Ajaloo kokkuvõte (1)

Mis on uusaeg ja millal see algas?
Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega . Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589 .a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa . Eesti ajaloos lõppes 1629.a. sõlmitud Altmargi vaherahuga pikk sõdade periood, mis oli alanud Liivi sõjaga.
Majandusliku arengu erijooned
Uusaeg on kapitalismiajastu.16.saj. algasid eurooplaste koloniaalvallutused, mis pidurdasid paljude teiste maailmajagude arengut, Euroopa maadeavastajatele tähendasid aga palju kasumeid. Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses.Uusajal kaubadussuhted laienesid, kujundades pikkamööda maailmakaubanduse . Põllumajanduses kujunesid uusaja alguseks välja väga suured erinevused Lääne- ja Ida-Euroopa vahel. Paljudes lääneriikides oli pärisorjus jäänud keskaega ning arengut mõjutasid kapitalistlikud suhted, mis inglise revol. Ajal viisid kodanliku eraomandi tekkimiseni. Valitsevad olid feodaalsuhted., mille raames olid talupojad koormatud feodaalkohustustega. 19.saj. kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine .
Uus vaimumaailm
Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.saj. Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes välja uus maailmavaade. Selle kõrval tekkis ka uus ilmalik ideoloogia – valgustus , mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad. Suurimaks kultuurialaseks ja ühiskondlikuks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik liikumine, millele oli eeldused loonud juba keskajal aset leidnud rahvaste kujunemine. Üha suurema tähenduse omandas uusajal teadus, mis ei olnud ainult osa maailmavaatest, vaid hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius . Teaduse arenguga olid tihedalt seotud edusammud koolihariduses.
Riik ja valitsemine
Riiklikul alal isel. Uusaja algust absolutistlik monarhia – valitsemisviis, mille puhul kuninga või keisri võim oli piiramatu, kigi too võis oma otsustes ja tegevuses võtta kuulda õukondlaste ning soosikute nõu. Vastandina hakkas esile nihkuma ka parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega. Võitlus parlamentismi ümber nõudis mitu sajandit. Paljudes maades kujunes võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Võitlus lahvatas eriti võimsal esile revolutsioonides, mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele lausa eriomaseks. Millal lõppes uusaeg? Uusaja teist piiri tähistab umbes I maailmasõda. Mõnikord sarnastatakse aga lähiajalugu 20.saj.’ga.
Uus usuline situatsioon 17.saj: puritanism
Usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kujunes Inglismaa kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid , kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga. Kuninganna Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Kuid säilis senine jumalateenistuse pidamise kord ning kiriku juhtimine jäi endiselt kuninga määratud piiskoppide hooleks. Paljud puritaanid olid sunnitud lahkuma Madalmaadesse või Saksamaale, sest nad sattusid vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga.
Puritanismi ühiskondlik kandepind
Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktuuris. Tööstuses rajas endale teed kapitalistlik manufaktuur, mis viis kokku kapitalisti juhtimise ja professionaalsete oskustega töötajate töö. See ühendus võis olla nii tsentraliseeritud manufaktuur või hajamanufaktuur. Manufaktuur võis kujuneda mitmel viisil. Ntks oskuslikult tegutsenud käsitöömeistrid suutsid laiendada tootmist ja muuta oma töökojad kapitalistlikeks manufaktuurideks. Enamasti loodi need siiski kapitaliga, mis oli hangitud väljaspool käsitöönduslikku tootmist. Inglismaa majanduslikus aregus ja jõukuse kasvus etendas väga suurt osa väliskaubandus. Sellega tegelesid kaubakompaniid, millele feodaal-absolutistlik riik andis väliskauplemise privileegi.
Ilmaliku kutsumuse õpetus
Kalvinismi keskne dogma oli predestinatsioon ehk ettemääratuse õpetus. Selle järgi sõltub iga kristlase saatus Jumala suvast. Ette on määratud ka maine elu ning ei usklik ise ega kirik ei saa muuta taeva tahtmist. Õpetus vähendas katoliku kiriku mõju. Ilmaliku kutsumuse õpetus lähtus arusaamast, et keegi ei saa õndsaks ega saavuta edu vastutahtmist, enda teadmata ja osavõtuta. Jumalale on meelepärane kui inimene juhib edukalt ettevõtet ja äritegevust.
Maailmavaatelised ja eetilised mõjud
Oluline maailmavaateline järeldus oli töö õilistamine, mis muutus sageli lausa töö kultuseks. Protestatismile omane töössesuhtumine vastandus algkristlikule, katoliiklikule, aga ka bütsantslikule vaesuse ülistamisele. Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi . Ta oli usklik, vaikiv ega talunud elurõõmu avaldust . Inglise revolutsiooni ajal keelati ametlikult kõik teatrietendused . Nad hakkasid käima tagasihoidlikus mustas riietuses . Neid hakati kutsuma ümarpeadeks nende meestesoengute pärast. Ümarpeade vastasleeri nim. kavalerideks. Nõuti et, pühakodadest kõrvaldataks kõik, mis meenutab katoliku kiriku rikkust.
Presbüterlased ja independid
Presbüterid tahtsid valida omakorda koguduse vaimulikud , kelle seni oli ametisse määranud piiskop. Teise suuna esindajad arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud, millest tulenes nimetus independid. Inglise revolutsiooni ajal muutusid nad poliitilisteks parteideks. Independid viisid läbi Pride ’i puhastuse. Kolonel Pride’i juhtimisel vagistati 47 presbüterlikku parlamendisaadikut. Sisuliselt oli tegu riigipöördega. Võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale.
Puritaanlikud sektid
Loodi palju puritaanlikke kogudusi, mis kujunesid ühteaegu kooskäimise kohtadeks . Puritanismi sisu muutus, sest rahvas tõlgendas teoloogilisi probleeme omamoodi. Tekkis rohkesti sekte. Sektide kujunemine peegeldas maapealse elu probleeme. Rohkem kui neid inimesi, kes ilmalikku kutsumust järgides rikastusid, oli neid, kes ei leidnud tööd, kelle elu läks halvemaks, kes laostusid. Paljud setid kaldusid müstitsismi. Looduti ettemääratuse õpetusest. Piiblitõlgendamise kaudu püüti ka leida Kristuse tulemise aeg.
Independid
Independid reorgaiseerisid sõjaväe ning nende juhtimisel saavutati võit kodusõdades. Üsna varakult ilmnes ka ohvitseride püüa osaleda poliitikas. „Ettepanekut peatükid” oli independentide konstitutsiooniprojekt, kuid kajastas ka nende lähituleviku majanduslikke ja usulisi eesmärke. Inglismaa valitsemisel pidi juhtiv osa kuuluma parlamendile, mis valitakse iga kahe aasta tagant. Krahvkondi esindavate saadikute arv sõltus vastavast karhvkonnast laekuvate maksude suurusest. Maksudega seostati ka valimisõigus, mis taheti anda kõikidele maksumaksjatele ja millest jäeti ilma need, kes makse ei maksa. Usuküsimuses taotleti
südametunnistuse vabadust. Lähituleviku tähtsaimaks poliitiliseks eesmärgiks peeti olemasoleva parlamendi laialisaatmist.
Levellerite liikumine
Teise uue ideoloogilise ja poliitilise suunana kujunes Inglise rev. Ajal välja levellerite liikumine, mille rajajaks oli Lilburne. Ta võitles parlamendi poolel kuningavõimu vastu.Võrdsust mõistsid levellerid eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist. Viimaste hulka arvasid Lilburne ja ta pooldajad usuvabaduse, isiku- ja omandi puutumatuse ning trükivabaduse. Nende ideaal oli demokraatlik vabariik. Nende liikumine muutus massiliseks, kui sellega ühinesid sõdurid. Levellerite progr. Formuleeriti dokumendis, mis kandis pealkirja „Rahva kokkulepe.” Sisulit oli see dem. Konstitutsiooni projekt, milles nähti ette üldie valimisõigus. Selle viimane variant rõhutas kõigi inimeste võrdsust seaduste ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust.
Tõelised levellerid ja digerid
Probleeme tekitas Inglismaa põllumajanduse areng. Intensiivistusid Inglismaal tarastamised, mis tähendas kogukondliku maakasutuse lõpetamist. Suuri probleeme tõi kaasa rüütliläänide kaotamine parlamendi aktiga. Talupoegade olukorda silmas pidades oli levellerite juht Lilburne nõudnud tarastatud kogukonnamaade tagasiandmist, vaeste abifondi loomist jäätmaade arvel jms. Kujunes välja vasakpoolne suund – nn tõeliste levellerite liikumine. Nende seisukoht: kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara. Üheks suunaks tõeliste levellerite seas oli digerite liikumine. Nende juht Winstanley tavatses oma vaadete põhjenduseks esitada tsitaate Piiblist. Digerid rõhutasid igati liikumise rahulikku iseloomu ning püüdsid hoiduda vägivallast ja teiste omandiõiguse rikkumisest .
Uus ideoloogia. Francis Bacon
Ilmalike ühiskondlik-poliitiliste teooriate põhiprobleemideks olid riigikord ja kodanike õigused. Bacon (1561-1626) oli filosoof ja riigitegelane. Lõpetas Cambridge’i ülikooli. Ta ründas teravalt Aristotelese filosoofiat ning väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment . Riigijuhtimise küsimuses arvas ta, et kuningas valitsega koos parlamendiga.
John Milton
Inglise luuletaja ( 1608 -1674), kellel on teosed „ Kaotatud paradiis ” ja „tagasivõidetud paradiis.” Revolutsiooni ajal avaldas ta poliitilisi pamflette, mille hulgast osutus eriti mõjukaks tsensuuri vastustav ja trükivabadust kaitsev „Areopagitica.” Tuntuks sai ta ka abielulahutuse kaitseks. Ta astus välja vabariigi kaitseks.
Thomas Hobbes
Miltonile vastupidistel seisukohtadel oli Thomas Hobbes (1588- 1679 ), kes kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Tema kuulus teos „ Leviathan ”, selles arendas ta mõtet, et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda , sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset. Parimaks pidas ta absolutismi. Ta rõhutas et julgeolek ja rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Isikuvabadusi ta eitas, revolutsioon oli kuritegu . Usuküsimustes tunistas ta kõrgema olendi olemasolu, arvates, et jumalat ei ole võimalik kujutleda kehaliselt , vaid jumala olemus on haaramatu. Ta õppis Oxfordis.
John Locke
Inglise filosoof. Õppis Oxfordis meditsiini. Kaitses parlamenti kunindavõimu vastu ja ülistas eriti Kuulsat revolutsiooni. Ta rõhutas, et kõrgeim võim riigis peab kuuluma parlamendile. Teda peetakse liberalismi rajajaks. Inglismaal võtsid ta ideed oma poliitika aluseks viigid . Ta seisukohalt oli valitsuse ülesanne omandi kaitse.
James Harrington
( 1611 -1677) Ta juhtis poliitilises võitluses vabariiklasi ja püüdis põhjendada vabariiklikku riigivormi. Tema põhiseisukoht: omand loob võimu. Ideaalse vabariigi pildi esitas ta romaanis „Okeaania vabariik”, mis on kirjutatud reisikirjelduse vormis. Ta rõhutas, et vabariigi aluseks on maaomand ja et masside vaoshoidmiseks on vaja riigiohje.
Kirik ja riik 17.saj.
1589 loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet. Oma kirikupea ametisse seadmisega taheti rohutada sõltumatust Konstantinoopoli patriarhist, kuid ühtlasti ka toonitada kiriku kindlat allutamist tsaarivõimule. Riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kirikute ja kloostrite valdustes elav rahvastik . Kirik püüdis ilmaliku võimu survele vastu seista. Probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid. Kloostrid moodustasid omaette osa, kusjuures mõned neist olid väga rikkad. Ntks Troitse-Sergi suurkloostril oli ligi 100 000 pärisorjast talupoega.
Nikon ja kirikureform
17.saj. kerkisid Moskvas esile vaimulikud, kes taotlesid kirikureformi ja soovisid muuta jumalateenistuse korda. Tõsine ül. Oli kirikuraamatute teksti kindlaksmääramine, millega seoses võeti ette vanade, kreeka keelest tehtud tõlgete ümberkirjutuste võrdlemine. Uuendajate ja vanameelsete vastasseisu lahenemisel sai otsustavaks patriarh Nikoni tegevus. 1652 .a. tõusis Nikon Venemaa patriarhiks. Reformi põhiline osa puudutas jumalateenistuse korda. Osa vaimulikke keeldus patriarhi uuendusi läbi viimast. Jumalateenistuse endise korra pooldajaid hakati nimetama vanausulisteks e. Raskolikuteks. Aegamööda kujunes erinev mentaliteet.
Lääne-Euroopa mõjud
Vahendajaks Lääne-Euroopa ja venemaa suhetes olid Ukrainast Moskvasse elama asunud haritlased, eeskätt vaimulikud. Nende hulgas oli mehi, kes olid omandanud hariduse katoliiklikes naabermaades. Ukrainast, osalt ka Valgevenest, saabunud mungad pidasid hariduse aluseks ladia keelt. Kõrvuti nendega avaldasid Vene riigis kultuurilist mõju Türgi valdustest pagenud õpetatu kreeklased , kes toonitasid kreeka keele tähtsust igapäevases usuelus kui ka teoloogias.m Tuliseks võitlejaksharidusolude parandamise eest Venemaal oli Križanic. Päritolult horvaat, ta omandas hariduse Zagrebi katoliiklikus seminaris . Religioosselt pidas ta parimas kirikute uniooni . Tobolskis asumisel olles kirjutas ta rea traktaate. Ta pooldas täielikku ainuvõimu. Seejuures ta rõhutas et Moskva isevalitsus peaks loobuma türanniast, vähendama riigimakse ning kehtestama seisustele kindlad õigused.
Saksamaa riiklik korraldus, Preisi tõus- Esindusorgan Riigipäev koosnes: kuurvürstide kuuria (Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad), vürstide kuuria ( üksikud Saksa riigi esindajad), linnade kuuria (51 vaba- ja riigilinnast). Branderburgi kuuvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm hüüdnimega Suur kuurvürst (arendas põllumajandust, turustusvõimalusi). 1700 asutati Preisi Teaduste Akadeemia. Preisi absolutistliku kuningavõimu looja- F.Wilhelm I, hüüdnimega Sõdurkuningas (rõhutas aktiivse kaubandusbilansi tähtsust, keelas importkangaste kasutamise, relvamanufaktuur asutati sõjaväe varustamiseks). Armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks jagati väeosad üle maa paiknevateks garnisonideks. 1717 kehtestati Preisi riigis üldine koolikohustus. Valgustatud absolutism - Friedrich II ( talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu, taheti takistada talumaade mõisastamist). Uute külade ja talude rajamine, jätkus ka koolihariduse areng. F. II võimuperiood möödus sõdades (Austria pärilussõda, vallutas Sileesia , seitsmeaastane sõda, kus seisis vasti Euroopa koalitsioonile)
Vene riik 17.saj.- Vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani, kus Venemaa oli lahingus Roosti ja Poolaga. Ivan IV asemele tahtsid tulla ta pojad Fjodor (kellel oli vaimne puue), Dmitri (kes hiljem siiski suri) ja Boriss Godunov (kellest saingi tsaar). Vale-Dmitri I- vene troonil pärast Gudonovi, 1606 tomus Moskvas rahutused ja ta tapeti . Moodustati Rootsi-Vene ühisvalitsus. Stolbovo rahuga sai Venemaa endale tagasi Rootsi käest Novgorodi .
Austria keisririik - Keisri võim säilis pärusmaades. Tähtsamad riigid olid Austria, Ungari ja Tšehhi. 1660 vallutas Türgi suure osa Ungarist, nad ähvardasid tungida ka Euroopa südamesse, kuid võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega 1683 . Austria pealinna päästsid 70000 meest. 1699 sõlmiti Karlowitzi rahu. Austria osales ka Hispaania pärilussõjas 1701, sõja lõppedes sõlmiti Utrechti ja Rastatti rahu ja Austria sai enda valdusesse Belgia, Lombardia ja Milano linna. Maria Theresia (kütkestas valitsemine, valgustatut absolutismi läbiviija koos Josedp II´ga) vastu protesteerimisel puhkes Austria pärilussõda, et naine mitte troonile lasta. Austria võimu vastu võitlejaid Ungaris nim. kurutsideks. Ungarlaste vabadusvõitlus toimus 1703- 1711 Ferencz II Rakoczy juhtimisel. 1709 kuulutati vabaks need talupojad, kes osalesid vabadusvõitluses. 1711 sunniti vabadusvõitlejad alistuma. Absolutismi reformimine algas sõjaväest, loodi sõjaväeakadeemia- Therezianum. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kaotati tollipiirid keisririigi sees. 1776 jõustus uus kriminaalkoodeks . Haridust laiendati rahvakoolide kaudu, loodi kutsekoolid1781 anti välja pantent alamates, millega kaotati suuremas osas riigis pärisorjus. Austria riigikorda on nim. ka valgustatud despootiaks.
Parlamentarismi areng Inglismaal- koosnes kahest kojast: alamkoda (mis moodustas 1649 Kõrge Kohtu) ja Lordide koda ( mis kaotati 1649 veebruaris ). 17. saj. puhkes parlamendi õiguste ümber võitlus (kodusõjad), mis mõjutasid Inglismaa sisepoliitikat. Inglise parlamentismi areng oli eeskujuks aga kogu Lääne tsivilisatsioonile ja tervele maailmale. 1603 - Ingl. valitsejaks sai James I ( oli inglismaale võõras), ei meeldinud inglise parlamendi õigused. Tähtsaim õigus oli maksude määramine. Majandusprob. oli tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid . Parlament sekkus ka välispoliitikasse, pida vajalikuks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi. Järg. kuning . Charles I. 1629 saadeti parlament laiali, kuid 1640 tuli jälle kokku, sai olla koos vähem kui kuu, ja seda nimetati „lühike parlament“. Šotimaa ja Inglismaa vahel kestnud sõda, otsustati parlament uuesti kokku kutsuda. Parlament võis esinduskogu laiali saata ainult ta enda nõusolekul. 1649 19. mai kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim kuulus Riiginõukogule. 1653 saadeti nned laiali ja tuli nn väike parlament. 1660 taastati Inglise parlament. 1679 kaotas Isikuvabaduste Akti. 1689 võttis vastu Õiguste billi ja ususallivuse akti. Inglise parlamentarism oli võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu. Võitlus jätkus eeskätt valimisõiguste ümber.
Kirik Peeter I. Reformide ajal. Peeter I sattus konflikti Vene õigeusu kirikuga , kui ta suuri ümberkorraldusi läbi üritas viia. 1700 a. suri kirikupea Adrian ning siis loodi kiriku juhtimiseks Püha Valitsev Sinod . P I püüdis piirata munkade ja nunnade arvu. Esialgu ilmutas P I Vene vanausuliste suhtes leebust, kuid tänu raskolnikute kindlameelsusele järgnesid repressioonid , tänu millele pidid paljud vanausulised elama asuma Venem . Äärealadele ning vallandati riigiteenistusest.
Kooliharidus 18. saj P I püüdis luua Venem. Koolide võrku, sest tajuti Venem. mahajäämust hariduse vallas. P I eluajal suudeti asutada 46 kirikukooli. Sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõppeasutusi. Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine . Keskkoolile vastav haridus oli rangelt seisuslik . 1724 loodi Peterb. Teaduste Akadeemia. Esimeseks Venem. Ülikooliks peetakse 1755a asutatud Moskva Ülikooli, kus oli 3 teaduskonda : filos ,-arsti,-õigusteadusk. Põhimõttelised uuendused hariduse vallas said teoks Katariina II valitsusajal. 1780a hakati looma ka rahvakoole.
Mis on valgustus Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele Saksa filosoof Immanuel Kant 1784 , kuid valgutus kui mõtteviis oli kujunenud juba varem. Valgustusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valg. kujunemise eelduseks oli teaduse areng.
Valgustusajastu põhijooned-Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgus. Olid veendunud, et ideed muudavad maailma. Inimühiskonnale seati eeskujuks loodus. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega.
Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Voltaire oli tema varjunimi, ta tegelik nimi oli F.M. Arouet. Ta oli kirjanik, poeet, dramaturg , jurist , ajaloolane . Kesksel kohal V. tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga. Poliitilise ideoloogia väljatöötamisel lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. V. rõhutas isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism.
Montesquieu sündis mantliaadliku pojana . Omandas väga hea hariduse. Ta valiti Prantsuse akadeemia liikmeks. Tema 1. ühiskondlik-poliitiline teos oli „Pärsia kirjad“. Tema peateos oli „Seaduste vaim“, see etendas olulist osa riigiteooria kujunemises ning mõjutas paljude maade riigikorda. Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat . Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahususe teooria. M. arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Teda peetakse liberalismi üheks isaks.
Rousseau valgustajate vasakpoolse suuna suurim esindaja. Ta äratas tähelepanu traktaadiga „Arutlus teadustest ja kunstidest “. Tema põhiteos on „Ühiskondlik leping“, milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist, kuid ta mõistis, et selle ideaali juurde ei saa inimkond tagasi pöörduda. Väljapääsu nägi R. rahva suveräniteedis, mis tähendab, et võim lähtub rahvast.
Entsüklopedistid Valgustusideede levitamisel oli eriline tähendus entsüklopeediatel ehk seletavatel sõnaraamatutel. Entsükl. alusepanija oli D. Diderot . 1751 ilmus1. köide. E. vastu astusid kat. kirik ja ametivõimud ning kaks esimest köidet hävitati. E.trükkimine ja müümine keelati. D. jätkas tööd salaja . E. uudsus seisnes selles, et see käsitles tähestiku järjekorras teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja ideede seisukohalt, andes nendele hinnanguid.
Saksa valgustuse eripära-S. mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine . S V. lähtus pietismist -mis pööras tähelep. vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdust. Pietismi rajaja oli P.J. Spener.
Gottfried Wilhelm Leibnz-uus filosoofia Ta oli filosoof ja matemaatik. Ta vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest ehk looduse vaimsetest algetest . Ühiskonna arengu suunajaks pidas riigivõimu. Ta arvas, et riigi abil saab parandada töötajate olukorda ja hoolitseda vaeste eest. Rahva valgustamiseks korraldas ta kolektiivseid söömaaegu. Ta pidas vajalikuks Saksam. Ühendamist. Lõppeesmärgiks oli maailma rahvaste harmoonia . Ta arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. Oluliseks pidas teadlaste jõupingutuste ühendamist.
C. Thomasius -kõlblusfilosoof, Ta arvas, et filosoofia peab olema üldarusaadav ja tooma praktilist kasu. Valgustuse ülesannetest rõhutas hariduse andmist õpetamise asemel. Hakkas loenguid pidama ladina keele asemel saksa keeles. Astus välja nõiaprotsesside vastu. Ta arvas, et ühiskonna ümberkorraldamine eeldab kõlbluse parandamist.
C von Wolff - teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksam. Esitas nn terve mõistuse filosoofiat.Arvas, et loodus on inimesele kaasa andnud ühelt poolt kalduvused ja teiselt ülesanded, et kalduvuste poolt on inimene enesearmastaja, aga tema ül. on armastada teisi nii nagu iseenast.Ühiskonna ümberkorraldamisel lootis valgustatud absolutismile. Ühiskonna arenguvõimalused peitusid tema arvates kodanlikus ettevõtlikuses.
J.G von Herder - filosoof, kirjanik, rahvaluuletadlane. Ta pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Ta arendas edasi Lessingi vaateid selle kohta, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist. Ta rõhutas vajadust kujundada vastikust sõdade vastu. Ta arvas, et tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes.
Pr. Kuningavõim 17.saj. algul-1610mõrvati kuningas Henri IV. Pärast kuninga mõrvamist ähvardas kujunenud stabiilsus kokku variseda. Uueks kuningaks kuulutati Louis XVIII . Ta pidi lahendama katoliiklaste ja hugenottide vahekorra, kuningavõimu suhte feodaalidega ja kodanlik areng oli tekitanud vastasseisukodanluse ja vana aristokraatia vahel.
Generaalstaadid –Condle nõudis regendilt seisuste esinduse e. generaalstaadide kokkukutsumist. Ta üritas selle abil asevalitseja võimu nõrgestada. G. Koosolekutel põrkusid kolmanda seisuse ja aadli taotlused. Riigivalitsemise alal oli kolmanda seisuse põhinõue kehtestada fundamentaalseadused. Kodusõdade vältimiseks peeti vajalikuks keelustada aadliliigid ja lammutada aadlike kindlused. Nende eesmärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest. Kaotati ametikohtade müük.
Richelieu ja kuningavõim G. Koosolekutelt paistis silma vaimulike seisuse esindaja Richelieu. Ta sai riigisekretäriks ning peale seda tõusis ta kardinaliks. Ja 1. ministriks. Kuni surmani oli R. Pr. Tegelik valitseja. 1626 andis ta kuninga nimel välja edikti, millega kästi maha lõhkuda aadlike kindlused. Kõrgaadel kaotas oma tugipunkti maal. Oluliseks sammuks kuningvõimu tugevdamisel oli hugenottide vastupanu mahasurumine. Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid , kes allusid kuningale .
Mazarin ja fonde- Pärast Louis XIII surma tõusis troonile Louis XIV. Regendiks sai tema ema Anna , kuis riigi tegelikuks valitsejaks Anna armuke J.Mazarin. Pr. Absolutism elas üle kriisi ning tekkis fronde , mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist . Fronde 1.etapil püüdis Pariisi parlament võtta endale esindusorgani funktsioone. 2.etapi fonde liikumise moodustas printside fonde.
Absolutist Louis XIV ajal ja Louis XV valitsusajal-1651 tunnistati L.XIV täisealiseks, kuid alles pärast Mazarini surma hakkas ta valitsema absolutistlikult. Kuningavõim omandas enneolematu ulatuse . L.XIV sai hüüdnimeks päikesekuningas. Ja ta oli endast kõrgel arvamusel. Ta ütles: „riik,see olen mina „ Kuningas nim. ametisse riigiametnikud , karistas ja andis armu . Kohtuasutustest oli tähtsaim pariisi parlament, mille ül. oli aktide registreerim. Tähtsaim riigimees L. XIV ajal oli finantside peaprokurör J-B. Colbert . Peale L XIV surma sai troonile Louis XV.
Reformikatsed Louis XIV valitsusajal- LouisXV oli maha jätnud tühja riigikassa ning kaardimäng riigirahadega viis selleni , et valitsemist oli vaja reformida. Rahanduse peaprokuröriks määrati J. Turgot . Tema sundis kuningat alla kirjutama ediktile viljakaubanduse vabaduse kohta. Leivapuudust pidi vältima vabakaubanduse kõrvale loodud riiklik süsteem, et riigiametnikud sõlmisid riigikassast eraldatud summasid kasutades lepinguid linnade varustamiseks. 1774 a. oli kehv viljasaak ning mitmel pool tekkisid rahutused, mida tuntakse jahusõja nime all. Kui torgot saadeti erru , siis kõik reformid tühistati. 1787 kogunes Notaablite kogu, see kogu lükkas maamaksu reformi tagasi ja absolutism oli jõudnud kriisi ning kokku tuli kutsuda generaalstaadid.
Bojaaride Duuma ja prikaasid.
Mihhail Ramonovi valimine Vene troonile - segaduste aja lõpp, tsaarivõimu taastamine. Tugevnes keskvõim. Ametlikult riigi kõrgeim võimuorgan Bojaaride Duuma, kus mõjukaim osa sugulastel. Kutsus duuma kokku välis-, sõjaväeasjades nõu saamiseks.17saj. oli vana Boj.Duuma muutnud vähe efektiivseks. Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid 16saj tekkinud prikaasid,üle 40.prikaaside hulgas tähtsaim „Saadikute Prikaas ”.juhtis tugev riigitegelane. Seoses prikaaside tegevusega kuj. ametnikkond , tähtsaimad djakid pärinevad aadlike seast. Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad, moodustati selleks vv linnast koos maakonna. Eesotsas keskvõimuseatud vojevood.
Maakogud
Seisuslik esindus tekkis Venes 16saj, esimene esinduskogu kutsuti kokku 1547a, seoses Moskva ülestõusuga. Ivan IV oli vastu, kuid siiski sunnitud aksepteerima maakogu. 1584.a nim. ametisse ta poeg Fjodor, Boriss Godunov. 1613.a. nimetati ametisse Mihhail Romanov. Tähtsaid otsuseid langetas see kogu 1648-1649, samal aastal võeti vastu maakogu seadustik , järelandmised aadlikele, talupoegade pärisorjus, selle päritavus.Talud ja nende vallasvara - mõisahärra omand. Kaasnes ka sunnismaisus .
Reformid PeeterI ajal
Peeter I (1682-1725) reformis riigiasutuste süsteemi. 1711.asutati kõrgeima riigasutusena Senat , alustati kolleegiumide loomist. Kolleegiumi president , tegutses kantselei arvukate ametnikega. Sõjaväe ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusasutusse. Kubermangude süsteem.Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele allusid provintsi- ja linnakohtud. PeeterI ajal absolutism väga ehedal kuhul. 1721.võttis Peeter I võttis endale keisri tiitli , venemaast sai impeerium (keisririik).
Valgustatud absolutism
1761a imp.troonile tõusnud PeeterIII risiti üigeusku.kuid hingelt oli luterlane .Asus reformide teele:andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele,sallviusdkreedi vene vanausuliste suhtes.Poolad Saksamaa protestantliku osa.kutsus tagasi Siberisse sadetud sakslaste aukandjad.mainfest aadliprivileegide kohta.Tema val.aeg jäi lühikeseksTa abikaasa Katariina viis läbiriigipöörde. keiser oli sunnitud kirj.alla troonist loobumise aktileja tapeti.Troonile Katariina II,polnud vene verd,kuulus Romanovite suguvõssa abielu teel.KatariinaII-valgustatud monarh .Arend.kooliharidust,raj häid koole . varjupaikeleidlastele, ämmaemandakoole.Suurim ettevõtmine 1766a. kokku kuts.Suur komisjon .Ül ülevenemaalise seadustiku koostamine,arv.valgustajate seisukohti.seda ei suudetud.arvamused liiga lahknevad.komisjon saadeti laiali.Pärisoriste oluk.halvenes,piirati kasakate autonoomiat.Rahva raske oluk.kutsus esile kuulujutu nagu PIII oleks elus.valepeetrid.5-Jemeljan Pugatšovi juhtmisel toimus 1773-1775 suur ravaülestõus.Peale seda püüti seadusandlusega kindl.riigivõimu.maa jagati 50 kubermanguks, jaguneb maakondadeks. Kuber.eesotsas seisis keisri määratud kuberner, allus ametnikk. 1785 loodi aadli toetust kindlustamaks aadli organisatsioonid -aadlikogud.aadlieesõigus omada maad koos seal leiduva maavaraga,pärisoriseid talupoegi.aadlilt vabad maksudestKatII suri 1796a.(oli palj armukesi)
Kuningavõim rootsis 17saj.absolutismi algus.
1599 vabanes rootsi unioonist poolaga.Hakkas valitsema Karl IX,Kun.võim päritavaks ka naisliinil.tähtis osa Rootsi kuningriigi valitsemisel Riiinõukogul:juhti kantsler .Kutsuti kokku ka Riigipäev,esindas vaimulikkonda,aadlit,linnakodanikke,talupoegi.Rootsis puudus pärisorjus!talupolid isiklikult vabad.Gustav II Adolf(hindas väga teadust,haridust) suutis koostööle tmmata kõrgkigi aadlike,tugevdas kuningavõimu.Olulist osa etendas selles ka Oxenstierna ,juhtis ka kuninganna Kristiini pärast Gustavi langemist Lützeni lahingus.Kunigavõim tugev.järsult Karl XI ajal(troonile 4a-na)Kehtestas kuninga absolutismi.riiginõuk.tähtsus vähenes,otsustas ainuisikuliselt kõiki riigiasju,järg võimul Karl XII jätkas seda.
Haridus 17saj.
Rootsi kuj.suurriigiks,kun võimutugev, tehti seal ka edusamme hairudses,eriti kõrgharid.vallas.Rootsi ainuke kürgkool:Uppsala ülik.oli hääbunud 16sajGustav Ii adolf määras Ups.ülikooli kantsleriks oma õp.Johan Skytte,viis kooli majanduslikult tasemele .Rajati rida uusi ülikoole:1632 Tartus(eriline osa Johan Skyttel,ka Stiernhielmi tegevus),1640 Turus.Kõrgkoolides arenes teadusside Eur.ülikoolidega
Vabadusteaeg
Pärast karl XII surma sõjakäigul norras,kehtestati uusvalitsemisviis,kaotati kuning.absolutism.Rigi küs.otsustati aristokraatlikus Riiginõukogus,Regulaarsem Riiipäeva tegevus,parlamentarismi alged .Nii algas nn vabadusteaeg,täh.vabadust aadlioligarhiale.Kuj kaks poliitilist parteid.Venemaale orienteeritud Mütside( toeks väike-ja teenindusaadel:haritlased ohvitserid ,ametnikud) ,Prantsusmaale toetuv Kübarate partei.(põhiosa mood.aadliaristokraatia,kodnlased)
Suund valgustuslikele reformidele
Rootsiriigiseisund muutus kriitilisemaks seoses Kübrana partei katsega taastada Rootsi suurriik sõjas Venemaa vastu( 1741 -743).sõd kaotati.loovutada tuli osa soomest.Lisaks puhkes suur Dalarna maakonna talup jamäetööliste ülestõus, rahulolematus aristokraatia valitsemisega ,nõuti kodnalikke valg. Reforme.Järelandlusena keht .1766.trükivabadus.asutati hulk ajalehti1769.esitati Riigipäevale reformiprojekt,kösit julgeoleku,omandiõiguse kindlustamist.kellegilt ei võeta elu,vabadust,tööd kohutu otsuseta.taotleti piinamise ,erakorraliste kohutute,komisjonide kaotamist.Ei läinud läbi Riigipäeval.
Gustav III,valgustatud absolutism
1771a tõusis Rootsi kuningaks Gustav III,sai hariduse,kasvatuse Prmaalt,järgis sealset valitsemis.1772 viis läbi riigipöörde:arreteeriti riiginõukogu liikmed ja Riigipäeva kardetavamad juhid,sunniti riigipöörde sanktioneerima.teostati mitu valgustusets mõj. reform ,suurem tegevusvabaduse andmine kapitalistlikele ettevõtjatele,täielik usuvabadus .Piiarti trükivabadust,kaotati varsti.Seisulik kord.1788a.alustas uut sõda Venemaaga,kuj ebaedukaks,ohvitserid astusid kung .vastu.1789a andis Riigipäev gustavile toetust ja võimutäiuse.Riiginõukogu lakkas suhtolemast.viidi läbi seisute tasakaalustamine .Loodi kõrgem kohtuorgan Ülemkohus(6aadliku ja mittea)1790a sõlmis rootsi venemaaga Värälä rahu.Gustav III ja Katariina II astsuid koos Pr revolutsiooni vastu .gustav tapeti aadlike opositsiooni poolt.suri 1792a.uues sisevõitlused Rootsile.
Ameerika Ühendriikide tekkimine.Inglise asumaad .
Esimese inglasena üritas P-Am tugipn luua meresõitja Walter Raleigh(1585),1606 rajasid.esimese püsima jäänud koloonia,esimene asula nim.jamestowniks.parall inglastega asusid ameerikas hollandlased.Hendy hudsoni juhtimisel(hudsoni jõgi) Esim .hollandlaste koloonia raj.sinna kus nüüd new york1638a asutasid rootlased ameerikasse koloonia Uus-Rootsi.1620.hookustus väljaränneeuroopast usulistel,poliitistel,majanduslikel(talupojad maata,tööstuslik pööre,äritegevuse soov) põhj.Sektide üheks kogunemiskohaks kuj.Pennsylvania,puritaanide koloonia piirkondi hakati nim,Uus-Inglismaaks.Ingl. katoliiklased asuala nim.Marylandiks.Prantsuse hugenotid haarasid lõunapoolse ala,asuala nim.Carolinaks.Uut ühiskonda iseloomustab töökus ja ettevõtlikkus.Ümberasujate hulas oli ka inglise riigivõimude poolt väljasaadetuid.1619.a hakati ameerikasse sisse vedama Aafrikas neegerorje,tõõjõuna lõunaosas.Valgeid asukaid oli P-am 1775a üle 2,5 milj.
Riigivõim ja omavalitsus .
Koloonia anti kompanile või üksikomanikule.Kõrgeimvõim kuulus ikka Inglise kuningale.P-Am olid inimestekl kõik õigused vabadused ,mis Inglismaal.Kolonistid siiski moodustasid omavalitsusi .Moodustusid seadusandlikud kogud 13 koloonias .Asumaade omavalits.arngut soodustas see,et paikneti kaugel ookeani taga.Mida enam asumaad edenesid,seda iseteadlikumaks muut.kolonistid.1765a.astusid nad välja tempelmaksuseadse vastu,keht. Septs.maks ajalehtedele jne.Suured lahkhelid kolonistide ja Briti parlamendiga.
Indiaanlased ,valged
Ameerika põlisasukad olid indiaanlased,jagunesid hõimudesse(u 400),rääkisid erikeeli.Elamusting.erinevad.Indiaanlasedc võtsid valgeid koloniste vastu heatahtlikult,kuid neisse suht.üleolevalt.Põliselanikelt võeti maad ära.Puhkesid kokkupõrked.Indiaanlased taipasid ,et uute sisseränne on ohuks nende elanikele.Pohatanide hõimupealik Opetšankanu oli esimese,kes org.valgete väljaajamist 1618a ameerikast.Ülestõusus tapeti palju koloniste.1 ristiusku pööratud indiaanlane reetis rünnakuplaani.Pärast rünnakuplaani tagasilöömist asusid valged karistusretkele.Tapeti kõik ettesattunud indiaanlased.Indiaanlased hakkasi hõime ühendama.Suur osa Uus-Ingl.hõimuliite läks sõtta valgete vastu.Suutis vallutada 12 eurooplaste linna,farme.1675 otsustavas lahingus said ind.lüüa,langes pealik Metakomet .
Ameerika rahvuse kuj.algus.Pärast esimesi kohanemisraskusi saavutasid kolonistid edu maj.tegevuses,suutsid vastu seista indiaanlastele.Loodi oma esindusorganid.Tugevnes uute võim,iseteadvus.Tärkas ameeriklase kokkukuuluvustunne.Ameerika rahvuse aluseks olid inglased ,mood.60% valgetest 1790a.Inglise kultuur levis seal.Määrav oli inglisek .Indiaani kult.mõju laensõnades, muusika ,kästitöö aafrikast.Ühtse rahva kuj.puhul täht.hariduse levik.Kirjaoskusele pandi rõhku puritaanid.linnas kus ül 50 elaniku,ladinak kooli asutamine.17saj jõudis järg kõrghariduseni.Mõju ameerika.rahv.kuj. oli valgustusideoloogial(benjamin Franklin)Esitas Põhj-Am kolooniate liidu projekti,mille al.kuulub võim 3a valitud Suurele Nõukogule,suur iseseivsuse eest võitleja,osav diplomaat ,välsiabis suur roll.Thomas Jefferson oli teine silmap. valgustaja .Pidas ideaalseks üh,kus farmid ja käsitöölised,koostas rahva suveräniteedi ideed, pooldas orjuse kaotamist,Iseseisvusdeklaratsiooni põhiautor. I kontinentaalkognress katkestas kaubavahetuse Sb-ga.Iik otsustas luua regulaararmee,ülemjuhataja George Washingtoni.1776 4.Juuli Iseseisvusdeklaratsioon ,kuulutas 13 kolooniat iseseisvaks.Iseseisvuse võitsid ameeriklased Iseseisvussõjas(1775-1783),millelõpetas Versailles rahu(1783),Sb tunnistas ednised asumaad vabaks.suveränseks,iseseisvaks riigiks, territoorium Missisipi jõest Kanadani.
UUS RIIK(USA) Ameerika Ühendriigid(USA)(Thomas Paine pakkus nime)Esialgu sidus 13 asumaad aint Kontinentaalkongress ja sõjaarmee.Igal osariigil oma konstitutsioon ja erinevused. 1781 .a mood.riigid konföderatsiooni-riikide liidu.ainus ühine organ- Kongress ,igal osariigil 1 hääl.Pärast Iseseisvussõja lõppu asuti välja töötama uue riigi konstitutsiooni.Ühed poold .tugevat keskvõimu,teised demokraatiat,kodaniku vabadust:uue põhiseaduse kirj.James MadisonKonstitutsioon kehtis 1789a,mis muutis USA liitriigiks.Riigivõimu aluseks Montesquie võimude lahususe teooria.Seadusandlik võim-Kongress(koosneb Saadikutekojast ja Senatist)Täidesaatva võimupeaks sai rahva valijameeste kaudu president,ühtlasi valitususe juht.valiti ka asepresident.USA esim.presidendiks valiti Iseseisvussõjaaegne ülemjuht GEORGE WASHINGTON(presid: 1789-1797) Osariikide seadusandlikuks org.Seadusandlik kogu,täidesaatva võimu peaks rahva valit .kuberner.Kohtuvõimu kõrgeimaks organiks Ülemkohus,liikmed valiti eluksajaks.Konstitutsioone i andnud kodanikuõigusi maa põliselanikele ega neegerorjadele.usa riigikorraldus oli eeskuj.palj.teistele riikidele