Descartes

Rõhutas inimmõistuse suurt rolli
Arvas et inimhingel on kaks omadust:
- Mõistus, mis võimaldab teadmisi saada
- Tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada ja annab võimaluse eksida
Oli veendunud Jumala olemasolus
Lahutas teadused kahte ossa
- Mateeriat uurivad
- Hingeasjadega tegelevad
Alistas orgaanilise elu mehhaanilisele käsitlusele

Füüsika: Isaac Newton

Leiutas peegelteleskoobi – suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust
Avastas, et päikesevalgus koosneb paljudest eri värvustest – spekter
Jõudis järeldusele, et planeedid liiguvad mööda elliptilisi trajektoore
„Loodusteaduse matemaatilised printsiibid “
Mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused
Leiutas diferentsiaal- ja integraalarvutuse
1703 – valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi presidendiks
1705 – tõsteti ta aadliseisusesse

Looduse süsteem: Karl Linne

Reisis palju, selle alusel hakkas loodust süstematiseerima
Leidis, et loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks.
Jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse
Andis ladinakeelseid nimetusi taimedele

Keemia tekkimine

Kujutlus, et Maa koosneb neljast elemendist – õhk, tuli, maa, vesi
Probleemiks: miks puu põleb, kivi mitte
Flogistoniteooria – põlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria (arvati, et sama toimub ka metalli roostetamisel)
Lavoisier tuli järeldusele, õhk koosneb gaasides , sisaldades viiendiku hapnikku ja neli viiendikku lämmastiku
- „Keemia elemendid“ – loetles põhiaineid, lükkas ümber selle, et Maa koosneb 4st ainest.
Cavendish avastas 1766 aastal vesiniku ja seda hapnikuga ühendades sünteesis 1781aastal tavalise vee

Arstiteadus

Eelnevateks ravimeetoditeks olid klistiir ja aadrilaskmine
Rõugeepideemiad
Jenner juurdles rõugete vältimise teemal
Rõugete vastu hakati kasutama kaitsepookimist – vaktsineeriti ühesõnaga
Lõpp rõugeepideemiatel

Elekter

Suurim leiutis 18sajandil
1782 – ehitas esimese elektripatarei Volta
Järgnevalt ehitati veelgi elektripatareisid ehk generaatoreid – muutsid keemilise energia elektriliseks

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 128 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

128 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Keityrb Õppematerjali autor

10. klass
Mõiste, tähtsamad isikud ja aastaarvud

uusaeg

Sarnased õppematerjalid

docx

Absolutism ja valgustus

Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid

Ajalugu

doc

Ajaloo arvestus V periood

1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil..................

Ajalugu

doc

Uusaja algus

Õpileht. 1. Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõja lõpuni. Selle võtsid kasutusele humanistid. Seda on jaotatud ka varauusajaks ja uusajaks. Uusaega on periodiseeritud mitut moodi. Uusaja alguseks on loetud: a) aastat 1453, mil türklased (Osmanite impeerium) vallutasid Konstantinoopoli; b) aastat 1492, mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika; (vähemtähtsad:) c) aastat 1500 kui üldistatud daatumit, mida

Ajalugu

doc

Inimene, ühiskond, kultuur II osa

Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, e

Ajalugu

doc

Inglismaa uusajal

INGLISMAA UUSAJAL 16.saj 1) Reformatsioon: Henry VII a) Mary üritas taastada katoliku kirikut b) Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj 2) Elisabeth I ( 1558-1603) a) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult Pinged kuninga ja parlamendi vahel järgmise kuninga Charles I ajal. Kodusõda Inglismaal · Kutsuti kokku parlament (1640) · 1642 parlamendi ja kuniga vahel suur tüli See muutus kodusõjaks(1642-1648)

Ajalugu

rtf

Keskaeg-uusaeg

Nõuti ka seisuslikku võrdsust. Rokokookunst. Suur-Prantsuse revolutsioon 1789-1799 hävitab vana korra, kaotatakse seisused ja seisuslikud privileegid, tsunftikord. Linnavõim muudetakse rahva poolt valitavaks. Lõppeb ka absolutismiajastu. Kuninga kõrval hakkas tööle rahvaesindusorgan. Seadusandlik lahutatakse täidesaatvast. Võimude lahutamine toimus põhiseaduse alusel. Valitsejad jäid täidesaatva võimu etteotsa. Viimane piiramatu võimuga riik oli Venemaa. Sai alguse uusaeg, mis puudutab 19.sajandit. Sajand jaotatakse erinevatesse perioodidesse. Tööstuspööre sai alguse Inglismaal. Ühiskonnas muutus oluliseks tööstus. Paranes saagikus ja töökäte vajadus väheneb. Käsitsi tootmiselt mingi üle masintootmisele. Tekkis tööstusühiskond kus inimesed olid hõivatud masintootmises. Industriaalühiskond tõi kaasa linnastumine, tekkis klassiühiskond(töölised, kapitalistid). 19.saj esimesel poolel tõid valgustusideed kaasa rahvuslikud liikumised. Tekkisid

Ajalugu

doc

Uusaeg

Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi.

Ajalugu

doc

Ajaloo kokkuvõte

Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa

Ajalugu

Rohkem sarnaseid