Absolutism ja valgustus (1)

Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine . Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja , pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII, Richelieu , Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg . val. Katariina II, ...
Prantsuse absolutism : Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid kutusti kokku alles 1789. aastal. Abs valitsemisviis - Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle. Tavaliselt rajas ta endale alluva bürokraatliku administratsiooni ja piiras aadli võimu, koondades ülikud oma õukonda ja võttes neilt enamiku privileegidest. See sai võimalikuks seisusliku ühiskonna järkjärgulise lagunemise tõttu, mistõttu kuningas ei pidanud enam kuigivõrd arvestama oma feodaalide nõudmiste ja toetusega. Samas oli kodanikkond alles välja kujunemata , mistõttu monarhi võimu piiramiseks oli vähe vahendeid. Absoluutse monarhia eesmärgiks on tavaliselt peetud riigi ja ühiskonnaelu harmoneerimist ning ühiskondliku heaolu saavutamist, samuti võimalikult tõhusa valitsemissüsteemi loomist. Absolutistlik valitsemisviis- taolise valitsemisviisi mõtteks oli siseriiklik poliitiline integratsioon ja tulemuseks riigiloome kõrgperiood Euroopa ajaloos. Absolutistliku valitsemiskorra põhimõtteks oli, et riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja.
Inglismaa: Stuartite dünastia algus:Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, šotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I ( 1603 -1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605. avastati Londonis püssirohuvandenõu- katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoonesse püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine.
Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal: Tüli parlamendi ja kuninga vahel pühendas James I oma pojale Charles I (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid šotimaal puhkenud mässu maha surumiseks vajas kuningas parlamendi toetust. 1640. kokku tulnud parlament esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris parlamendi laiali saatmisega. Samal aastal tuli parlament uuesti kokku kutsuda, see on ajalikku läinud pika parlamendina. Parlament üritas kuningalt välja nõuda võimalikult suuri järelandmisi. Kuningalt võeti õigus parlamenti laiali saata, kõik maksud vajasid parlamendi heakskiitu, loata maksud tühistati.
Parlament vabariigi ajal: Hukati Charles I. Kaotati lordide koda ja kuninga ametikoht . 1649 kuulutati välja vabariik. Loodi riiginõukogu. Võim kuulus Cromwellile. Sõjaline diktatuur. 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, tegelikult kehtis Inglismaal sõjaväeline diktatuur. Valimisi ei korraldatud, 1653. saadeti ka päraparlament laiali. Korraldati valimised, kui valida said ainult indenpendentide kogudusele. Cromwell nimetas end eluaegseks lordprotektoriks. Uus parlament tegutses lühikest aega, 1655. saatis Cromwell ka selle laiali. Cromwell oli rahva hulgas ebapopulaarne, keelati tantsida, teatris käia, ja kanda tärgeldatud kraesid. Kolis ise kuninglikku Whitehalli võttes üle õukonna ediketi ja kombed. Kui Cromwell ootamatult 1658 . ootamatult suri, oli rahvas õnnelik. Võimu pärandas ta oma pojale Richardile, kes ebakindlust tundes tunnetades loobus mais 1659. aastal valitsemisest.
Restauratsioon : Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni. Inglismaal taastati kuningavõim, troonile asus Charles I poeg Charles II (1660- 1685 ). Kuningas kuulutas usuvabaduse ja üldise amnestia. Kehtima jäid ka 1640-41 pika parlamendi sätestatud piirangud kuningavõimule. Taastati parlamendi ülemkoda, toimusid vabad valimised. Parlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist) ja viigid (usuline tolerantsus ja õigus vastu seista kuninglikule omavolile), millest kujunesid hiljem erakonnad .1679 isikuvabaduse akt- keelas inglise kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia.
Parlament 18. saj. : William III ega ka järgmised valitsejad ei astunud samme kuningavõimu taastamiseks. 1714. tuli võimule Hannoveri dünastia, kelle esimene esindaja oli George I (1714- 1727 )- oskas vaevu inglise keelt, eelistas olla pigem Hannoveri kuurvürst. Parlamentarismi aitas kindlustada ka viigide ülekaal parlamendi alamkojas . Peaministritena läksid ajalukku:-Robert Walpole: 1721-1742, kindlustusid parlamentlikud traditsioonid-William Pitt vanem: 1756-1761, saatis edu Seitsmeaastases sõjas (1756-1763), mis aitas kaasa kolooniavõimu laiendamisele maailmasStuartite võimuletulekust alanud Inglise ja šotimaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega 1707. Siit alates on Suurbritannia ametlik nimetus Ühendatud Kuningriik . Iirimaa jäi koloniaalstaatusesse. 1801- said iirlased esindusõiguse Inglise parlamendis, kuid see puudutas vaid protestante.
Valgustus: Eeldus: teaduse areng, mis tõstis esile inimmõistuse. Prnt . Filosoof Descartes (mõtlen, järelikult olen olemas). Põhijooned: inimõistus, ratsionalistlik maailamkäsitus, looduse eeskuju inimühiskonnale, omane oli ka humanism . Voltaire- võitles katoliku kirikuga . Loodusõiguse teooria. Ühiskkonna aluseks on vabadus ja omand. Rõhutas isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Montesquieu - Satiiriline suhtumine Prantsusmaa abs. korda. Ta analüüsis despootiat, monarhiat ja vabariiki. Kesksel kohal võimude lahususe teooria. Liberalismi isa. Konstitutsioon . Rousseau- riik peab toimima ühiskondlikut lepingu alusel. Ideaalne riigivorm – vabariik.
Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist -luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust.
Preisimaa valitsejate reformid ja riigi kujunemine

• Friedrich Wilhelm (1713- 1740 ): lõi tohutu sõjaväe; hakati nõudma sõjaväelist haridust lisaks aadliseisusele; pidas tähtsaks aktiivset kaubandusbilanssi ( bilanss - tulude ja kulude tasakaal) ning tekstiilimanufaktuuride edendamiseks keelas importkangaste kasutamise; asutati relvamanufaktuure; kehtestati üldine koolikohustus (kuid oluliseks peeti vaid lugemisoskust, sügavamaid teadmisi mitte; ka kooliõpetajatest oli puudus, kuid ette ei võetud midagi).
  
• Friedrich II (1740- 1786 ): suhtus parlamenti eitavalt, kuid tahtis läbi viia reforme; pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu (kuid ainult riigimõisates, sest kuningas ei soovinud minna vastuollu aadlikega); mõnes regioonis takistati talumaade mõisastamist; tegeles soode ülesharimise ja uute külade ning talude rajamisega (oli palju vaba maad pärast Kolmekümneaastast sõda); riiklik poliitika ei toetanud eraettevõtlust ega majandusliku tegevuse vabadust; kohtuprotsesse lihtsustati; kaotati surmanuhtlus mõnede tegude eest; jätkus koolihariduse areng (ehitati uusi koolimaju, kuid lahendamata jäi õpetajate ettevalmistamise küsimus); põhjustas Austria pärilussõja ( vallutati Sileesia); osales Seitsmeaastases sõjas, kus suudeti säilitada vallutused (Sileesia).
  

Austria valitsejate reformid ja riigi kujunemine

• Maria Theresia (1740-1780): valgustusideoloogia veendunud vastane, kuid pidas reforme vajalikuks; range tsensuur; majandusliku tegevuse vabadust takistasid monopolid ; riigivalitsemine koondati Riigikantseleisse; asutati välisministeerium; reformiti sõjaväge (kaotus Austria pärilussõjas) – iga regioon pidi maksma sõjaväe ülalpidamiseks ja tagama kindla arvu nekruteid; loodi sõjaväeakadeemia; kehtestati üldine tulumaks; kaotati riigisisesed tollid , kuid kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele; kaotati piinamine, kohtute kompetentsi läks õigusemõistmine ka talupoegade üle; laiendati rahvakoolide võrku; loodi kutsekoole; riigil kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle (enne jesuiitidel); piirati teotööd.
  
• Joseph II (1780-1790): lubati luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada kogudusi, neil võimaldati saada linnakodanikeks; pidada tsunftimeistri jne ameteid; kaotati nunna - ja mungaordud ning likvideeriti osad kloostrid; suures osas riigis kaotati pärisorjus.
  

Abso. Ja valg abs võrdlus
Absolutism

• Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks Friedrich Wilhem I (1713-1740) (nn Sõdurkuningas)
  
  • Lõi tohutu sõjaväe
    
  • Juurutas marsisammu
    
• Ohvitserilt hakati nõudma sõjaväelist haridust
  
• Garnisonid – jagatud väeosad, et neid paremini majutada ja toitlustada
  
• Rõhutas aktiivse kaubandusbilansi tähtsust
  
• Keelas importkangaste kasutamise.
  
• Pidas hädavajalikuks õpetada lugemisoskust, et oleks võimalik süveneda inimestel Piiblisse.
  
• 1717 – kehtestati üldine koolikohustus.
  
  • Õpetajatena kasutati allohvitsere
    

Valgustatud absolutism

• Valgustatud kuningas oli Friedrich II (valitses1740-1786), ajaloos tuntuks kui Vana Fritz.
  
• Suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse
  
• Arvas, et reforme saab läbi viia valitseja, kellel on selleks täielik võim
  
• Teotus ametnikkonnale.
  
• Linnades oli kaotatud keskaegne omavalitsus
  
• Talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu 5-6 päevasest kolmele päevale.
  
• Mõnes regioonis õnnestus takistada talumaade mõisastamist
  
• Riikliku agraarpoliitika hulka kuulus soode ülesharimine ja uute külade/talude rajamine
  
• Kolonistidele anti tasuta ehitusmaterjali ja loomi, vabastati maksudest ja sõjaväkke värbamisest – et meelitada neid tühjadele aladele
  
• Riiklik majanduspoliitika ei toetanud eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust
  
• Õigusemõistmises asendati kirjalik kohtuprotsess suulise menetlusega
  
• Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ja asendati see eluaegse vanglakaristusega
  
• Töötati välja „Maakoolide reglement“ luterlike ja katoliiklike õppeasutuse jaoks
  
• Ehitati koolimaju, õpetajateks olid külarätsepad või veisekarjused.
  

Venemaa

• Peeter I: 1711 . asutati kõrgeima riigiasutusena Senat ; alustati uute keskasutuste – kolleegiumide loomist; kehtestati kubermangude süsteem; maa jaotati kohturingkondadeks (õuekohus, provintsi- ja linnakohus); pärast tema surma palju paleepöördeid.
  
• Valgustatud absolutism: Peeter III: võrdsed õigused kõigile usutunnistustele (sh vanausulised ); kloostrite maa ja varandus sekulariseeriti (riigistati); ta tapeti ja troonile sai Katariina II.
  

Katariina II: oli tuttav valgustuskirjandusega; arendati kooliharidust (Kadetikorpus, Smolnõi instituut); üritati koostada ülevenemaalist seadustikku, kuid see ebaõnnestus; pärisorjadest talupoegade olukord halvenes; 1773-1775 suur rahvaülestõus, mis suruti maha; maa jagati kubermangudeks, mis omakorda jagunesid maakondadeks (neis loodi aadlike organisatsioonid – aadlikogud).

• Segaduste aeg: Ivan IV Julma valitsusajal tugevnes keskvõim; vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani, pingelised suhted Rootsi ja Poolaga ka pärast vaherahu sõlmimist; uus sõda Rootsiga (vallutati tagasi Ingerimaa ); pärast Ivan Julma surma tõusis troonile Boriss Godunov, kes rakendas opositsiooni vastu julma poliitikat, aga toetas tavalisi mõisnikke, kes võisid tõsta talupoegade koormised mitmekordseks; 1601-1603 suur näljahäda ja katk; Vale-Dmitri I sai pärast Borissi ootamatut surma troonile (kuid temas pettuti, sest ta ei täitnud katoliku kiriku nõudmisi ega tasunud poolakatele troonile aitamise eest); 1606 puhkesid Moskvas rahutused ning Vale-Dmitri tapeti; ülestõusu üks juhte pöördus abipalvega Rootsi poole (Rootsi oli huvitatud Poola-Leedu tagasitõrjumisest, sest kui Venemaa oleks langenud Poola alla, oleks tekkinud suur slaavi riik, millele poleks Rootsi suutnud vastupanu osutada); moodustati Rootsi-Vene ühisvalitsus; 1610 . kukutati ka see valitsus ning 1611 . puhkes ülestõus poolakate vastu (loodi maakaitsevägi ja vabastati Moskva ); 1613. kogunes Maakogu ja tsaariks valiti Mihhail Romanov; Rootsi ja Venemaa vahel puhkes sõjategevus (Rootsile oli lubatud, et Vene troonile saab Rootsi prints, mida siiski ei juhtunud); 1617. sõlmiti Stolbovo rahu (Rootsi tagastas vallutatud alad, kuid sai Ingerimaa); Poola-Leedu ründas veelkord Venemaad, kuid ebaõnnestus ja sõlmiti Deulino vaherahu, millega Venemaa loovutas mõned alad.
  

Rahvusvahelised suhted

Rahvusvahelised suhted 17 sajandil - 3 põhilist kriisikollet:

Lääne-Euroopa

• 4 riigi huvid ristusid – Prantsusmaa, Hispaania , Inglismaa ja Hollandi.
  
• Kõige võimsam oli olnud Hispaania ja Holland (???).
  
• Prantsusmaa osales aktiivselt koloniaalvallutustes pakkudes konkurentsi Inglismaale.
  
• Prantsusmaa taotlused Euroopas ülemvõimule.
  

Läänemeri:

• Võitlus ülemvõimust Taani ja Rootsi vahel.
  
• Sekkusid ka Poola ja Venemaa.
  
• Edu saatis Rootsit, sai endale Liivimaa ja Karjala .
  

Kagu-Euroopa

• Balkani rahvaste võitlus türklastega.
  

30 aastane sõda (1618-1648)

Põhjused:

• Vastuolud katoliiklike ja protestantlike riikide vahel.
  
• Prantsuse võimupüüdlused.
  
• Põhivastasteks: Saksi- Rooma ja Prantsusmaa ning Põhja-Saksa riigid protestantliku (???)
  
• Prantsusmaa oli liitriik , võitles protestantlike riikidega ülemvõimu nimel.
  

Sõja käik:

I BÖÖNI (e Tšehhi) SÕDA

• Tšehhi aadlikud hakkasid Saksa ülemvõimu ja katoliikluse vastu; Katoliikliku liiga ühendväed purustasid Tšehhi aadlike vastupanu.
  

II TAANI SÕDA

• Taani kuningas tungis oma vägedega Saksamaale toetamaks sealseid protestante, kuid sai katoliiklastelt lüüa.
  

III ROOTSI SÕDA

• Rootsi kuningas Gustav II Adolf tuli väikese kuid hea väega Saksamaale protestante toetama ja vaatamata kuninga hukkumisele oldi edukad.
  

IV PRANTSUSE SÕDA

• Kui Prantsusmaa sekkus sõtta Rootsi liitlasena kõikidel rinnetel.
  

Vestfaali rahu

• Põhitingimus: Saksa-Rooma keiser kaotas lõplikult oma võimu, Saksamaa killustatus süvene, Saksamaa arvelt laiendas valdusi Prantsusmaa. Rootsi sai läänemere valitsejaks.
  

30 aastane sõda oli väga karm ja ohvrite rohke, mille käigus Saksamaad eriti laastati.

Rahvusvahelised suhted 18 sajandil

Põhjasõda (1700-1721)

• Rootsi (Karl XII)  Venemaa (Peeter I), Saksi-Poola ja Taani
  
• Murda rootslaste ülemvõim Läänemerel.
  
• Sõja lõpetas Uusikaupunki rahu (1721) – Venemaale läksid vallutatud alad – Eesti Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala.
  
• 1703. Sankt Peterburg
  

Hispaania pärilussõda (1701-1714)

• Vastased Prantsusmaa ja Inglismaa. Louis IVX tahtis hispaania troonile panna … dünastiasse kuuluv Philippe . Ta pidi loobuma Prantsuse trooni pärilusõigusest.
  
• Inglismaa omandas Gilbatari, Vahemere ja Atlandi ookeani vahel.
  
• Nõrgenesid Rootsi, Prantsusmaa ja tõusuteel olid Venemaa ja Preisi kuningriik.
  

Inglise-Prantsuse vastuolu kolooniate pärast ning Preisi ja Austria vastuolud
Mõisted
absolutism – piiramatu võim valitsejal , valgustus – ideoloogia kus väärtustati teadmisi ja haridust, seisuslik esinduskogu - , parlament – on seaduste andjaks konstitutsioonilises riigivormis, merkantilism – majandusteaduse suund kus taotletakse ekspordi soodustamist ja impordi piiramist kõrgete tollide abil, arenees nii kaubandus kui käsitööndus