Impulsi jäävuse seadus - väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv [m 1v1 - m2v2 = m1v1 ' + m2v2 '] Elastne põrge - kehad jäävad pärast põrget lahku Mitteelastne põrge - kehad jäävad kokku Gaasi rõhk tekib molekuli põrgetest vastu anuma seina Kontsentratsioon - osakeste arv ruumalaühikus [m -3] F = 1/3 m0 n S deltat v2 Rõhk [1/3 m0 n v-2] - molekulaarkineetilise energia põhivõrrand Reaktiivliikumine - liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa Hõõrdejõud/takistusjõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist, hõõrdejõud on vastupidine keha liikumise suunale Seisuhõõrdejõud - suurem, kui liugehõõrdejõud [F h = -F] Liugehõõrdejõud [Fh = müü * N; N = mg] Veerehõõrdejõud - tunduvalt väiksem, kui liugehõõrdejõud. Tehnikas üritatakse minna liugehõõrdejõult veerehõõrdejõule (laagrite kasutamine) Vedelikhõõre - takistusjõud on hästi suur, aga seisuhõõrde...
Tallinna Muusikakeskkool Sissejuhatus Värskele Rõhule Tallinn 2014 Ajakirja Värske Rõhk esimene number ilmus 2005. aasta septembris ning seda antakse välja kord kvartalis. Carolina Pihelgas on Värske Rõhu uus juht, tänavu kümne aastaseks saava väljaande üle väga rõõmus, et ajakirjast ei saanud kitsa ringi asi. Pihelgas on olnud ajakirja tegemistega algusest peale seotud, algul kaasautorina, siis toimetajana ja nüüd juhina. Alguses oli ta kuulnud, et on olemas uus ajakiri, mis avaldas noorte autorite loomingut ja kuhu võis kaastööd saata. Enne 2011. aastat oli ta ajakirjas välja andnud luuletusi, arvustusi ja tõlkeid Ajakirja alustamisest saati on tuldud pika maa, näiteks 2011. aastast alates on ajakirjas olemas tõlkerubriik, kus noored tõlkjad vahendavad nooremat välismaist kirjandust. Erinevalt vanematest sarnastest ajakirjadest, nagu Looming ja Vikerkaar, keskendubVärske Rõhk noorele kirjandusele, sammuti püütakse a...
2 0,4320 2 0,4410 0,1905 3 0,2160 3 0,3430 0,0741 1 1 0,3208 ül.3 Tehas saadab lattu 500 k õrgek valiteedilist toodet. Tõenäosus, et toode rik neb teel, on 0,02. Kui suur on tõenäosus, et lattu jõuab mitte rohk em k ui 6 rik nenud toodet? n= 500 lambda= 10 Poisson´i teoreem p= 0,02 m= 0 p= 0,0000 1 0,0005 2 0,0023 3 0,0076 4 0,0189
d e o osid e read. Kohati esin esuuri b soid , mis paiknev a d mandrijää servakuhjatiste ning ranna m o o d u sti ste taga. Virtsu ja Pärnu Jaagupi vah elis el alal saar onelisi rohk , kõvad e stie st lubjakivide st koo sn e valusp aid õ hja kõrg e n dikk. Vastu
väljatrükk). KYTTEPINDADE BILANSS -------------------------------------- ALGANDMED ------------------- 1. TUNNUS 3 2. YLEKUUMENDATUD AURU TEMPERATUUR 540. *C 3. AURU TEMP. YLEKUUMENDISSE SISENEMISEL 347. *C 4. YLEK. KUUMA ASTME SUHTELINE SOOJUSVASTUVOTT 55. 5. SISSEPRITSITAVA VEE PROTSENT 3.0 6. KYTUSE KULU 4.45 M**3/S 7. GAASIDE KIIRUS OKONOMAISERISSE SISENEMISEL 13.0 M/S 8. YLEKUUMENDATUD AURU ROHK 15.0 MPA 9. TRUMLI ROHK 16.0 MPA 10. SOOJUSVASTUVOTU EBAYHTLUS KOLDE LAELE 0.50 11. AURU TOODANG 55.5 KG/S 12. KOLDE SYGAVUS 5.60 M 13. KOLDE LAIUS 5.74 M 14. GAASIDE MAHT YLEKUUMENDI JAREL 11.97 M**3/M**3 15. SOOJUSSAILIVUSTEGUR 0.992 16. OKONOMAISERI ELAVRISTLOIKE TEGUR 0.600 17. YLEKUUMENDI SUMMAARNE VAAROHUTEGUR 0.060 18. OHUEELSOOJENDI VAAROHUTEGUR 0.030 19. OKONOMAISERI VAAROHUTEGUR 0.020 20. OHUEELSOOJENDIT LABIVA OHU SUHTETEGUR 1.115 ENTALPIAD - KJ/M**3 21
Diraci toode tulemusena. ? Lisandusid dualismiprintsiip ja toenaosuslikkuse printsiip. Kaasaegne ? Kujunes valja 20. saj II poolel. ? Tugeva ja norga vastastikmoju avastamine. ? Atomistliku printsiibi laiendamine valjale (kvantvaljateooria). ? Algosakeste standardmudeli loomine. Skalaarne suurus on esitatav vaid uhe mootarvuga, millele lisandub mootuhik. Skalaarsed suurused on ilma suunata. Naiteks ? aeg t; ? pikkus l; ? rohk p; ? ruumala V ; ? energia E; ? temperatuur T. Vektoriaalne suurus omab suurust ja suunda. Kolmemootmelises ruumis on esitatav kolme arvuga (+ mootuhik). ? kiirus v; ? kiirendus a; ? joud F. Kui vordlemisele kuuluvaid objekte on palju, valitakse valja uks eriline objekt etalon. MEHAANIKA Mehaanika on fuusika osa, mis kasitleb kehade liikumist ja paigalseisu mitmesuguste joudude mojul. Inerts on keha omadus sailitada oma liikumist voi paigalolekut. Newtoni I seadus
Ida-Euroopa platvorm koosneb siin moondumata, tihti horisontaalselt lasuvatest pehmetest settekivimitest. 16. Mis kilbi lõunanõlval asub Eesti? Balti kilbi lõunanõlval. 17. Mille poolest erineb maakoor Eestis ja Soomes? Soomes katkendlikum, õhem ja koosneb valdavalt kividerohkest moreenist, harvem liivast ja viirsavist. Enamik aineid soojen. paisub, jahtudes tõmb kokku. Seda nim soojuspaisumiseks. Termomeetri töö töötab soojuspaisumine Mida kõrgem on temp, seda rohk vedelik paisub. Mida peenem on paisumistoru, seda tõesem on termomeeter. Termom möödab iseenda temp, sest samba kõrg sõltub sellest kui palju vedelik paisund on. Kuidas minu temp mõõdab? Kui mina olen vedeliku anumaga kontaktis, siis toimib soojusülekanne minult termomeetrile Seni kuni minu ja termom. Temp saavad võrdseks. Kuna temp on võrdsed, siis kuigi termom möödab enda temp, siis meie temp on võrdsed. Gradueerimine Termom vee-ja jää seisusse ja märgin skaalale 0
Coriolisi jou tottu ohu liikumise suund muutub ja passaadid puhuvad pohjapoolkeral kirdest edela suunas (kirdepassaadid), lounapoolkeral kagust loode suunas (kagupassaadid) merebriis- rannikutel esinev tuul, troopilistel aladel. Maapind soojeneb kiiremini kui meri. Kui maa kohal on madalam rohk(madalrohkkond) kui mere kohal, siis toimub ohuliikumine merelt maale maabriis-öösel, maapind jahtub kiiresti ja meri sailitab paevase soojuse. Mere kohal madalam rohk kui maa kohal ja toimub ohuliikumine maalt merele. föön- kuiv ja kuum magedest laskuv tuul///chinook(föön Kaljumaestiku idajalamil.Et Kaljumaestik on Alpidest korgem, on chinook veel kuivem ja soojem kui Alpide föön.) · Selgitada moisteid Hadley tsirkulatsiooniring, polaarfront,Rossby lained- Hadley tsirkulatsiooniring- Üldine tsirkulatsioon on pohjustatud paikesekiirgusest ja selle ebauhtlasest jaotusest, seejuures voib öelda, et
· Viimased eluaastad tegeles kokandusega · kirjutas 40 ooperit (Tuntuimad-"Sevilla habemeajaja", "Othello", "Wilhelm Tell") *Saksamaa: Jacques Offenbach(1819-1860) · Tuntuimad ooperid: "Ilus Helena", "Orphus põrgus", "Hoffmanni lood" [tema unistuste ooper...]) · 4 armastuslugu *Prantsusmaa: Jules Massenet(1842-1912) Tuntuimad ooperid "Manon" ja "Thais" -meditasioon-üks osa ooperist, tuntakse rohk. kui Oop. Heliloojad/muusikud *Franz Schubert-Austria helilooja (1797-1828) · sündis direktori perre · lapsepõlv oli raske, õppis konvikti koolis, laulis õukonna poistekooris · peale kooli lõppu töötas isa koolis abiõpetajana, sai isa abile Esterhazy õukonda tööle, kus oli vaid paar aastat · hakkas vabakutseliseks helil.-nii oli raske läbilüüa(teos. trükki eriti ei võetud)
laiemas kohas 2.5 cm. Kapillaar (e. juussoon) kõige peenem veresoon, kapillaarid saavad arterioolidest hapniku rikast verd ning kannavad seda kõikide rakkudeni. Nende seinad koosnevad ühest rakukihist ning võimaldavad lahustunud ainetel kergesti liikuda. Veen veresoon,mis kannab verd südame suunas. Õhemad seinad kui arteritel neis voolab hapniku vaene veri ,mis annab veenidele sinise värvuse.Vererõhk on madal. Vererõhk on rohk,mida veri avaldab veresoonte seintele. Seda tekitab südamevatsakese kokkutõmme,mis vere arteritesse surub. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna,kus rõhk on madalam. Arterid arteriool kapillaar veen Süda on lihaseline elund,mis paneb soontes vere liikuma. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun.Süda on 4-osaline : Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks (vasakuks ja paremaks),
maade suurvõimuks R juht koond valitseja kätte. Keisril 264-133ekr- pärast it vall tüli mitu am korraga aga võimu täht ei kartaagogapid 3 sõda (puunia sõjad) I andnud aga tegi R juhi. Käs kõiki R sõda 264-241 ekr põh merel ja sits vägesid ja rahvatribuunina vetoõigus. saarel room polnud laevastikku ja sp Senat nõuandja ja magist viisid ellu K kart ülekaal. Room raj laevastiku ja otsuseid. Mida rohk kod seda vähem sund kart rahu paluma. II sõda 218-201 neil eesõigusi, nii kait kõigi rahva huve tungis hannibal tungis hisp läbi gallis ja võrd.seisused- senaatori seisus üle alpida it ja pur room cannae mood R ülikud, lahingus 216a ekr kuid hiljem room senaat.perekonnad.algul R linnriigi sund hanni lahk. 202 ekr siad kart p-af
5) regressioon- varasemasse arengujärku tagasipöörd. Tavaelus aja maha võtmine (mõnuained, hasartmän, näts, autoga kihut. Raskem juht skisofreenia- reaalsuse eitamine. *säärane teg takist arengut, Mina murdub, ärevus vab. 3.ÜLIMINA- superego, täiuslikkuseprin- kuj 5-11 a-selt, sis eeskujusid, väärtushin-d, norme, määrab sots, relig, moraalse eluvaldkonna. taotl alati täiuslikku, hoolimata reaalsusest. En saab Miskilt. Ülimina mõjut vanemad, hiljem silmaring laieneb, tek rohk eeskujusid. INDIVIIDI JA KULT AR PARAL:põh seksuaalen-l, indiv elab aint algen jõul, kult toimib seks.en sublimatsioon- en võib kasut muudel eesm kui sugu, füs nauding. Kult alus on armastus, süütunne arengu tähts küs (seab keelud). Seega väh seksuaalsus, alternatiivid: *kunst- kunstnik ei suuda lep nõudlusest loobuda tungi rahuld-st, ta paneb kõik kunsti, jääb terveks. Ka vaataja saab seda ohutult nautida, rakend oma fantaas. *teadus-uudsihimust, tõe tunnet,
5 kg 100 cm2 1 50 cm2 2 Väiksema tahu pindala on 50 cm2 ehk 0,005m2. Suurema tahu pindala on 100 cm2 ehk 0,01 m2. 1) arvutame raskusjõu. F=mg F = 5 kg x 10N/kg = 50 N 2) väikesele (2) tahule toetumisel on rõhk p1 x 50 N : 0,005 m 2 = 10 000 Pa 3) suurele (1) tahule toetumisel on rõhk p2 = 50 N 0,01 m2 = 5000 Pa Vastus: mida väiksem on rõhk, seda suurem on antud jõu korral rohk. 7) raskusest põhjustatud vedeliksamba rõhk (p) ...on võrdne samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega. p=xgxh p = rõhk = tihedus ´g = 9,8 N/kg h = kõrgus 8) võimsus (N) Tehtud töö . A A = töö t = aeg Võimsus = töö tegemiseks kulunud aeg N=t N = võimsus Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Ühik on 1 W (vatt). 1J 1W=1s 9) töö (A) Töö = jõud x teepikkus
Milleks kasutavad islandlased geotermaalenergiat? · Kõnniteede korrashoidmiseks ja soojendamiseks. Kliimavööde Kliima isel. Soojushulk Niiskusolud Hinnand mulda. Lähisarktiline Lühike veg. per. Alla 1000 C Liigniiske Kleistunud Parasvööde 3-5 kuud 1000-1600 Ida: mussoon Vähevil. leetmu. jahe mõõdukas 5 kuud või rohk. 1600-2400 Vajab niisutamist Kesk. Viljakus soe 6 kuud või rohk. 2400-4000 Head Kõige viljakamad Lähistroopiline Niiske, veg. 8 Kuni 8000 Sademeid Viljakas vahemereline kuud ja enam. rikkalikult niiske 8-11 kuud Kuni 8000 Ühtlaselt jaotund Viljakad Troopiline 1-3 saaki aastas 11 000 Kunstlik niisutus Vähe viljakad
Vladimir I. Vernadski (1926): biosfäär kui geosfääride ühisosa, kus elu esineb ja on kunagi esinenud de Chardin, Vernadski & E. Le Roy (1947): noosfäär e inimese moistusega juhitav sfäär L.C. Cole (1958): okosfäär James Lovelock & Lynn Margulis (1979): Gaia hüpotees: biosfäär kui terviklik moistusega organism Maa atmosfaari koostis- 78% lämmastik, 21% hapnik, 0,93% argoon, 0,040% co2, 0,03% muu Ohurohk,selle mootmine ja vertikaalne gradient- rohk, mida avaldab ohk kogu atmosfäärisamba ulatuses pinnaühikule, moodetakse baromeetriga, keskmine temperatuuri langus ühe ühe kilomeetri kohta on 6,4 celsiust mida nim vertik.grad. Maa atmosfaari kihid ja nende seos ohutemperatuuri muutustega- troposfäär(temp langeb ühtlaselt), tropopause(temp püsib), stratosfäär(temp hakkab korguse kasvades järk-järgult tousma), stratopaus(temp püsib), mesosfäär(temp pidev langemine korguse kasvades kuni -80),
Tõe p o ol e st, Ares on põlatud kogu ,,Ilias e'' ulatus e s . Hom er o s nimetab teda tapahimulis e k s , verejanulis ek s, surelike keha stunud ne e d u s e k s ; sa m uti ka nii imelik, kui se e ei ole argpük siks, kes röö gib valu tunde s ja põg e n e b koh e, kui haavata saab. Lahingu s on Ares el oma saatjasko n d, kes pea b sis en d a m a s üdidu st. Roo mla st el e m e el dis Mars rohk e m kui kre ekla st e Ares. Ares esin e s m üütide s väh e. Ühes loos on ta Aphrodite armuk e, ent ena m a sti on Ares vaid s õjas ü m b ol. Ares ei ole kindlapiirilen e isiksu s. Te m al ei olnud e elistatud linna. Märkige m , et tema lind oli rasakull. Koerat õu nim el e tegi kahju asjaolu, et se e loo m oli püh en d atud Ares el e . 13
Hõbe. Argentum. Ag Hõb e on perioodiliste ele m e ntid e perioodilisus s ü st e e m i 11. rühma ehk IBrühm a ele m e nt. Ühend ei s hõb e d a oksüd atsio onia st e I. LEIDUMINE: Hõb e on loodu s e s väh el evinud ele m e nt, siiski on se d a umb e s 20 korda rohk e m kui kulda. Hõb e d at leidub nii eh e d alt kui ka ühenditena 2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat (Ag plii, tsingi ja vasemaagis. OMADUSED: Hõb e on hõb e v al g e värvus e g a peh m e m etall. Võrreld e s teiste vas er üh m a m etallide g on hõb e vas e st peh m e m , kuid kullast kõve m
kool Research work Styles in interior design nimi TALLINN2010 Interior design is a multifaceted profession in which creative and technical solutions are applied within a structure to achieve a built interior environment. The interior design process follows a systematic and coordinated methodology, including research, analysis, and integration of knowledge into the creative process, whereby the needs and resources of the client are satisfied to produce an interior space that fulfills the project goals. Baroque Baroque (pronounced /brok/ b-ROHK in American English or /brk/ in British English) is an artistic style prevalent from the late 16th century to the early 18th century in Europe.[1] It is most o...
vordsus jääb püsima. Pöörduvad reaktsioonid kulgevad seega keemilise tasakaalu seisundini, mille saabumisel kontsentratsioonide muutumine antud tingimustel lakkab.Keemiliseks tasakaaluks nimetatakse süsteemis olukorda, mille puhul päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on vordsed v1 = v2. Keemiline tasakaal püsib senikaua, kuni jäävad muutumata antud tasakaalutingimused ainete kontsentratsioonid, temperatuur ja rohk. Tingimuste muutmine kutsub enamasti esile kas pärivoi vastassuunalise reaktsiooni suhtelise kiirenemise, mille tagajärjel tasakaalukontsentratsioonid muutuvad, s.o. toimub tasakaalu nihkumine. Keemilise tasakaalu nihkumiseks nimetatakse pöörduva reaktsiooni ühe suuna ajutist eelistatud kulgemist, mis vältab ainult senikaua, kuni on saabunud uus tasakaal, mis vastab uutele muutunud tingimustele. Tasakaalu nihkumine võib toimuda kahes suunas.
Põhiprobleemid-kuivõrd realistlikud ootused inimesel on, kuivõrd ta mõistab töökoha nõudeid? Oluline on nii töötajal kui ka organisatsioonil näidata nii enda positiivseid kui negatiivseid külgi, see loob paremad eeldused ühisosa leidmiseks) (Champoux, 2011) 3. Läbilöömise staadium (Töötaja analüüsib enda ootusi ning tegelikku olukorda organisatsioonis. Saab rohk em teada, mida organisatsioon endast tegelikult kujutab ja võtab omaks organisatsioonis toimuva. Väga oluline on selles etapis rolliootuste paikapanek, töötajale töökohustuste, normide, väärtuste jm tutvustamine) (Champoux, 2011) 4. Sisseseadmise staadium (Töötajal on püsiv arvamus ja ettekujutus töökohast, kohanenud nõudmiste ja ootustega talle) (Champoux, 2011) Organisatsioonilise pühendumuse liigid
15K V = 22.4dm3/mol V = 22.7dm3/mol Kui suur on õhu keskmine molaarmass? Kuidas on see leitud? Õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku vahekord õhus on 28,96 29,0 g / mol Teades, et lämmastikku on õhus 80% ja hapnikku 20% ning et lämmastiku molaarmass on 28,02g/mol ja hapniku molaarmass 32,00g/mol saame M õhk = 0,8 28,02 + 0,2 32,00 29 g / mol Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri tõstmisel, kui rohk ja gaasi mass ei muutu? Visanda graafik. Kui temperatuuri muutumisel gaas jääb täielikult gaasilisse olekusse, siis kehtib Gay Lussac'i seadus, mis väidab, et konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht (V) võrdelises sõltuvuses temperatuuriga (T). V1 V 2 = T1 T2 Kuidas muutub gaasi maht rõhu tõstmisel, kui gaasi mass ja temperatuur ei muutu? Visanda graafik. Kui rõhu muutumisel gaas jääb täielikult gaasilisse olekusse, siis kehtib Boyle'i-Mariotte'i
87.Intensiivsed, ekstensiivsed funktsioonid ja energia. Intensiivsed funktsioonid (rõhk, temperatuur, kiirus, entroopia muut) sellega kirjeldatakse termodünaamilist süsteemi. Ekstensiivsed fuktsioonid sõltuvad massist, osakeste arvust(ruumala, energia, entroopia). Formaalset süsteemi energiat(võimet teha tööd) saab määrata ekstensiivse ja intensiiivse funktsioonide korrutamisega( mahtuvus faktor*potentsiaali faktor). 88. Olekuparameetrid: p= rohk V = ruumala T = temperatuur Olekuvõrrand f(p,V,T)=0 Kui süsteemi parameetrid ajas ei muutu, süsteem on termodünaamillises tasakaalus. Ideaalse gaasi olekuvorrand pV/T = const Normaasetes tingimustes: p= 1,01*10^5 V = 22,4 dm3 T = 273 K pV/T = R = 8,314 J/mol*K 89. Millised nähtused on ülekandenähtused? Ülekandenähtused: sisehoore, soojusjuhtivus, difusioon. Viskoossus on impulssi ülekandumine, soojusjuhtivus on energia ülekandumine ja difusioon on massi ülekandumine. 90
1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T...
temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse , harilikult väljendatakse protsentides. RH= e/E*100% (RH=Relative Humitidy) Psühromeeter. Kahest ühesugusugusest termomeetrist koosnev seade, milles ühe termomeetri reservuaari niisutatakse (marja marliga). Auramise tõttu langeb marja termomeetri nait ehk lugem. Kuiva ja marja termomeetri naitude vahet nimetatakse psühromeetriliseks diferentsiks. Veeauru rohk e arvutatakse psuhromeetrilisest diferentsist psuhromeetrilise valemi abil. Vt aspiratsiooni psuhromeetri joonist, M. Jurissaar (1998) "Meteoroloogia", lk 22. Psühromeetriline valem. See on valem veeauru rõhu arvutamiseks kuiva ja marja termomeetri naitude jargi. e= E(märg) K(t(kuiv) t(märg)) p e- veeauru rõhk , t-d termomeetrite näidud , p õhurõhk , E-mrja termomeetri näidule vastava küllastava veeauru rõhk.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
