7.
PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL
1589. aastal
troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593 .
aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi . 1610 .
aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de’ Medici poeg
Louis XIII.
Opositsiooni juhtis
Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide)
kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende
istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja
aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604.
aastal sisse seatud.
Generaalstaadide
istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest
said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa
tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes’i
edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-02-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
87 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marrt
Õppematerjali autor
Pärtliöö 1572. 1598. Nantesi edikt. Võttis vastu katoliku usu, sest see oli riigiusk. Hugenottide jaoks oli ta edaspidi usureetur ja ka katoliiklased ei usaldanud teda eriti. ,,Pariis väärib missat" Merkantilism manufaktuuride rajamine ja protektsionistlik majanduspoliitika (suured tollid sissetulevatele kaupadele, vähene kauba väljavedu) Kanada koloniseerimine. Mõrvati 1610. aastal. Louis XIII Sai valitsejaks 9-aastaselt. Tema ajale on iseloomulik lõhestatud riik Usutülid hugenottide ja katoliiklaste vahel, mis võisid viia uue sõjani. Tülid suurfeodaalidega eriti kuninglike printsidega, kes taotlesid endale suuremaid õigusi. 2 Mõningane kodanlik areng oli tekitanud ka vastasseisu tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. Välispoliitilised probleemid vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga. 1614. a nõudis opositsiooni juht generaalstaatide kokkukutsumist, millega lootis nõrgestada asevalitseja võimu
paistis silma vaimuliku seisuse esindaja piiskop olid selle vastu ja seda ei rakendatud. de Richelieu, kes tõusis kardinaliks ja 1624.a. Lasi ülesharida soid ja rajada uus külasid ja esimeseks ministriks. Richelieu koondas enda talusid, tänu sellele saabus riiki 360 000 kätte ka rea teisi tähtsaid ametikohti, sisserändajat sealhulgas rahanduse peakontrolöri oma ja Kaotas surmanuhtluse ja lihtsustas kuni oma surmani 1642 oli Pr tegelik valitseja. kohtusüsteemi Pärast Louis XIII surma 1643.a. tõusis Töötas välja Maakoolide reglemendi, lasi ehitada troonile lapseeas Louis XIV. Tegelikke hulga uusi koolimaju. valitsusasju juhtis Prantsusmaal kardinal Jules Ikka sõdadesAustria pärilussõda. Friedrich II Mazarin kui Louis XIV oli veel alaealine. Pariisi keeldus tunnustamast Maria Theresia
Dmitri ema tunnistas Vale-Dmitri omaks. VD püüdis võita enda poole vene mõisnikke. VD oli tänu võlgu Poolale(miks? :|). Teda hakati põlgama ja mais 1606 puhkenud rahutuste käigus tapeti VD.Uueks tsaariks kuulutati, ilma mingisuguste valimisteta, vürst Vassili Suiski, kes aga ei suutnud leida toetust igast ühiskonnakihist.Tõsises olukorras pöördus Vassili Rootsi poole. Rootsi oli huvitatud Poola-Leedu riigi tagasitõrjumisest, sest muidu oleks võinud tekkida suur slaavi riik, millele Rootsi ei suudaks vastu seista. 1609 Veb. allkirjastati leping mille kohaselt pidid Rootsi väed abistama tsaari võitluses poolakatega. Tehti Rootsi-Vene ühisvalitsus, kuhu kuulusid 2 rootslast ja enamik nuvgorodlast. 1610 kukutati Vassili troonilt. Peagi hõivasid poolakad Moskva ja tapeti ka isehakanu VD II. Järgmise aasta märtsis puhkes Moskvas ülestõus poolakate vastu. 1612 loodud maakaitsevägi vabastas Moskva. 1613 Jan
ümberorganiseerimin - sõdurite ülestõus e - võitlus ühiste õiguste eest Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust, teadmiste allikaks olevad meeled ja kogemused, pooldas kuninga ja parlamendi võimu John Milton türannid olevat saatanast, trükivabadus on inimõigus, valitseja vastutab alamate eest, kaitses vabariiki. Teosed ,,Kaotatud paradiis" ja ,,Tagasivõidetud paradiis" Thomas Hobbes pooldas absolutismi, rahu ja julgeolek põhivajadused, eitas isikuvabadusi, revolutsioon oli kuritegu, inimest on vaja valitseda. Teos ,,Leviathan" John Locke kõrgeim võim parlamendile, kaitseb omandit, üks liberalismi rajajaid Ptk. 5: Valgustusajastu algus, valgustus Prantsusmaal Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes.
b) Uus vaimumaailm · Uus maailmavaade ja ellusuhtumine: · Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18. sajandil levis valgustatud absolutism (võimul on haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu). · Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal). 3. Uusaja kursus: a) 17.-18. kursus b) Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad (1789-1815) c) 19. saj. (1815-1900)
· Uus ilmalik ideoloogia valgustus o Uued riigivalitsemise ideaalid o Uued ühiskonnakorralduse suunad o Hariduse rõhutatus · Rahvuslik liikumine o Rahvuskultuuri edendamiseks o Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest · Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius Riik ja valitsemine · Absolutistlik monarhia o Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu o Valitseja piiramatu kohtuvõimuga · Parlamentlik monarhia · Poliitilised erakonnad · Konstitutsiooniline riigikord (põhiseadus+rahvaesindus) Millal lõppes uusaeg? · Esimene maailmasõja algus · 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789) o Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg (1789-1815) o 19 saj (1815-1900) Puritanism kapitastliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.sajandil
puudujääkide tõttu Königgrätzi lahingus lüüa. Preisimaa ühendas järgnevalt 4 aastaga Saksamaa enda võimu alla Saksa keisririigiks, Austria jäi sellest välja. 1867 toimus aga Austria riigi reorganiseerimine Austria-Ungariks, sest keiser lootis nii sisepingeid maandada ning olla valmis Preisimaalt revansi võtmiseks. Kuid seda võimalust Austrial enam ei tulnud ning temast sai hoopis Saksamaa liitlane. 11. Vene riik segaduste ajal. Sõdis Rootsi, Leedu, Poolaga. Suured segadused tsaarivõimu ümber. Pärast Ivan IV surma sai troonile poeg Fjodor, kes polnud võimeline valitsema. Loodi regentnõukogu. Omavahelises võitluses tõusis liidriks Boriss Godunov. Valitsema ei lastud Ivan'i noormiat poega Dmitrit, sest ta suri, suri ka Fjodor. Kokku kutsutud Maakogu (500 meest) valis Godunovi tsaariks. Peale Godunovi ootamatut surma tuli troonile Vale-Dmitri I, kes 1606.a rahutustes tapeti.
võimu piiramiseks oli vähe vahendeid. Absoluutse monarhia eesmärgiks on tavaliselt peetud riigi ja ühiskonnaelu harmoneerimist ning ühiskondliku heaolu saavutamist, samuti võimalikult tõhusa valitsemissüsteemi loomist. Absolutistlik valitsemisviis- taolise valitsemisviisi mõtteks oli siseriiklik poliitiline integratsioon ja tulemuseks riigiloome kõrgperiood Euroopa ajaloos. Absolutistliku valitsemiskorra põhimõtteks oli, et riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Inglismaa: Stuartite dünastia algus:Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605. avastati Londonis püssirohuvandenõu- katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoonesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid