riigiteadlane Karl Liebknecht. Kes oma öelduga toetab Karl Marxi teooriat: proletaarlased on kodanlaste, ehk kapitalistide „tänapäevased orjad.“ Kapitalism rikub nii perekondlikke alusväärtusi ega lase inimväärtustel tõusta. K.Marxi tekstist ja perekonnast on võimalik tuua mitmeid kõnetavaid seoseid, mis tõestavad seda kui suurelt kapitalistliku korra alluvuses väärtused perekonnast langevad ja muutuvad. Kus Marxi teooria järgi näeb kodanlane oma naisest ainult tootmisriista.Väites, et kodanlikud sõnakõlksud perekonnast ja kasvatusest, vanemate ja laste õrnadest vahekordadest muutuvad seda vastikumaks, mida rohkem suurtööstuse tõttu proletaarlaste perekonnasidemed katki kistakse ja mida rohkem lapsed lihtsalt kaubaartikliks ja tööriistaks muudetakse. Inimväärtused on Marxi arvates kapitalistlikus ühiskonnas pea olematud, kus autor väidab, töölistel ei ole isegi isamaad, sest neilt ei saa võtta seda, mida neil pole
tervislikus tsoonis, kus pole ei ägedaid torme ega äikest, ja see tal ka õnnestub, kuigi tolle elu- ja tundeintensiivuse arvel, mida võimaldab absoluudile ja äärmustele suunatud elu. Seetõttu on kodanlane oma olemuselt nõrga eluihaga olend, kartlik, hirmul iga enesekaotuse ees, kergesti valitsetav. Võimu asemele on ta pannud seepärast enamuse, vägivalla asemele seaduse, vastutuse asemele hääletamise." (lk 47) ,,...seepärast põletab kodanlane täna neid kui ketsereid, poom neid kui kurjategijaid, kellele ta ülehomme ausambaid püstitab." (lk 55) ,,Nii on alati olnud ja nii ka jääb, et aeg ja maailm, raha ja võim kuuluvad väikestele ja lamedatele, ning teistele, tõelistele inimestele, ei kuulu midagi. Mitte midagi peale surma." (lk 133) Raadio ,,Ma ei suutnud kujutleda seda mulle mitte põrmugi sümpaatset aparaati oma töötoakeses raamatute keskel ja ka tantsimise vastu oli mul nii mõndagi öelda. (lk 101)
enamus inimesed. Põhjust aga igaüks teada ei pruugigi. See lähtus marksistlik-leninlikust ideoloogiast. Kõigepealt ideoloogiast endast: see kandis mingit ebamäärast kättemaksu motiivi, mis oli üles ehitatud järgmisele pildile. Nimelt valitsevat ühiskonnas kaks klassi, kodanlane (ehk rikkad inimesed; ettevõtjad) ja proletariaat (liht- ehk tööinimene). Need kaks klassi on omavahel alluvussuhetes, st kodanlane piinab proletariaati, ekspluateerib teda enda kasusaamissoovist lähtudes. Klassivõitlusest tuleb proletariaati informeerida, et ta võiks kodanlase revolutsiooni teel ja vägivaldselt kukutada ning asuda üles ehitama sotsialistlikku riiki, mis lõpuks viib ideaali ehk kommunismini. See teooria ei sallinud teistsuguseid maailmaseletamise viise ning nõudis lojaalsust kõigilt kodanikelt. Marksistlik-leninliku
1.5. Romantism on 18. sajandi kirjandusvool Euroopas. Näiteks Byron, Heine. Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott. 2. Moliere`i elulugu (vihikust) ja näidend "Don Juan". Ta oli kodanlane, isa pidas õukonnas tänapäeva disaineri nime kandvat ametit. Vanaisa armastas teatrit. Moliere'il oli korralik haridus, õppis juristiks, harrastas teatrit. Commedia dell'arte. Moliere põrus oma tragöödiatega nign reisis seejärel Prantsusmaal ringi, etendas oma näidendeid lihtrahvale, aadlikele. Ta edu tuli 36-aastaselt, absolutismi ajal. TA oli kuninga kaitse all, kuningas Louis XIV andis talle oma teatri. Palju edu saavutas ,,Tartuffe".
Teadus ja kultuur 19. saj Usk inimmõistusesse. tähtsuse kaotasid barokk ja rokokoo. Kainem ja asjalikum kodanlus jättis oma jälje kultuurielule. Igapäevaelu oli mitmepalgeline ja probleemiderikas. Aja jooksul süvenes pettumus ja rahulolematus oma kaasajaga. Loovisiksused hakkasid hindama tundeid, vabadust ja isikupära. Uute masinate ulatuslik kasutuselevõtt muutis majandusolusid ja ühiskondlikke suhteid nii euroopas kui USAs. Aurumasina, ainsa tööstuses ja veonduses kasutatava jõumasina, kasutuselevõtt. Aurulaeva ja veduri ilmumine tähistas pööret transpordi arengus. Leiutati elekter. Leiutati telegraafiaparaat ja morsetähestik. Euroopas valitses klassitsism. Hinnati lihtsust, selgust, puhtaid riime, lihtsat rütmi. Sünnimaa prantsusmaa. Leidis sageli oma ainestiku antiikmütoloogiast ja ajaloost. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest. Arhitektuuris toetus sageli dooria, joonia ...
peremehe jõukusest. Aukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Linnaoludes oli käitumiskoodi omandamine ülimalt oluline. Sellest võis sõltuda isiklik au ja mõnikord koguni elu. Näiteks oli ohtlik teha kohatuid zeste mõne pühapaiga ligiduses või riivata teise isiku head nime. Õige käitumine ei puudutanud ainult suhteid elavate inimeste vahel, vaid selle kaudu kujundati ka hoiakuid pühakute ja jumala suhtes. Keskmine kodanlane pühendas köögikunstile väga suure tähelepanu: sellest võis sõltuda perekonna au. Ei leidunud linna, kus poleks olnud omi kondiitreid, grillmeistreid, võõrastemajapidajaid ja kokki kes korraldasid linnas avalikke söömaaegu. Keskaegsed söögikombed erinesid kaasaegsetest üsna oluliselt. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Pidulaud oli kindlasti kaetud linaga. Taldrikute aset täitsid sageli suured leivaviilud
KUNSTIAJALUGU 21.Hollandi maalikunst 17. Sajandil · Kodanluse rikkus tuleneb merevoorimeheametist · Kunstitellija (kodanlane) nõuab elulähedust, ilma liialdusteta kunsti · Tähtsaim maalikunst · Teemad:portree, olustiku e zanrimaal, maastiku ja meremaal, natüürmort · Looduslähedus, pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega · Reaalsuse taotlemine · Maastik pidi olema edasi antud ilma liialdusteta Ehituskunst: · Tähtis praktilisus, mugavus · Levisid lõõridega ahjud · Raekoda kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn FRANS HALS: · Portreemeister · Sidus portreed mingi olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse · Maalimislaad vaba ja hoogne, jõulised pintslilöögid · Portreed kõrtsikülastajatest · Püha Georgi laskurite kompanii bankett JAN VERMEER van DELFT: ...
46. Inglismaa 19. sajandi 1. poolel Üleminek vabrikutootmisele tekstiilitooted metallurgiatehased söekaevandused Maanteede ja raudteede ehitamine. Leiutati aurumasin. Töömasinate kasutuselevõtt tõi kaasa tööpäevade pikenemise. Hakati kasutama naiste ja laste tööjõudu. Tsartism- töölisliikumine 19. saj 1. poolel Suurbritannias, nõuti riikliku korra demokratiseerimist. Tsartistid- Väljarännanud iirlased. Nõuti viljatollide kaotamist ja töömajade likvideerimist. Inglismaa sotsiaalne olukord: Pikad tööpäevad kasutati laste tööjõudu näljahäda tööpuudus Tsartistliku liikumise mõjul: 1847. a võttis parlament vastu seaduse 10- tunnise tööpäeva kehtestamist. Tööstuslik revolutsioon INDUSTRIALISEERIMINE- Üleminek tööstuslikule suurtootmisele Kuidas sa tööstuslik pööre võimalikuks? On olemas ostjaskond ehk turg. Peab olema piisavalt vaba raha ehk kapitali vaba tööjõud...
23.märtsil 2012 käisime klassiga vaatamas Moliere näidendit ,,Kvaliteetinimene". Etendus esitati VHK Teatrikooli õpilaste poolt. Mulle väga meeldis see etendus. Ma olen käinud vaatamas mitmeid etendusi, kuid see on nüüd kindlasti üks minu lemmikuid. See etendus oli väga omapärane ja huvitav. Kindlasti tegi selle huvitavaks teglased. Iga tegelane oli oma moodi isiksus. Minu vaieldamatu lemmik oli Härra Jourdain(keda mängis Indrek jõe). Jourdain oli tegelikult üks tavaline kodanlane, kes üritas käituda nagu aadlik. Jourdain tahtis väga muljet avaldada Dorimenele (keda mängis Keiti Roosimägi). Jourdain palkas siis endale muusikaõpetaja (keda mängis Karl Koppelmaa) ja tantsuõpetaja (keda mängis Kermo Nigula). Muusikaõpetaja ning tantsuõpetaja vaidlesid kaua kumb neist parem on. Nad esitasid Jourdainile mitu pala ning Jourdain pidi siis valima milliseid neist ta tahaks esitada Dorimenele. Jourdain palkas veel endale vehklemisõpetaja (keda mängis Ken Rüütel)
Andis välja seadusi ta võis igal ajal muuta või tühistada Karistas ja andis armu(kohtupidamine või süüdistuse esitamine polnud vajalik), eriti kardetud oli vana kindlusvangla Bastille Absolutismieelsest ajast olid säilinud kohtuasutused Tähtsaim neist oli Pariisi parlament mille ülesandeks oli kuninga ediktide ja seadusandlike aktide registreerimine Tähtsaim riigimees Louis XIV valitsusajal oli Jean-Baptiste Colbert kõrgele kohale tõusnud kodanlane, kes liikus hiilgavas õukonnas tumedas riietuses, mapp käes, peaaegu kunagi ei naeratanud ja püüdis lahendada eelkõike riigi rahandusprobleeme Peale Louis XIV surma (1715) sai troonile tema pojapojapoeg Louis XV Regendiks sai Louis XIV vennapoeg Philippe, kes oli kuulus igasuguste orgiate ja n.ö. Aadmapidude poolest Reformikatsed Louis XVI valitsusajal Louis XV suri 1774. aastal rõugetesse Kuningaks sai tema pojapoeg
ANTON STARKOPF (20.04.1889 - 30.12.1966) Joonistaja,kujur ja pedagoog. Sndis Harjumaal Kohila vallas Ra klas ehitusmeistri perekonnas; oli abielus Lydia Meiga. ppis 1897-99 Lohu vallakoolis, 1899-1904 Jrvakandi (Purku) ministeeriumikoolis, 1907-09 Tallinnas G. Narusbeki kaubanduskoolis ja 1909-11 Peterburis krgematel kaubandus- tstuskursustel. Kunstihariduse omandas 1911-12 Mnchenis A.Azhbe kunstikoolis /H. Schwegerle juhendusel) ning 1912-13 Pariisis Academie Russe'is ja Academie de la Grande Chaumiere'is (S. Bulakvski ja E. A. Bourdelle'i juures), ppis seal joonistamist ja modelleerimist. Arreteeriti sgisel 1914 Dresdenis ja interneeriti Luna-Saksamaal Wehlenis. Ttas 1916-18 sjavangina Ratheni ja Dresdeni kiviraiumistkodades ning a-st 1917 htlasi Berliinis F. Metzneri ateljees. Naasis 1918 Eestisse, osales 1919 "Pallase" kunstikooli asutamises, oli 1919-40 selle ppejud (a-st 1934 prof.; skulptuuriateljee juhataja), 1921-23 ka direk...
Etendused käisid hommikust õhtuni vabadel päevadel. Vaesematele ateenlastele anti raha teatris käiguks. Teatris kasutati teatrimasinaid(ratastel liikuv lava, jt). Orkestra kekel oli altar(Dionysosele). Küljel sisse- ja väljapääsud. Näitlesid 3 meest(aristrokraati) ja koor, selgitas laval toimuvat. Laval ei toimunud tapmisi, näidati ainult surnukehi. 7. Kes on koreeg? Koreeg on rikas kodanlane, kes maksis kinni näidendiga seotud kulutused(metseen tänapäeval). 8. Mis on katarsis mimesis? Kunsti olemuseks on MIMESIS e jäljendamine, mis ei tähenda mitte kopeerimist, vaid eelkõige looduse jäljendamist - kunst peab looma nagu loodus, jäljendama mitte niivõrd seda, mis on toimunud, vaid looma seda, mis on võimalik ja tõepärane. Katarsis e puhastumine on vajalik selleks, et inimene muutuks paremaks. 9
värssteos, keelatud olid ,,madalad" seigad, füüsiline vägivald, labaste väljendite kasutamine. Tegelased pidid olema suursugused. Näidendi tõepärasus pidi suurendama, suurenes monoloogide osa, näidendites oli vähe liikuvust. Esindajad: Cornielle ja Racine. · ,,Komöödia ülesanne seisneb selles, et parandada inimesi neid lõbustades"-Moliere. 1) Moliere-i (1622-1673) isa oli Pariisi jõukas kodanlane ja õukonna käsitöömeister, Moliere ei hoolinud advokaadikutsest ega isa töö jätkamisest, vaid huvitus teatrist, asutas teatritrupi, milles tegutses nii näitekirjanikuna, lavastajana kui ka näitlejana. Moliere julge satiir vihastas vanameelseid ja vaimulikke, teda kritiseeriti ja laimati pidevalt. Kulus ligi viis aastat, enne kui Moliere sai loe lavastada oma kuulsaim näidend ,,Tartuffe". Ta peegeldas kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid laualt ja värvikalt, kasutas satiiri
Barokk kunstis ja kirjanduses Referaat Barokk kasvas välja renessansist ja taotleb rahutust ja liikumist. Levinud on vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine. Baroki kunst on riikide alusel jaotatud üldiselt kolmeks: 1) Riigid, kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega. Näiteks Habsburgide dünastia maad: Itaalia,Belgia, Hispaania. 2) Riigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Põhja- Saksamaa. Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3) Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Stiilipuhtale barokile vastavad ainult 1. rühma maad. Baroki sünnimaaks on Itaalia ja baroki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Suuresti pöörati tähelepanu tunnetele. Barokkstiil valitses Euroopa kunstis umbes aastatel 1600-1750. Sõna barroco tähendas portugali keeles algselt korrapäratut...
Mõistuspärasus kunstis samastati selguse ja korrapäraga. Välditi juhuslikku, segast, korratut. Toetudes antiigi esteetikale, töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Klassitsistlik tragöödia pidi puhastama ja õilistama. Selles ei tohtinud olla midagi labast või ''madalt''.Samuti ei tohtinud seal olla füüsilist vägivalda. Tegelased pidid olema suursugused juba päritolult, sest oldi veendunud, et tragöödiale sobivaid ülevaid tundeid ei saa anda lihtlabane kodanlane või pleibei. Kogu sündmustik pidi mahtuma tegelaste kõnesse. Möödapääsmatult kasvas monoloogide osa. Tegelaste pikad arutlused, mõtisklused ja sisekõned aitasid kaasaanalüütilise ja psühholoogilise suuna arengule klassitsistlikus teatris. Veel oli ka see, et kuna tegevus pidi toimuma 24 tunni jooksul, oli paratamatult laval vähene liikuvus. Seiklustele pole klassitsistlikus tragöödias ülepea kohta ega aega. Kuid ka ''madalamas'' komöödia zanris hinnati õpetlikkust
Ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. Tahtis olla absolutistluk, parlament takistas. Toetas katoliiklasi. Cromwell 1653 ajas parlamendi ja riiginõukogu laiali. Hakkas valitsejaks lordprotektorina. 1649 ründas Iirimaad (Drogheda kaitsmine, Iirimaa vallutamine) 1652 Iirimaa korraldamise seadus. 1650 vallutas Sotimaa. 1655 jagas Inglismaa 11 sõjaväeringkonnaks. Oli puritaan, independentite juht revolutsiooni ajal. 1658 suri, poeg ei sobinud valitsejaks. Milton kodanlane, ideoloog, luuletaja. Trükivabadus on inimõigus. Vabariigi pooldaja. Türannide võim on saatanast. Rahval on õigus astuda türanni vastu. Võim peab olema rahval. Abielulahutus. ,,Areopagitica" Hobbes kaitses absolutistlikku kunungavõimu. Inimene on loomult kuri. Kuningavõimu ei tohi miski piirata. Kuninga ja parlamendi koostöö viib kodusõdadeni. Revolutsioon on kuritegu. Jemalat ei ole võimalik kujutada kehaliselt. ,,Leviathan"
Stepihunt Hermann Hesse Tegevuspaik ja aeg: 1920ndate Saksamaal. Tegelaste iseloomustus: · Harry Haller Üksik härra, kes peagi saab 50-aastaseks. Rändab linnast linna, raha saab ta dividendide arvelt. Liigagi tõsine, kahtluste, maailmavalu, ängi, spliini käes kannatav. Väga haritud mees, kes oli kunagi tavaline kodanlane, nüüd inimesi vältiv erak. Usub sügavalt oma isiksuse duaalsuses. Ta on avaldanud patsifistlikke artikleid, mistõttu teda halvustatakse ajalehtedes, mis pooldavad sõda. · Hermine Kurtisaan, kes on oma isiksuselt küllaltki vastandlik Harryle. Rõõmus, lõbus, salatsev, impulsiivne, ei võta kõike liiga tõsiselt. Näeb Harry küllaltki hästi läbi. · Pablo Nooruslik saksofonimängija, kes on täie hingega andunud muusikale. Väga lõbus ja
ametipost- ARGI ametikoht kevadeti- ARGI Ka kevaditi sõiduki tehniline pass- ARGI (registreerimistunnistus) tööst viilima- ARGI kõrvale hoidma, looderdama 4. Leidke nende sõnade ühisjoon. Lisage sõnade tähendus. 2 Kärner- VMO aednik Aeroplaan- VMO lennuk Antvärk- VMO käsitööline, ametimees Apsat- VMO konts Sveitser- uksehoidja Aulik- VMO auväärne Avitama- VMO aitama, abistama Burzuaa- VMO kodanlane Ergukava- VMO närvisüsteem Bloknoot-< VMO märkmik Elajas-loom Elik- VMO: ehk; või Kõik sõnad on VMO- vananenud sõnad 5. Millise eriala sõnaga (oskussõnad ehk terminid) on tegu? Dimorfne- -BIOL Aatommass- FÜÜS, KEEM Alkeen- KEEM Abstsess- MED Androloogia- MED Ateroskleroos- MED Anamnees-med Amorett- KUNST Aatrium- AJ Hedonism- FILOS Arp- FOLKLOOR Loits- FOLKL Arhipelaag- GEOGR Järvik- GEOGR Apostroof- KEEL, KIRJ (KEELETEADUS, KIRJANDUS) Faabula- KIRJ Eufoonia- KIRJ, MUUS
tööst viilima > tööst kõrvale hoidma 2 4. Leidke nende sõnade ühisjoon. Lisage sõnade tähendus. Need sõnad on tähistatud õisis tähisega VMO. See tähendab, et tegemist on vanamoeliste sõnadega. Kärner > aednik aeroplaan > lennuk antvärk > käsitööline, ametimees apsat > konts sveitser > uksehoidja aulik > auväärne avitama > abistama burzuaa > kodanlane ergukava > närvisüsteem bloknoot > noodi märkmik elajas > loom elik > ehk. või 5. Millise eriala sõnaga (oskussõnad ehk terminid) on tegu? Dimorfne > kahekujuline - bioloogia aatommass > aatomi mass avaldatuna aatommassiühikuis - füüsika, keemia alkeen > kaksiksidemega süsivesinik - keemia abstsess > mädanik - meditsiin androloogia > teadus mehe organismi iseärasustest ja meestehaigustest - meditsiin ateroskleroos > tuiksoonelubjastus - meditsiin
Neljas osa käsitleb Indreku perekonnaelu kümmekond aastat pärast Kariniga abiellumist. Karin on kaupmehe Vesiroosi (natuke tuttav tegelane eelmisest osast, kodanlane) tütar, peen seltskonnapreili, kellele moega kaasaskäimine ja enda vormishoidmine tähendab kõike. Karini nimel on maja, tema on see kes liigub seltskonnas pärast seda kui Indrek enam ei viitsinud nende mandunud inimestega seal jamada, Karin on iseseisev naine, nagu Indrek ütleb. Ta on harjunud mehe (meeste) juures oma tahtmist saama, nutu või sundimisega, ükskõik kuidas. Kõige rohkem ajab Karinit närvi see, kui Indrek samamoodi ei ärritu kui tema. See teeb teda iga tüli ajal aina tigedamaks, kuni asi lõpeb Karini nutu ja lõppematute mehesüüdistustega. Ja nad tülitsevad tihti, väga tihti, alguse võib saada tavalisest jutuajamisestki. Nad olid kunagi õnnelikud, see oli muidugi alguses. Allamäge minek algas pärast poja surma, ellu jäid kaks tütart, kuid neist Karin ei hooli ku...
lähtus peaaegu alati kaugetest aegadest ja tegelased olid üksnes kõrgest soost, siis komöödia peegeldas kaasaegset igapäevaelu ning tegelased olid kodanlikust keskklassist ja isegi alama rahva hulgast. Tegelased kehastasid enamasti mingit kindlat iseloomujoont, neist kujundati mingit tüüpi. Nt kujundati mingi tüüp. Nt Moliere ´i Tartuffe oli silmakirjalik vagatseja, don Juan paadunud elumees. Klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik oli MOLIERE. Tema isa oli jõukas kodanlane ja õukonna käsitöömeister. Pojast ei saanud isa ametijärglast ega ka advokaati (õppis ülikoolis õigusteadust), ta asustas hoopis teatritrupi, võttis endale varjunime Moliere, kirjutas komöödiaid ja oli ka lavastaja ning näitleja. 1659 lavastas trupp lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised", mis oli väga menukas ja meeldis ka kuningale (Louis IV) ning seejärel kuulus Moliere´ile kuninga soosing. Kuid oma järgnevate komöödiate julge satiiriga vihastas Moliere vanameelseid ja
maailmapõlgus vaid enesepõlgus. Harry vaevab end pideva eneseanalüüsiga ning on jõudnud arusaamisele, et ta on lõhenenud inimeseks ja stepihundiks, kusjuures lepitada neid kaht poolust ei suuda. Tema hundipoolus põlgab tema mugavust armastavat inimlikku poolt, inimlik aga omakorda vihkab metsikut Stepihunti. Jutustaja arvates Harryt kasvatatud tahte murdmise vaimus, mille tagajärjel ongi ta õppinud ennast vihkama. Tema arvates saab olla üsnes kas kodanlane või hunt ega suuda leppida mõlema olemasoluga. Ta on püüdnud maailma armastada ja sellega kohaneda, kuid armastuseta iseenese vastu on võimatu ka ligimesearmastus. Harry Hallery eeskujul hakkab jutustajagi nimetama seda Stepihundiks, kuna see nimi tabab hästi Harry loomust karjaellu ära eksinud Stepihunt, taltsutamatu, rahutu, üksildane ja kodutu. Harry Halleri märkmed on jutustaja arvates Harry katse oma haigusest jagu saada, kogu kuri läbi kannatada.
Kuulsaim Flandria maalikunstnik ja tuntumaid barokk- kunsti esindajaid üldse on Peter Paul Rubens (1577- 1640). Tema enamasti suuremõõtmelistel maalidel on näha barokse maalikunsti kõige iseloomulikumad jooned: hoogne liikumine, rahutud poosid, tugevad ja erksad värvid. Hollandis oli barokk- kunst teistsugune kui Flandrias. Kodanliku revolutsiooniga tekkinud vabariigis algas majanduslik ja kultuuriline õitseng. Kokkuhoidliku ja asjaliku loomuga kodanlane põlgas tarbetut luksust ning eelistas enda ümber näha kunsti, mis kajastas talle lähedast elulaadi. Hollandi kunstnikud andsid oma väikesemõõtmelistel maalidel edasi igapäevaseid rahulikke argitoimetusi. Väga hoolikalt ja loomutruult maalitud natüürmortidel, kus kujutati mitmesuguseid esemeid, kajastus majanduslik heaolu. Hollandis valitses reformatsiooni järel protestantism, täpsemalt selle haru kalvinism, mis eelistas lihtsa kujundusega kirikuid ega armastanud pühapilte
· Tuntuimad kõrgrenessansi meistrid olid veel Correggio, Tintoretto, Veronese, del Sarto jt 01.11.2012 · Madalmaad:Tollel ajal moodustasid Madalmaad ühtse poliitilise terviku, algul Prantsusmaa hiljem aga Hispaania Habsburgide võimu alla. Kultuuris olid enimmõjustatud Prantsusmaast. Madalmaad olid ka majanduslikult hästi arenenud, varakult hakkas levima kapitalism. Linnlik asustus oli väga tihe. Jõukas kodanlane oli kultuuritarbija. · Tähtsal kohal oli portree, hakkas tekkima maastikumaal. Seinamaal ei mänginud peaaegu mingit rolli, peamine oli tahvelmaal. Võeti esimesena kasutusele õlivärvid. See võimaldas sügavamat ilmekust. Tundeelu väljendatakse intensiivsemalt. Kui itaallased eelistasid ilu, siis Madalmaades ei olnud ilu nii tähtis ja inimest kujutati reaalselt.
jäävamale osale- tema riigiteooriale: enne kui inimesest saab kodanik, on ta loomu poolest olend, kes tahab ennast säilitada ja peale selle veel oma eksistentsi veel nautida. Ta tahab endale võimalikult palju aega ega hooli oma ligimesest. Ta ei ole oma loomult seltsi otsiv 4 olend nagu Aristotelese Zoon politikon, inimene on kui poliitiline loom, vaid uusaegne, pidevalt omataolistega konkureeriv kodanlane, varajane kapitalist. Seetõttu sõlmivad nad lepingu, millega nad loovutavad tsentraalse instantsi-suverääni-osa oma loomulikust õigusest võimalikult palju kasu saada. Suverään peab suutma tagada, et kõik peavad kinni suveräänse lepingu tingimustest. Sellepärast peab tal olema sõjaline jõud ja maksustamisõigus. Samuti peab ta kontrollima riigi vaimu-ja usuelu, et suuta eos lämmatada enda vastu suunatud salasepitsusi. Suverään peaks olema absoluutne valitseja, keda ei
aastal. A-Ungari tolliametniku pojana. Esialgne perekonnanimi Schickegruber. Hiljem sai Hitlerist tema parteinimi. Tema vanaema oli Viinis toatüdruk. Isa oli vallaslaps. Isa olid 3X abielus, H. Viimasest. Ema oli isast 23 aastat noorem, kaugelt sugulased, H. 6-7 õde. Algklassides korralik koolipoiss. Põhikoolis suured distsipliini probleemid. Unistuseks saada kunstnikuks. Läks Viini kunstiakadeemiasse katsetele, aga ei saanud sisse. 1913- elab viinis 1) hulkur 2) tavaline kodanlane. Luges valimatult raamatuid: astroloogia, juutide vastased. 1914- Esimeses maailmasõjas alustab sõdurina, hiljem saab temast kapran. I MS järel I ja II klassi raudrist. Sai kloori mürgituse ning viibib kaua hospitalis. 21. november 1918- vabaneb sõjaväest 1919- läks NSDAP 1921-fürer 1923- natsi partei otsustab korraldada riigipöörde Münchenis ,,õllelokaalide riigipööre". Hitler koos kaaslastega arreteeriti ja vangistati. Vabanes 9 kuu pärast.
"Renessansi ajastu inimese mõte purustas tahkeks ja tugevaks peetud taevavõlvi ja avas tee lõputu maailma sügavusse" (Tilk 2009). Renessanss tõi endaga kaasa heaolu kasvu, see omakorda tähendas seda, et senine feodalistlik ühiskond asendus rahalis-pangandusliku majandussüsteemiga. Üha rohkem inimesi asus elama linnadesse, tekib ka uus klass, mille moodustavad linnakodanikud, pankurid ja kaupmehed. Rääkides lähemalt kaupmehest kaupmees oli eeskätt kodanlane, kellele oli tähtis oma ära ja suguvõsa edukus. Seetõttu olid üldiselt heades suhetes mõne auväärt kiriku nt katoliku kirikuga. Siinkohal tuleb välja renessansi uuenduslikkus kiriku erapoolikutes dokumentides ei olnud enam peaaegu mingeid jälgi vastumeelsuses ja vihas kaupmeeste tehingute vastu, mida möödanikus rangelt hukka mõisteti ja kontrolliti. Muidugi võis katoliiklasest kaupmees ise süümepiinu tunda oma tegude õigsuse suhte, kuid ma kahtlen selles
See materialistlik inimeseteooria (antropoloogia) on lähtekohaks Hobbesi filosoofia kõige tähtsamale ja jäävamale osale, tema riigiteooriale: enne kui inimesest saab kodanik, on ta loomu poolest olend, kes tahab ennast säilitada ja peale selle veel oma eksistentsiuuri nautida. Ta tahab endale võimalikult palju ega hooli oma ligimehest. Ta ei ole oma loomult seltsi otsiv olend nagu Aristotelese Zoon politikon, inimene kui poliitiline loom, vaid uusaegne, pidevalt omataolistega konkureeriv kodanlane, varajane kapitalist. Hobbesi kogemus kodusõdadega lõhestatud maailmast ütleb, et inimene on inimese hunt: homo homini lupus est. See ei ole Hobbesi moraaliotsustus, vaid lihtsalt loodusliku seisundi kirjeldus. Inimesed kisuksid üksteist lõhki, kui neil puuduks aru, mis ütleb, et on üks asi, mis on nende kõikide huvides - see on rahu. Seetõttu sõlmivad nad lepingu, millega nad loovutavad tsentraalse instantsi - suverääni kasuks osa oma loomulikust õigusest
Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" Esimene osa Andres Paas, umb 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi, järgneb ta oma mehele kõikjale, ja ei pea paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil. Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris ki...
Vist oli isegi mingi selline asi, et Indrek lubas ta naiseks võtta kui Tiina suureks saab. Tolleks ajaks aga Indrek teda enam ei tunne, ei mäleta). Tiina mäletab küll ja unistab omaette vaikselt Indrekust. Aga ta ei tee midagi, et mees endale saada (mitte enne viiendat osa igatahes). Pärast poja surma püüdavad Karin ja Indrek mõtteid aktiivse seltsieluga kõrvale viia, kuid mees tüdineb sellest ruttu. Õigupoolest tunneb ta enda elu suht nõmedana, sest ta elab nagu mingit kodanlane. Karin aga ei saa oma seltskonnast loobuda, kuigi tegemist on rohkem poosiga: tegelikult ta ei tunne hingesugulust nende inimestega, talle on tähtis enda uhkus. Autor on kujutanud seltskonnadaame ja mehigi tühiste ja mõttetute inimestena, rahvarämpsuna, kelle hulgas valitseb ühtlane eneseupitamine arulagedusega käsikäes. Seda tunneb Karingi, kui ta mõnikord kohvikust tulles tunneb end olevat käinud läbi solgitoru. Ometi ei
Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Tragöödia võis olla ainult värssteos, vaatusi pidi olema 5. Valitseva värsivormina kujunes välja aleksandriin, mille riimipaare draamas nimetati ,,heroilisteks kupleedeks". Tragöödia laval ei olnud lubatud ,,madalad" seigad, füüsiline vägivald, labaste väljendite kasutamine. Tegelased pidid olema suursugused juba päritolult, sest oldi veendunud, et tragöödiale sobivaid ülevaid tundeid ei saa edasi anda lihtlabane kodanlane või plebei. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidid allutama individualismi ja egoistlikku kire. Kunstis see samastati selguse ja korrapäraga. Välditi juhuslikku segast, korratut. Klassitsistlik maitse taunis igasugust eba- ja üleloomulikust. ,,Kolme ühtsuse" reeglite kehtestamine tulemuseks oli paratamatult näidendi vähene liikuvus; seiklustele pole klassitsistlikus tragöödias ülepea kohta ega aega.
Rikkurid vajavad kõige rohkem meelelahutust (kirjandus, ,,heategevus") Duellile kutsutakse ainult võrdseid. Francois Marie Arouet de Voltaire (1694 1778=18.sajand) TAUST: 90-kõiteline teostekogu. Filosoof; filosoofilised jutustused, valgustliku monarhia idee autoreid, ajaleht Euroopa Avalik Arvamus, esimese Prantsuse/Lääne entsüklopeedia artiklite autoreid. * Ema suri, kui ta oli väike, isa tahtis, et ta õpik juurat; Voltaire jättis õpingud pooleli * Kodanlane (isa kaupmees/ametnik); ei olnud aristokraat, kuid viibis aristokraatlikes salongides (kõrgseltskonnas ei koheldud teda võrdsena, vaid kui narrina...) ISIKSUSE OMADUSED: * Edevus * Karjäärihimu * Andekus (nii keeleline kui matemaatiline) * Teravkeelne/-meelne (pilab nii kuningat kui naeruvääristab õukonda) ELU KÄIK: - Kirjanikuna Pariisis, 2xBastille's - Friedrich Suure (valgustatud monarh?) õukond Saksamaal
Tähtsaim neist oli Pariisi parlament, mille ülesandeks oli kuninga etiketide ja muude seadusandlike aktide registreerimine.Parlamendil oli ka õigus avaldada arvamust vastava akti sobivuse kohta eelmiste seadusandlike aktide ja vanade tavadega, ning sõltuvalt olukorrast võis akti mitte registreerida. Tähtsaim riigimeeds Louis XIV valitsusajal oli finantside peakontrolör Colbert kõrgele kohale tõusnud kodanlane, kes lahendas eeskätt riigi rahandusprobleeme.Colbert asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid. Louis XIV suri 1715. Absolutism Saksamaal-Saksamaal mängis valgustatud absolutism olulist rolli kahes suuriigis: Preisimaal ja Austrias. Preisi absolutsitliku kuningavõimu loojaks sai kuningas Friedrich Wilhelm I, kes läks ajalukku kui Sõdurikuningas.Hüüdnimi viitab tema jõupingutustele tohutu sõjaväe loomisel, samuti sellele, et kuningas kandis
õrnemad, pehmemad maalid, võrreldes Rubensiga. Perekonnaportree Inglise kuningas Charles I 1632. a. sõitis Inglismaale Charles I õukonnakunstnikuks. 10. ptk. Hollandi zanri- e. olustikumaal Elas läbi 17. saj. suure tõusu. Tekkis uusi maaliliike: olustikumaal, natüürmort, loomamaal, linnavaated, mere-, maastikumaal. Sel perioodil oli väga palju kunstnikke, kellest osa nim. väikesteks hollandlasteks, kuna maalid olid väiksemate mõõtmetega. Kunsti tellijaks nüüd ka kodanlane. Mitte enam kirik ega paleed. Frans Hals naeratavad lõbusad inimesed Naeratav kavaler Hollandi maalikoolkonna rajaja, portreemeister. Portreed kaaskodanikest. Eriti hästi õnnestusid tal grupipildid tsunftiliikmetest, maakaitseväeohvitseridest, kus iga portreteeritav on eri iseloomuga. Maalis ka mustlasi, suurte pitskraede ja säärikutega, ohvitsere, palgasõdureid, kõrtsiskäijaid jne. Töödes palju elurõõmu, loomulikkust, eriti õnnestusid naeratavad inimesed.
Jutte valikuvabadusest – tugevad ei vaja seda. Nende jaoks on tegu. Nende maailm on tegude maailm. Sõnumeid vajavad teised. Tegu on see mis loeb. Sellest inimese mudelist, jõu jaotamisest sünnib ka inimese mudel nietzche puhul übermensch ehk üleinimene. Räägib inimese ületamisest. See on tema vastus jumalate kadumisele. Üleinimene on halastamatu, intellektuaalne, kangelane kellel puudub südametunnistuse poolt kammitsetud sisemaailm. Üleinimese vastand on viimane inmene, kodanlane. Kodanlast ta põlgas. Hävitab igasuguse kõrgema püüdluse. Nietzche popkultuuri Mässu ja revolutsiooni vahe ka nietzchel seletatud. Orjade muusika. Inimesed, kes on kannatanud kasutavad muusikat. rokkmuusika sünd seotud mustanahalistega, kes kannatasid orjadena. Punkrokk – inglise töölisnoored. Rokkmuusika traditsioon on allasurutud inimeste muusika. Reaktiivse jõu baasil käsitletakse. Nietzche juurest 20. Sajandisse. Bataille – pr mõtleja
· Rõhutus monarhi jumalikku päritolu, arvukad ja laastavad sõjad kuulsuse nimel. d) Merkantism absolutismi aegne majanduslik poliitika, mille rajajaks peetakse Louis XIV finantside peakontrolöri Colbert'i. · Raha kiire kogumine riigikassasse on võimalik eeskätt kaubanduse arendamisega. · Eeskätt arendati kaupade eksporti ja piirati importi oma majanduse arenguks. · Colbert oli loomult kodanlane, kandis tumedaid rõivaid, asutas manufaktuure ja rajas koloniaalimpeeriumi, et saada odavat toorainet ja turge. 3. Louis XV (1715-74) absolutismi kriis a) Oli Louis XIV poja-pojapoeg ja sai võimule 5. aasaselt. Louis IV vennapoeg sai legendikskõlvatuste poolest. Nt Aadama peod. · Kuningana ei tundnud huvi riigiasjade vastu. · "Pärast mind tulgu või veeuputus." Hoolis enda ja õukonna heaolust. · Tähtis osa kuninga armukestel.
kommetega kasvataja,'' vastab Catherine taktitundeliselt. ''Mu saatjaskond on juba küll piisavalt suur, aga kui teie, mu abikaasa, ei pea seda priiskamiseks, et võtame veel kaks õuepreilit lisaks...'' ''Noh, master Boleyn,'' särab Henry heatujuliselt. ''Te võlgnete tänu Tema Majesteedile kuningannale, et ta võtab teie tütres oma õuedaamide hulka.'' ''Majesteet!'' Thomas Boleyn langeb liigutatult Catherine'i jalge ette. '' Kuidas saab tühine kodanlane teid küll tänada! Mu tütred on pooleldi orvud, nad jäid juba varakult ilma emata. '' ''Hea küll.'' Kuninganna ulatab mehele suudlemiseks käe ja annab talle märku tõusta. ''Luban igati vaeva näha, et teie tütred jääksid minu teenistuses lugupeetuks ning saaksid endale kord tublid, seisusele vastavad abikaasad'' 3 Anne'i esimene armastus... Vahepeal on Anne Boleyn saanud kuuteistaastaseks. Varaküpsel tütarlapsel on ergas pilk
Suurem osa kunstnikest aga hoidis sõja eest kõrvale mõnes neutraalses riigis (Sveits) või eelistas kolida USA-sse. Eelkõige just nendes ringkondades toimus sõja käigus hoiakute muutumine. Sõja sokist tingitud meeleheide viis kunstnikud kogu senise ühiskonna, kultuuri ja kunsti totaalse eitamiseni. Erilise viha objektiks sai keskmine bürger, kelle enesekeskne mugavdatud maailmapilt näis olevat maailma vapustanud katastroofi peamine põhjus. Põlu alla läks kogu kultuur, mida armastas kodanlane. Kõike seda hakati nihilistlikult eitama: õilsa luule asemel kooris röökimine, Mona Lisa asemele prügihunnikud, sümfoonia asemele kakofoonia. Selline oli meeleheitele viidud kunstnike reaktsioon sõjale, mis kõige reljeefsemalt avaldus 1916. aastal sündinud dadaismis. Erinevalt teistest moodsa kunsti liikumistest pole dadaism rangelt võttes üldse kunstistiil. Dadaistlik liikumine asutati 8. veebruaril 1916 Zürichis. Rahvusvaheline
Osa on romantilised, osa muinasjutu(d)lised, osa esseed, osa fragmendid. Berliinis hakkas tal nüüd väga hästi minema. 1822ndal aastal suri raske haiguse tagajärjel. Hoffmann (nagu ka Kleist) on süngema joone esindaja saksa kirjanduses. Ta jagab konflikti tegelikkuse ja saatuse vahel. Inimese hinge üle valitseb väline maailm. Inimese elu on tragikomöödia –> Hoffmanni põhimõtted. Grotesk on tema loomingus tähtsal kohal. Hoffmanni pealiinid: kunst ja elu; kunstnik ja kodanlane. Hoffmann oli veendunud, et muusika on kõige romantilisem. Muusika sfääriks on lõpmatus. See, mille poole poeesia püüdleb, on muusika juba ammu leidnud. Muusika viib kuulaja määramatu tunnete maailma. Poeesia puhul on takistuseks sõna. Sellepärast peab poeesia lähenema muusikale. Hoffmann vaatleb oma teooria valguses mitmeid kuulsaid muusikuid. Hoffmanni loomingus on kaks külge: 1. helge, romantiline maailm; 2. öine maailm. Ta on
Neile vastandub Eeva Marland, kes ei usu Leosse kui kunstnikusse, kuid kes armastab meest kui inimest. Vilde tuntuim lavateos on komöödia "Pisuhänd" (1913). Näidend on ainestikult lähedane "Tabamata imele", ka siin on vaatluse all jõukuse- ja kuulsuseiha. Iga peategelane esitab komöödias selgepiiriliselt oma mentaliteedi ja vaimsuse, tuues nii esile kodanliku ühiskonna ideaalid ja väärtushinnangud. Üks värvikamaid peategelasi on ärimees Vestmann, esimese põlvkonna kodanlane, kultuurihuvideta tõusik. Tema tütar Matilde on teose põhiprobleemi kandja, väimees Sander selgrootu karjerist, naise tuhvlialune. Sellesse kodanlikku seltskonda satub Tiit Piibeleht, Vilde säravaim karakter, kelle eesmärgiks on pühenduda loomingule. Sattunud aga Vestmanni majja, otsustab ta seal end maksma pannaVestmanni enda meetoditega. Nõnda saab ta Vestmanni väimeheks ning võimaluse tegeleda edaspidigi kirjandusliku loominguga. 1917
Nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. Eriti kardetud oli vana kindlusvangla Bastille. Absolutismieelsest ajast olid siiski säilinud kohtuasutused (parlamendid), millel olid ka mõned poliitilised funktsioonid. Tähtsaim neist oli Pariisi parlament, mille ülesandeks oli kuninga ediktide ja muude aktide registreerimine. Sel oli õigus avaldada ka arvamust akti sobivuse kohta. 3 Jean-Babtiste Colbert. Kõrgele kohale tõusnud kodanlane, kes püüdis eelkõige lahendada riigi majandusprobleeme. Asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid. Louis XV Louis XV oli lõbujanune kuningas ning tema ajal oli absolutismi kriis, sest kuningas ei tundnud huvi riigiasjade vastu. Tähtsat osa hakkasid etendama ametlikud armukesed(nt. markiis de Pompadour.) Ta kasutas oma mõju kindralite, riigisekretäride ja teiste ametnike määramiseks, välispoliitika juhtimiseks ja
22. Klassitsistlik tragöödia, Corneille ja Racine Klassitsistlik tragöödia Klassitsistlik tragöödia sai alguse Prantsusmaal, kui võimul oli Richelieu. Klassitsistlikus tragöödias ei tohtinud kunagi kõrvale kalduda „kolmest ühtsusest“. Vaatusi pidi olema 5. Tragöödia võis olla ainult värssteos. Seega reeglistik oli üpris karm. Valitsevaks värsivormiks sai aleksandriin. Tragöödia tegelased pidid olema oma päritolult suursugused, sest oldi veendumusel, et mõni lihtne kodanlane ei saaks suursuguseid ja ülevaid tundeid, mida tragöödia jaoks vaja oli, edasi kanda. Tragöödia pidi kestma vaid ühe ööpäeva, piirduma ühe tegevuspaigaga, et säilitada näidendi tõepärasust. Kuna tegevuspaiku muuta ei saanud, suurenes tegelaste monoloogide osa. Nende pikad arutlused ja mõtisklused aitasid kaasa psühholoogilise suuna arengule klassitsistlikus teatris. Corneille 17. sajandi I poole uurim prantsuse kirjanik oli Pierre Corneille, kelle loomingust
katoliikliku usutunnistuse, hiljem Chateaubriand, kes allutas kogu oma loomingu katoliikliku usutunnistuse kiitusele. Teine suur valdkond on kunst - väga oluline asi, kunst asetub praktiliselt religiooniga samale tasemele. Kunstnik on geenius, ühtlasi siia juurde arusaam, et sellele geeniusele on lubatud palju rohkem kui tavainimesele. Just kunstnik, mitte kirjanik - ka Goethe räägib kuntsnikust, mitte kirjanikust. Teine grupeering vastukaaluks kunstnikule on kodanlane e filister e keskklass. See vaade kestab kuni postmodernismi tulekuni. James Thomson - märkab, et inimest ümbritseb loodust, järjest rohkem hakkab looduslüürika olema osa luulest ja proosast (Scott, Cooper). Lisaks isegi läbi gootika tuleb looduse roll niimoodi, et seda on ka ajaviitekirjanduses näha - looduse ja tundemaailma vahel on sünkroon, kui tegelase tunded möllavad, siis looduses valitseb tuul, torm - see lisab sugestiivsust sellisel määral, et me ei mõtle sellele
Suurem osa kunstnikest aga hoidis sõja eest kõrvale mõnes neutraalses riigis (Sveits) või eelistas kolida USA-sse. Eelkõige just nendes ringkondades toimus sõja käigus hoiakute muutumine. Sõja sokist tingitud meeleheide viis kunstnikud kogu senise ühiskonna, kultuuri ja kunsti totaalse eitamiseni. Erilise viha objektiks sai keskmine bürger, kelle enesekeskne mugavdatud maailmapilt näis olevat maailma vapustanud katastroofi peamine põhjus. Põlu alla läks kogu kultuur, mida armastas kodanlane. Kõike seda hakati nihilistlikult eitama: õilsa luule asemel kooris röökimine, Mona Lisa asemele prügihunnikud, sümfoonia asemele kakofoonia. Selline oli meeleheitele viidud kunstnike reaktsioon sõjale, mis kõige reljeefsemalt avaldus 1916. aastal sündinud dadaismis. Erinevalt teistest moodsa kunsti liikumistest pole dadaism rangelt võttes üldse kunstistiil. Dadaistlik liikumine asutati 8. veebruaril 1916 Zürichis. Rahvusvaheline kunstnikeseltskond
kunstnikest aga hoidis sõja eest kõrvale mõnes neutraalses riigis (Šveits) või eelistas kolida USA-sse. Eelkõige just nendes ringkondades toimus sõja käigus hoiakute muutumine. Sõja šokist tingitud meeleheide viis kunstnikud kogu senise ühiskonna, kultuuri ja kunsti totaalse eitamiseni. Erilise viha objektiks sai keskmine bürger, kelle enesekeskne mugavdatud maailmapilt näis olevat maailma vapustanud katastroofi peamine põhjus. Põlu alla läks kogu kultuur, mida armastas kodanlane. Kõike seda hakati nihilistlikult eitama: õilsa luule asemel kooris röökimine, Mona Lisa asemele prügihunnikud, sümfoonia asemele kakofoonia. Selline oli meeleheitele viidud kunstnike reaktsioon sõjale, mis kõige reljeefsemalt avaldus 1916. aastal sündinud dadaismis. Erinevalt teistest moodsa kunsti liikumistest pole dadaism rangelt võttes üldse kunstistiil. Dadaistlik liikumine asutati 8. veebruaril 1916 Zürichis. Rahvusvaheline kunstnikeseltskond
Suurem osa kunstnikest aga hoidis sõja eest kõrvale mõnes neutraalses riigis (Sveits) või eelistas kolida USA-sse. Eelkõige just nendes ringkondades toimus sõja käigus hoiakute muutumine. Sõja sokist tingitud meeleheide viis kunstnikud kogu senise ühiskonna, kultuuri ja kunsti totaalse eitamiseni. Erilise viha objektiks sai keskmine bürger, kelle enesekeskne mugavdatud maailmapilt näis olevat maailma vapustanud katastroofi peamine põhjus. Põlu alla läks kogu kultuur, mida armastas kodanlane. Kõike seda hakati nihilistlikult eitama: õilsa luule asemel kooris röökimine, Mona Lisa asemele prügihunnikud, sümfoonia asemele kakofoonia. Selline oli meeleheitele viidud kunstnike reaktsioon sõjale, mis kõige reljeefsemalt avaldus 1916. aastal sündinud dadaismis. Erinevalt teistest moodsa kunsti liikumistest pole dadaism rangelt võttes üldse kunstistiil. Dadaistlik liikumine asutati 8. veebruaril 1916 Zürichis. Rahvusvaheline
Dramaturg oli tihti trupi liige. Ta tundis kogu selle süsteemi peensusi. Kõik koos mõistsid koos publiku soove, kokku see moodustab ühe ühtse lavasüsteem. Kui klassitsim tuli, siis ta muutus ühtseks süsteemiks. See süsteem püsis nii kaua kui püsis tema alusbaas. Barokil oli selleks aadel, klassitsismil absoluutne monarhia. Kui varises kokku alusbaas ehk absoluutne monarhia siis varises kokku ka klassitsism, euroopa jääb ilma oma lavasüsteemist. Teatris oli uus vaataja kodanlane, kelle jaoks oli klassitsism esteetiliselt võõras. See ei olnud tema süsteem. Probleem selles, et kodanlus ei olnud võimaline looma oma süsteemi. Põhjus võis peituda ka selles, et kodanlus oli revolutsioonilisel teel juhtivaks saanud. Eelnevalt oli rahumeelne väljavahetamine. Veendi ühiskondliku arvamuse abil. Alati tegu rahuliku võimuvahetusega. Klassitsismi teoreetikud pakkusid välja detailselt välja töötatud süsteemi.
Suurem osa kunstnikest aga hoidis sõja eest kõrvale mõnes neutraalses riigis (Sveits) või eelistas kolida USA-sse. Eelkõige just nendes ringkondades toimus sõja käigus hoiakute muutumine. Sõja sokist tingitud meeleheide viis kunstnikud kogu senise ühiskonna, kultuuri ja kunsti totaalse eitamiseni. Erilise viha objektiks sai keskmine bürger, kelle enesekeskne mugavdatud maailmapilt näis olevat maailma vapustanud katastroofi peamine põhjus. Põlu alla läks kogu kultuur, mida armastas kodanlane. Kõike seda hakati nihilistlikult eitama: õilsa luule asemel kooris röökimine, Mona Lisa asemele prügihunnikud, sümfoonia asemele kakofoonia. Selline oli meeleheitele viidud kunstnike reaktsioon sõjale, mis kõige reljeefsemalt avaldus 1916. aastal sündinud dadaismis. Erinevalt teistest moodsa kunsti liikumistest pole dadaism rangelt võttes üldse kunstistiil. Dadaistlik liikumine asutati 8. veebruaril 1916 Zürichis. Rahvusvaheline kunstnikeseltskond
„Misantroop“ – inimestevihkaja. Peategelaseks noormees, keda häirib silmakirjalikkus, võltsid inimesed. Ta on lihtne ja otsekohene inimene. Armub noorde daami, kes kehastab just seeda, mida noormees vihkab. Noormehel on kainet mõistust, ütleb neiust lahti. „Arst vastu tahtmist“, „Ebahaige“ – kujutab haigusi ette, kardab surma, arstid petavad temalt raha välja. Moliere pilkab arste, kes ei tea, mis inimesel viga, aga ikkagi küsivad raha. „Kodanlasest aadlimees“ – kodanlane tahab saada aadlikuks ja kuuluda väljavalitute hulka. Tahab väärikat nime. Soovib ainult väliselt aadlik olla, sest mingit teadust õppida ei viitsi. Nagu uusrikas. Moliere kehastas „Ebahaiget“, suri. Alguses ei lubatud teda Pariisi pühasse mulda matta, aga kuningas andis lese palvel loa Moliere siiski matta. Aga tuli matta enesetapjate ja kurjategijate kalmistule ning sügavamale kui tavaliselt. Moliere sai maetud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
