Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Absolutism ja valgustus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Absolutismi
kujunemise põhjused
:
keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas
rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid,
rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine,
millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine . Tunnused:
riigivõim
on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja ,
pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud
rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs.
val. Louis XIII, Richelieu , Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg . val.
Katariina II, ...
Prantsuse absolutism : Ühiskonda
lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse
lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine.
Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614
generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused,
fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid kutusti kokku alles
Absolutism ja valgustus #1 Absolutism ja valgustus #2 Absolutism ja valgustus #3 Absolutism ja valgustus #4 Absolutism ja valgustus #5 Absolutism ja valgustus #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mikk10101 Õppematerjali autor
absolutism, prantsuse absolutism, inglismaa, valgustus, saksamaa, venemaa, diplomaatia ja rahvusvahelised suhted 17.-18. saj.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Ajalugu 11 klass

korralagedust ja Lääne-Euroopa kombeid (ka rõivamoe). PEETER I: 1672-1725 (valitses 1682-1725) Peeter I kaotas 17.s. lõpul Bojaaride Duuma tähtsuse ja asutas 1711 kõrgeima riigiasutuse Senati. Alustati uute keskasutuste ­ kollegiumide loomist.Seda juhtis president, kelle abiliseks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. Kohalikus halduses kehtestes Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli maa jaotatud kaheksaks kubermanguks, hiljem nende arv pidevalt kasvas. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis Peeter endale keisri tiitli ja Venemaast sai keisririik. IMPEERIUM. Vene õigeusu kirikuga sattus suuri riiklikke ümberkorraldusi läbi viies konflikti ka Peeter I. Peeter I tahtis, et kõik bojaarid ajaksid habemed maha ja kannaksid välismaist rõivast. Patriarh oli aga selle vastu. 1721 kaotati patriarhi amet. Kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod, mille eesotsas oli algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. Kirikus valitses ilmalik võim.

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Uusaeg

o Eraomandi teke o Feodaalsuhted · Ida-Euroopas: o Feodaalne mõisamajandus o Talupoegade pärisorjastamine · Tööstuslik revolutsioon · 19saj kujunes industriaalühiskond. Tõi kaasa: o Masintootmise o Linnastumise o Uus elulaadi o Uute majandusteooriate kujunemise Vaimumaailm · Usuline võitlus · Puritanismi alusel kujunes uue maailmavaade ja ellusuhtumine · Uus ilmalik ideoloogia ­ valgustus o Uued riigivalitsemise ideaalid o Uued ühiskonnakorralduse suunad o Hariduse rõhutatus · Rahvuslik liikumine o Rahvuskultuuri edendamiseks o Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest · Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius Riik ja valitsemine · Absolutistlik monarhia o Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu o Valitseja piiramatu kohtuvõimuga

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Euroopa 17-18. saj

toimus just 17. sajandil feodaalsuhete areng ja talupoegade pärisorjastamine (19. sajandini); 1760-1780. aastatest tööstuslik pööre ehk tööstuslik revolutsioon. iseloomulikud jooned vaimuelus: esialgu usuline võitlus (eriti Inglismaal, kus kujunes välja puritanismi alusel uus ellusuhtumine); tekkis ka ilmalik ideoloogia ­ valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist, usuline ideoloogia jäi tahaplaanile; rahvuslik liikumine, mis algas tavaliselt eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks; üha suurema tähtsuse omandas teadus, mis hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius, edusammud koolihariduses.

Ajalugu
thumbnail
21
doc

Uusaeg

· Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. · Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. · Tulemusena tekkis industriaalühiskond ­ see ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. b) Uus vaimumaailm · Uus maailmavaade ja ellusuhtumine: · Inglismaal levis puritanism ­ usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine ­ uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Riik ja valitseja

ülalpidamiseks teatud summa. 1775. aastal kaotati tollipiirid keisririigi ees. 1776. aastl jõustus uus kriminaalkoodeks, mis kaotas piinamise. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoolide võrku ja loodi kutsekoole. Olulisel kohal oli Joseph II ajal välja antud tolerantsuspatent. 1781. aastal anti välja patent alamatest, millega kaotati suuremas osas riigis pärisorjus. 12. VENE RIIK 18. SAJANDIL. REFORMID JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM. Peeter I - 1711. aastal asutati kõrgeima riigiasutusena Senat, alustas 1715. aastal uute kolleegiumide loomist, seda juhtus president. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi, see jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. 1721. aastal võttis ta endale keisri tiitli. Suuri konflikte ja ebakindlust tekitas see, et Peeter I kehtestas pärimisõiguse ka naisliinis.

Ajalugu
thumbnail
22
docx

Uusaeg

Renessansiajastu ­ tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused ­ 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine ­ võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp ­ Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus? Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem

Ajalugu
thumbnail
4
doc

VALGUSTUS JA ABSOLUTISM

sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17. sajandi algul

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Uusaeg

Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Arvas, et on vaja kahelda kõiges. "cogito, ergo sum"- ma mõtlen, järelikult olen olemas. Voltaire- põhiteos "filosoofilised kirjad" . kuulus lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta ise välja mõelda.". Voltaire võitles katoliku kiriku vastu. Arvas, et inimesed peavad lähtuma loodusseadustest. Õiglane ühiskonna kord on selline, mille eluseks on vabadus ja eraomand. Poliitiline ideaal on valgustatud absolutism. (veel üks kuulus lause katoliku kiriku vastu on "Purustage koletis!" Ch. Montesquier Suhtus satiiriliselt Prantsuse absolutistlikku korda. Tema peateos oli "Seaduste vaim". Pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahusus. Teda peetakse ka liberalismi isaks. D. Diderot "Entsüklopeedia" Andis hävitava hinnangu feodaal- absolutistlikule korrale, usulistele ja õiguslikele institutsioonidele ja ideedele.

Ajalugu




Kommentaarid (1)

tommy17 profiilipilt
tommy17: kasulik materjal, soovitan
20:25 13-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun