Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ajaloo kokkuvõte (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal see algas ?
 
Säutsu twitteris
Mis on uusaeg ja millal see algas?
Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega . Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589 .a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa . Eesti ajaloos lõppes 1629.a. sõlmitud Altmargi vaherahuga pikk sõdade periood, mis oli alanud Liivi sõjaga.
Majandusliku arengu erijooned
Uusaeg on kapitalismiajastu.16.saj. algasid eurooplaste koloniaalvallutused, mis pidurdasid paljude teiste maailmajagude arengut, Euroopa maadeavastajatele tähendasid aga palju kasumeid. Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses.Uusajal kaubadussuhted laienesid, kujundades pikkamööda maailmakaubanduse . Põllumajanduses kujunesid uusaja alguseks välja väga suured erinevused Lääne- ja Ida-Euroopa vahel. Paljudes lääneriikides oli pärisorjus jäänud keskaega ning arengut mõjutasid kapitalistlikud suhted, mis inglise revol. Ajal viisid kodanliku eraomandi tekkimiseni. Valitsevad olid feodaalsuhted., mille raames olid talupojad koormatud feodaalkohustustega. 19.saj. kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine .
Uus vaimumaailm
Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.saj. Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes välja uus maailmavaade. Selle kõrval tekkis ka uus ilmalik ideoloogia – valgustus , mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad. Suurimaks kultuurialaseks ja ühiskondlikuks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik liikumine, millele oli eeldused loonud juba keskajal aset leidnud rahvaste kujunemine. Üha suurema tähenduse omandas uusajal teadus, mis ei olnud ainult osa maailmavaatest, vaid hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius . Teaduse arenguga olid tihedalt seotud edusammud koolihariduses.
Riik ja valitsemine
Riiklikul alal isel. Uusaja algust absolutistlik monarhia – valitsemisviis, mille puhul kuninga või keisri võim oli piiramatu, kigi too võis oma otsustes ja tegevuses võtta kuulda õukondlaste ning soosikute nõu. Vastandina hakkas esile nihkuma ka parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega. Võitlus parlamentismi ümber nõudis mitu sajandit. Paljudes maades kujunes võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Võitlus lahvatas eriti võimsal esile revolutsioonides, mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele lausa eriomaseks. Millal lõppes uusaeg? Uusaja teist piiri tähistab umbes I maailmasõda. Mõnikord sarnastatakse aga lähiajalugu 20.saj.’ga.
Uus usuline situatsioon 17.saj: puritanism
Usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kujunes Inglismaa kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid , kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga. Kuninganna Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Kuid säilis senine jumalateenistuse pidamise kord ning kiriku juhtimine jäi endiselt kuninga määratud piiskoppide hooleks. Paljud puritaanid olid sunnitud lahkuma Madalmaadesse või Saksamaale, sest nad sattusid vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga.
Puritanismi ühiskondlik kandepind
Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktuuris. Tööstuses rajas endale teed kapitalistlik manufaktuur, mis viis kokku kapitalisti juhtimise ja professionaalsete oskustega töötajate töö. See ühendus võis olla nii tsentraliseeritud manufaktuur või hajamanufaktuur. Manufaktuur võis kujuneda mitmel viisil. Ntks oskuslikult tegutsenud käsitöömeistrid suutsid laiendada tootmist ja muuta oma töökojad kapitalistlikeks manufaktuurideks. Enamasti loodi need siiski kapitaliga, mis oli hangitud väljaspool käsitöönduslikku tootmist. Inglismaa majanduslikus aregus ja jõukuse kasvus etendas väga suurt osa väliskaubandus. Sellega tegelesid kaubakompaniid, millele feodaal-absolutistlik riik andis väliskauplemise privileegi.
Ilmaliku kutsumuse õpetus
Kalvinismi keskne dogma oli predestinatsioon ehk ettemääratuse õpetus. Selle järgi sõltub iga kristlase saatus Jumala suvast. Ette on määratud ka maine elu ning ei usklik ise ega kirik ei saa muuta taeva tahtmist. Õpetus vähendas katoliku kiriku mõju. Ilmaliku kutsumuse õpetus lähtus arusaamast, et keegi ei saa õndsaks ega saavuta edu vastutahtmist, enda teadmata ja osavõtuta. Jumalale on meelepärane kui inimene juhib edukalt ettevõtet ja äritegevust.
Maailmavaatelised ja eetilised mõjud
Oluline maailmavaateline järeldus oli töö õilistamine, mis muutus sageli lausa töö kultuseks. Protestatismile omane töössesuhtumine vastandus algkristlikule, katoliiklikule, aga ka bütsantslikule vaesuse ülistamisele. Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi . Ta oli usklik, vaikiv ega talunud elurõõmu avaldust . Inglise revolutsiooni ajal keelati ametlikult kõik teatrietendused . Nad hakkasid käima tagasihoidlikus mustas riietuses . Neid hakati kutsuma ümarpeadeks nende meestesoengute pärast. Ümarpeade vastasleeri nim. kavalerideks. Nõuti et, pühakodadest kõrvaldataks kõik, mis meenutab katoliku kiriku rikkust.
Presbüterlased ja independid
Presbüterid tahtsid valida omakorda koguduse vaimulikud , kelle seni oli ametisse määranud piiskop. Teise suuna esindajad arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud, millest tulenes nimetus independid. Inglise revolutsiooni ajal muutusid nad poliitilisteks parteideks. Independid viisid läbi Pride ’i puhastuse. Kolonel Pride’i juhtimisel vagistati 47 presbüterlikku parlamendisaadikut. Sisuliselt oli tegu riigipöördega. Võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale.
Puritaanlikud sektid
Loodi palju puritaanlikke kogudusi, mis kujunesid ühteaegu kooskäimise kohtadeks . Puritanismi sisu muutus, sest rahvas tõlgendas teoloogilisi probleeme omamoodi. Tekkis rohkesti sekte. Sektide kujunemine peegeldas maapealse elu probleeme. Rohkem kui neid inimesi, kes ilmalikku kutsumust järgides rikastusid, oli neid, kes ei leidnud tööd, kelle elu läks halvemaks, kes laostusid. Paljud setid kaldusid müstitsismi. Looduti ettemääratuse õpetusest. Piiblitõlgendamise kaudu püüti ka leida Kristuse tulemise aeg.
Independid
Independid reorgaiseerisid sõjaväe ning nende juhtimisel saavutati võit kodusõdades. Üsna varakult ilmnes ka ohvitseride püüa osaleda poliitikas. „Ettepanekut peatükid” oli independentide konstitutsiooniprojekt, kuid kajastas ka nende lähituleviku majanduslikke ja usulisi eesmärke. Inglismaa valitsemisel pidi juhtiv osa kuuluma parlamendile, mis valitakse iga kahe aasta tagant. Krahvkondi esindavate saadikute arv sõltus vastavast karhvkonnast laekuvate maksude suurusest. Maksudega seostati ka valimisõigus, mis taheti anda kõikidele maksumaksjatele ja millest jäeti ilma need, kes makse ei maksa. Usuküsimuses taotleti
südametunnistuse vabadust. Lähituleviku tähtsaimaks poliitiliseks eesmärgiks peeti olemasoleva parlamendi laialisaatmist.
Levellerite liikumine
Teise uue ideoloogilise ja poliitilise suunana kujunes Inglise rev. Ajal välja levellerite liikumine, mille rajajaks oli Lilburne. Ta võitles parlamendi poolel kuningavõimu vastu.Võrdsust mõistsid levellerid eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist. Viimaste hulka arvasid Lilburne ja ta pooldajad usuvabaduse, isiku- ja omandi puutumatuse ning trükivabaduse. Nende ideaal oli demokraatlik vabariik. Nende liikumine muutus massiliseks, kui sellega ühinesid sõdurid. Levellerite progr. Formuleeriti dokumendis, mis kandis pealkirja „Rahva kokkulepe.” Sisulit oli see dem. Konstitutsiooni projekt, milles
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ajaloo kokkuvõte #1 Ajaloo kokkuvõte #2 Ajaloo kokkuvõte #3 Ajaloo kokkuvõte #4 Ajaloo kokkuvõte #5 Ajaloo kokkuvõte #6 Ajaloo kokkuvõte #7 Ajaloo kokkuvõte #8 Ajaloo kokkuvõte #9 Ajaloo kokkuvõte #10 Ajaloo kokkuvõte #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 87 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Siu Sau Õppematerjali autor

Lisainfo

Mis on uusaeg ja millal see algas?Majandusliku arengu erijooned,Uus vaimumaailm,Riik ja valitsemine,Uus usuline situatsioon 17.saj: puritanism,Puritanismi ühiskondlik kandepind,Maailmavaatelised ja eetilised mõjud,Presbüterlased ja independid,Puritaanlikud sektid,Independid,Levellerite liikumine,Tõelised levellerid ja digerid,Uus ideoloogia. Francis Bacon,John Milton,Thomas Hobbes,John Locke,James Harrington,Kirik ja riik 17.saj.Nikon ja kirikureform,Vene riik 17.saj.Parlamentarismi areng Inglismaal,Kirik Peeter I. Reformide ajal.Kooliharidus 18. saj,Mis on valgustus,Valgustusajastu põhijooned,Voltaire,Montesquieu,Entsüklopedistid,Saksa valgustuse eripära,Gottfried Wilhelm LeibnzC.ThomasiusC von WolffJ.G von Herder, Pr. Kuningavõim 17.saj. algul, Generaalstaadid, Richelieu ja kuningavõim, Mazarin ja fonde, Absolutism Louis XIV ajal ja Louis XV valitsusajal, Bojaaride Duuma ja prikaasid, Maakogud, Reformid PeeterI ajal, Valgustatud absolutism, Kuningavõim rootsis 17saj.absolutismi algus, Haridus 17saj.Vabadusteaeg, Suund valgustuslikele reformidele, Ameerika Ühendriikide tekkimine, Ameerika rahvuse kuj.algus
uusaeg , vaimumaailm , riik , puritanism , presbüterlased , independid , leveller

Mõisted


Kommentaarid (1)

teree profiilipilt
teree: väga hea
11:49 01-10-2011


Sarnased materjalid

22
docx
Uusaeg
68
pdf
VARAUUSAEG
26
doc
UUSAEG - kokkuvõte
35
doc
11-klassi ajalooeksam
14
docx
Ajaloo mõisted
17
docx
Ajaloo mõisted
14
doc
Uusaeg
32
docx
10-kl ajaloo üleminekueksam



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun