Ajaloo arvestus V periood (0)

1. Uusaja algus 2
2. Puritanism – Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l 2
3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal 2
4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal 3
5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal 3
6. Saksa valgustus 4
7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil 4
8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil 4
9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil 5
10. Austria keisririik . Valgustatud absolutism 5
11. Vene riik 17. sajandil 5
12. Vene riik 18. sajandil. Reformid ja valgustatud absolutism 6
13. Kuningavõim Rootsis. Valgustatud absolutism 6
14. Ameerika Ühendriikide tekkimine 6
15. Rahvusvahelised suhted jua diplomaatia 6
16. Sõjandus 6
17. Teadus 6
Aika arvestus
V periood

1. Uusaja algus

uusaja mõiste võtsid kasutusele humanistid (renessansiajastul); algus:1) Konstant. vallutamine türklaste poolt 1453, 2) Christoph Kolumbuse jõudmine Am.-sse 1492; majanduses olulisim kapitalism, mis kujunes esmalt kaubanduses; koloiseerimine; kaubandus laienes, kultuur laienes etc; ida- ja lääne-euroopa vahel suured erinevused – idas veel kaua pärisorjus; 19. saj. kujunes välja industriaalühiskond(masintootimine, linnastumine ); endiselt usuline võitlus; tekkis uus ideoloogia – valgustus, mis tõi uued riigivalitsemise ideaalid, haridus ; rahvuslik liikumine; teaduse areng; peamiseks riigikorrals absolutistlik monarhia , mille kõrvale tekkis parlamentlik monarhia; rahvas nõudis põhiseadust, mistõttu oli palju revolutsioone; uusaja lõpp:1) Ims; 2) 19. saj.

2. Puritanism – Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l

Inglismaal anglikaanikirik – ei allunud Rooma paavstile; katoliiklased siiski võitlesid vastu, nt püssirohuvandenõu(Guy Fawkes pidi parlamendi keldris oleva püssirohuga õhku laskma ); usu ja poliitika opositsiooniks sai puritanism. Need olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusest; kuninganna Elizabethi ajal tehti puritaanidele järeleandmisi, kuid siiski ei oldud rahul. Vastuollu sattunud p-d pagendati; puritanismi levikut soodustas Inglismaa maj. areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonnas. Tööstuses rajas endale teed kapitalistlik manufaktuur , mis võis olla nii tsentraliseeritud, kus töölised töötasid ühtses tootmishoones, või hajamanufaktuur, mille töötajad töötasid kodus; oluline oli väliskaubandus, millega võisid tegeleda vaid osad kaubakompaniid ; kalvinismis(mis ka ing.-l levis) oli keskseks predestinatsiooni-e ettemääratuse õpetus; edukus tähendas seda, et on suur tõenäosus taevasse ronida; inglise revolutsioon -1642; puritaanid nõudsid, et kaotataks piiskopi ametikoht. Seal tekkisid lahkhelid – ühed arvasid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse vanemad – presbüterid, kes valiksid vaimulikud . Teised arvasid, et kogudus peaks olema sõltumatu(independent). Presbüterlased ja independendid muutusid parteideks. Pride ’i puhastusega( kolonel Pride) kõrvaldati presbüterlased, võim -> Oliver Cromwell ’ile –
I-dite juht; I-si toetasid ohvitserid; moodustati mitmeid puritaanlikke sekte.

3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal

Independendid reorgunnisid sõjaväe, võitsid kodusõja( kunn oli kukutatud); 1647. a. anti välja „ettepanekute peatükid“, mis oli I-de konstitutsiooniprojekt; valitsemisel pidi juhtiv positsioon kuuluma parlamendile, mis oli 2-a järel valitav; ülesandeks monopolide kaotamine; südametunnistuse vabadus.
teiseks ideoloogiliseks liikumiseks oli levellerite liikumine(nimi võrdsustamise ideest - level), rajajaks John Lilburne(L-de juht ja ideoloog Inglise revolutsioonis, koostas L-de programmdok.-i „Rahva kokkulepe“; Lilb. võitles parlamendi poolel kuningavõimu vastu; oluline seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduste kindlustamine(usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus); ideaaliks demokraatlik vabariik; „rahva kokkulepe“-demokraatliku konstitutsiooni projekt(üldine valimisõigus kõigile meestele al. 21. eluaastast). parlament ühekojaline, kuningavõim asendada vabariigiga. kõikide võrdsus seaduste ees; monopolide kaotamine; tarastamine -kogukondliku maakasutuse lõpetamine; rüütliläänide kaotamine-tekkis eraomand ; talupoegadel siiski nigel seis; kujunes välja vasakpoolne suund – tõelised levellerid – kõik inimesed võrdsed ning ühtsed õigused maa kasutamiseks; üheks suunaks TL seas oli digerite liikumine, juhiks Gerrard Winstanley. olid rahumeelsed; esines ka ilmalikke ideoloogilisi suundi, mille esindajaist kerkis esile Francis Bacon ( filosoof ja riigitegelane , inglise materialismi rajaja). Väitis, et teadmiste allikaks kogemused. oluliseks ettevõtlikkus, õigustas monopole , kunn valitsegu koos parlamendiga;
John Milton – luuletaja. kaitse trükivabadust, kaitses abielulahutust, pooldas parlamenti;
Vastupidiselt arvas Thomas Hobbes-kaitses absolutistlikku kuningavõimu, eitas isikuvabadusi; John Locke arvas, et kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile, kaitses üksikisiku vabadusi – liberalismi rajaja. tema ideoloogias võtsid üle viigid e. liberaalid . Omandi kaitse.

4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal

tsaarivõimu ja kiriku vastuolud; loodi patriarhi amet; loodi Kloostriprikaas , mille hallata jäi kiriku valdustes elav rahvas; papid-lihtvaimulikud; possaadid-kaubanduslik-käsitöönduslik linnaosa; kiriku materiaalsed huvid; patriarh Nikon viis läbi reformi(jumalateenistuse kord, ristilöömine, kirikutekstide kontroll); osad vaimulikud keeldusid uuendusi vastu võtmast – tekkisid vanausulised e. raskolnikud; Venemaa ja L-Euroopa suhete tihenemine( kaubad , välismaalastest vaimulikud); hariduse parandamise eest Venemaal võitles Juraj Križanić. pooldas täielikku ainuvõimu;
Peeter I ja ja patriarh olid vastuolus; P kaotas patriarhi ameti, kirikut juhtis sinod, hiljem ilmalik ülemprokurör; P-le ei meeldinud kloostrid -piiras nunnade/munkade arvu; vanausulisi kiusati taga; P oli läänemeelnde. hakkas haridust pooldama; 1724 rajati Peterburis Teaduste Akadeemia; 1755 asutati Moskva ülikool; hakati rajama ka keskkoole.

5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal

uus maailmavaade; teaduse, mõtlemise tähtsustamine; René Descartes -sündis väikeaadliku pojana. rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. kõiges tuleb kahelda( cogito , ergo sum); eeskujuks loodus; Voltaire – valgustajate suurim ideoloog, kirjanik, poeet . sündis jõukas peres. rõhutas vabadusi(trüki-, isikiu- jms). tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism; C. Montesquieu -aadliku poeg, töötas parlamendis, hiljem tegeles teaduse/kirjandusega. uuris 3 valitsemisvormi:despootia(absolutistlik mon.), monarhia ja vabariik. Ideaalseks pidas konst . monarhiat. oluline võimude lahusus ;
Jean- Jacques Rousseau-Pr. filosoof ja kirjanik. Pooldas vabariiki, eraomandit;
Denis Diderot -filosoof, kes pani aluse entsüklopeediatele(I köide ilmus 1751. aastal).

6. Saksa valgustus

saksa valgustajad polnud sedavõrd kirikuvaenulikud nagu Pr omad; ideoloogia lähtus pietismist -luterliku kirikus kujunenud vool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust; P taotles ühiskonnakorralduse täiustamist usu abil, mitte selle muutmist; Gottfried Wilhelm Leibniz -saksa filosoof ja matemaatik . vaated lähtusid monaadidest-looduse vaimsed alged . riigivõim oluline, pidas vajalikuks saksa ühendamist, lõpptulemuseks kogu maailma rahvaste harmoonia . arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. 1700 asutas Preisi Teaduste Akadeemia; Christian von Wolff - ratsionalist, töö oluline, valgustatud absolutism, ettevõtlikkus; Johann Gottfried von Herder -saksa filosoof, luuletaja, folklorist. pooldas progressi ideed->kõrgem seisund humaansus . sõdade vastane.

7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil

pärast Henri IV surma(lõpetas ususõjad, vahetas usku) tõusis troonile ta poeg Louis XIII(tema ema Maria de´Medici). Opositsioon nõudis generaalstaatide kokkutulekut, mis saigi teoks. G-de seas tekkisid lahkhelid aadli ja 3. seisuse vahel. 3. seisus nõudis fundamnetaalseaduste kehtestamist(aadlite nõrgestamine, kunnivõimu muutmine aadlitest ja vaimulikest sõltumatuks). Aadlid nõudsid aga oma võimu laiendamist; G-de seast tõusis esile Richelieu , kes valitses tegelikult Pr.-d. Pani aluse Pr absolutismile. R laskis lammutada aadlike kindlused , keelas duellid . Tugevdas kunnivõimu; intendandid -kohalik valitsemisorgan, kes kuuletus kunnile; pärast Louis XIII surma tõusis troonile 4a. Louis XIV(päikesekuningas). valitsejaks sai ta ema Austria Anna, tegelikuks valitsejaks tema armuke Jules Mazarin; fronde -võimudevastane tegutsemine; Louis hakkas pärast Mazarini surma valitsema . absolutism. kõik keerles tema ümber-„riik-see olen mina“;
Pariisi parlamendi ülesandeks oli kunni ediktide jm sadusandlike aktide regamine; Colbert - Loius XIV ajal oli finantside peakontrolör; Loius XIV järel tuli troonile pojapoeg LouisXV, kes polnud osav valitseja(olulist rolli riigis mängis ta armuke Markiis de Pompadour); pärast XV surma sai kunniks pojapoeg Louis XVI, kes abiellus Marie- Antoinette ’iga. Valitsemist oli vaja reformida, sest LouisXV oli riigi rahad maha mänginud; uus rahanduse peakontrolör- Turgot . kavatses kaotada feodaalide privileegid , aadli ja vaimulike maksuvabaduse jms; riik vaesus ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid.

8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil

parlamendi ja kunni vahel pinged; parlament peab enda õiguseks maksude määramist; kunn tegutseb ilma parlamendi nõusolekuta; P kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi; kuningas müüs monopoolseid õigusi raha eest; Õiguste Petitsioonis toonitati, et elanik ei pea maksma makse, mis pole kinnitatud P poolt; Charles I saatis P laiali; sõja jaoks šotlaste vastu oli tarvis raha -> CharlesI kutsus kokku parlamendi, mis peagi laiali saadeti(lühike parlament); pärast vaherahu lõppemist šotlastega pidi kunn jälle prlamendi kokku kutsuma(1640-ühtlasi ka ing. revolutsioon); parlamentlik opositsioon eesotsas Pymiga kaebas kunni omavoli parlamentide suhtes jms; P võttis vastu õigusakti, millega parlamenti võis laiali saata vaid ta enda nõusolekul. võim läks sellega P kätte(pikka parlament); Alamkoda moodustas Kõrge Kohtu->hukati Charles I; kaotati Lordide koda, kunni amet, kuulutati välja vabariik; täidesaatvaks võimus Riiginõukogu, mis tegelikult juhtis P tegevust. Reaalne võim kuulus O. Cromwell’ile; P võttis vastu seaduse, mille kohaselt pika P liikmed kuulusid ka järgmistesse parlamentidesse. rahvas polnud ka muude olukordadega rahul-> Cromwell ajas Riiginõukogu ja p laiali(tekkis väike parlament, tegelikult aga diktatuur); Madalmaades sõlmitud lepe Stuartite monarhia taastamiseks taastas parlamendi; uus kunn Charles II; P koostas isikuvabaduste Akti(vahistada võis vaid kohtu alusel); CharlesII järglaseks määrati tema vend James II; opositsioon määras aga j-tulijaks Jamesi tütre mary ja tema mehe; vastavalt troonipärijatele tekkisid toorid ja viigid, kellest kujunesid parteid; 1688. a. viigid ja toorid kukutasid katoliikliku James II, troonile tuli Mary ja Willem(William III); võeti vastu Õiguste bill , mis reguleeris P õigusi kunnivõimu piiramisel;

9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil

kuulus Saksa-Rooma keisririiki; eluaegne keiser ; esindusorganiks Riigipäev, mis koosnes 3st kuuriast: 1)kuurvürstide kuuria 2)vürstide kuuria 3)linnade kuuria; seega polnud parlamenti; R-l oli võimu vähe, arvestades et saksa üksikud riigid olid iseseisvad. R kontrollis nt käsitöönduse korraldamist; 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli-> tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik, pealinnaks Berliin ; B kuurvürstiriigi ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm( arendas põllumajandust); järgmine kuurvürst Friedrich III kuulutas end kunniks, temast sai Preisi kunn Friedrich I; Brandenburgi kuurvürstkond muutus Preisi kuningriigiks(pealinn Berliin); absolutistliku kunnivõimu loojaks Friedrich Wilhelm I(Sõdurkuningas), rõhutas ka aktiivse kaubandusbilansi ja lugemisoskuse tähtsust->üldine koolikohustus ;valgustatud Preisi kunn Friedrich II-eitas parlamenti, tuunis sõjaväe tippu. talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu. rajas uusi külasi, talusi. kartulimees. põhjustas Austria pärilussõja(keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust habsburgide pärusmaadele);

10. Austria keisririik. Valgustatud absolutism

türklased tungisid Austriasse; osales Hisp pärilussõjas->Austria sai Hisp Madalmaad(belgia)ja P-Itaalias asuva lombardia; pragmaatiline sanktsioon- tunnistas pärimisõigust naisliinis; troonile pidi saama Karl VI tütar Maria Theresia, mille vastu protestis Preisi->Austria pärilussõda;kurutsiteks nim. Autria võimu vastaseid ungarlasi; Maria T-valgustusideoloogia vastane,kuid pidas vajalikuks reforme; sõjaväereform, finantsreform(üldine tulumaks);laiendati rahvakoolide võrku;

11. Vene riik 17. sajandil

sõdis Rootsi, Leeduga, Poolaga; segadus tsaarivõimu ümber. pärast Ivan IV surma sai troonile poeg Fjodor ,kes pold võimeline valitsema. loodi regentnõukogu. omavahelises võitluses tõusis liidriks Boriss Godunov; ka ei saanud valitsema panna Ivan’i noormiat poega Dmitrit(ta suri). suri ka Fjodor. kokku kutsutud maakogu valis Godunovi tsaariks. troonile tuli Vale- Dima I. üsna pea suri. uueks valitsejaks ülestõusu juht, ei püsind kaua; võideldi Poolaga; järgmine tsaar Mihhail Romanov ->segaduste lõpp;valitses Bojaaride Duuma ; prikaasid-administratiivaparaadi põhiosa; ametnikkonnast olid olulised djakid; kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad; maakogud kinnitasid/valisid tsaare, osalesid valitsustöös; „maakogu seadustik “ määras pärisorjuse, sunnismaisus,

12. Vene riik 18. sajandil. Reformid ja valgustatud absolutism

Peeter I; asutati Senat ;uued keskasutused-kolleegiumid; kohalikus halduses kehtestati kubermangude süsteem;Pets üritas lahutada kohtu-ja administratiivvõimu; Peeter III viis läbi reforme, abikaase Katariina II korraldas armukestega riigipöörde->uus valitseja K II(valgustatud). laiendas koolivõrku. üritas koostada ülevenemaalist seadustikku;

13. Kuningavõim Rootsis. Valgustatud absolutism

svenssonid

14. Ameerika Ühendriikide tekkimine

hollandlased /hispaanlased rajasid kolooniaid; kolooniates moodustati järk-järgult seadusandlikke kogusi; koloonid polnud rahul Briti seaduste ja maksustamistega; sõdimine indiaanlastega, indiaanid püüavad oma riiki tekitada; tekkis rahvslus; rajati koole, hiljem kõrgkoole; levis ka valgustusideoloogiat, esindajaks Benjamin Franklin(teadlane); teine valgustaja oli Thomas Jeffrson( president , kirjas usa iseseisvusdeklaratsiooni); I kontinentaalkongress katkestas kaubavahetuse Suurbritanniaga->kunn ähvardas usakaid; II KK lõi regulaararmee, võttis vastu iseseisvusdeklaratsiooni;

15. Rahvusvahelised suhted jua diplomaatia

riikidel tekkisid saadikud; suursaadikud ja asjurid; 30-aastane sõda: katoliiklaste ja protestantidevaheline, hiljem ülemvõimu pärast euroopas->Pr. suurenes, Rootsi sai suurriigiks; põhjasõda: rootsi, vene, taani, saksi-poola->venemaale vallutatud alad; hispaania pärilussõda: pr. ja inglismaa->pr võitis; tulemus:rootsi, holland , pr kaotasid tähtsust; 7-a sõda: britid ja prantslased .

16. Sõjandus

sõda ühiskonna normaalne osa; tekkisid palgaarmeed; peamiseks jalavägi, mille kõrval ka ratsa - ja suurtükivägi; hiljem tekkis alaline sõjavägi; alalisel sõjaväel samuti jala-, ratsa- ja suurtükivägi. ratsavägi jagunes raskeks, keskmiseks ja kergratsaväeks; tekkis taktika ja strateegia; ohvitseride koolitamiseks loodi erinevadi sõjakoole(kadetikorpused, rüütliakadeemiad, hiljem kõrgemad sõjakoolid); viidi ellu sõjaväereforme.

17. Teadus

Galileo Galilei-õppis arstiteadust, matemaatik, uuris päikest, rõhutas eksperimendi tähtsust; René Descartes-rajas uue filosoofia, pidas inimmõistust oluliseks; Isaac newton - leiutas peegelteleskoobi, gravitatsiooniseadused; Karl Linné- botaanik ; Edward Jenner -vaktsineerija;
6