Kloostriprikaas - haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku. Patriarh Filaret - esimese Romanovite soost valitseja isa. Kloostrid - kiriku osa, enamasti jõukad. Papid lihtvaimulikud. Uus jumalateenistuse kord: kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda. Vene kirikulõhe - vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti (kahesõrmelised) kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla. Raskolnikud - vanausulised. Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele. Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal. 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. 1714 käsk avada linnades arvutuskoole. 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis. 1755 Moskva ülikool. 1758 Kaasani gümnaasium. 1764 ukaas aadlineiude instituudi
Nikon ja kirikureform 17. saj Moskvas vaimulikud taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuse korra muutmist uuendajate ja vanameelsete vastuseisu lahendamisel otsustavaks patriarh Nikoni (1652) tegevus reform: jumalateenistuse kord => kuidas kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti "kahesõrmelised" kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla => Vene kirikulõhe (raskoll) vanausulised ehk raskolnikud Lääne- Euroopa mõjud materiaalne kultuur; esimesed raamatukogud (tänu võõramaistele munkadele) Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal, uute lahenduste pakkuja suhetes Euroopaga (religioonist parim kirikute unioon, kirjutas rea trakaate, pooldas täielikku ainuvõimu, arvas, et tuleb õpetada ka naisi -> majapidamisoskuste jagamine)
loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Tema arvates on absolutistlik riigivõim õigustatud. John Locke'i peetakse liberalismi rajajaks. Ta pooldas parlamentlikku riigikorda. Tema arvates on võimu kõige olulisem ülesanne kaitsta omandit kui tsivilisatsiooni tekke alust. Presbüterlased puratanismi kogudus, kes arvasid, et kogudus peaks määrama oma etteotsa auväärsetest koguduste liikmetest vanemad - presbüterid, kes omakorda valiksid koguduse vaimulikud. Raskolnikud ehk vanausulised on jumalateenistuse endise korra pooldajad. Predestinatsioon - ettemääratus, inimese kui loodu sõltumine jumalast kui loojast. Uusaja iseloomulikud jooned: Majandus · Kapitalistliku majandussüsteemi võit · Erinev areng Lääne- ja Ida-Euroopas · Erinevused põllumajanduses Usuvaimumaailm · Humanism · Rahvuslik liikumine · Valgustus · Uued leiutised Riigivalitsemine
riik-vabariik, kus võim lähtub rahvast) Valgustus- uue maailmakäsituse tekkimine, püüd rahvast harida, inimkonna väljatoomine vaimupimedusest e. harimatusest. Puritanism-kalvinismi erikuju,usuline ja poliitiline opositsiooni vorm Inglismaal. Absolutism-on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Regent- on riigipea monarhistlikus riigis. Merkantilism- on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Raskolnikud- vanausulised, pooldasid jumalateenistuse endist korda. Independendid- nende teeneks on võit kodusõdades. Juhtiv osa valitsemisel pidi kuuluma parlamendile,usuküsimustes südamestunnistusevabadus. Hugeotid- olid Prantsusmaa kalvinistid 16.18. sajandil. Presbüterlased- üks osa puritaanidest, kes arvasid et koguduse eesotsas peavad seisma koguduse vanemad- presbüterid. Nikoni Kirikureform- puudutas jumalateenistuse korda, kuidas kummardada, kuidas lüüa ette risti(3-me sõrmega).
liturgia reeglite vastavusse viimine Kreeka emakirikuga – kolme sõrmega ristimärgi tegemine kahe sõrme asemel – Sügava (põlvini ja maani) kummarduse asemel vööni kummardus – Ristikäigud vastupäeva – Jeesuse nime endise Исус asemel Иисус – Ristimisel kasteti inimene kolm korda üleni vette, uue korra kohaselt tilgutatakse vett pähe • Raskolnikud (e. Lahkusulised) kuni 17.04.1905 (kõikteised - ketserid) • 1676 – Solovetsi kloostri mäss • 1681 – vanausuliste rahutused jõudsid Moskvasse • 1682 – vanausuliste massiline hukkamine • 1685 – Tsarinna Sofia 12 artiklit • Vanausuliste väljasaatmine riigi äärealadele • Nikolai I valitsemise ajal kahanes vanausuliste arv Eestis 208-lt – 27 inimeseni. • Keelati uute palvemajade ehitamine, suleti olemasolevaid
liberaalid. Omandi kaitse. 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal tsaarivõimu ja kiriku vastuolud; loodi patriarhi amet; loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kiriku valdustes elav rahvas; papid-lihtvaimulikud; possaadid-kaubanduslik- käsitöönduslik linnaosa; kiriku materiaalsed huvid; patriarh Nikon viis läbi reformi(jumalateenistuse kord, ristilöömine, kirikutekstide kontroll); osad vaimulikud keeldusid uuendusi vastu võtmast tekkisid vanausulised e. raskolnikud; Venemaa ja L- Euroopa suhete tihenemine(kaubad, välismaalastest vaimulikud); hariduse parandamise eest Venemaal võitles Juraj Krizani. pooldas täielikku ainuvõimu; Peeter I ja ja patriarh olid vastuolus; P kaotas patriarhi ameti, kirikut juhtis sinod, hiljem ilmalik ülemprokurör; P-le ei meeldinud kloostrid-piiras nunnade/munkade arvu; vanausulisi kiusati taga; P oli läänemeelnde. hakkas haridust pooldama; 1724 rajati
3. Venemaa õigeusukirik. Tsaarivõimu ja kiriku vastuolud, loodi patriarhi amet ja Kloostriprikaas, mille hallata jäi kiriku valdustes elav rahvas (papid-lihtvaimulikud). Olulised olid kiriku materiaalsed huvid. 17 sajandi teisel poolel viis patriarh Nikon läbi reformi (reformiti liturgiat - jumalateenistuse kord, ristilöömine, kirikutekstide kontroll), paraku keeldusid osad vaimulikud uuendusi vastu võtmast tekkisid vanausulised e. raskolnikud. Venemaa ja Lääne-Euroopa hakkasid tihedamalt suhtlema (kaubad, välismaalastest vaimulikud). Hariduse parandamise eest Venemaal võitles Juraj Krizani, kes pooldas täielikku ainuvõimu. Kirikut juhtis sinod, hiljem ilmalik ülemprokurör. Peeter I'le ei meeldinud kloostrid, ta piiras nunnade/munkade arvu. Vanausulisi kiusati taga. Peeter oli läänemeelne ning hakkas haridust pooldama.1724 rajati Peterburis Teaduste Akadeemia; 1755 asutati Moskva ülikool;
Uuendajate ja vanameelsete vastasseisu lahenemisel sai otsustavaks patriarh Nikoni tegevus. Ta avaldas ettekirjutusi reformide läbiviimiseks eelkõige jumalateenistuse korras. ° Kuidas kummardada ° Kuidas risti ette lüüa (3 sõrme) ° Kuidas kolm korda halleluujat laulda Osa vaimulikke keeldus uuendusi läbi viimast ja Nikon vabastas nad ametist. Peagi heideti kahesõrmelised kirikust välja. Alguse sai vene kirikulõhe e raskoll. Vanausulised e raskolnikud. Nikon üritas saada ka suuremat ilmalikku võimu. Lõpuks mõistsid Nikoni süüdi Konstantinoopoli, Jeruusalemma, Antiookia ja Egiptuse kirikupead. Lääne-Euroopa mõjud Vahendajaks olid Ukrainast Moskvasse elama asunud haritlased. Ukraina mungad pidasid hariduse aluseks ladina keelt, mõju avaldasid ka Türgi valdusest põgenenud kreeklased. Moskvas kujunes välja kaks vastandlikku suunda: ° Ladina keelele toetuvad haritlased ° Kreeka keelele toetuvad haritlased