mis pani Venemaal aluse suurtele muudatustele. Peetril oli ka palju negatiivseid iseloomujooni: oma eesmärkide saavutamiseks ei valinud ta vahendeid ja inimelul pudus tema jaoks väärtus. Sageli käitus ta mõtlematult ja meeletult, tegutses esimese emotsiooni mõjul. Varasest noorusest peale armastas ta meeletuid lõbustusi, ta võis prassida ja juua mitu päeva järjest (www.miksike.ee). 1.6 Huvitavad faktid. Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. Peeter I ajal (aastatel 1710–1725) kirjutati palju varasemaid ajaloosündmusi ümber, mis hõlmas Venemaad 17. saj 2. poolel ning palju ürikuid hävitati. Seetõttu teame vaid keisrikoja ametlikku versiooni Peeter I elust ja sündmustest tema valitsemisajal. Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk "raiuda akent Euroopasse" (www.vikipeedia.ee).
Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp Esimene maailmasõda (19
Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500 1800. Sellisest varauusaja dateeringust on lähtutud ka käesolevas raamatus. Varauusaega võib vaadelda kui üleminekuajajärku eelmodernsest ühiskonnast modernsele
Voltaire oli tema varjunimi, ta tegelik nimi oli F.M. Arouet. Ta oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane. Kesksel kohal V. tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga. Poliitilise ideoloogia väljatöötamisel lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. V. rõhutas isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Montesquieu sündis mantliaadliku pojana. Omandas väga hea hariduse. Ta valiti Prantsuse akadeemia liikmeks. Tema 1. ühiskondlik-poliitiline teos oli ,,Pärsia kirjad". Tema peateos oli ,,Seaduste vaim", see etendas olulist osa riigiteooria kujunemises ning mõjutas paljude maade riigikorda. Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahususe teooria. M. arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Teda peetakse liberalismi üheks isaks. Rousseau valgustajate vasakpoolse suuna suurim esindaja
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
18.saj-valgustusfilosoofia Valgustatud valitsejad: Preisimaal-Friedrich II 1740-1786 Austrias-Maria Theresia 1740-1780, Joseph II 1780-1790 Venemaal-Katariina II 1762-1796 Valgustatud valitsejad leiavad, et nende ülesandeks on teenida riiki ja rahvast. 1700-1721-Põhjasõda, Rootsi kaotas suurriigi staatuse, Eesti liideti Venemaaga. 1775-1783-Ameerika iseseisvussõda 1789-Ameerika võttis vastu uue konstitutsiooni 1770ndad-algab tööstuspööre Inglismaal 1789-1799-Suur Prantsuse revolutsioon, hävitatakse vana kord. 30.a sõda lõppes 1648 Vestfaali rahuga. Saksamaal süvenes killustatus, Prantsusmaa sai endale Elsassi, Rootsi Pommeri. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.sajandil koosnes parlament kahest kojast: 1)alamkoda, mille valisid valimisõiguslikud mehed 2)Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid. Inglise parlament on olnud eeskujuks Lääne tsivilisatsioonile ja tervele muule maailmale.
. -) Teadmiste levik. Uusaeg Periood keskaja lõpust kuni I MS(1914-1918). Üleminek keskajast uusaega on varauusaeg. Uusaeg on periood, kui toimub üleminek feodalismist kapitalistlikele suhetele. 1) Rahamajandus 2) Palgatöö kasutamine 3) Kiriku roll väheneb 4) Rahvusriikide teke Prantsuse revolutsioon 1789 1799 + Napoleoni sõjad kuni 1815. aastani. Prantsuse revolutsiooni eelne Prantsuse revolutsiooni järgne periood periood Valitsemisvorm Absoluutne monarhia Konstitutsiooniline monarhia Ühiskond Agraarühiskond Industriaalühiskond (üle poole (põllumajanduslik tootmine) elanikkonnast töötab tööstuses) 5) Rahvusluse esiletõus(nt kreeklased) 6) Tekkis töölisliikumine 17. sajand barokk. 18
Mis on uusaeg? · Maailmavaade, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärtuse ja vabadusega · Uus maailmapilt, uus ideoloogia · Alguseks loetakse: o 1453 Konstantinoopoli vallutamine o 1492 Kolumbuse Ameerikasse jõudmine o 1517 Luterliku reformatsiooni käivitumine o Suur Prantsuse revolutsioon o 1640 Inglise kodanlik revolutsioon Majandusliku arengu erijooned · Kapitalismiajastu uus majandussüsteem · Koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut · Kaubandussuhted laienesid · Maailmakaubanduse kujunemine · Kultuurialane koostöö, uute ideede levik Põllumajandus · Suured erinevused Lääne-ja Ida-Euroopa vahel · Lääne-Euroopas: o Pärisorjus kadunud o Kapitalistlikud suhted
annaabi.ee 
10 punkti
~ 5 lehte
87 laadimist
5 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid