Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Üldmeteoroloogia konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Tegijapoiss 2010

Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks


Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti.
Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu
temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi.
Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus.
Fahrenheiti skaala – Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur.
Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi juures ja vesi keeb 212 F kraadi juures.
Fahrenheidi konverteerimiseks Celsiuse kraadideks tuleb 1) Lahutada Fahrenheidi skaala näidust 32 2) Korrutada tulemus 5/9 – ga .
Temperatuuril -40 F on ka Celsius -40 kraadi . Temperatuuril +50F on täpse ja ligikaudne Celsiuse näit sama ( -10
onverteerimiseks kasutatakse ka ligikaudse arvutamise valemit milles 5/9 = ½ ja 32 =30
Celsiusest Fahrenheiti saamiseks on valem F = 9/5*C + 32
Reamuri skaala - Celsiuse saamiseks tuleb C= 5/4 * Reamuri skaala näit . Suhe on 1.25 ehk Reamuri skaala tulemus tuleb sellega korrutada et Celsiust saada. Vastupidine on R=4/5 *C
Kui näiteks Celsiuse skaalal jää sulab 0 kraadi juures ja vesi keeb 100 kraadi juures , siis neid punkte kutsutakse Püsipunktideks.
Esimene Hg BaromeeterTorricelli ( 1643 ) – ligi meetrine klaastoru täideti elavhõbedaga ja otsad olid suletud . Pandi elavhõbedaga täidetud kaussi . Alumise punni ära võtmisel jäi ikka 76cm kõrgune elavhõbeda sammas torru . Tühimikku täitsid elavhõbeda aurud. Samba kõrguse tasakaalustab õhurõhk.
Valem vedeliku toru (külg avast ) väljavoolamis kiiruse leidmiseks
Õhurõhu arvutamised
Õhurõhu arvutamise valem
Raskuskiirenduse arvutamine lähtuvalt laiuskraadist ( vaevalt seda vaja läheb)
G=978.049 ( 1+ 0.005288 sin2sin22cm/s2)
Õhurõhu arvutamise näide suvaliste andmetega



Sellest lähtuvalt saab teada et:
  • 1 N/m2 = 1 Pa
  • 100 000 Pa = 1 Bar
  • 1 Bar = 1 atm ( looduslik atmosfäär) = 1 at (tehniline atmosfäär) vb ple õige
  • 1Bar = 1000mbar –i , ülemises pole kindel
    Ülesanne Tehnilise atmosfääri leidmiseks ( at)
    1at=1kgf/ cm2 kgf = N ehk tuleb 1013 .25 mbar-i teha üheks N/cm2
    Ülemise ülesande põhjal ( 1m2 = 10 000 cm2)
    1013.25mbar=1013.25 hPa = 101325 Pa = 101325 N / m2 = 101325 N / 10000 cm2 = 10.1325 at


    Baromeetritest ( õhurõhu mõõteriistad)
    Torricelli baromeetrit nimetatakse ka anumbaromeetriks , sest selle üks ots on anumas .Seda tuleb tihti peale uuesti kalibreerida pärast kasutamist on on seetõttu ebamugav. Elavhõbe asub lahtises anumas ja on seetõttu ohtlik.
    Anderoidbaromeeter ( nagu kraadiklaas ) – Ühes otsas on väike lõõts või osa , milles asub elavhõbe , mis õhurõhu muutudes üles liigub . Tegu on suhtelise mõõteriistaga aga seeeest lihtne transportida ja odav.
    Beauforti tuulteskaala
    Tuule kiiruse (tugevuse, jõu) hindamiseks koostas ta 12-pallise skaala, mis baseerus
    täislastis purjelaeva olukorra kirjeldamisele erinevate tuulekiiruste korral. Skaala oli
    täielikult purjelaevakeskne, sisuliselt võis vaatleja olla seljaga mere poole. Aurulaevade tulekuga muutus kasutuks.
    1)Esimesed 5 palli, (04), tuulevaikusest kuni mõõduka tuuleni, kirjeldasid tuult selle järgi, milliseid roolimisvõtteid kasutati ja kui suur oli laeva kiirus sõlmedes peaaegu selgel veel.
    2)Järgmised 5 palli, (59), küllalt tugevast tuulest kuni tormini, määrati selle järgi, milliseid purjeid kasutati.
    3) Viimased 3 palli (1012), tugevast tormist kuni orkaanini, kirjeldasid laeva võimekust üle elada äärmuslikud olukorrad.
    Beauforti pallid = bofoorid
    Tabelit täiustati ja lõpuks oli 17 palli ja antud valemiga saab pallid kiiruseks arvutada.
    v(m/s) = 0.836 * B1.5
    B on pallid ( näiteks 5 palli ) ja tuleb võtta astmesse 3/2 ja korrutada 0.836 –ga.
    Ajasüsteemid
    GMT= UT ( Universal Time ) . Lennunduses on termin Zulu , näiteks
    13:46 GMT = 1346Z
    TAI – International Atmoic Time – väga täpsed kellad ( ei vaja korrigeerimist)
    UTC – Universal Time Coordinated – Aatom kellad on küll väga täpsed , kuid nad ei lange kokku astronoomilise kellaga ja seetõttu loodi UTC , mis töötab Aatomkellade järgi kuid astronoomilise kella erinevuse tõttu lisatakse sellele enamasti aasta lõpus 1 lisasekund(Iga umbes 1.5 aasta jooksul jäetakse aatmokellad 1s seisma) .
    GPS – Aeg , see on sünkroniseeritud UTC ajaga , kuid sellele ei lisata lisasekundeid , seega iga UTC aja muutmisega jääb GPS-aeg sekundi võrra ette.
    Sateliit positsioneerimine
    GPS  Global Positioning System, 31+1 USA satelliidil põhinev geograafiliste
    koordinaatide määramise süsteem (1 satelliit ei tööta). Orbiitide kõrgus 20183 km,
    periood 11 h 58 min. Korraga on vaateväljas 413 satelliiti. Algsetes kommertsversioonides lisati asukoha koordinaatidele teadlikult viga, hiljem (ca aastast 2000) vea lisamine kõrvaldati. Rahvusvaheliste konfliktide korral võidakse mingile piirkonnale (riigile) vea lisamine uuesti kehtestada.
    GLONASS Global Navigation Satellite System, Venemaa 16 satelliidil põhinev
    positsioneerimissüsteem.
    GNASS -Global Navigation Satellite System, satelliitidel põhinevate positsioneerimissüsteemide üldnimetus.
    Oma positsioneerimissüsteeme on loomas ESA (European Space Agency ) ja Hiina.
    LORAN Long Range Aid to Navigation, satelliidiajastu eel käivitatud positsioneerimissüsteem, kasutas raadiojaamu. Vastavalt sagedusele levib raadiosignaal
    erinevalt ( peegeldumine pilvedelt, ionosfäärilt jne), seega signaali leviajast tingitud
    viga suurem.
    LORAN-C Long Range Navigation time, aatomkellade võrgustiku LORAN-C-ga
    tagatud aeg, käivitus 01-Jan-1958, hiljem pole korrigeeritud, edestab praegu UTC-d 24
    sekundiga .
    Uued tehnoloogiad ja sidevahendid võimaldasid koostada ilmakaarte suurte piirkondade kohta . Hakati kasutama raadiosondeerimist , saateti sond raadioga üles ja saadi teada näiteks temperatuur. Hakati kasutama ka radarsondeerimist . Orkaani tekkeks on vajalik 26 kraadi Celsiust. Hakati kasutama arvuteid prognoosimiseks. Esimene arvut arvutas ööpäeva prognoosi 33 ööpäevaga. Viimati hakati kasutama sateliite.
    AERONET Eestis (Aerosol Robotic NETwork , NASA suurprojekt), mis kujutab endast Päikese spektraalse otsekiirguse ja taevasfääri heleduse seiret fotomeetrite globaalses võrgustikus ning selle alusel järelduste tegemist kiirguslevi ja aerosooliosakeste omaduste kohta .AERONET võrgustiku fotomeetrid on töötanud kokku enam kui 400 asukohas ;Eestis asub see Tõravere observatooriumis.
    Geofüüsika – laiemas tähenduses kogu planeediga Maa seotud füüsika, planeedi ja selle
    osade füüsikaline kirjeldamine, kitsam tähendus – Maa tahke osa füüsika . Jaguneb meteoroloogiaks , hüdrosfäärifüüsikaks , litosfäärifüüsikaks ja krüosfääri füüsikaks.
    Meteoroloogilised elemendid – atmosfaari seisundit ja atmosfaaris toimuvaid protsesse
    ning nahtusi kirjeldavad suurused ehk parameetrid ja karakteristikud, mida voib valjendada kas numbriliselt (kui tegemist on kvantitatiivselt moodetava voi hinnatava suurusega), tekstina (pilvede tuup) voi sumbolina (sademed, paikeseketta seisund jne), naiteks. Jaguneb : temperatuur(C) , õhurõhk (mbar) , veeauru osarõhk (mbar),suhteline niiskus (%) , pilvisuse hulk ja tüüp ( 9/3 Ci , Ac , Cu) , päikeseketta seisund . Ilmaprogrnoosimiseks ja analüüsimiseks on võimalikult palju elemente korraga vaja teada.
    Gaas
    Gaasi kirjeldab kõige paremini rõhk ja temperatuur . Atmosfäär kooneb peamiselt vaid gaasidest . Tihedus on ka tähtis (mille saab eelmise kahe kaudu).
    Ideaalne gaas : molekulid eeldatakse olevat sedavord väikesed, et ei takista gaasi lõputut kokkusurumist. Ideaalne gaas on lõpmatuseni kokkusurutav ega hakka kondenseeruma, erinevalt molekulide mõõtmeid omavatest reaalsetest gaasidest. Ideaalse gaasi eeldust kasutatakse kõikide atmosfääri gaaside jaoks va. Veeaur.
    Gaasi rõhu 4 tähtsamat valemit.
  • Gaaside molekulaarkineelilise teooria põhivõrrand.
    p= 1/3 m n m- ühe gaasimolekuli mass ; n – gaasimolekulide konsentratsioon ehk arv ruumalaühikus ; gaasi molekulide kiiruse ruudu keskväärtus.
  • p=nkT k- Boltzmanni constant k= R/Na= 1.38*10-23J/K ; R= universaalne gaasikonstant , mille arvuline väärtus sõltub gaasi kogusest , kui gaasi on üks mool või üks kilomool . R= 8.314 J/mol*K = 8.314*103 J/kmol*K ; Na – Avogadro arv = 6.02* 1023 mol-1 ; T- temperatuur Kelvinites
  • pV=(m/ RT - Mendelelejev-Claperony võrrand e. ideaalse gaasi olekuvõrrand . V – gaasi ruumala ; gaasi ühe mooli või kiloomi mass , m/moolidemass näitab seega moolide või kilooomide arvu ; T- gaasi temperatuur absoluutse (Kelvini) skaala järgi.
  • p=g h – hüdrostaatika valem
    Hüdrostaatika valem
    See väljendab rõhku mingil kõrgusel või sügavusel . Teisisõnu on see kõrgust h omava ühikulise ristlõikega samba kaal. Eeldusel et tihedus on kogu samba ulatuses konstantne leian samba kaalu P .
    P=m*g = V* * g = S*h**g
    m- vedeliku või gaasisamba mass ; V- samba ruumala ( V=S*h) ; S- Samba ristlõike pindala ; h-samba kõrgus ;  – vedeliku või gaasi tihedus ; g – raskuskiirendus
    Samba kaal jagades põhja pindalaga saab otsitava rõhu.
    p=P/S = roo *g*h p=roo*g*h – hüdrostaatika põhivalem
    Eriti kokkusurutavad on gaasid. Atmosfaarisamba kaalu voi rõhku arvutades tuleb kindlasti arvestada tiheduse muutumist kõrgusega. Seega üldjuhul on vedeliku või gaasi tihedus sõltuv vertikaalparameetrist (kõrgusest atmosfääris, sügavusest veekogudes).


    dz-elementaarse kihi kaal ( seda valemit ei lähe ilmselt vaja)
    Ülerõhu leidmiseks tuleb lihtsalt hüdrostaatika valemit kasutada.

    Seos rõhuühiku at ja Pa vahel . Sellest lähtub et 1 at = 98 000 Pa
    Atmosfääri vertikaalne ulatus
    Kuna atmosfäär laheb üle maailmaruumiks sujuvalt , siis on atmosfääri vertikaalse ulatuse
    määramine suuresti kokkuleppe küsimus – millisel kõrgusel loeme atmosfääri lõppenuks ja maailmaruumi algavaks? Vaatleme esmalt massi jaotust atmosfaaris. Kuna õhu tihedus kõrgusega kiiresti kahaneb,siis ule 99% atmosfaari massist paikneb allpool kõrgusnivood 30 km. See on 670 korda vaiksem kaugus vorreldes maksimaalselt voimaliku kahe punkti vahelise kaugusega Maa pinnal, 20 000 km. Vorreldes kõrgusnivood, 30 km, Maa raadiusega , 6 370 km, same 212-kordse erinevuse. Seega paikneb enamus atmosfaari massist suhteliselt õhukeses kihis. Lugedes atmosfaari ülemiseks piiriks korgust, kus ioonide tihedus langeb maailmaruumi omale, 100 iooni/cm3, saaksime atmosfaari kõrguseks umbes 20 000 km. Sellisel korgusel ei esine aga ühtki tuntud atmosfäärinähtust. Moned virmalised ulatuvad 1200 km kõrguseni. Seda kõrgust loeti pikka aega atmosfääri kõrguseks. Praegu loetakse atmosfääri välimist kihti, eksosfääri, ulatuvat kõrguseni 3000 km
    Atmosfäär ei ole ühtlane keskkond, tema koostis ja omadused muutuvad vertikaalsuunas, voimaldades jaotamist kihtidesse. Kihtideks jaotamisel on tähtsaim parameeter temperatuur..
    Troposfäär Atmosfääri kõige alumine osa, ulatub aluspinnast umbes 10 km kõrguseni Troposfääri kõrgus oleneb geograafilisest laiusest ja aastaajast . Kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal. Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal . Õhu hõrenemise tõttu temperatuur langeb kõrgusega, keskmiselt 6 C/km. Sellest keskmisest esineb kõrvalekaldeid, troposfääris võib olla õhukihte, kus kõrguse kasvamisel temperatuur pusib (isotermiline kiht) või isegi tõuseb (inversioonikiht). Troposfääris asub 75% atmosfääri massist, siin tekivad ja kaovad pilved , leiab aset intensiivne õhu horisontaalne ja vertikaalne liikumine, kujuneb ilm.
    Tropopaus ehk substratosfaar. Vahekiht (üleminekukiht) troposfääri ja selle kohal asuva kihi, stratosfääri, vahel, paksus 1–3 km. Tropoapusi iseloomulikuks tunnuseks on temperatuuri langemise oluline aeglustumine kõrgusega. Tropopausis esinevad väga tugevad jugavoolud. Jugavoolud kujutavad endast kõrgustel 1015 km paiknevaid tuule lamedaid “voolutorusid” kõrgusega 24 km ja laiusega 300400 km, kus õhk liigub kiirusega 200300, kuni 700 km/h. Jugavoolude tekkimiseks on vajalik poolustele lähema külma ja ekvaatorile lahemate alade soojema õhu kokkupuude . Seega, vastavalt aastaajale jugavoolude asukoht nihkub vastavalt kas pooluste voi ekvaatori suunas. Kummalgi poolkeral on kaks jugavoolude piirkonda: polaarne ja subtroopiline. Jugavooludes liigub õhk ida suunas.
    Stratosfaar - Algab kõrguselt ca 11 km ja ulatub kõrguseni ca 50 km. Temperatuur jääb esialgu samaks (–55 kuni –60 C), kuni kõrguseni ca 20 km, isotermia, seda osa stratosfäärist nimetatakse ka isosfääriks. Edasi temperatuur kasvab, ca 3 C/km. Põhjuseks on Paikese UV-kiirguse neeldumine osoonis. Kui osooni ei oleks, siis temperatuur tõonäoliselt langeks kõrgusega, see tähendab, et troposfäär jätkuks.
    Temperatuuri kasv kõrgusega põhjustab tiheduse languse ning vaga stabiilse kihistuse
    tihedamad kihid on madalamal. Siit ka stratosfääri nimetus.
    Stratopaus. Korgusel ca 50 km. Temperatuuri kasv peatub väärtusel ca 0 C (osooni pole
    enam piisavalt).
    Mesosfaar. Algab 50–55 km kõrguselt. Temperatuur, analoogiliselt troposfääriga, uuesti
    langeb, jõudes oma ülapiiril 80 km kõrgusel väärtuseni ca –80 kuni –90 C. Stratosfäär ja
    mesosfäär kokku moodustavad nn keskmise atmosfääri.
    Mesopaus . Kõrgusel 75–80 km, temperatuur enam-vahem konstantne.
    Termosfäär. Algab kõrguselt ca 85 km ja ulatub umbes kõrguseni 500 km. Õhumolekule
    on hõredalt, mistõttu Päikese nii tavaline elektromagnetkiirgus ehk päikesevalgus, eriti aga korpuskulaarkiirgus kiirendavad nende teele jäävaid molekule suurte kiirusteni. Molekulide suurem kiirus tahendab kõrgemat temperatuuri.. Termosfääris temperatuur kasvab kõrgusega ja muutub korgusel ca 110 km positiivseks , seejarel kasvab kuni vaartusteni 1500–2000 C. Gaasid on ioniseeritud olekus ja reageerivad Maa magnetvalja muutustele. Hõrenduse tottu on aga ohu soojusjuhtivus vaike ja termosfaari õhk ei kõrvetaks .Molekulid ja ioonid võivad termosfääris läbida mitukümmend km ilma põrkumata.
    Termopaus. Kõrgusel ca 500 km
    Eksosfaar. Algab kõrguselt ca 500 km ja ulatub kõrguseni kuni 3000 km ( maailmaruum ).
    Kõrge temperatuur püsib voi isegi kasvab. Toimub ioonide hajumine maailmaruumi ning
    sealsete ioonide saabumine Maa atmosfääri.
    Esitatud atmosfääri kihistus on koostatud temperatuuri muutuste jargi . Pidades silmas teisi parameetreid, voib saada teistsuguseid kihistusi, nimetame neist kolm: 1) atmosfaari gaasilise koostise jargi, 2) turbulentsi (vertikaalsete õhuvoolude) olemasolu jargi, 3) gaaside ioniseerituse jargi. Levinud on kolmas põhjus, kõrgemal kui 80 km asuva kihi nimetamine ionosfääriks seal olevate elektriliselt laetud osakeste – ioonide ja elektronide rõhkuse tottu. Ionosfäär mõjutab oluliselt raadio kaugsidet.
    Atmosfääris toimuvate protsesside kirjeldamiseks luuakse mudeleid .
    Tihenduslikult homogeenne atmosfäär - lihtsaim mudel , kokkusurumatu ja ühtlase tihedusega seega . Tegelikkuses kõrgemale liikudes atmosfääri tihedus väheneb. Tegu on ühesõnaga mudeliga milles on ühtlane tihedus .Temperatuuri kasv vähendab tihedust ja suvel võib ntx kuuma asfalti kohal ootamatult hetkeliselt olla all pool kihis hõredam kiht kui selles kõrgemale jääv . Veeauru on kihina kõige vähem . Ja Osooni on ka tegelikkuses 1-6mm paksune kiht .
    Normaaltingimustel (0C, 101325 Pa) on erineva tihedusega gaaside molaarruumalad
    konstantsed ja võrdsed suurusega 22.4 dm3/mol . Selle abil saab arvutada gaaside tihedusi.
    Veeauru väike tihedus võrreldes hapniku ja lämmastikuga on üheks põhjuseks, miks niiske õhu korral on meil harilikult tegemist madalrõhkkonnaga. Asendades õhus olevad veeauru molekulid hapniku ja lammastiku omadega, muutub õhk kuivemaks ning raskemate molekulide tõttu kasvavad õhu tihedus ja rõhk.
    Keskmine moolimass – selle saab korrutades tiheduse ja universaasle mooliruumala (22.4 dm3/mol)
    Standardatmosfäärid väljendavad meteoelementide keskmisi väärtusi mingi asukoha erinevatel lõikudel. Standardatmosfäär on ühesõnaga lihtsalt mingi atmosfääri tüüp/kujutis , nagu see troposfääride ja muude värkide värk. Igas riigis võivad teadlaste sõnul troposfääri piirid kusagil mujal olla jne.
    Osoon tekib UV kiirguse mõjul ja paikneb peamiselt 15-30km kõrgusel . Osoon tekib kahes astmes 1) Hapniku
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Üldmeteoroloogia konspekt #1 Üldmeteoroloogia konspekt #2 Üldmeteoroloogia konspekt #3 Üldmeteoroloogia konspekt #4 Üldmeteoroloogia konspekt #5 Üldmeteoroloogia konspekt #6 Üldmeteoroloogia konspekt #7 Üldmeteoroloogia konspekt #8 Üldmeteoroloogia konspekt #9 Üldmeteoroloogia konspekt #10 Üldmeteoroloogia konspekt #11 Üldmeteoroloogia konspekt #12 Üldmeteoroloogia konspekt #13 Üldmeteoroloogia konspekt #14 Üldmeteoroloogia konspekt #15 Üldmeteoroloogia konspekt #16 Üldmeteoroloogia konspekt #17 Üldmeteoroloogia konspekt #18 Üldmeteoroloogia konspekt #19 Üldmeteoroloogia konspekt #20 Üldmeteoroloogia konspekt #21 Üldmeteoroloogia konspekt #22 Üldmeteoroloogia konspekt #23 Üldmeteoroloogia konspekt #24 Üldmeteoroloogia konspekt #25 Üldmeteoroloogia konspekt #26 Üldmeteoroloogia konspekt #27 Üldmeteoroloogia konspekt #28 Üldmeteoroloogia konspekt #29 Üldmeteoroloogia konspekt #30 Üldmeteoroloogia konspekt #31 Üldmeteoroloogia konspekt #32 Üldmeteoroloogia konspekt #33 Üldmeteoroloogia konspekt #34 Üldmeteoroloogia konspekt #35 Üldmeteoroloogia konspekt #36 Üldmeteoroloogia konspekt #37 Üldmeteoroloogia konspekt #38 Üldmeteoroloogia konspekt #39 Üldmeteoroloogia konspekt #40 Üldmeteoroloogia konspekt #41 Üldmeteoroloogia konspekt #42
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tanel84 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    klimatoloogia, fahrenheiti skaala, reamuri skaala, torricelli baromeetrit, lennunduses, tai, utc, gnass, loran, orkaani tekkeks, geofüüsika, ideaalne gaas, konsentratsioon, teisisõnu, kihtideks jaotamisel, külmal aastaajal, tropopaus, jugavoolude tekkimiseks, kummalgi poolkeral, stratosfaar, tihedamad kihid, kõrgusel 75, vaartusteni 1500, keskmine moolimass, standardatmosfäär, planetaarne kaitsekiht, dobsoni ühik, biodoos, fuusikalis, 764h, kondendseerumine, daltoni seadus, veeauru olekuvõrrand, kastepunkt, niiske õhk, virtuaalne temperatuur, termomeetri nait, meteoroloogilises praktikas, psuhromeetrite konstandid, statsionaarne, absoluutne niiskus, kastepunkt, ohuniiskuse kondenseerumine, küllastusvajak, konspektis, nomogramm, keskmine päikeseööpäev, täheaasta, juuliuse kalender, maa kaldenurk, ekvaatoril, pööripeäval, maa orbiit, põhjapoolekera suvi, astronoomiline ühik, max, 017, coriolise jõud, el nino, enso, ekmani hoovus, atmosfääri liikumised, paksus 1, peegeldumiskoefitsent, ppk, ekmani, ekman, tundidel, gradienttuul, tsüklon, antitsüklon, võrreldes tsükloniga, coriolise jõud, baromeetriline aste, mbar, baromeetriline nivelleerimine, 2500m kõrgusel, keha soojusmahtuvus, isokoorsed, põhjendus, clapeyon, matemaatiliselt väljendades, parcel, temperatuurimuutus kõrgusega, õhumassi energia, visuaalselt, konvektsioonivoo, olenevalt aluspinnast, briis, õhtused, föön, boora, kõrbetuuled, atmosfaarifront, külm front, soe front, oklundeerunud front, ioon, isotoop, radoon, ionosfaar, välk, striimer, plasma, põuavälk, koronaator, jugavool, ekvaatoril, valguskiirte refraktsioon, murdumisnäitaja, refraktsiooni kaudu, keskmisel 6, negatiivne refraktsioon, miraaž, mendelejev, väisälä

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    7
    doc
    HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker
    16
    doc
    Hüdrometeoroloogia
    10
    doc
    Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia
    4
    doc
    Agrometeroloogia piletid
    50
    doc
    Hüdrobioloogia konspekt
    8
    doc
    Üldkeemia konspekt
    8
    docx
    Agrometeoroloogia eksam
    74
    odt
    Ökoloogia konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun