kandsid inimjuustest valmistatud parukaid. Muinas-Kreeka 6.saj eKr hakkasid mehed eelistama lühikest lõikust. Pikki juukseid kandsid poisid, noorukid, raugad. Parukad polnud nii moes, kuid kanti siiski. Mehed kui ka naised kasutasid juuste hoolitsemisel parfüüme ja õlisid. 444.eKr hakkasid mehed oma juukseid värvima mahapestava pulbriga. Kasutusel olid ka võltsjuuksed. Juuksed ning habemed olid tol ajal võrdse tähtsusega. Tõsiselt võetav oli vaid habemega mees. Samuti pühendasid mehed palju aega oma keha vormis hoidmisele ning meikisid ja lõhnastasid end. Muinas-Rooma Enamikel Rooma kodanikel olid laubale kammitud juuksed(lühikesed). Tollal vaadati kiilaspäisusele halvasti, seetõttu hakati päid värvima ning kasutati ka võltsjuukseid. Hadrianene võimule tulekul said pikad juuksed ja habemed moeasjaks. Orjad pidid aga näo puhtaks ajama.
1700 talv Saksi väed, Riia 1704 Vene väed, Tartu 1709 Rootsi 1721 Venemaa, Rootsi 3. Paranda vead 1) Peale välismaalt naasmist keelas Vene tsaar Karl XII maani ulatuvad habemed. ............................................................................................................ ............................................................... 2) Uus sõjavägi moodustati kümneaastasesse sõjateenistusse võetud puritaanidest. ............................................................................................................ ...............................................................
· pärisorjuslik kord · uue sõjasadama rajamine · Manufaktuurid, rahavabrikud, söögikojad, saeveskid Kadriorg Peeter I reformid · Sõjaväereform · Õukond euroopalikum · Uurali · Maaniulatuvad kuued rauamaagikaevandus · Pikad habemed · Sõjakoolid · Naised seltskonnaelus · Riidemanufaktuurid · Sankt-Peterburg · Uus maksusüsteem · Kolleegiumid · Hingeloendused · Uus valitsemiskorraldus Peeter I 1672 - 1725 Tänan tähelepanu eest Ettevõtte logo
RIIETUS Kreeka näidendeist võisid osa võtta ainult mehed, kes mängisid tavaliselt mitut rolli. Lisaks kohustusid nad asendama ka naisosi. Et taolise ülesandega toime tulla, kandsid mehed puust või lõuendist maske, mis varjasid esinejate palesid. Maskidele kinnitusid parukad ning vajaduse korral ka habemed. Maskide värvus sõltus enamasti täitvast rollist ning tegelase karakterist. Naismaskid olid eredates ja heledates toonides võõbatud, vastassoo näokatted enamasti tumedates. Lisaks rõhutasid teatud värvid isiksuse iseloomujooni. Purpurpunane tähendas närvilisust ja ärrituvust, oranz kavalust, kollane põdurust jms. Maskikuju olenes näidendiliikidest. Komöödiates kasutati koomilist väljendust, mis kutsus esile naeru. Tagöödiate puhul kujutati melanhoolsust (kurbust) lauba
Peeter I (Peeter Suur) *Peeter I reformid piirasid kiriku mõju *Kujunes uus kultuur *Peeter I- tsaar ja keiser Romanovite dünastiast *Oli tähtsaimaid Venemaa moderniseerijaid, orienteerus Lääne-Euroopale Vene kirjandus XVIII sajandil *Trükiti raamatuid *Trükiti õpikuid *Trükikunst jõudis Venemaale juba XVI saj keskel *1703. esimene vene ajaleht ,,Vedomosti" *1703- hakati ehitama Peterburi linna (pealinnaks 1712) *1724 loodi Peterburi Teadiste Akadeemia *Peeter I käskis aadlikel habemed maha ajada, parukad ära võtta ja Euroopalikult käituda Mihhail Lomonossov (1711-1765) *Pani aluse vene uueaegsele kirjandusele *Poeet, teadlane *füüsik, keemik, astronoom,geograaf,keeleteadlane *Polüglott *Kirjutas oode *Lõi ilukirjanduse stiilide ja zanrite teooria Valgustus *L-Euroopas tekkis valgustus XVIII saj keskel *Montesquieu , Voltaire , Diderot, Lessing *Venemaal- A.Radistsev(1749-1802) *väärtustati inimese vabadust, võrdõiguslikkust ühiskonnas *Ülim väärtus-inimene
mahajäänud riigi moderniseerimine Euroopa eeskujul. Ta tegi pika ringreisi oma valitsusaastate alguses Euroopa maades, tutvus seal riigikorralduse, linnaehituse ning tehnika- ja teadussaavutustega ning õppis mitu kuud Hollandis laevaehitust. Kui ta Venemaale tagasi läks, hakkas ta seal kohe ehitama merelaevastiku, arendama trükitööstus, reformima riigi valitsemist ning rajama euroopalike teadusasutusi. Venemaa pidi euroopalikuks saama ka väliselt. Peeter lasi bojaaridel habemed maha ajada ning käskis neil kanda euroopalikke riideid. Need muudatused põhjustasid palju pahameelt, sest habet peeti väärikuse näitajaks ning senised pikad lambanahksed kasukad sobisid Venemaa karmi kliimasse oluliselt paremini kui Prantsuse lõikega rõivad. Need, kes habet maha ajada ei tahtnud, pidid hakkama maksma habememaksu. Peeter I reformide kaugemaks eesmärgiks oli Venemaa majandusliku ja sõjalise võimsuse kasvatamine ning riigi suurendamine
Sargon II loss Horsabadis; Uri tempel; lossid tihit väga suured, üle 210 ruumi Kujutav kunst seotud arhitektuuriga reljeefide ja maalidega kaunitati ehitisi RELJEEFIKUNST : e pinnakunst ; kujutati valitseijaid ja võidetud lahinguid väärtusperspektiiv figuuri suurus sõltus ühiskondlikust seisusest; madalreljeef olid väga detailsed, Glasuuriga üle valatud Austati jumalaid; kivist vabafiguurid oli lihtsad, monumentaalsed, suurte silmadega, üldistatud habemed ja näojooned. Paljud poosid on tardunud ja puised, juuste ja habeme kujutamise juures kasutatakse palju stilisatsiooni. Erilist tähelepanu pöörati silmadele, mis tehti suured ja intensiivsed, tihti asetati silmadesse värvilisi kivitükke Ümarplastika oli reljeefikunstist kohmakam, detaile ei kasutatud, propotsioonisuhted paigast ära; Steel kuningate soovil ehitatud kivisambad REALISM on kunstimeetod, mille järgi kunsti ülesandeks on kujutada elu tõepäraselt,
Miks tekkisid vastuolud anglikaanide ja puritaanide vahel? Puritaanid taotlesid anglikaani kiriku täielikku puhastamist, sest pärast anglikaani kiriku tekkimist säilisid siiski katolikud jooned, millest puritaanid vabaneda tahtsid.Puritaanid arvasid ka,et piiskopi ametikoht tuleks kaotada,mistõttu sattusid nad automaatselt kunigavõimuga vastuollu. Puritaanide hinnangul oli reformatsioon Inglismaal jäänud poolikuks - kirikusse oli jäänud liiga palju katoliiklikku toredust ja dogmasid. Anglikaani kirik oli kondikavas jäänud katoliiklikuks, kuid puritaanid rõhutasid kalvinistliku õpetuse tähtsust - predestinatsiooni, vagadust ja töökust. Mida negatiivset/positiivset leiad puritanismis? + algas töötamise ja rahateenimise propagandeerimine, mis tõttu paranes elujärg - keelasid lõbustused, muusika, tantsu, naeru, teatri jen. rajasid esimese usa koloonia Võrrelge independentide ja levellerite liikumist. Levellerite juhiks oli Lilburne . Nad ...
leitud oli kuninga päitsis lebanud kuldkamm. Kamm kaalub 294 grammi, selle kõrgus on 12,3 sentimeetrit ja laius on 10,2 sentimeetrit. Kammil on 19 pikka neljakandilist piid, mis on ühendatud lamavate lõvifiguuridega kaunistatud liistuga. Elasid kahte või kolme ossa jaotatud vildiga kaetud kibitkades (kummivanker, rändelamu), mis asetsesid nelja- või kuuerattalistel alustel Kibitka - katusega saan. Välimus sküütidel: pikad juuksed ja habemed, kaftanid ja kottpüksid, pehmeid saapaid nim. tsuvjakkideks. Vaasidel on alati mingi süzee. Kurgaanid on kalmed, mis on maast enamasti üsnagi kõrgel. Näiteks Tsertomlõk oli 12 meetrit kõrge maapinnast. Tsertomlõki kurgaan, 12 m. Tähtsamad ja suuremad kurgaanid : Tolstoja kalme, Tsertomlõk, Haimanovi kalme, Viis venda, Kul-Oba, Solohha, Kelermes. Enamasti olid kurgaanid keeruka süsteemiga, palju käikke, labürinte jm. Kurgaanidesse pandi surnutele kaasa
oma sõpradest koosneva senatiga. Valitsemisega tegelesid ka kolleegiumid. Peetri reformid võimaldasid Põhjasõda võita. Uusikaupunki rahulepinguga (1721) sai Venemaa väljapääsu Läänemerele Viburist Riiani. Venemaa sai võimas riik selle puhul kroonis Peeter 1. End keisriks(impeeriumi valitsejaks) 1725. Aasta algul suri haigusesse( 52-aastasena) Peeter 1. Suur ja tugev, 204cm pikkune. Välismaalt saabudes üritas oma õukonna ilmet euroopalikumaks muuta. Keelati pikad mantlid ja habemed. Naise kaasati õukonnaellu. Reform ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada- Järgmise valisteja valis kaardivägi. Katariina 2. Sündis Saksa väikevürsti tütrena, Venemaale kutsuti 14-aastasena. Õppis vene keele, astus õigeusku, omandas vene kombed. Oli laia silmaringiga, tahtis kasutada oma võimu ühiskonna parandamiseks. Tema abikaasa Peeter 3. kukutati troonilt, uueks valitsejaks sai Katariina 2. (1762-1796). Katariina koostas uue
20.Milline on romaani stiili peamine tunnus? Ümarkaared 1p 21.Märkige veel romaani stiili kirikutele iseloomulikku joont. Paksud seinad, pisikesed aknad, madal, seinamaale rohkem 22.Millised sõjad kestsid 11.-13.sajandini? Mitu neid oli? Ristisõjad, 8 sõda 2p 23.Kuidas mõjutasid need sõjad eurooplaste elu? 3p Tutvuti idamaise eluga, piiratud habemed, Vapid, pesemine, püssirohi 24.Kuidas ehitati tee kindlusesse, kas päripäeva või vastupäeva (joonistage)? päripäeva 25.Mis on Notre Dame? Kus asub kuulsaim sellenimeline kirik? 2p Jumalaema kirik, Norte-Dame-la-Grande 26.Mis ilmakaares asus kiriku peaaltar? Miks just selles ilmakaares? Idas, jumalale lähemal 27.Milline Prantsuse katedraal on eriti kuulus oma kujude arvukuselt ja sümboolika poolest? Cluny 28.Kuidas nimetatakse klaasimaali (värvilist akent)
Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal 15. Ristisõdade põhjused ja kestus, tulemused ja tagajärjed, kultuuriline tähtsus. Põhjused: Rooma paavst taastada vaimulik võim, levitada ristiusku, 1096-1270(91). Tagajärjed: Lääne-Euroopa ebaõnnestus, paavsti autoriteet langeb, vastuolude teravnemine, juutide tagakiusamine, templiordud ja templirüütlid. Kultuur: diivanid, klaaspeegel, tuuleveskid, hügieen ja saunad, araabia numbrid, pügatud habemed 16. Kolmekordne maailmapilt taevas-ülim eesmärk, maa-kannatus, põrgu-hirmuvalitseja kirjelda keskajainimest-kesksel kohal Jumal ja usk milline oli tema maailmavaade-naine oli pahe, abielu oli pigem paika pandud äritehing, tülide lepitamiseks. süütu, abielus, lesk. kindle teadmine paremast elust , humanism,-inimlikus, tänapäeva mõttemaailma alus renessanss-antiikkultuuri taasssünd Da Vinci-itaalia teadlane ja renessansi ajastu geenius
kaitsevaimud. ("Mesopotaamia ja piiblimaad" ning Vikipeedia) Mood ja stiil Mehed ja naised kandsid lühikeste kitsaste varrukatega pikki villaseid tuunikaid. Meesametlikel ja ohvitseridel oli tuunika peal sall. Rõivaid valmistati ka lõuendist. Assüürlased käisid sageli paljajalu, kuid mõnikord kanti ka nahksandaale. Nii meestele kui ka naistele meeldisid ehted, näiteks kõrvarõngad ja amuletid. Naistel olid ka pahkluude ümber iluvõrud. Assüüria ülikutel olid kandiliseks lõigatud habemed ja nad kandsid pikki juukseid. Nii juuksed kui ka habamed olid kähardatud ja otstest lokkis.("Mesopotaamia ja piiblimaad") Pildid Lamassu(Vikipeedia) Detail Salmanassar III rajatud palee väravalt Balawatis (Vikipeedia) Nimrudist leitud käevõrud (http://www.bible-archaeology.info/jewelry.htm) Nimrudi aare - kuninganna kroon (http://news.nationalgeographic.com/news/2003/06/photogalleries/nimrud/photo2.html) Kaardil on kujutatud Assüüria impeerium (http://www.emersonkent
Kanti ka parukaid (punakaskollaseid). Juukseid puuderdati, kreemitati. Töötasid orjad ja oli tööjaotus. Ühed värvisid juukseid, teised pesid, keerasid lokke jne 7 India Meeste soengud kammiti taha laineteks lokkidega otstest. Sõjamehed ajasid juuksed maha, jättes väikese juuksetukka pea keskele. Abielludes kasvatati vuntsid ja habemed mida värviti ja õlitati. Naised kammisid juuksed siledalt laubalt taha ja keerasid kuklal või kaelal teokujuliselt ringiks. Templis tantsijannad keerasid lokke. Tütarlapsed kandsid pikki patse, vahetevahel kammiti juuksed ühele poole põimituna ühte suurde patsi. Juukseid toideti õlidega, mis kaitsesid juukseid päiksekiirte eest ja andsid läike. Värviti juukseid taimsete värvidega mee värvi. Jaapan
tekstiilikunst. Tarbekunst- nõudmine luksuse ja suure joonelisuse järele. Kulla töötlemisel saavutasid bütsantslased suuremeisterlikkuse. Nad valmistasid kullast suuri vääriskividega kaetud pokaale, raskeid katteid ikoonidele ning jumalateenistuste ajal kasutatavate raamatute kaasi. Emaili kasutamisel avastasid nad ottersulatise (kärgsulatis) tehnika, mis oma ilult võistles mosaiigiga. Emailvärvid on ebatavaliselt jõulised ja puhtad, mille tagajärjel raukade hallid habemed särasid sageli sügavsiniselt. Tarbekunsti luksus oli vaimustav kulla hiilgus, kristalli läbipaistvus ja vääriskivide sädelus- see kõik oli allutatud ülesannetele, mida esitas kunstitäiuslikkus. Bütsantsi brokaatkangad levisid samuti kõikjale kogu maailmas. Kui türklased olid vallutanud Konstantinoopoli 1453a. jätkus bütsantsi kunsti viljelemine ainult mõningais kloostreis. Bütsantsi kunst on viljastanud Lääne-Euroopa ja eriti Venemaa kunsti arengut
Louis VIII tõi moodi paljaks raseeritud näo ja ülespoole keeratud vuntsid. Kuna mees oli riigijuhtimiselt kõrvale tõrjutud, jäi tal aega nö maailmamoodi mõjutada. Nimelt kujundas ta kuningliku kaardiväelaste habemed nii, et lõuaotsa jäi lihtsalt tutt. Selline habe sai nime mouche või a`la Royalle ning moepilti jäi selline habe kuni XVII sajandi 60. aastateni. Noored mehed kandsid õlgadeni ulatuvaid pikki ja lokitud juukseid. Muidugi polnud kõik õnnistatud paksu juuksepahmakaga ja abiks tuli võtta ka parukad. Omal kohal oli ka peakate, milleks oli laiaääreline viltkübar, mis oli kaunistatud jaanalinnusulgedega. Huvitaval kombel kujunes sellest peakattest
Uus valitsemiskorraldus ja kolleegiumid ehk tänapäevaste ministeeriumite eelkäija. Pandi tööle ka Uurali rauamaagikaevandused ja riidemanufaktuurid mundri- ja purjeriide jaoks. Ta muutis ka õukonna euroopalikumaks. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued , mis küll kaitsesid hästi külma, kuid ei võimaldanud vabalt liikumist. Kes seda keeldu ei arvestanud , neil võidi kuued vägisi lühemaks lõigata ja maksid kuuemaksu. Keelati ka pikad habemed , kui kandsid lõigati see maha või pidid maksma habememaksu, mis polnud üldse odav. Kaasati ka naised seltskonnaellu, mida peeti siiani kõlbmatuks. Peterburis hakati korraldama seltskonnakogunemisi ehk assambleesid, millest võisid osa võtta ka naised. Sellistel kogunemistel mängiti kaarte ja malet või tantsiti. 1703. aastal rajati Sankt-Peterburg Neeva jõe suudmesse. Peeter I valitsemisaja lõpuks oli Peterburist saanud Põhja-Euroopa suurim linn ( 75 000 elanikku)
rahmat ramat ockat okkat hehl häl Vene Tsaaririik Tehnika areng Vene Tsaaririik BOJAAR- aadlik TSAAR-Venemaa valitseja Esimene Vene Tsaar oli Ivan IV Julm Vene aadlikke nimetati Bojaarideks Vene tsaaril oli täielik võim 1682-1725 valitses Venemaal Peeter I Peeter I oli Venemaa esimene keiser Asus ellu viima reforme e. uuendusi Võeti kasutusele Euroopalikke kombeid nt: q Muutus riietus q Keelati habemed q Naised lubati seltskonda q Asutati ettevõtteid ja majandus paranes q Muudeti sõjakorraldust ja parandati relvastust Peetri ajal asutati koole ja tekkis side euroopaga 1700-1721 toimus Venemaa ja Rootsi vahel Põhjasõda Venemaa soovis oma valdusesse Eesti ja Läti alasid Aastast 1710 kuulusid Eesti ja Läti alad Venemaale ,,akna raiumine euroopasse" Eestis algas veneaeg Eesti kuulus Venemaale -1918 aastani
Lihtsam oli kanda parukat, mis oli tehtud põhja Saksamaalt toodud orjatüdrukute juustest. Seaduse kohaselt kandsid prostituudid kollaseid parukaid Soengute kaunistamiseks kasutati vääriskividest ja metallidest tehtud kamme ja lõkse Jõukatel roomlannadel olid isiklikud juuksurid - orjatarid. Kasutati ka võltsjuukseid, kunstripsmeid ja -hambaid JUUKSED MEHED Varajase Rooma mehed olid habetunud ja kandsid üsna pikki juukseid Vabariigi ajal olid habemed endiselt päevakorral, aga juuksed lõigati juba lühikeseks. Hiljem, umbes 200 eKr, muutus raseerimine vägagi levinuks. Habemeid kandsid ainult filosoofid ja õpetlased, soovides järgida Rooma tarkade stiili. Juuksed olid suhteliselt lühikesed, kuid hästi õli- või vahatatud. Kasutati ka kuumi tange lokkide tegemiseks ning soengustiilid olid üldjuhul suunaga ette. Seda kasutati ka kiilaspäisuse varjamiseks, mida peeti inetuks ja mida püüti ravida kõiksuguste haisvate vedelikega
üksikjuhtudel on 19.saj. esimesel poolel kantud kaelarätte ka Lääne-Alutagusel,kuid teisiti. Nimelt toodi rullikeeratud räti otsad kukla tagant läbi ja sõlmiti kurgu alla lipsu. Reeglina aga käinud Ida-Virumaa mehed rind eest lahti, oli seljas mis tahes ja ilm milline tahes, ainult hõbesõlg paistmas. üldiseks said kaelarätikud koos linnamoeliste ülikondadega. Juuksed, habe. Välitöödel küsitletud mäletasid, et nende vanaisadel ulatunud juuksed õlgadeni ja ka habemed olnud suured. Mõni siiski ajanud lõua puhtaks. Küsitletute isadell olnud habemed piiratud ja juuksed kõrbuni lühemaks lõigatud, ühtlaselt nagu katuseräästas. Meeste peakate oli kübar - suveks vildist kaarkübar ehk tongkübar, talveks nelja kõrvaga nahkne kübar (laiemalt tuntud lontmütsi nime all). Kaarkübar ehk tongkübar koosnes ülespidi veidi aheneva tüvikoonusekujulisest tongist ja kitsavõitu äärest. Talvekübar oli lamba-, jõukamatel ka rebasenahast
assessorid. Kohalikus halduses kehtestes Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli maa jaotatud kaheksaks kubermanguks, hiljem nende arv pidevalt kasvas. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis Peeter endale keisri tiitli ja Venemaast sai keisririik. IMPEERIUM. Vene õigeusu kirikuga sattus suuri riiklikke ümberkorraldusi läbi viies konflikti ka Peeter I. Peeter I tahtis, et kõik bojaarid ajaksid habemed maha ja kannaksid välismaist rõivast. Patriarh oli aga selle vastu. 1721 kaotati patriarhi amet. Kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod, mille eesotsas oli algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. Kirikus valitses ilmalik võim. Peeter I suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse, kes olid tema arvates priileivasööjad. Ta määras iga kloostri asukate arvu ja keelas ümberasumise ühest kloostrist teise, piirates sellega nunnade ja munkade hulka. Peeter
Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Vaarao püramiidi asetamise tseremoonia Kui vaarao suri, kuulutati välja seitsekümmend päeva kestev lein. Templid suleti, jumalatele ei ohverdatud, pidustusi ei toimunud. Kogu leinaaja jooksul ei joonud egiptlased veini, ei söönud liha ega nisuleiba. Nad toitsid end ainult musta leiva ja veega. Neil päevil ei käinud nad suplemas ja pesid end vaevalt. Mehed lasid juuksed ja habemed pikaks kasvada, naised ei kamminud juukseid, ei värvinud silmi, nägu ega käsi. Endale tuhka pähe raputanud meeste- ja naistesalgad uitasid kaebelaule lauldes mööda linna ning ülistasid vaarao heategusid. Enne kuningliku koonlu matuseid toimusid mitmed tseremooniad. Esimene pidulik talitus oli kultuslik "puhastus", mille pidid läbi tegema ka kõik templisse sisenevad elavad. Siis toimus mumifitseerimine, mis Vana riigi ajal vaevalt muud oli kui surnu sisikonna kõrvaldamine ja
Väidetavalt oli Peterburi linna rajamisel rohkem surnuid kui Põhjasõjas. Järgmised Venemaa valitsejad viisid siiski pealinna tagasi Moskvasse, nii et Peetri soov Venemaal uus pealinn luua, ebaõnnestus, sellest hoolimata sai Peterburist oluline keskus, olles seda tänaseni. Üks esimesi Peetri samme läänestumise poole oli rünnak oma alamate välimusele. Pöördununa tagasi oma rännakult Euroopast, otsustas ta, et eurooplase moodi välja näha tuleb vanad kombekohased pikad habemed maha ajada. Tema habemelõikamise aktsioon kujunes üsnagi vägivaldseks: kes uuele tavale ei allunud, said karistada. Sama kehtis ka riietuse kohta. Peeter tahtis, et vanad moskvapärased riided vahetataks euroopalikumate vastu. Rahva seas oli aga tunda tugevat vastuseisu antud muudatustele välimuses- arvati, et Peeter hävitab sellega ristiusu. Isiklik väljanägemine võiks olla igaühe enda otsustada ja teatud riietumistiilide pealesurumine valitseja poolt tekitas suurt meelehärmi
elumajaga. 5 3. Igavene elu ehk elu pärast surma. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Kui vaarao suri, kuulutati välja seitsekümmend päeva kestev lein. Templid suleti, jumalatele ei ohverdatud, pidustusi ei toimunud. Kogu leinaaja jooksul ei joonud egiptlased veini, ei söönud liha ega nisuleiba vaid toitusid ainult mustast leivast ja veest. Mehed lasid juuksed ja habemed pikaks kasvada, naised ei kaminud juukseid, ei värvinud silmi. Enne kuningliku koolnu matuseid toimusid mitmed tseremooniad. Esimene pidulik talitus oli kultuslik ,,puhastus", mille pidid läbi tegema ka kõik templisse sisenevad elavad. Siis toimus mumifitseerimine, mis tähendas surnukehast sisikonna ja ajude eemaldamist ning tema mähkimist lõendiribadesse. Hilisem protsess oli tunduvalt keerukam ja põhjalikum,
Hu lgateooria põh im õis ted N B ! Värv ilin e tek s t arves tu s es . H ulk on baas ter min iks nii ma te ma at ikas kui ka arvutiteadus es . J ärgnevalt tuvu me hulgateoori a põhikonts epts ioonidega ja hulkadele rakendatavate operats ioonidega. P aradoks : a) H abemeaj aj a puzle- kapten käs ib rühma habemeaj aj ale aj ada habet kõikidel kompan ii liikmete l, eeldus el et rühma liik med ei tohi is e habet aj ada. O lles kõigi teis te habemed aj anud, kas vab talle endale habe. Enda habet ei s aa ta aj ada, s es t nii rikuks ta kapteni käs ku. Kui ta aga enda habet ei aj a, s iis ta peaks ühtpidi kapteni käs u järgi enda habet aj ama (kõikidel liik me tel). D ef: Hu lk A on k ollek ts ioon k orrek ts elt d ef in eeritu d ob jek tid es t, n ii et iga ob jek ti k orral k eh tib ük s järgevas t k ah es t võim alu s es t - x k u u lub h u lk a A , k irju tam e x A
Hulgateooria põhimõisted H ulk on baas ter min iks nii ma te ma at ikas kui ka arvutiteadus es . J ärgnevalt tuvu me hulgateoori a põhikonts epts ioonidega ja hulkadele rakendatavate operats ioonidega. P aradoks : a) H abemeaj aj a puzle- kapten käs ib rühma habemeaj aj ale aj ada habet kõikidel kompan ii liikmete l, eeldus el et rühma liik med ei tohi is e habet aj ada. O lles kõigi teis te habemed aj anud, kas vab talle endale habe. Enda habet ei s aa ta aj ada, s es t nii rikuks ta kapteni käs ku. Kui ta aga enda habet ei aj a, s iis ta peaks ühtpidi kapteni käs u järgi enda habet aj ama (kõikidel liik me tel). D ef: Hu lk A on k ollek ts ioon k orrek ts elt d ef in eeritu d ob jek tid es t, n ii et iga ob jek ti k orral k eh tib ük s järgevas t k ah es t võim alu s es t - x k u u lub h u lk a A , k irju tam e x A
TALLINNA TEENINDUSKOOL MEREANNID Referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2010 Sisukord Molluskid..............................................................................................................................3 Karbid................................................................................................................................3 Jõekarp...............................................................................................................................3 Järvekarbid........................................................................................................................ 4 Merekarbid........................................................................................................................ 4 Rannakarbid e. Sinimerekarbid.................................................
Diplomaatilised läbirääkimised lõppesid aga edutult. Euroopa riigid polnud sõjast Türgi vastu enam huvitatud.2 August II pakkus Venemaale liitu Rootsi vastu. Tagasi Venemaale suunduti rohkem, kui 900-liikmelise meeskonnaga, kuhu oli lisandunud hulgaliselt värvatuid. Reformide ajastu Kui oldi 1698. aasta septembris tagasi Moskvasse jõutud, keelas tsaar Peeter I pikkade varrukate ja hõlmadega kuued, samuti lõigati maha ka bojaaride habemed. Nüüdsest peale tuli kõigil habet kanda soovijatel maksta suurt maksu. Erand kehtis vaid vaimulikele ja talupoegadele. Venemaal korraldati ka ümber ajaarvamine ja kalender. Senine ajaarvamine, mis algas maailma loomisest, asendati ajaarvamisega Kristuse sünnist alates.3 Peetrit piinas ka pidevalt probleem, kuidas luua efektiivne valitsussüsteem, mis töötaks küll isevalitsuse tingimustes, aga ilma isevalitseja pideva sekkumiseta.4
1. SISUKORD 1 Sisukord .................................................................................. 2 2 Sissejuhatus ............................................................................ 3 3 Molluskid ............................................................................... 4 3.1 Karbid ............................................................................ 4 3.2 Teod ............................................................................... 5 3.3 Austrid ........................................................................... 6 4 Vähilised ja vähilaadsed ........................................................ 8 4.1 Homaar .......................................................................... 8 4.2 Langust .......................................................................... 9 4....
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
Oi, Endel! Sina oled veel see kõige jälgim! Algul teed näo, nagu oleksid üks õige eesti mees, aga nii kui parun vilistab, nii jooksed, saba sorus! Vedel nagu pask! Käi välja!“ (lk. 190-191). Endel vihastas sellepeale ja tõmbas põuest noa, mille peale Rein tõi oma ruudulise koti, kust tuli välja terve trobikond pisikesi musti mehikesi, kõigil kaikad käes. „Ja kõik need mehed sööstsid nagu sääseparv Õuna Endli kallale, nüpeldasid teda nagu vana kartulikotti, endal hallid habemed lehvimas. Nad kolkisid teda seni, kuni Endal vajus pikali vereloiku, ja jooksid veel siiski mööda lamaja turja ning muudkui andsid valu.“ (lk.191). Endel tahtis Reinule selle teo eest kätte maksta ning need mehikesed ära tappa. „Õuna Endel tõstis kirve ja virutas kotile vägeva mataka. Ruuduline kott kärises katki ning tekkinud avausest kargas välja tohutu trobikond kaigastega mehi. Hallide habemete lehvides hakkasid nad Õuna Endlit peksma. Mõne tunniga peksti Endel maatasa
Ilmatsalu Põhikool Ajaloo lõputöö "Peeter I" Koostas: Grete Orav Juhendas: õp. Sigrid Siik Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................... 3 Peeter I ............................................................................ 4 Valitsusaeg ...... ............................................................. 5-8 Tsaari isiklik elu ..............................................................8-9 Peeter surivoodil ................................................................9 Peeter Suure testament .................................................... 10-11 Lisa1, Peeter I pildid ...........................................................12 Kokkuvõte ..................................................................... 13 Kasutatud kirjandus ..........
kristliku maailma välistele aladele 3) Itaalia soov kontrollida Vahemere äärset kaubandust Tagajärjed 1) Jeruusalemm jäi muhameedlaste valdusesse 2) Süvenes läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vaheline vaev 3) Avardus eurooplaste maailmapilt 4) Itaalia kaupmeeste positsioon Vahemerel tugevnes 5) Idamaadelt õpiti uusi töövõtteid jm (paberivalmistamine, araabia numbrid, tuuleveskid, klaaspeeglid, moodi tulid habemed ja vanniskäimine) 9. Miks kujunesid keskajal linnad? 1) Kui Rooma riik hävitati, kadusid ka vanaaja linnad, kuid rahvaarv kasvas, põlluharimisviisid ja tööriistad täiustusid ning uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest 2) Kaubavahetus elavnes ning tekkisid kaupmehed, kes vahetasid kaupu käsitööliste ja põllumeeste vahel 3) Kaupmeestel oli tulusam elada/kaubelda liiklusteede sõlmpunktides
* küünekeha, küünejuur, kasvamispiirkond nende vahel * sarvkiht ja kasvukiht, mille rakud paljunevad - kasv 4 mm kuus Karvad PILI * niitjad jäigad sarvmoodustised, katavad suurt osa kehast * puuduvad peopesal, jalatallal, huulepunal, sugutilukul, eesnaha sisepinnal, rinnanibudel, väikestel häbememokkadel 1.PIKAD KARVAD: juuksed, habemed, vurrud, kaenlaaugu, suguelundite, Inimesel on 3 häbemekingu karvad karvkatet: 2.LÜHIKESED HARJASKARVAD: kulmud, ripsmed, ninasõõrmete, välise 1.LOOTEKARVAD kuulmekäigu karvad 2.PÄRISKARVAD 3.ALUS e VILLKARV (udekarv): kerel, näol, jäsemetel 3.TERMINAAL- * karvajuur (karvanääpsus e folliikulis) algab karvasibulana, sellesse tungib KARVAD karvanäsa, nahast väljaulatuv osa- tüvik (vars, roots).
3) Itaalia linnade soov kontrollida Vahemere äärset kaubandust Tagajärjed: 1) Jeruusalemm jäi muhameedlaste valdusesse 2) Süvenes läänemaailma ja, islami maailma ja Bütsantsi vaheline vaen 3) Avardus eurooplaste maailmapilt 4) Itaalia kaupmeeste positsioonid Vahemere ääres tugevnesid 5) Idamaadelt õpiti uusi töövõtteid, n.paberi valmistamine; araabia numbrid, tuuleveskid, klaaspeeglid, moodi läksid habemed ja vanniskäimine 9. Miks kujunesid keskajal linnad? Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud
kirjaliku väljundi instruktsioonides ja ideaalbiograafiates ning lähtus alati ühiskonnas valitsevatest tõekspidamisest. Kui vaarao suri, kuulutati välja seitsekümmend päeva kestev lein. Templid suleti, jumalatele ei ohverdatud, pidustusi ei toimunud. Kogu leinaaja jooksul ei joonud egiptlased veini, ei söönud liha ega nisuleiba. Nad toitsid end ainult musta leiva ja veega. Neil päevil ei käinud nad suplemas ja pesid end vaevalt. Mehed lasid juuksed ja habemed pikaks kasvada, naised ei kamminud juukseid, ei värvinud silmi, nägu ega käsi. Endale tuhka pähe raputanud meeste- ja naistesalgad uitasid kaebelaule lauldes mööda linna ning ülistasid vaarao heategusid. Enne kuningliku koonlu matuseid toimusid mitmed tseremooniad. Esimene pidulik talitus oli kultuslik "puhastus", mille pidid läbi tegema ka kõik templisse sisenevad elavad. Siis toimus mumifitseerimine, mis Vana riigi ajal vaevalt muud oli kui surnu sisikonna kõrvaldamine ja tema
ristisõdades. *Kaubateede ümberpaiknemine Vahemere idaosast lääneossa tõi kaasa Itaalia kaubalinnade õitsengu. *Kolme tsivilisatsiooni, s.o läänemaailma,Bütsantsi,islamimaailma vahel süvenes vastastikune vaen. *Araabia teaduse ja tehnika mõju eriti Hispaania kaudupaberi valmistamine, araabia nr kasutuselevõtt. *Euroopa tutvus rafineerituma elustiiliga. *Idamaadest võeti üle peente kangaste valmistamisoskus, klaaspeeglid, diivanid *Moodi läksid pöetud habemed,vannis käimine ja türgi saun 4.Keisri ja paavsti vastasseis Kõige olulisem ja mõjukam toonaste paavstide hulgas oli paavst Gregorius VII(10731085). Ta oli kindlalt veendunud, et vaimulik võim on ilmalikest valitsejatest üle ja pidas oma pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Otsene tüli paavstil keisriga puhkes kuna mõlemad nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse nimetada. See on tuntud investuuritüli nime all.
üllatus, hirm, kurbus, viha, põlgus, huvi. - ül edasi anda tegelase tundeid · Zestid - kõik keha liigutused ja poosid. - illustreerivad, rõhutavad teksti, vahel asendavada teisi teatrimärke · Liikumine ruumis kui ka distants tegelaste ning tegelaste ja vaatajate vahel. 63. Millised on näitlejaga seotud väljendusvahendid? Mis on nende funktsioonid? · Grimm, kehagrimm · mask (näokate) · Karvlisandid habemed, vuntsid · Soeng, parukas, peakate · Kostüüm Need välised vahendid aitavad näitlejat tegelaskuju loomisel 64. Mis on kostüümi funktsioonid? · avab tegelaskuju, · annab edasi tegevusaega ja kohta, · on osa lavastuse visuaalsestkontseptsioonist 65. Milliseid ajatasandeid eristatakse etenduses? · Reaalne aeg ehk etenduse aeg etenduse aeg algusest lõpuni · Fiktsionaalne aeg ehk poeetiline aeg fiktsionaalse maailmasisene
endale sugugi ei meeldinud, sellepeale arvas õpetaja et ta ei ole sugugi arukas inimene, kui aga nikeforos ütles et ta on filosoof võttis danaos oma sõnad tagasi ja ütles et ta peab oma naise juurde minema. Kui lõpuks Niccolo ja Nikeforos koos olid tuli neil jutuks et siinseis habemega poisst pole mõtet väga tõsiselt võtta kuna nad pole vee ltäiskasvanud on neil oma arusaam maailmast habemed on mnei laga selleks et nad saaksid oma sugu rõhutada kuna kõik käivad ühtemoodi riides ka tüdrukud üritavad välja paista suurendades naiselikke tuunuseid. Äkki märkas Niccolo et rorni tipus on mingi suur kotkas kuid nikeforos ütles et see pole kotkas vaid inimene kes on ära õppinud linnu tarkused ja need linnud kde nad merel olid näinud olid samuti inimesed ja tänu sellele said nad teada et me tuleme. Siin maal olid kaks asja
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed. Muutused olusti...
2) süvenes läänemaailma ja islami maailma ja Bütsantsi vaheline vaen 3) avardus eurooplaste maailmapilt 4) Itaalia kaupmeeste positisioonid Vahemere ääres tugevnesid 5) Idamaadelt õpiti uusi töövõtteid, nt. paberi valmistamine; araabia numbrid; tuuleveskid; klaaspeeglid; moodi läksid habemed ja vanniskäimine 9. Miks kujunesid keskajal linnad? Linnad kujunesid, sest keskajal hakati taaskord tegelema kaubanduse ja käsitööga, loobuti agraarmajandusest, linnastumine. 10. Mille poolest erines keskaja linn külast? Linn Küla Linnad olid piiratud müüridega Külades polnud toit nii mitmekesine Linnas abielluti hilja negatiivne kui linnades
Veetes hulk aega sõdades, kaotas F suure osa oma noorusaja valgustliskest ideaalidest, valgustuslikust monarhiast kujunes aga despootia. VALGUSTATUD ABSOLUTSIM VENEMAAL PEETER III - *1761.a tõusis troonile * ristiti küll veneõigeusku, kuid jäi hinges luterlaseks. *Andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele, sealhulgas sallivusdekreedi vene vanausuliste suhtes, ja kavatses lasta maha võtta kõik pühapildid, mis ei kujuta Kristust või neitsi Maarjat. *Lasi ajada vaimulikel habemed maha, rõivastas preestrid analoogiliselt luterlike pastoritega. *kutsus tagasi Jelizaveta Petrovna ajal Siberisse saadetud sakslastest aukandja ning andis välja manifesti aadliprivileegide kohta, millega aadlikud vabastati sõjaväeteenistusest rahuajal. * Tema valiutsemisaeg jäi lühikeseks : 1762.a viis ta abikaasa Katariina kaardiväepolkusid käsutavate armukeste abil läbi riigipöörde. Keiser tapeti seejärel. Troonile tõusis Katariina II
Koolihariduse andmine jätkus, kuigi see oli keelatud. Noored üritasid kõigele vaatamata haridust omandada. Vaatamata selle, et sakslased pärast Poola okupeerimist sadu sünagooge maha põletasid, pidasid paljud juudid ikkagi kinni religioossetest traditsioonidest. Tihti oli see keelatud. Kui SS religioossest tegevusest teada sai, häbistati palvetamiselt tabatud juute mitmeti. Kui neid just maha ei lastud, lõikasid sakslased ära nende habemed või sundisid palveraamatute peale urineerima. 13 Sadade aastate vanused juudi ajaloo arhiivid Ida-Euroopas konfiskeeriti ja hävitati. Kui juute 1942. aastal getodest välja hakati saatma, kasutati mahajäänud raamatuid ja käsikirju küttematerjalina. Et moraalil mitte langeda lasta, jätkati muusika, kunsti ja teatri viljelemist. Näiteks tegutses laste nukuteater, Varssavis aga käis mõnda aega koos lastekoor. Kontserte ja etendusi
VENE IMPEERIUMI AJALUGU 17211917 Roman Kaljuorg [email protected] / [email protected] Seminarid toimuvad 10.11.08 ja 11.11.08 I LOENG // 20.10.08 PEETER I JA TEMA REFORMID Riigi mõiste teisenes toonases ühiskondlikus teadvuses. Riigi puhul hakati silmas pidama kindlat territooriumi, mida valitseja valitseb, hakati tähelepanu pöörama euroopalikule riigi alama mõistele, hakatakse kõnelema kodumaast jne. Need muutused tõstsid päevakorrale tõsiasja, et riigi territooriumil elavatel inimestel ei saanud olla ainult kohustused, vaid peavad olema ka õigused. Peetri ajastu üheks keskseks mõisteks kujunes üldine heaolu, mille saavutamiseks pidigi riik eksisteerima, aga kõik riigi elanikud pidid selle nimel ka tegutsema. Oluline on konts...
Sellega jaotati maa kümneks kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi ja linnakohtud. 1721 võttis Peeter I endale keisri tiitli, peale seda oli Venemaa keisririik. 1755 loodi Moskva ülikool(Elisaveta) 1761 tõusis troonile saksa päritolu Peeter III, kes ristiti õigeusku, aga sisimas jäi ta luterlaseks. Ta andis õiguse kõigile usutunnistustele. Ta tahtis maha võtta kõik pühad pildid mis ei kujutanud kristust või neitsi maarjat. Ta lasi vaimulikel habemed maha ajada ning rõivastada nad sarnaselt luterlike pastoritega. 1762 tegi ta abikaasa oma armukeste abil riigipöörde, Peeter III tapeti. Troonile sai Katariina II, kelle soones polnud tilkagi vene verd. Katariina II oli valgustatud, ta suhtles Voltaire ja Diderot´ga. Ta tegi palju koolihariduse arendamiseks. Asutas kadetikorpuse ja Smolnõi instituudi jpm koole, laiendas ka Liivimaa koolivõrku. Ta kutsus 1766a kokku Suure komisjoni, mille ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku loomine
naer, nutt jne. · Miimika - tundeid väljendavad näoliigutused. · Põhiemotsioonid: rõõm, üllatus, hirm, kurbus, viha, põlgus, huvi. · Zestid - kõik keha liigutused ja poosid. · Liikumine ruumis kui ka distants tegelaste ning tegelaste ja vaatajate vahel. Näitlejaga seotud väljendusvahendid: · Grimm, kehagrimm (neutraalne, ajalooline, fantaasiagrimm, karaktergrimm) · Mask (näokate) · Karvlisandid habemed, vuntsid · Soeng, parukas, peakate · Kostüüm · Rekvisiit esemed lavaruumis, millega näitleja manipuleerib 63. Mis on kostüümi funktsioonid? Kostüüm: · avab tegelaskuju · annab edasi tegevusaega ja kohta · on osa lavastuse visuaalsest kontseptsioonist 64. Milliseid ajatasandeid eristatakse etenduses? Kaks ajatasandit: 1) Etenduse aeg etenduse algusest lõpuni 2) Poeetiline aeg fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujutatud sündmuste aeg
Jelizaveta Petrovna valitses keisririiki 20 aastat, sakslased tõrjuti valitsemisest välja. Ta pärandas impeeriumi õepojale, kuid too ei soovinud õppida vene keelt. Ta abiellus Figvheniga (sakslanna), kes läks üle vene õigeusku ja võttis uue nime Katariina. Valgustatud absolutism Peeter III ristiti küll vene õigeusku, kuid jäi hinges luterlaseks. Ta asus reformide teele ja andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele. Samuti tahtis ta lasta vaimulikel habemed maha ajada. Kõige kaugemale ulatuv oli dekreet kloostrite varanduste sekulariseerimiseks. Ta kutsus tagasi Jelizaveta Petrovna ajal Siberisse saadetud sakslastest aukandjad. Tema valitsemisaeg jäi lühikeseks ja tema abikaasa Katariina viis läbi riigipöörde. Troonile tõusis Katariina II (1762-1796), kes sai tuntuks kui valgustatud monarh. ° Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks. ° Rajati leidlaste varjupaik, ämmaemandate kool ° 1766
mida hoidsid paigal idamaise turbaniga sarnanevad peakatted, vahel kaunistati soeng nööritäie pärlitega. Mehed lasksid oma juuksed lühikeseks kärpida, tuka aga pikemaks jätta. Mäletavasti kandsid just niisuguseid soenguid ka Rooma impeeriumi mehes. Teine soenguvariant jättis juuksed veidi pikemaks ja nägi ette nende kammimise pealaelt tahapoole. Kuni 9.sajandini lasksid mehed näo siledaks raseerida, hiljem tulid moodi lühikesed hooldatud habemed ja vuntsid. Näitamaks oma pühendumudt kirikule, , ajasid kirikutegelased pealae paljaks. See tonsuurina tuntud detail on katoliku vaimulikel säilinud tänapäevani. 28 Peakatted ja ehted: Tavaline bütsantslane kandis kas Kreeka päritoluga ümmargust ääreta mütsi zucchettot või õlest põimitud päikesekübrat petasost. Kuni12.sajandini polnud
mundrite ja purjete valmistamiseks rajati riidemanufaktuure, senine Bojaaride duum asendati Peetri lähikondlaste ja sugulastest koosneva senatiga, rajati kollegiumid, kirku juhtimiseks loodi sinod, riigikassa täitmiseks kehtestati isikumaksud(millest olid vabastatud vaid aadlikud ja vaimulikud), pealinn kolis Moskvast Peterburi(mille ülesehitamine pidi olema euroopalik, õukonnas keelati Vene riietus ja pikad habemed, naised kaasati õukonna ellu, ajaarvamine Kristuse sünnist, kuigi Juliuse kalnefri järgi). Seadis eesmärgi vallutada Venemaale väljapääs merele, pidas Peter I (1682-1725) esmasena silmas Türgile kuuluvat Musta mere rannikut. Teenistusastmete tabel (Tабель о рангах). reguleeris Venemaa Keisririigil sõjaväelaste ning õukonna- ja tsiviilametnike positsiooni ja staatust. Seadus määratles ametnike omavahelised
mida hoidsid paigal idamaise turbaniga sarnanevad peakatted, vahel kaunistati soeng nööritäie pärlitega. Mehed lasksid oma juuksed lühikeseks kärpida, tuka aga pikemaks jätta. Mäletavasti kandsid just niisuguseid soenguid ka Rooma impeeriumi mehes. Teine soenguvariant jättis juuksed veidi pikemaks ja nägi ette nende kammimise pealaelt tahapoole. Kuni 9.sajandini lasksid mehed näo siledaks raseerida, hiljem tulid moodi lühikesed hooldatud habemed ja vuntsid. Näitamaks oma pühendumudt kirikule, , ajasid kirikutegelased pealae paljaks. See tonsuurina tuntud detail on katoliku vaimulikel säilinud tänapäevani. 28 Peakatted ja ehted: Tavaline bütsantslane kandis kas Kreeka päritoluga ümmargust ääreta mütsi zucchettot või õlest põimitud päikesekübrat petasost. Kuni12.sajandini polnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
