Selles oli tal sageli õnne, sest Seitsmeaastases sõjas (1756–1763) oleks ta peaaegu lüüa saanud, vaid Venemaa uue tsaari Peeter III sümpaatia tema suhtes päästis Friedrichi halvimast. Sõjas võitis ta Austrialt Sileesia ja osales Poola esimeses jagamises 1772. Friedrich II (7 aastane sõda) Friedrich II Friedrichit peetakse parimaks näiteks valgustatud monarhist. Ta oli kirjavahetuses Voltaire'i, Immanuel Kanti, Gotthold Ephraim Lessingi, Friedrich Schilleri ja Johann Wolfgang Goethega. 1750 kutsus Friedrich Voltaire'i Preisimaale elama, kuid peagi muutusid nende suhted pingeliseks. Voltaire'i heidutas Friedrichi militarism ja kui Voltaire ründas 1753 ajakirjanduses üht Friedrichi liitlast, saatis Friedrich Voltaire'i Preisimaalt välja. Pärast paranesid nende suhted jälle ning nad olid omavahel peaaegu pool sajandit kirjavahetuses. Friedrich II
EESTI POEEMI KIRJANIKUD JA NENDE TEOSED Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'' Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'' Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'' DRAAMA • üldmõistena näidend • kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend • žanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus • draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse • uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat • tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias • sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule • draamast sai näitekirjanduse juhtiv žanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses
teisel poolel hoopis uue kvaliteedi. Peeter I raiutud ,,aken" Euroopasse (Peterburist sai Venemaa uus keskus ning algas Euroopa kultuuri aktiivne importimine) ja Katariina II teatrihuvid tõid Venemaale väljapaistvaid teatritruppe ja näitlejaid. Tihiti reisisid nad Peterburisse Tallinna või Riia kaudu. Nii jõudis Tallinnasse mitmel korral Viinist pärit koomik Joseph Scolari oma trupiga. Nende mängukavva kuulus muu hulgas ka Lessingi, Racine`i ja Moliere`i näidendeid. Vaimuliku õpetuse ja moraali vahetasid aegamööda välja kodanliku moraali kategooriad voorus ja head kombed. Pärast Scolari surma jätkas Tallinnas teatritegevust Hundeburgi (Hündebergi) trupp (1777- 1780), kes esines juba regulaarselt kolm korda nädalas. Seega kujunes välja järjepidev teatritraditsioon. Peale sõnalavastuste esitati ka oopereid ja ballette. Tallinnlased (tollal u
Tobias George Smollett(1721-1771) ,,Roderick Randomi seiklused" ning ,,Peregrine Pickle'i seiklused" 7 Saksa valgustuse eripära Saksa kirjanduses oli romaan pikalt teisejärguline zanr pärast draamat. Sealne valgustuskirjandus, millele avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustajad, jõudis oma eesmärkideni alles 18.sajandi lõpu poole, rahvusteaduste tõusu ajal. 18.sajandi keskel oli saksa valgustuskirjandus seotud eelkõige Lessingi filosoofi, näite- ja vaimulikukirjaniku, kriitiku, draama- ja kunstiteoreetiku nimega. Saksa valgustuskirjanikud Friedrich Schillerit(1759-1805) on peetud viimase kahesaja aasta kõige erinevamate kultuuriliste ja poliitiliste suundade teerajaks. Schiller õppis alguses õigusteadust, siis meditsiini, ent rohkem huvitasid teda filosoofia, ajalugu ja eriti kirjandus. Tema
praktilist kasu. ( Saksamaa ) · C. Von Wolff ehitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetaksegi ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Thomasiuse eeskujul avaldas ta tööd saksa keeles ning lõi sellega hulga termineid, millega tänapäeva saksa teaduskeelt oleks raske ette kujutada. ( Saksamaa ) · J. G. Von Herder pooldas progressi ideed, mille järgi ühiksoona kõrgeim seisund oli humaansus. Ta arendas edasi G. E. Lessingi vaateid selle kohta, et inimkonna vabastamine eeldba riigi hävitamist. Riiki nimetas Herder masinavärgiks jaarvas, et rahval on vaja isandaid ainult seni, kuni tal endal jääb puudu mõistusest. Järelikult tuli rahvast harida ja kasvatada. ( Saksamaa ). Valgustusajastu mõjul muutus arusaam kuningavõimu päritolust võim ei pärine mitte jumalalt, vaid on delegeeritud valitsejale rahva poolt. Kuulsamad valitsejad olid:
Valgustusaeg valgustust inimese kui väljumine "omasüülisest alaealisusest" 17./18. saj - hõlmas filosoofiat, poliitikateadust, kirjandust, ühiskonnateadust jp muid valdkondi. Kunst ja kirjandus on seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda Kirjandus oluline kasvatuses ja hariduses, adressaadiks on kodanik, eraisik. Erinevat tüüpi poeetikad: normatiivne poeetika Johann Christoph Gottschedi Critische Dichtkunst; deskriptiivne poeetika Gotthold Ephraim Lessingi Hamburgische Dramaturgie Klassika etümoloogia: ld classicus: kõrgeimasse maksuklassi kuulub rooma kodanik, hiljem scriptor classicus: esmajärguline kirjanik Klassika antiikkirjandus Teat rahvuskirjanduse kõrgperiood Klassikaline: väljendab kõrget väärtushinnangut, on võib-olla midagi, mis jääb püsima Klassikaline periood eri maades Romantism Erinevates rahvuskultuurides eri aegadel alates 18. saj lõpust, eriti 19. saj
Lotte ja Werther Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karl Wilhelm Jerusalem (1747--1772) Õuejutlustaja poeg Kestneri ja Goethe sõber Philipp Herdi majasõber Armunud Elisabeth Herd´i Emilia Galotti mõju Laenab püstolid Kestnerilt Goethe arvamus: ei talunud kodanlikku maailma Gottfried Ephraim Lessingi poleemiline väljaanne eessõna ja kommentaaridega: "Filosoofilised märkmed", 1776 Karl Wilhelm Jerusalem Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Poiss sinises Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Saksamaal oli väga palju erinevaid andekaid kirjanikke: Gotthold Ephraim Lessing(1729-1781) Lessing oli filosoof, näite-ja valmikirjanik, kriitik, draama- ja kunstiteoreetik. Ta kirjutas oma näidendi ,,Minna von Barnhelm", mida peetakse esimeseks saksa rahvuslikuks komöödiaks. Lessing oma kuulsaimas tragöödias ,,Emilia Gallotti" kritiseeris kaasaegset ühiskonda. Tema töö ,,Laokoon ehk Maalikunsti ja poeesia piiridest" on saksa valgustusfilosoofia põhiteoseid. Lessingi arvates oli aja kulgedes elust kadunud harmoonia, selle asemele olid tulnud vasturääkivused. Johann Gottfried Herder(1744-1803) Herder oli väga mitmete huvidega kirjanik. Ta tundis huvi rahvaloomingu vastu, puutus kokku valgustusfilosoofidega, oli pastor ja kooliõpetaja ning tegeles laialdaselt rahvaluulega Selle kõigega sai ta väga tuntuks. Tema kogumikus ,,Rahvalaulud" olid paljude erinevate rahvuste laulud(sealhulgas ka eesti omad).
Ballaad ,,Narva neitsi'' Fr.R.Kreutzwaldi kohamuistendi ,,Narva kaupmehe tütar''alusel. 1873.aatstal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearstiga, kelle nimi oli Eduard Michelson. Mehele pakuti tööd Kroonlinnas ning nad koos suundusid sinna. Vanim poeg Hans-Voldemar sündis aastal 1874, kuid elas ainult neli aastat ning suri leetrite tõttu. tütar Hedwig-Hedda tütar Anna. poeg sündis tal aastal 1884. Koidula reisis Saksamaale ja tutvus Goethe, Schilleri ja Lessingi töödega seotud mälestusmärkide, muuseumide ja teatritega. 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' Viimased tööd patriootiline isamaaluule ,,Igatsus'', "Teretus'', ,,Jutt'', ,,Ma kannan leina'', Enne surma Eestimaale''. Lasteluule ,,Hälli ääres''. 1878. suri I poeg leetritesse Tartus. Koidula viimastel aastatel kuhjub aina rohkem kurbi sündmusi: papa Jannsen jäi töövõimetuks(1880). Hiljem (1882) haigestus Koidula vähktõppe- emakssaamine aastal
aasta 29. juulil leetrite tõttu. 1876. aastal sündis tal tütar Hedwig-Hedda, kes suri alles 1941 aastal.1878 aastal sündis tal tütar Anna, kes suri 1965 aastal. Viimane poeg sündis tal aastal 1884, kelle nimi oli Max, kuid ta oli elamisvõimetu. Lydia Koidula on aga oma esimese pojaga reisinud Saksamaale, (oma tütre Hedda jättis ta Jannsenite hoole alla), kui Eduard Michelson sai oma erialadel täiendõpet. Saksamaal oli Koidula peamisteks huviobjektideks Goethe, Schilleri ja Lessingi töödega seotud mälestusmärkide, muuseumide ja teatrite külastamine. Kroonlinna tagasi jõudes Lydia tervis halveneb, kuid ta võtab oma deviisiks ,,kannata ja tööta!''. Oma kirjas õele kirjutas ta, et tema juuksed on juba peaaegu kõik hallid. Samas just nendel aastatel loob Koidula hulga uusi meisterlikke luuletusi kui ka areneb jutukirjanikuna. 1882 aastal haigestus Koidula vähktõppe- see haigus on esinenud mitmel pool
- Barokk. Jätkab renessansspoeetika traditsioone. (Scaliger , Martin Opitz) Antiikautorite kõrval on autoriteediks Scaliger , Martin Opitz ,,Buch von der deutschen Poeterey" (1632) Keel poeedi oluliseks ülesandeks on keele parandamine Reeglid: - Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda - Kasvatus ja haridus: - Adressaadiks on kodanik, eraisik - Valgustusaeg (Christoph Gottschedi Critische Dichtkunst; Gotthold Ephraim Lessingi Hamburgische Dramaturgie) Valgustust inimese kui väljumine "omasüülisest alaealisusest" 17./18. saj - hõlmas filosoofiat, poliitikateadust, kirjandust, ühiskonnateadust jp muid valdkondi. Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda. Kirjandus oluline kasvatuses ja hariduses, adressaadiks on kodanik, eraisik. Erinevat tüüpi poeetikad: normatiivne poeetika Johann Christoph Gottschedi Critische Dichtkunst; deskriptiivne poeetika Gotthold Ephraim
kaotamine. Eriti rõhutas ta töö vajalikkust. 3.4. Johann Gottfried von Herder (1744-1803) Johann Gottfried von Herder oli saksa filosoof,kirjaniks ja folklorist , kellest kujunes kultuuriajaloolane-ja teoreetik. Üks ta peamisi töid oli ,, Mõtteid inimkohnna ajaloo filosoofiast". Ta pooldas progressi ideid, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Arendades edasi Gotthold Ephraim Lessingi vaateid selle kohta et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist nimetas Herder riiki masinavärgiks , mida rahval on vaja vaid seni kui tal endal mõistusest puudu jääb. Seega tuleb rahvast kasvatada ja harida. Ajalooõpetust käsitledes rõhutas ta vajadust kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Herder taunis kangelaste kummardamist ning tema arvates tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes
kahtlust. Tegevus toimub alati mõnes kreeka linnas ning tegelased kannavad kreeka nimesid, kuid miljöösse on segatud rooma olustikulisi seiku. Pearõhk on asetatud koomikale: nii karakteri-kui situatsioonikoomika ning dialoogid. Dialoog on jantliku iseloomuga, teravmeelne, palju on sõnamänge, hüperboole, kõnekäände, jämedakoelist nalja. Plautuse komöödiad andsid ainest Shakespeare'i, Lope de Vega, Molière'i, Holbergi, Lessingi loomingule. Terentius kirjutas arenenumale maitsele ning püüdis säilitada kunstilist omapära. Tema komöödiates puudus jämekoomika, aga ka laulud, mistõttu ta ei olnud nii populaarne. Terentius esindas oma komöödiatega humaanset suhtumist. Tema komöödiate kesksel kohal oli taibuka orja tegelaskuju. Ta loobus vaataja proloogis informeerimise traditsioonist. Terentiuse ,,Andria" oli esimene teadaolev teatrietendus Eestis (1529.a Tallinnas). 30
absolutismile.Teoreetiliselt põhendas ta seda sellega, et kui riik on isikute üksus siis võib seda vaadelda kui üht inimest. Ta rõhutas et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu. Ühiskonna arenguvõimalused peituvad tema meelest kodanlikus ettevõtlikuses. Johan Gottfried von Hederist kujunes kultuuriajaloolane ja teoreetik. Heder pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Ta arendas edasi Gotthold Ephraim Lessingi väited selle kohta, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist. Riiki nimetas ta masinavärgiks ja arvas, et rahval on vaja isandaid ainult seni, kun ital endal jab puudu mõistusest. Heder taunis sõda ning kangelaste kummardamist. Ta püüdis hajutada aupaistet vallutajate ja sõdades välja paistnud valitsejate ümbert. Tema arvates tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Piibli
maailma luues tohutu suur valikuvõimalus erinevate loogiliselt võimalike maailmade vahel. Kuna Jumal antud maailmale siiski eksistentsi andis, siis Leibnizi arvates see tõestabki, et meie maailm on parim võimalikest. Johann Gottfried von Herder oli saksa filosoof, kirjanik ja rahvaluuleteadlane. Herderist kujunes kultuuriajaloolane ja kultuuriteoreetik. Ta pooldas progressi ideesid, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus, ta arendas edasi Gotthold Ephraim Lessingi vaateid selle kohta, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävimist. Riiki nimetas ta masinavärgiks ja arvas, et rahval on vaja isandat kuni endal saab mõistus otsa. Ta kujundas inimestes vastikustunde sõdade vastu. Ta oli rangelt tapmise ja sõdade vastu. Hender taunis kangelaste kummardamist ning püüdis hajutada aupaistet vallutajate ja sõdades silma paistnud valitsejate ümbert. Protestantliku eetika mõjul pidas Herder vajalikuks käsitleda
mitme inimese kõnele. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses (eriti draamas), kuid samuti ka massimeedias (näiteks põhineb sellel intervjuu, vestlus). 9. Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses
mitme inimese kõnele. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses (eriti draamas), kuid samuti ka massimeedias (näiteks põhineb sellel intervjuu, vestlus). 9. Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses
aasta 29. juulil leetrite tõttu. 1876. aastal sündis tal tütar Hedwig-Hedda, kes suri alles 1941 aastal.1878 aastal sündis tal tütar Anna, kes suri 1965 aastal. Viimane poeg sündis tal aastal 1884, kelle nimi oli Max, kuid ta oli elamisvõimetu. Lydia Koidula on aga oma esimese pojaga reisinud Saksamaale, (oma tütre Hedda jättis ta Jannsenite hoole alla), kui Eduard Michelson sai oma erialadel täiendõpet. Saksamaal oli Koidula peamisteks huviobjektideks Goethe, Schilleri ja Lessingi töödega seotud mälestusmärkide, muuseumide ja teatrite külastamine. Kui Saksamaal olles Viinis sündis Koidulale kolmas tütar, siis olukord muutus kriitiliseks, sest majaomanik (selle maja omanik, kus nad parasjagu viibisid) keeldus korterit edasi üürimast põhjendusega, et väikesi lapsi oma majas ei talu. Seda kuuldes Jannsen tuli otsekohe neile Viini järgi ja viis nad Tartusse, enne kui Michelson oma õpingutega lõpule jõuab. Tartus aga juhtus õnnetus - Koidula poeg Hans
filosoofiat.Arvas, et loodus on inimesele kaasa andnud ühelt poolt kalduvused ja teiselt ülesanded, et kalduvuste poolt on inimene enesearmastaja, aga tema ül. on armastada teisi nii nagu iseenast.Ühiskonna ümberkorraldamisel lootis valgustatud absolutismile. Ühiskonna arenguvõimalused peitusid tema arvates kodanlikus ettevõtlikuses. J.G von Herder- filosoof, kirjanik, rahvaluuletadlane. Ta pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Ta arendas edasi Lessingi vaateid selle kohta, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist. Ta rõhutas vajadust kujundada vastikust sõdade vastu. Ta arvas, et tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Pr. Kuningavõim 17.saj. algul-1610mõrvati kuningas Henri IV. Pärast kuninga mõrvamist ähvardas kujunenud stabiilsus kokku variseda. Uueks kuningaks kuulutati Louis XVIII. Ta pidi
kohustus on rahva heaolu tagamine ja vaesuse kaotamine. Ühiskonna arenguvõimalused peitusid tema arvates kodanlikus ettevõtlikkuses. Paheline oli kõik, mis sellega vastuolus, sealhulgas luksus ja liigkasuvõtmine. Eriti rõhutas ta töö vajalikkust ja kodanliku ettevõttlust. Johann Gottfried von Herder (1744-1803) oli kultuuriajaloolane ja -teoreetik. Johann pooldas progressi ideed ning soosis sellega kaasnevad humaansust. Ta arendas edasi Gotthold Ephraim Lessingi vaateid selle kohta, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist. Johann pidas riiki masinavärgiks ja inimestele vajalikuks ainult seni, kuni inimesed hakkavad ise mõtlema. Järelikult vajasid inimesed harimist ja kasvatust. Tema arust tuli kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Ta taunis kangelaste kummardamist. Kõige tähtsam oli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Kuna ta uuris suutis Gottfried tunda paremini rahvaloomingut.
Need on looduse vaimsed alged,mida on lõputult palju,kusjuures iga moonad on ka kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas ta riigivõimu. Suurt tähelepanu pööras ta teaduse arendamise probleemidele. Johann Gottfried von Herder (1744-1803). Saksa filosoof,kirjanik ja folklorist. Temast kujunes kultuuriajaloolane ja teoreetik. H pooldas progressi ideed, mille järgi ühsikonna kõrgeim seisund on humanism. Ta arendas Lessingi vaateid selle kohta,et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist.Riiki nimetas H masinavärgiks. Ajalooõpetust käsitledes rõhutas H vajadust kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Ta taunis kangelaste kummardamist ning püüdis hajutada aupaistet valuutajate ja sõdade silma paistnud valitsejate ümbert. Tema arvates tuli kasvatada võltsimatut oatriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Piibli uurimine viis H rahvaloomingu tähtsuse tunnetamisele
valgustatud absolutismile.Teoreetiliselt põhendas ta seda sellega, et kui riik on isikute üksus siis võib seda vaadelda kui üht inimest. Ta rõhutas et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu. Ühiskonna arenguvõimalused peituvad tema meelest kodanlikus ettevõtlikuses. Johan Gottfried von Hederist kujunes kultuuriajaloolane ja teoreetik. Heder pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Ta arendas edasi Gotthold Ephraim Lessingi väited selle kohta, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist. Riiki nimetas ta masinavärgiks ja arvas, et rahval on vaja isandaid ainult seni, kun ital endal jab puudu mõistusest. Heder taunis sõda ning kangelaste kummardamist. Ta püüdis hajutada aupaistet vallutajate ja sõdades välja paistnud valitsejate ümbert. Tema arvates tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Piibli uurimine viis Hederi rahvaloomingu tähtsuse
juulil leetritesse. Hedwig-Hedda, Lydia Koidula tütar sündis aastal 1876 ja suri alles 1941 aastal.1878 aastal sündis tal tütar Anna, kes suri 1965 aastal. Viimane poeg Max, sündis tal aastal 1884, kuid ta oli kahjuks elamisvõimetu. Lydia Koidula on aga oma esimese pojaga (Hans Voldemariga) reisinud Saksamaale, (Hedwig-Hedda jättis ta Jannsenite hoole alla), kui Eduard Michelson sai oma erialadel täiendõpet. Saksamaal oli Koidula peamisteks huviobjektideks Goethe, Schilleri ja Lessingi töödega seotud kohtade külastamine ( mälestusmärgid, muuseumid, teatrid). Kui Saksamaal olles, Viinis sündis Koidulale kolmas tütreke, siis muutus olukord kriitiliseks, sest majaomanik (selle maja omanik, kus nad parasjagu viibisid) keeldus korterit edasi üürimast, sest see majaomanik ei talunud oma majas väikeseid lapsi. Seda kuuldes tuli Koidula isa Jannsen otsekohe neile Viini järgi ja viis nad Tartusse, enne kui Michelson oma õpingutega lõpule jõuab. Tartus aga juhtuski
juulil leetritesse. Hedwig-Hedda, Lydia Koidula tütar sündis aastal 1876 ja suri alles 1941 aastal.1878 aastal sündis tal tütar Anna, kes suri 1965 aastal. Viimane poeg Max, sündis tal aastal 1884, kuid ta oli kahjuks elamisvõimetu. Lydia Koidula on aga oma esimese pojaga (Hans Voldemariga) reisinud Saksamaale, (Hedwig-Hedda jättis ta Jannsenite hoole alla), kui Eduard Michelson sai oma erialadel täiendõpet. Saksamaal oli Koidula peamisteks huviobjektideks Goethe, Schilleri ja Lessingi töödega seotud kohtade külastamine ( mälestusmärgid, muuseumid, teatrid). Kui Saksamaal olles, Viinis sündis Koidulale kolmas tütreke, siis muutus olukord kriitiliseks, sest majaomanik (selle maja omanik, kus nad parasjagu viibisid) keeldus korterit edasi üürimast, sest see majaomanik ei talunud oma majas väikeseid lapsi. Seda kuuldes tuli Koidula isa Jannsen otsekohe neile Viini järgi ja viis nad Tartusse, enne kui Michelson oma õpingutega lõpule jõuab. Tartus aga juhtuski
Teadus peab tooma praktilist kasu ning püüdis konstrueerida mitmesuguseid instrumente ja tegeles mäendusega. Oluliseks pidas teadlaste jõupingutuste ühendamist. Preisi Teaduste Akadeemia asutaja (1700) Johann Gottfried von Herder filosoof, kirjanik, rahvaluuleteadlane Kultuuriajaloolane ja teoreetik. ,,Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast". Pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Arendas edasi Lessingi vaateid inimkonna vabastamise kohta (riigi hävitamine) Riik on masinavärk ja rahval on vaja isandaid vaid seni, kuni jääb puudu mõistusest. Vajadus kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Taunis kangelaste kummardamist. Tuleb kasvatada patriotismi ja õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. ,,Rahvaste lauludes" avaldas ka 13 eesti rahvalaulu. 9.Saksamaa riiklik korraldus 17-18.saj Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17-18.saj ikka veel Saksa-Rooma keisririiki
Eitab püsiva tähenduse olemasolu psühholoogilises narratiivis. Propp: muinasjutt on sild mütoloogilise ja kirjandusliku mõtlemise vahel. Meletinski: mütoloogilised elemendid on muinasjutus oma mütoloogilise tähenduse minetanud. Sakraalse aja ja ruumi vahel on igapäevane ruum. Muinasjutus on keskne isiklik, perekondlik saatus. Muinasjutt tugineb sotsiaalsetele, mitte kosmilistele tähendustele. Muinasjutt on algne kirjanduslik vorm. 16. Kirjandus ja film Lessingi järgi on jagunevad kunstid ruumilisteks ja ajalisteks. Film on vahepealne nähtus. Film kestab ajas, võrdlus jutustusega näib loomulik, kuid semiootik Christian Metz arvab, et see analoogia on lihtsustav. Filmis puudub vaste verbaalsele keelemärgile. Minimaalühikuks on lause, kaader. Kaadril puudub keeles kinnistunud tähendus. Kinotekstis puudub algne tähendus: eri kaadrites domineerivad eri koodid. Langue et cinéma 1971. 1) spetsiifilised kinematograafilised koodid: valgustus,
(16221673) ja Aleksandr Puskin (17991837). don Quijote Miguel de Cervantes Saavedra (15471616) maailmakuulsa romaani peategelane, äpardunud rüütel, kes püüab loetud rüütliromaanide vaimus kangelastegusid korda saata. Don Quijote on kurva kuju rüütli algtüüp. draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot' (17131784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (17291781) loomingus. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses
annaabi.ee 
