Uusaja algus (0)

5 VÄGA HEA

Õpileht.

Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõja lõpuni. Selle võtsid kasutusele humanistid . Seda on jaotatud ka varauusajaks ja uusajaks. Uusaega on periodiseeritud mitut moodi. Uusaja alguseks on loetud: a) aastat 1453, mil türklased (Osmanite impeerium ) vallutasid Konstantinoopoli; b) aastat 1492, mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika; (vähemtähtsad:) c) aastat 1500 kui üldistatud daatumit, mida seostatakse suurte maadeavastustega, renessansi ja humanismi algusega ning territoriaalriikluse ja absolutismi kujunemisega; d)aastat 1517, mil Martin Luther algatas reformatsiooni; e)aastat 1529, mil Saksamaa palgasõdurid vallutasid ja rüüstasid Rooma ; f)aastat 1648, mil Vestfaali rahuga lõppes Kolmekümneaastane sõda. Majanduses olulisim kapitalism, mis kujunes esmalt kaubanduses, koloniseerimine, kaubandus laienes, kultuur laienes jne. Ida- ja lääne-euroopa vahel suured erinevused – idas kestis veel kaua pärisorjus. 19. saj. kujunes välja industriaalühiskond (masintootmine, linnastumine). Endiselt kestis usuline võitlus, tekkis ka uus ideoloogia – valgustus, mis tõi uued riigivalitsemise ideaalid, haridus ; rahvuslik liikumine; teaduse areng; peamiseks riigikorralduseks oli absolutistlik monarhia , mille kõrvale tekkis parlamentlik monarhia; rahvas nõudis põhiseadust, mistõttu oli palju revolutsioone.

Inglismaa 17.-18. saj. Puritanism . Inglismaal anglikaanikirik – ei allunud Rooma paavstile; katoliiklased siiski võitlesid vastu, nt püssirohuvandenõu (Guy Fawkes pidi parlamendi keldris oleva püssirohuga õhku laskma ); usu ja poliitika opositsiooniks sai puritanism. Need olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusest; kuninganna Elizabethi ajal tehti puritaanidele järeleandmisi, siiski ei oldud rahul. Vastuollu sattunud puritistid pagendati. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majandus areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonnas. Tööstuses rajas endale teed kapitalistlik manufaktuur, mis võis olla nii tsentraliseeritud, kus töölised töötasid ühtses tootmishoones, või hajamanufaktuur, mille töötajad töötasid kodus. Oluline oli väliskaubandus, millega võisid tegeleda vaid osad kaubakompaniid . Kalvinismis oli keskseks predestinatsioonide ettemääratuse õpetus. Edukus tähendas seda, et on suur tõenäosus taevasse ronida. Inglise revolutsioon - 1642: puritaanid nõudsid, et kaotataks piiskopi ametikoht. Tekkisid lahkhelid – ühed arvasid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse vanemad – presbüterid, kes valiksid vaimulikud. Teiste meelest peaks olema sõltumatu (indipendent). Presbüterlased ja sõltumatud (indipendetid) muutusid parteideks. ( kolonel ) Pride’i puhastusega kõrvaldati presbüterlased, võim - Oliver Cromwell ’ile – Sõltumatute juht; Sõltumatusi toetasid ohvitserid ; moodustati mitmeid puritaanlikke sekte.

Venemaa õigeusukirik. Tsaarivõimu ja kiriku vastuolud, loodi patriarhi amet ja Kloostriprikaas, mille hallata jäi kiriku valdustes elav rahvas ( papid -lihtvaimulikud). Olulised olid kiriku materiaalsed huvid. 17 sajandi teisel poolel viis patriarh Nikon läbi reformi (reformiti liturgiat - jumalateenistuse kord, ristilöömine, kirikutekstide kontroll), paraku keeldusid osad vaimulikud uuendusi vastu võtmast – tekkisid vanausulised e. raskolnikud. Venemaa ja Lääne-Euroopa hakkasid tihedamalt suhtlema (kaubad, välismaalastest vaimulikud). Hariduse parandamise eest Venemaal võitles Juraj Križanić, kes pooldas täielikku ainuvõimu. Kirikut juhtis sinod , hiljem ilmalik ülemprokurör. Peeter I’le ei meeldinud kloostrid , ta piiras nunnade/munkade arvu. Vanausulisi kiusati taga. Peeter oli läänemeelne ning hakkas haridust pooldama.1724 rajati Peterburis Teaduste Akadeemia; 1755 asutati Moskva ülikool; hakati rajama ka keskkoole.

Peeter I reformid . Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid uutega (Bojaaride Duuma Senatiga, prikaasid kolleegiumidega) ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Aadliriigi tugevdamine suurendas rahva koormisi. Selle tagajärjel puhkenud ülestõusud suruti karmilt maha. Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. Ta korraldas ümber aremee, rajas sõjaväelaevastiku, likvideeris patriarhiameti ning riigistas Vene Õigeusu Kiriku luterlikul eeskujul. Tähtsamad kultuurireformid olid: kalendri- ja kirjauuendus, Peterburi Teaduse Akadeemia asutamine ning lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt.

Valgustusajastu Prantsusmaal. Uus maailmavaade - teaduse, mõtlemise tähtsustamine. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju Inglise filosoofid. Prantsusmaa tuntuimad valgustajad olid Voltaire , Charles Louis de Montesquieu ja Jean Jacques Rousseau . René Descartes - ratsionalismi rajaja, sündis väikeaadliku pojana. rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. kõiges tuleb kahelda; eeskujuks loodus. Temalt on pärit lause „Mõtlen, järelikult olen olemas“. Voltaire – valgustajate suurim ideoloog , kirjanik, poeet . sündis jõukas peres. rõhutas vabadusi(trüki-, isiku- jms). tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism ;. Montesquieu - aadliku poeg, töötas parlamendis, hiljem tegeles teaduse/kirjandusega. uuris 3 valitsemisvormi: despootia(absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks pidas konst . monarhiat. oluline võimude lahusus ;Jean-Jacques Rousseau- Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pooldas vabariiki, eraomandit, Denis Diderot- filosoof, kes pani aluse entsüklopeediatele(I köide ilmus 1751. aastal).

Prantsuse absolutism. Pärast Henri IV surma (lõpetas ususõjad, vahetas usku) tõusis troonile ta poeg Louis XIII (tema ema Maria de´Medici). Opositsioon nõudis generaalstaatide kokkutulekut, mis saigi teoks. Generaalstaatide seas tekkisid lahkhelid aadli ja 3. seisuse vahel. 3. seisus nõudis fundamnetaalseaduste kehtestamist(aadlite nõrgestamine, kuningavõimu muutmine aadlitest ja vaimulikest sõltumatuks). Aadlid nõudsid aga oma võimu laiendamist; Generaalstaatide seast tõusis esile Richelieu, kes valitses tegelikult Prantsusmaad. Pani aluse Prantsusmaa absolutismile. Richelieu laskis lammutada aadlike kindlused, keelas duellid. Tugevdas kuningavõimu. Intendandid -kohalik valitsemisorgan, kes kuuletus kuningale, pärast Louis XIII surma tõusis troonile 4a. Louis XIV(päikesekuningas). valitsejaks sai ta ema Austria Anna, tegelikuks valitsejaks tema armuke Jules Mazarin; Louis hakkas pärast Mazarini surma valitsema . absolutism. kõik keerles tema ümber-„riik-see olen mina“;

Parlament ja Stuartite dünastia Inglismaal. Parlamendi ja kuninga vahel pinged ;
parlament peab enda õiguseks maksude määramist, kuningas tegutseb ilma parlamendi nõusolekuta, Parlament kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi, kuningas müüs monopoolseid õigusi raha eest, Õiguste Petitsioonis toonitati, et elanik ei pea maksma makse, mis pole kinnitatud Parlamendi poolt; Charles I saatis Parlamendi laiali; sõja jaoks šotlaste vastu oli tarvis raha - Charles I kutsus kokku parlamendi, mis peagi laiali saadeti(lühike parlament); pärast vaherahu lõppemist šotlastega pidi kuningas jälle parlamendi kokku kutsuma(1640-ühtlasi ka inglise revolutsioon); parlamentlik opositsioon eesotsas Pymiga kaebas kuninga omavoli parlamentide suhtes jms; Parlament võttis vastu õigusakti, millega parlamenti võis laiali saata vaid ta enda nõusolekul. võim läks sellega Parlamendi kätte(pikka parlament); Alamkoda moodustas Kõrge Kohtu-> hukati Charles I; kaotati Lordide koda, kuninga amet, kuulutati välja vabariik; täidesaatvaks võimus Riiginõukogu, mis tegelikult juhtis Parlamendi tegevust. Reaalne võim kuulus O. Cromwell’ile; Parlament võttis vastu seaduse, mille kohaselt pika Parlamendi liikmed kuulusid ka järgmistesse parlamentidesse. rahvas polnud ka muude olukordadega rahul-> Cromwell ajas Riiginõukogu ja parlamendi laiali(tekkis väike parlament, tegelikult aga diktatuur); Madalmaades sõlmitud lepe Stuartite monarhia taastamiseks taastas parlamendi; uus kuningas Charles II; Parlamendi koostas isikuvabaduste Akti(vahistada võis vaid kohtu alusel); CharlesII järglaseks määrati tema vend James II; opositsioon määras aga järeltulijaks Jamesi tütre mary ja tema mehe; vastavalt troonipärijatele tekkisid toorid ja viigid , kellest kujunesid parteid; 1688. a. viigid ja toorid kukutasid katoliikliku James II, troonile tuli Mary ja Willem(William III); võeti vastu Õiguste bill , mis reguleeris Parlamendi õigusi kuningavõimu piiramisel;

Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks. 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli > tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik, pealinnaks Berliin ; Brandenburgi kuurvürstiriigi ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm( arendas põllumajandust); järgmine kuurvürst Friedrich III kuulutas end kuningaks, temast sai Preisi kunn Friedrich I; Brandenburgi kuurvürstkond muutus Preisi kuningriigiks(pealinn Berliin); absolutistliku kuningavõimu loojaks Friedrich Wilhelm I(Sõdurkuningas), rõhutas ka aktiivse kaubandusbilansi ja lugemisoskuse tähtsust- üldine koolikohustus ; valgustatud Preisi kunn Friedrich II-eitas parlamenti, tuunis sõjaväe tippu. talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu. rajas uusi külasid, talusid. kartulimees põhjustas Austria pärilussõja(keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust habsburgide pärusmaadele).

7-aastane sõda. (1756-1763) Selle käigus tuli Preisil vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Venemaa ja Austria vahel oli liit, mis nägi võidu korral ette Sileesia tagastamise Austriale ja Ida- Preisimaa liitmise Venemaaga.1760. vallutasid vene väed kolmeks päevaks koguni Berliini, kuid olid sunnitud preisilaste lähenedes tagasi tõmbuma. Nemad kaotasid mitu lahingut, kui Friedrich II suutis vastaseid võita ükshaaval ning Preisi säilitas oma valdused , samuti ka varem vallutatud Sileesia. Rahvaarvu poolest tõusis Austria 18. sajandi lõpul Euroopas Venemaa ja Prantsusmaa järel kolmandaks .

Austria keisririik . 1815 sai Austriast Euroopa võimsamaid riike, kuna Viini kongressi järel sai keisririik tagasi vahepeal kaotatud valdused ning Austria keisrist sai ka Saksa Liidu juht. Tegelikult juhtis riiki kantsler Metternich, kes oli võimul kuni 1848. aastani. Siis puhkes riigis revolutsioon, mis lõppes teovõimetu keisri Ferdinand I troonist loobumisega oma vennapoja Franz Josephi kasuks. Viimane valitses riiki kuni 1916. aastani. Peale revolutsioone muutus üha aktuaalsemaks Saksamaa ühendamise idee ning süvenes Preisimaa ja Austria konkurents , kummast saab ühendaja ning peamine jõud tulevases riigis. 1866 toimus otsustav Preisi-Austria sõda, kus austerlased said iganenud taktika, puuduliku armeejuhtimise ning relvastuse puudujääkide tõttu Königgrätzi lahingus lüüa. Preisimaa ühendas järgnevalt 4 aastaga Saksamaa enda võimu alla Saksa keisririigiks, Austria jäi sellest välja. 1867 toimus aga Austria riigi reorganiseerimine Austria-Ungariks, sest keiser lootis nii sisepingeid maandada ning olla valmis Preisimaalt revanši võtmiseks. Kuid seda võimalust Austrial enam ei tulnud ning temast sai hoopis Saksamaa liitlane .

Vene riik segaduste ajal. Sõdis Rootsi, Leedu, Poolaga. Suured segadused tsaarivõimu ümber. Pärast Ivan IV surma sai troonile poeg Fjodor , kes polnud võimeline valitsema. Loodi regentnõukogu. Omavahelises võitluses tõusis liidriks Boriss Godunov. Valitsema ei lastud Ivan’i noormiat poega Dmitrit, sest ta suri, suri ka Fjodor. Kokku kutsutud Maakogu (500 meest) valis Godunovi tsaariks. Peale Godunovi ootamatut surma tuli troonile Vale-Dmitri I, kes 1606.a rahutustes tapeti . Uueks valitsejaks sai ülestõusu juht – vürst Vassili Šuiski. Sõditi Poolaga. Järgmine tsaar oli Mihhail Romanova - segaduste lõpp. Edasi valitses Bojaaride Duuma: ametnikkonnast olid olulised djakid; kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad; maakogud kinnitasid/valisid tsaare, osalesid valitsustöös; „maakogu seadustik“ määras pärisorjuse, sunnismaisus.

Kuningavõim Rootsis 17. saj. 1599 vabanes Rootsi unioonist Poolaga. Valitsema hakkas hertsog Karl. Riigipäeval valiti kuningaks Karl IX. Tähtsat osa riigi valitsemises etendas Riiginõukogu, mille koosseisus oli juhtiv riigikantsler ehk kantsler. Aeg-ajalt kutsuti kokku Riigipäev, mis esindas nelja seisust -vaimulikkonda, aadlit, linnakodanikke, talupoegi. See jätkus ka pärast Karl XI surma, kuid kasvavat rolli etendas Riiginõukogu, keda juhtis kantsler. Hiljem asus valitsema Gustav II Adolf ( 1611 -1632), kes suutis tõmmata koostööle aadlike kõrgkihi, tugevdades seejuures ka kuningavõimu. Kuningavõim tugevnes ka Karl XI ajal. Ta kehtestas 1680. Riigipäeva toetusel kuninga absolutismi. 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest, tänu edukale osalemisele Kolmekümne aastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Charles X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel.

Ameerika Ühendriikide sünd. Peale esimesi raskusi saavutasid kolonistid edu majandustegevuses ning suutsid seista vastu indiaanlastele. Loodi oma esindusorganid. Ameerika rahvuse n.ö. aluseks olid inglased. Määravaks kujunes Inglise keel. Indiaani kultuuri mõju avaldus laensõnades, mütoloogias, muusikas ja käsitöödes. Oluline ühtse rahvuse kujunemisel oli hariduse levik. Mõningane mõju ameerika rahvuse kujunemisele oli valgusideoloogial, mille üheks silmapaistvamaks esindajaks oli Benjamin-Franklin. Ta esitas Põhja-Ameerika kolooniate liidule projekti, mille alusel kuuluks seadusandlik võim 3 aastaks valitavale parlamendile - Suurele nõukogule (eesotsas peapresident). 1774 kogunenud I kontinentaalkongress katkestas kaubavahetuse Suurbritanniaga, lootes veel konflikti rahumeelsele lahendusele. II kontinentaalkongress lõi kõigepealt regulaararmee ja valis ülemjuhatajaks G.Washingtoni. Kuningas nimetas kolooniaid mässajateks ja ähvardas nende juhid üles puua, mille peale võttis kongress 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni. Iseseisvuse võitsid ameeriklased Iseseisvussõjas. Iseseisva riigi nimeks võeti Ameerika Ühendriigid. Alguses sidus 13 asumaad Kontinentaalkongress. 1781 moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni-riikide liidu. Ühine organ oli Kongress. Pärast sõja lõppu asuti välja töötama uue riigi konstitutsiooni. Põhiseaduse teksti kirjutas J.Madison, konstitutsioon hakkas kehtima 1789, see muutis USA riikide liidust liitriigiks.

Diplomaatiliste esinduste tekkimine: Tihenev suhtlemine riikide vahel, reisiraskused ja erakorralised kokkusaamised viisid sellen, et 16-17 saj. hakati looma alalisi diplomaatilisi esindusi. Alaline esindaja – nuntsius. Kujunes arusaam, et riikide alalised esindajad ei ole võrdväärsed. Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide (asjur) vahel. Suurriikide saadikuid nimetati suursaadikuteks. Erakorralisi suursaadikuid peeti tähtsamaks kui alalisi diplomaatilis esindajaid, sealt tulenes erakorraline ja täievolilne suursaadik. Pikkamööda kujunesid välja ühtsed seisukohad, mille alusel tekkis kindel tseremoniaal ja etikett. „Sõja ja rahu õigusest” loeb välja saadiku tollase rolli: 1) õigus olla vastu võetud selle valitseja poolt, kelle juurde ta on saadetud . 2) saadiku ja kaaskonna isiku ning vara puutumatus e. eksterritoriaalsus.

Teadus 17. sajandil. Galileo Galilei (1564-1642) õppis arstiteadust, siis pühendus matemaatikale. 1609.a. valmistas teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlust. Avastas Kuu peal olevad mäed ja arvas nägevat ka merd . 1610. avastas 4 Jupiteri ümber tiirlevad kuud, ning leidis, et Kopernikul oli õigus, kui ta väitis, et maa tiirleb ümber Päikese. Vabalangemise seadus ja inerts. Avaldas raamatu „ Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta.” Isaac Newton ( 1643 -1727) 17. saj. suurim füüsik. Teaduslik leiutis oli peegelteleskoop, selle abil avastati, et päikesevalgus koosneb paljudest eri värvustest e. spektrist. Planeedi liikumist ümber päikese kirjeldas elliptilisi trajektoorina. Gravitatsiooniseadused. Diferentsiaal - ja integraalarvutused. Karl Linne huvitus elavast loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsi eri piirkondadesse. Leidis, et kogu elav loodus jaguneb 3: taime- looma- ja kiviriigiks. Taimeriigi puhul rõhutas sugulist paljunemist. Andis ladinakeelse nimetuse 5900 taimele . Botaanik. Edward Jenner (1749-1823) arst. Leiutas n.ö. vaktsineerimise, nimelt tema kaitsepookimised tegid lõpu rõugeepideemiatele.

Suur Prantsuse revulotsioon Jacques Turgot ’i reformid ei täitunud. Šveitsi pankur Jacques Necker määrati uueks rahanduse peakontrolöriks, kuid ta oli sunnitud võtma suuri laene suurte protsentidega ning 1788. aastaks oli Prantsusmaa võlg kasvanud ülisuureks. Finantskriiside lahendamiseks kutsuti kokku generaalstaadid, mida tähistati jumalateenistusega 4. mail. Istungid algasid Versaille ’s lossis 5. mail. 1789. Varsaille’s toimunud vaidluste ajal kogunesid Pariisi bulvaritel ja väljakutel rahvakoosolekud , astusid üles kõnemehed. Neckeri vallandamist tõlgendati kui tagurliku riigipöörde algust. Rahvas hakkas märatsema, palgasõdurid tulistama. 13. juuli varahommikul kõlasid Pariisis häirekellad ja lagas ülestõus. Kodanike relvastatud organisatsioonina lood Rahvuskaart . Pariisi Kommuun püüdis kaasa rääkida üldpoliitilistes küsimustes. 26. augustil 1789 võttis Asutav Kogu vastu revolutsiooni programmdokumendi „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon.” 1790. kaotati aadliseisus. Le Chapelier’ seadusega keelati streigid ja töölisühingud. 1791. võttis Asutav Kogu vastu esimese konstitutsiooni. 21. septembril tuli kokku Rahvuskonvent e. Konvent . Kuhu kuulus 749 Prantsusmaa ja 34 kolooniatest valitud saadikut. Esimesel istungil võeti vastu seads, millega kaotati kuningavõim. Konvent’i otsusel (380 poolt, 310 vastu) hukati giljotiinil 21. jaanuaril 1793.a. Louis XVI. Konvendi parempoolsed – žirondiinid (ettevõtluse vabadus), vasakul olid montanjaarid. Prantsusmaa vabariik sattus kriisolukorda seoses lüüasaamistega sõjatandril ning majandusraskuste tõttu. Peapõhjuseks samuti paljude Euroopa riikide sõda revolutsioonilse Prantsusmaa vastu. Kriitilises olukorras leiti,e t valitsusasutused on muutunud teovõimetuks. Moodustati Rahvapäästekomitee (12 liikmest koosnev diktatuuri organ). Juunis 1793 kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. a. Jakobiinid loobusid parlamentlikust valitsemisviisist. Ajendatuna revolutsiooni ühe juhi Marat tapmisest läksid 13. juulil 1793 jakobiinid üle terrorile.

I keisririik Prantsusmaal: Napoleoni-aegse ühiskonna struktuurile pandi alus juba Suure Prantsuse revolutsiooni päevil. Konvendi ja Direktooriumi perioodil (1794-1799) hakkas tekkima uus struktuur. Revolutsiooniaastatel tõusid esiplaanile sankülotid – lihtrahvas , kes kandsid pikki pükse. Juhtivat osa revolutsioonis etendasid siiski haritlased. Peale 27. juuli 1794 riigipööret hakkas valitsus soosima eraettevõtlus ja – kaubandust. Rahvaülestõusuda 10. augustil 1792 kukutati Louise XVI. 21. septembril kaotati monarhia ja Prantsusmaast sai vabariik. Pärast jakobiinide võimult kõrvaldamis püüti vabariiki kindlustada konstitutsiooniga e. 5 liikmeline Direktoorium. Sõja- ja majandusraskuste pärast arvati, et Direktoorim ei valitse piisavalt efektiivselt. 9. novembril 1799 viis Napoleon läbi sõjalise riigipöörde. Vabariik ametlikult säilis. 18. brümäär tähistas Suure Prantsuse revolutsiooni lõppu. Võim vabariigis läks 3 konsulile. 1799 lõpul uus konstitutsioon. Vaimulikud määras ametisse riigivõim, kuid kinnitas paavst . Kujunevat isikuvõimu märgib trükivabaduse kaotamine ja tsensuuri kehtestamine. 1802. kuulutati Napoleon Bonaparte eluagseks konsuliks. 1804. sai Napoleon I keisriks. Pidulik kroonimine toimus Pariisis, kuhu tuli ka Rooma paavst – lõppes rooma vabariik. Rõhutati rahvuse ühtsust. Olulist rolli keisririigiaegses ühiskonnas etendas sõjavägi. Napoleon I taastas aadlitiitlid. Esimene keisririkk hävis sõdades Euroopa riikide koalitsioonide vastu. 1815. a. Troonile tagasi pöördudes sai Napoleon valitseda ainult 100 päeva ning 18. juunil 1815. purustati Prantsuse armee Waterloo lahingus.
( Tubli töö, Liis!)

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 42 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

fresa Õppematerjali autor

puritanism venemaa õigeusukirik valgustusajastu prantsusmaal usa sünd jne

Sarnased õppematerjalid

doc

Ajaloo arvestus V periood

1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil

Ajalugu

docx

Uusaeg

UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv

Ajalugu

doc

Uusaeg

o Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest · Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius Riik ja valitsemine · Absolutistlik monarhia o Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu o Valitseja piiramatu kohtuvõimuga · Parlamentlik monarhia · Poliitilised erakonnad · Konstitutsiooniline riigikord (põhiseadus+rahvaesindus) Millal lõppes uusaeg? · Esimene maailmasõja algus · 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789) o Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg (1789-1815) o 19 saj (1815-1900) Puritanism kapitastliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.sajandil Puritanism · Puritanism kujunes kalvinismi eeskujul · Puritaanid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest

Ajalugu

doc

Riik ja valitseja

7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses olid maalt väljasaatmise või vahis

Ajalugu

doc

Inimene, ühiskond, kultuur II osa

John Milton türannid olevat saatanast, trükivabadus on inimõigus, valitseja vastutab alamate eest, kaitses vabariiki. Teosed ,,Kaotatud paradiis" ja ,,Tagasivõidetud paradiis" Thomas Hobbes pooldas absolutismi, rahu ja julgeolek põhivajadused, eitas isikuvabadusi, revolutsioon oli kuritegu, inimest on vaja valitseda. Teos ,,Leviathan" John Locke kõrgeim võim parlamendile, kaitseb omandit, üks liberalismi rajajaid Ptk. 5: Valgustusajastu algus, valgustus Prantsusmaal Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes. Valgustus jäi peamiselt 18. sajandisse. Peamine hinnangute kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Ühiskonnale seati eeskujuks loodus. Esiplaanil inimene vajaduste ja kirgedega. Prantsusmaal esines ka võitlust kirikuga Rene Descartes teadmiste ainus allikas on mõistus, tuleb kahelda kõiges. Cogito, ergo sum. Peateos ,,Arutlus meetodist".

Ajalugu

rtf

Keskaeg-uusaeg

Vallutati juurde uusi territooriumeid kaasanis ja läänemere ääres. Peale Ivan poja Fjodori surma algas segaduste aeg. Troonile tõusis Boriss Godunov 1598, kes oli Fjodori naise vend. 1612 tõusis rahvas üles poolakate vastu. Loodi venelaste maakaitsevägi, keda juhtisid Minin ja Pozarski. 1613 tuli kokku maakogu, kes valis uueks tsaariks Mihhail Romanovi, algas Romanovite dünastia valitsemisaeg, mis kestis kuni 1917 aastani. See sündmus tähistab venemaal uusaja algust. Tema valitsusaja algul oli Venemaa kehvas seisus. Sõditi rootslaste ja poolakatega. 1617 sõlmiti rootslastega stolbova rahu, rootslased loovutasid novgorodi, venelased ingerimaa. Poolale loovutati smolenski piirkond. Mihhaili ajal tugevnes keskvõim. Võim toetus prikaasidele. Need olid nii territoriaalsed kui ka muud. Ametkonna brigaade kutsuti djakkideks. Põhiline seisuslik organ oli maakogu. 1649 võeti vastu maakogu

Ajalugu

doc

Ajalugu 11 klass

1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope. Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi ei saavutatud suurt edu. Alles kolman

Ajalugu

doc

Ajaloo kokkuvõte

Eesti ajaloos lõppes 1629.a. sõlmitud Altmargi vaherahuga pikk sõdade periood, mis oli alanud Liivi sõjaga. Majandusliku arengu erijooned Uusaeg on kapitalismiajastu.16.saj. algasid eurooplaste koloniaalvallutused, mis pidurdasid paljude teiste maailmajagude arengut, Euroopa maadeavastajatele tähendasid aga palju kasumeid. Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses.Uusajal kaubadussuhted laienesid, kujundades pikkamööda maailmakaubanduse. Põllumajanduses kujunesid uusaja alguseks välja väga suured erinevused Lääne- ja Ida-Euroopa vahel. Paljudes lääneriikides oli pärisorjus jäänud keskaega ning arengut mõjutasid kapitalistlikud suhted, mis inglise revol. Ajal viisid kodanliku eraomandi tekkimiseni. Valitsevad olid feodaalsuhted., mille raames olid talupojad koormatud feodaalkohustustega. 19.saj. kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine. Uus vaimumaailm

Ajalugu

Rohkem sarnaseid