mis katavad kogu taeva. Alus paikneb 0,4-1 km kõrgusel, paksus on mitu km. Maapinnalt näemetumesinist alust. Annavad hoogvihma, millega sageli kaasneb äike. Nimetatakse ka äikesepilvedeks Kihtvihmapilved Paksud tumehallid pilved, millest tuleb laussademeid. Koostiselt segapilved, harvem vesi- või jääpilved. Aluse kõrgus 0,1-1 km, paksus umbes 1 km Kihtpilved Ühtlane tume pilvkate, mis katab suurema osa või kogu taeva. Aluse kõrgus 0,1-0,7 km, paksus 0,2-0,8 km Kõrgkihtpilved Ühtlane, hall-sinaka varjundiga pilvekiht, katab suurema osa või kogu taeva. Aluse kõrgus on 3-5 km, paksus 1-2 km Kõrgrünkpilved Valged, mõnikord sinaka varjundiga pilvetükkide kobarad, mille vahelt paistab sinine taevas läbi. Kõrgus 6-8 km, paksus 0,2-0,7 km
Kermo Orgvee Kiudpilved asuvad 7-10 km kõrgusel.Kiudpilved on hõredad ja sulgjad. Kihtpilved on kihilised ja hallikad. Kihtpilved asuvad 300-700m kõrgusel. Rünkpilved asuvad erinevatel kõrgustel aletes 200m kuni 6000meetrini. Rünkpilved on nagu pallid.
konvektiivsele komponendile ja seega maskeeritud rünksajupilvedele. Alumised Kihtpilved Stratus St Välimuselt on hall, sinakas Kihtpilved võivad pilved või kollakas pilvekiht. Kui madalduda maapinnani selle kõrgus maapinnast on ja sel juhul moodustub 0-2 km vähemalt mõnisada meetrit, udu, kui nähtavus langeb
sileda pinna kohal samadel tingimustel. VALE 14. Kondensatsioonituumadeks on peamiselt hügroskoopilised soolalahuse tilgad. VALE 15. Veeauru tihedus on samadel tingimustel suurem kui kuiva õhu tihedus. ÕIGE 16. Kui õhuosake adiabaatiliselt kokku suruda, siis rõhk temas väheneb. VALE 17. Tõusev õhk paisub adiabaatiliselt. VALE 18. Stabiilses õhumassis tekivad kondensatsiooni tagajärjel udud ja madalad kihtpilved, millest sajab uduvihma ja nõrka lund. ÕIGE 19. Märgadiabaatiline gradient on suurem kui kuivadiabaatiline gradient. VALE 20. Atmosfääris võib protsessi lugeda adiabaatiliseks kui ta toimub kiiresti. ÕIGE b) Vali õige variant 21. Missugune järgnevatest ilmaelementidest väheneb alati kui me liigume ülespoole. Õhu rõhk 22. Ainuke aine, mida atmosfääris võib leida looduslikult nii tahke, vedela kui ka gaasina. vesi 23
PILVELIIGID CIRRUS KIUD, NIIDID CUMULI RÜNGAD STRATA KIHT NIMBO SADU FRACTUS - REBENENUD ÜLEMISE KIHI PILVED: 6-10 km - kiudpilved KESKMISE KIHI PILVED: 2-6 km kõrgrünkpilved, kõrgkihtpilved, kihtsajupilved ALUMISE KIHI PILVED: 0,1-1,5 km kihtpilved, kihtrünkpilved KONVEKTSIOONIPILVED: 0,4 1,5 km kuuma ilmaga, rüngad Pilvede hulka mõõdetakse pallides 1 pall on 1/10 talvelaotusest (8 palli hinnatakse täispilvisuseks) CIRRO CUMULUS Kiudrünkpilved väga kõrgel ja näivad kui väikesed kiud CIRRO STRATUS Kiudkihtpilved vatjas, päike paistab läbi, päike jätab varju. Võib tekkida halo nähtus CIRROCUMULUS TRACTUS Lennukigaaside jäljed ALTOSTRATUS Kõrgkihtpilved 3-5km, paksus 1km. Valkjas, hall, sinakas
kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. *Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. *Ilm-ajutine, on antud hetkel, antud kohas. Ilmaelemendid: temperatuur, tuul, õhurõhk, õhuniiskus jne. *Külm front - külm õhk liigub sooja õhu peale. pilved frondi taga. ( äikesepilved, paduvihmad) õhutemperatuur langeb , õhurühk tõuseb. tuule suund muutub. *Soe front - sõe õhk kõlma õhu poole. pilved frondi ees. (kihtpilved- tuleb lausvihma) pilve mass väga suur. peale frondi üleminekut : ilm soojeneb. õhurõhk langeb. tuule suund muutub. *Klimatoloogia-teadus kliimast, uurib kliima muutusi, tingimusi, tüüpe ja iseärasusi. *Mida madalam on õhutemperatuur, seda kõrgem on õhurõhk. Mida tihedam on õhk, seda suurem on õhurõhk. *Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub : Pilved, päikesekiirte langenurk, päeva pikkus, osoonist, veeaurust, aerosoolid.
PILVED JA SADEMED Vesi aurab maapinnalt ja veekogudelt. Aurunud vesi muutub veeauruks ja tõuseb üles ning seguneb õhuga. Kõrgel õhus veeaur jahtub ja tiheneb. Tekivad pilved ja sademed. PILVED moodustuvad õhku hõljuma jäänud väikestest veepiiskadest. Nad on erineva kujuga ning vastavalt kujule on neile pandud nimed: Kihtpilved asuvad maapinnale väga lähedal kuni 2 km kõrgusel. Nad ilmuvad sombuse ilmaga. Tavaliselt on nad tumedad ning katavad kogu taeva paksu kihiga. Meie nimetame neid ka vihma- või lumepilvedeks. Rünkpilved on väikesed ja kohevad nagu villakuhjad. Tekivad taevasse (2-6 km kõrgusele) tavaliselt suvel sooja ilmaga. Nad on ilusa ilma pilved ning nendest pilvedest vihma ei saja. Keskpäeval on neid kõige rohkem ja õhtuks nad enamasti hajuvad. Kiudpilved on hõredad, sulgjad valged pilved
Kihilised pilved Referaat Kihilised pilved on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum. Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõusvaid voole. Kui soe ja niiske õhk jõuab jahedama õhu vööndisse, siis hakkab veeaur kondenseeruma ja tekitab pilve. Kihilised pilved jagunevad järgmiselt: o Klass: alumised pilved St kihtpilved (Stratus) o Klass: keskmised pilved Ac kõrgrünkpilved (Altocumulus) As kõrgkihtpilved (Altostratus) 2 Ns kihtsajupilved (Nimbostratus) (Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad nad alumiste pilvide klassi ]) o Klass: kõrged pilved ehk ülemised pilved
komponendist nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (tajutav valgusefektina) jamüristamine (tajutav heliefektina) jne. Äikese olemasoluks on vaja tingimata sorteeritud ruumlaenguid. Pilved Pilv on veeauru kondenseerum isel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum. Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse klassideks. Neli algset gruppi olid rünkpilved (Cumulus), kihtpilved (Stratus), kiudpilved (Cirrus) ning sajupilved (Nimbus); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta. Lumi Lumi on väikeste jääkristallide kogum. Lumi moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0°C, kui veeaur sublimeerub otse kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades heksagonaalse süngooniaga kristalle. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristallid suuremaks ning langevad lõpuks maapinnale. Kristallid
Viienda kategooria hurrikaane esineb suhteliselt harva. Üheks selliseks oli hurrikaan Gilbert. Orkaani tekkimine Niiskusest küllastunud soe õhk tõuseb üles. Niiskusest vabanenud õhk väljub 15 km kõrgusel keeristormist. Suhteliselt soe õhk laskub keeristormi silma. Silma "seintes" on äikesepilved. Silma ümber puhuvad kõige tugevamad tuuled. Isegi keeristormi äärealadel puhuvad tugevad tuuled. Poole kilomeetri kõrgusel merepinnast asuvad kihtpilved. Vertikaalsed pilvemoodustised tungivad läbi vanade kihtpilvede. Pilvedest sajab paduvihma. Pilt orkaanist ühelt naftatankerilt. Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Orkaanid 3.Ühe orkaani kirjeldus ja teekond 4.Beauforti tuule tugevuse skaala, Saffir-Simpsoni hurrikaaniskaala 5.Orkaani tekkimine 6.Kokkuvõte 7.Kasutatud allikad Sissejuhatus Referaat räägib orkaanidest , mis esinevad troopilistel aladel ja laastavad linne
Seda mööda hakkab õhk laskuma ja soojenema muutudes kuivemaks. Otsekiirgus on see osa päikesekiirgusest, mis jõuab päikeseketta suunast maapinnale praktiliselt paralleelsete kiirte kimbuna. Otsekiirgust mõõdetakse kiirtega risti asetseval pinnal. Otsekiirguse voog sõltub mitmest faktorist: o Maa ja Päikese vahelisest kaugusest; o päikese suunas pilvede olemasolust ja läbipaistvusest paksematest pilvedest nagu rünkpilved ja kihtpilved päikesekiirgus ilma hajumata läbi ei jõua; o atmosfääri läbipaistvusest, mida mõjutavad lisaks õhu püsikomponentidele kõige rohkem veeauru ja aerosooli hulk atmosfääris; o päikese seniitkaugusest, sest sellest oleneb päikesekiirte tee pikkus atmosfääris. Hajuskiirgus on see osa päikesekiirgusest, mis pärast hajumist õhu molekulidel, aerosoolil, veeaurul ja pilvedes jõuab maapinnale kõikvõimalikest suundadest.
U S Tõusva õhumassi adiabaatiline jahtumine M Pilved klassifitseeritakse kõrguse ja kuju järgi A A T E A D U S M MADALPILVEDE RÜHM A Keskmiselt kuni 2 km kõrguseni maapinnast Kihtpilved A Stratus St T Kihtsajupilved Nimbostratus Ns E Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc A D U S M A A T E A D
11.Antitsüklon ehk kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on hiiglaslik, ümbritsevast õhumassist kõrgema õhurõhuga pöörise ala. Tekivad subtroopilises vööndis ja tsüklonite vahel. Võimsate õhukihtide „vajumine“ tekitab alumiste kihtide dünaamilise soojenemise, mille tulemusel omakorda tekivad alumiste kihtide temperatuuri inversioonid. Pilvi on rohkem äärealadel. Tavalisemad on ilusa ilma rünkpilved. Varahommikuti võivad tekkida madalad kihtpilved või udu, kuid need kaovad peale päikesetõusu kiiresti. Külmal poolaastal tekib inversioonikihi all sageli kihtpilvisus. Kui tavaliselt õhutemperatuur kõrgemale tõustes langeb, siis inversioonikihis see troposfääris kõrguse suurenedes tõuseb. Hoolimata kõrgest õhurõhust võib sügiseti ja talvel inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht katta taeva kogu päevaks. 12.Õhuringlus mõjutab õhusaaste levikut BIOSFÄÄR 1
Veesisaldus väike, heledad. tekivad väga madala temperatuuri tõttu veeauru sublimeerimisel. Keskmised pilved: kõrgrünk, kõrgkiht. Segapilved. Alumised pilved: kihtrünk, kihtpilved, kihtvihmapilved. Paksud tumedad, päike läbi ei paista. Vertikaalselt arenevad pilved tekivad sooja ja niiske õhu vertikaalsel tõusmisel, mille puhul õhk jahtub adiabaatiliselt. Rünk ja rünksajupilved. Coriolise jõud
· Front- kitsas ala (vöönd), mis jääb erinevate rõhualade (õhumasside) vahele. · Soe front- soe õhk tungib külmale õhule peale. Soe õhk on kergem, külm õhk hoiab maapinna ligi, soe õhk lükkab külma õhu minema soe õhk liigub kallakut pinda mööda edasiliikuva külma õhu peale, mööda pinda üles tõustes soe õhk jahtub, temas sisalduv veeaur kondenseerub seetõttu sooja frondi ees sadu, iseloomulikud madalad kihtpilved. · Külm front- külm õhk tungib kiiluna sooja õhu alla. Külm õhk, mille ees on soe õhk, liigub kiiluna soojale õhule alla, kuna külm õhk on suure tiheduse tõttu raske, liigub mööda maad nagu buldooser, lükkab sooja õhu üles tekivad tõusvad õhuvoolud. Sadu külma frondi taga, võib kaasneda äike · Troopilised tsüklonid põhjustavad orkaane ja taifuune, kaasnevad paduvihmad. Tuule jõud tsüklonis on väga suur.
Mõõdetakse püranomeetriga. Hajukiirguse intensiivsus horisontaalsele pinnale langevad kiired ajaühikus (v a otsekiirgus). Mõõdetakse püranomeetriga. Sõltub suuresti Päikese kõrgusest. Päikese kõrguse kasvades hajukiirgus kasvab. Suuresti mõjutab hajukiirgust pilvisus (keskmised ja ülemised suurendavad hajukiirguse intensiivsust). Rünkpilved suurendavad hajukiirgust ning vähendavad madalad kihtpilved. Tähis D. Summaarne kiirgus tähis Q = S' + D. Insolatsioon ja hajukiirguse intensiivsus. Hajuvuse protsess (kiirgus muudab oma leviku suunda) ja teine protsess, kus energia muundub soojuseks (molekulid, vastastikmõju atmosfääris jne). Hajuvuse koefitsient sõltub lainepikkusest. Ta on võrdeline mingi konstant k ~ a/4 . See kehtib vaid siis kui osakesed on väikesed, see ei kehti suurte osakeste puhul. Rayleish seadus
1) Kiudpilved- alus keskmiselt 7-10 km kõrgusel. 2) Kiudrünkpilved- alus 6-8 km kõrgusel. 3) Kiudkihtpilved- alus keskmiselt 6-8 km kõrgusel. II klass. Keskmise kõrguse pilved ( alus tavaliselt 2-6 km kõrgusel). 4) Kõrgrünkpilved- alus 2-6 km kõrgusel. 5) Kõrgkihtpilved- alus 2-5 km kõrgusel. III klass. Alumised pilved (aluse kõrgus alla 2 km). 6) Kihtrünkpilved- alus 0,6- 1,5 km kõrgusel. 7) Kihtpilved- alus tavaliselt 0,1- 0,7 km kõrgusel. 8) Kihtsajupilved – alus 0,1- 2 km kõrgusel. IV klass. Vertikaalsuunas arenevad ehk konvektsiooni pilved (alus on ligikaudu 0,4- 1,5 km kõrgusel, nagu alumistel pilvedelgi, kuid pilvede tipud võivad ulatuda ülemiste pilvede kõrgusele ). 9) Rünkpilved- alus tavaliselt 0,8- 1,5 km kõrgusel. 10) Rünksajupilved ( ehk äikesepilved) – alus tavaliselt 0,4- 1 km kõrgusel. 14. mida mõistetakse pilvitusena?
niiskus r, niiskuse defitsiit ehk küllastusvajak d ning kastepunkt t . (küsitakse tähendust ja valemit) 21. Pilvede kujunemisprotsessid-1)Termiline konvektsioon 2)Õhu tõus frontaalpindadelt 3)Õhu laineline liikumine. (joonised konspektist) Pilvede liigitus- Ülemised pilved h=alla 6 km, sademeid ei esine (kiudpilved, kiudrünkpilved, kiudkihtpilved) ; Keskmised pilved h=2-6 km (Kõrgrünkpilved, Kõrgkihtpilved); Alumised pilved h= alla 2km (Kihtrünkpilved, kihtpilved, kihtvihmapilved); Vertikaalse arenguga pilved (rünkpilved, rünkvihmapilved) 22. Maa pöörlemine ja seda mõjutavad tegurid. Maa pöörleb umber oma keset läbiva mõttelise pooltelje. Täispöörde ümbritseva tähesüsteemi suhtes teeb Maa umbes 23 ja 56 minutiga (Täheööpäev). Maa pöörlemine aeglustub pikkamööda Kuu ja Päikese poolt pähjustatud loodete mõjul, nii et Täheööpäev pikeneb. Maa pöörlemiskiirus muutub ka massijaotuse muutumise tõttu( nt
suvel. Troopiline mandiline- maismaal, kuivad, eestis pole. Parasvöötme mereline- 60laiustel, niiske, sõltub aastaajast, talves soe, suvel jahe. Läänevooluga. Parasvöötme mandiline- mandi kohal, kuiv suvi, talv külm, eestis suvel palav, talvel pakane. Arktiline, P- jäämere kohal, külm ja kuiv, eestis talvel ja kevadel. Frondid kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soe front- lumi, vihm, enne sadu kiudpilved, lasupilvitus e kihtpilved, külm front hoovihm, äike, temp langeb järsult, hoovihm hiljem loodetuul. Tsüklonituuled- eesosas kagu ja lõuna(soe), tagaosas loode ja põhja(külm)põhjapoolses osas idatuul. Teised tuuled mussoonid masismaa soojeneb kiiresti, jahtub aeglaselt. Ookean soojeneb aeglaselt, jahtub kiiresti. Briisid päevalmaapind soojeneb kiiremini kui meri, soe õhk paisub ja kerkib. | ööselMaapind jahtub kiiremini. mäe-ja orutuuled- föönid(alpides kuum tuul boora-külmad tuuled, mustamere ääres
veest ja vähesel määral süsinikust, hapnikust ja teistest elementidest. (pilvede vahelt paistab kohati päikest) või läbipaistmatud, koosnevad alajahtunud Meteoorid on atmosfääris lõpuni põlenud taevakehad veepiiskadest koos jääkristallide ja lumehelvestega, annavad sademeid nõrga Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam vihma või lumena. Kihtpilved kujutavad endast halli või isegi kollakashalli on õhk. läbipaistmatut pilvemassi(vöödiline või udu taoline) Koos esineb uduvihma, Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses tuleb arvestada mõlemat lumeteri, üksikuid lumekristalle. Kihtsajupilved esinevad tumehalli, sinakashalli hajumist
· Morfoloogiline klassifikatsioon · Geneetiline klassifikatsioon · Mikrofüüsikaline klassifikatsioon · Aluse kõrguse põhine liigitamine Pilvede liigitus (pilve alumise pinna kõrguse järgi) *Ülemised pilved h >= 6 km Kiudpilved Cirrus Ci Kiudrünkpilved Cirrocumulus - Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs *Keskmised pilved h = 2-6km Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac Kõrgkihtpilved Altostratus As *Alumised pilved h < 2 km Kihtrünkpilved Stratocumulus - Sc Kihtpilved Stratus St Kihtvihmapilved Nimbostratus - Ns *Vertikaalse arenguga pilved Rünkpilved - Cumulus Cu Rünkvihmapilved Cumulonimbus Cb 22. Maa pöörlemine ja seda mõjutavad tegurid. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn. täheööpäev). Täheööpäeva
- Kiudrünkpilved - Cirrocumulus (Cc) - Kiudkihtpilved Cirrostratus (Cs) II klass. Keskmised pilved KÕRG 2500-6000 m kõrgusel; koosnevad jääkristallidest ja veepiiskadest (segapilved); tavaliselt sademeid ei anna. - Kõrgrünkpilved Altocumulus (Ac) - Kõrgkihtpilved Altostratus (As) III klass. Alumise kihi pilved. KIHT 100-2000 m; päike läbi ei paista; enamasti vesi- või segapilved; sademete hulk erineb liigiti. - Kihtrünkpilved Stratocumulus (Sc) - Kihtpilved Stratus (St) - Kihtsajupilved Nimbostratus (Ns) IV klass. Vertikaalarenguga (konvektsiooni) pilved. RÜNK - Arenevad vahemikus 500-10000 m; tekivad sooja ja niiske õhu tõusmisel, mille käigus õhk jahtub adiabaatiliselt; koostiselt nii vesi-, sega- kui ka jääpilved. - Rünkpilved Cumulus (Cu) - Rünksajupilved Cumulonimbus (Cb) 37. Kuidas liigitatakse sademeid Sademete liigitus agregaatoleku järgi: - Vedelad (vihm, uduvihm)
esinevad "kriidijoonte", kiudude, niidikestena, üksikute kimpudena; haakide, komade ja linnusulgede kujul.Võivad olla niitjad ; küünilise või konksukujulised ; mäekurukujulised ; korratud. 2) Kiud-Rünkpilved ( Cirrocumulus Cc) Meenutavad üksikuid valgeid räitsakaid või puuvillatopikesi . Võivad olla lainelised ; läätsakujulised ; kuhilataolised. 3) Kiud-kihtpilved (Cirrostratus Cs) Valkjas-sinakad .Päikese ja kuu umber tekib sageli kahvatutes vikerkaarevärvides ring halo . Võivad niitjad ja udutaolised olla. 4) Kõrg-rünkpilved (Altocumulus Ac) -Valged, helehallid või sinakashallid. Päikese ja Kuu suund on harilikult läbi pilve määratav,kuid vaatleja vari aluspinnal ebamäärane. Koosnevad allajahtunud veepiiskadest või allajahtunud veepiiskade ja jääkristallide ning lumehelveste segust
absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Kogukiirgusvõime all mõistetakse kiirgusvõimet, mis haarab kõiki lainepikkusi. E = beeta * T astmes 4. Seadust kasutatakse mitmesuguste looduslike kehade nagu maa, lume, rohu, pilvede ja atmosfääri kiirgusvõime arvutamiseks. Pilvede klassifitseerimine. Ülemised pilved ( 6- 10km ) kiudpilved;kiudrünkpilved Keskmise kõrguse pilved ( 2-6km) kõrgrünkpilved;kõrgkihtpilved Alumised pilved ( alla 2km) kihtrünkpilved, kihtpilved ja kihtsajupilved Vertikaalsuunas arenevad pilved ( 0.4 1,5km ) rünkpilved; rünksajupilved Pilet nr 14. Pinnase temp iseärasused. Tsüklon, milline ilm sellega kaasneb. Tsüklon tugevasti kaldu oleva pöörlemisteljega hiigelsuur õhupööris atmosfääris. Õhurõhk on maksimaalne äärealades ja kahaneb tsentri suunas. Tsükloni koosseisu kuulub 2 õhumassi, mis on teineteisest lahutaud frondiga. Liigub läänest itta. Atlandi ookeani kohal tekkivas tsüklonis
Õhuniiskuse mõõteriistad: Psühromeetriline meetod – assmanni psühromeeter Juushügromeeter – suhtelise niiskuse mõõtmiseks Hügrograaf Pilved: Koosnevad: Vee ja jää osakestest, mis on piisavalt kerged, et püsida õhus Pilvede kõrgus: Kõrged pilved: 6-10 km (kiudpilved) Keskmised pilved: 2,5-6 km (kõrgkihtpilved, kõrgrünkpilved) Madalad pilved: 0,1-2,5 km (rünkpilved, kihtpilved, kihtrünkpilved Sademed: Sademete teke: Vajalik piisav kogus veeauru õhus Soojema õhu tõusmisel adiabaatiliselt õhk paisub ja jahtub. Veeaur kondenseerub kondensatsiooni tuumade olemasolul Sademed tekivad, kui pilveelementide suurenemisel nende raskus ületab õhu takistuse Sademete mõõtmine: Sademete hulk – veekihi paksus (mm), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale Saju intensiivsus – sademete hulk ajaühikus Optika: Valguse murdumine:
Eriniiskus- ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse Kastepunkt- temp, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga TEMP SUURENEDES NIISKUS KASVAB Kiirguslik udu- maapinna niiskus on suur ja temp langeb kastepunktini algab kondenseerumine ehk udu tekkimine Adektiivne udu- sooja õhumassi liikumisel üle külma aluspinna Aurumisudu- sooja veekogu pinnal. Tekib enne vee külmumist pilvede klassifitseerimine madalpilvede rühm: kihtpilved kihtsajupilved kihtrünkpilved keskmised pilved: kõrgkihtpilved kõrgrünkpilved kõrgpilved: kiudpilved kiudrünkpilved kiudkihtpilved Rünkpilved: rünksaju pilved ehk äikesepilved Pilvede koostis a) Veepiiskadest koosnevad: madalpilved ja kõrgrünkpilved b) Veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved: lumehelvestest diam 0.05 mm
märgatav ainult heledama laigu järgi. Kõrgkihtpilvedest võib sadada nõrka vihma või lund. Alumise kihi piires eraldatakse 3 põhiliiki: 1.Kihtrünkpilved(Stratocumulus) koosnevad suurtest hallidest pilvetükkidest või vallidest, nad võivad olla läbipaistvad (pilvede vahelt paistab kohati päikest) või läbipaistmatud. Need pilved koosnevad allajahtunud veepiiskadest koos jääkristallide ja lumehelvestega ning annavad sademeid nõrga vihma või lumena. 2.Kihtpilved(Stratus) kujutavad endast halli või isegi kollakashalli läbipaistmatut pilvemassi, mis mõnikord on veidi vöödiline, sageli aga sarnaned uduga. Koos nende pilvedega esineb uduvihma, lumeteri, üksikuid lumekristalle. 3.Kihtsajupilved esinevad tumehalli, sinakashalli või kollaka tooniga läbipaistmatu pilvekihina. Nad annavad sademeid lausvihmana, lauslumena, jäävihmana lauslörtsina. Vihmapilvede
3. Õhu laineline liikumine Kihtrünkpilvede tekkimine toimub ühe ja sama õhumassi sees ning on seotud õhu lainelise liikumisega. Pilved tekivad lainete harjadele, lainete põhjal on pilvekiht õhem või pilved puuduvad. Pilvede liigitus- Ülemised pilved h=alla 6 km, sademeid ei esine (kiudpilved, kiudrünkpilved, kiudkihtpilved) ; Keskmised pilved h=2-6 km (Kõrgrünkpilved, Kõrgkihtpilved); Alumised pilved h= alla 2km (Kihtrünkpilved, kihtpilved, kihtvihmapilved); Vertikaalse arenguga pilved (rünkpilved, rünkvihmapilved) 24. Sademete tekkeprotsessid. V: Sademete tekkel etendavad juhtivat osa õhu tõusuliikumised, millega kaasneb adiabaatiline jahtumine (õhu tõusmisel ruumala suurenemine, mille käigus õhk jahtub) ja seega veeauru kondenseerumine. Kondenseerumisest üksi ei piisa, vaid need osakesed peavad ka omavahel liituma, muutudes raskemaks.
rabataimede jäänustest. Turba mattumisel võib temast saada kivisüsi, põlevkivi jne.. Hoovus suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirgusega liikumine, põhjustatud tuultest. EL nino on nähtus, mis esineb vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses Udu Õhuniiskus 100% Sademed atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi Madalpilved kuni 2km kõrgusel (kihtpilved, kihtsajupilved, kihtrünkpilved) Keskmispilvede rühm 2-6km kõrgusel (kõrgkihtpilved, kõrgrünkpilved) Kõrgpilvede rühm 6-12km kõrgusel ( kiudpilved, kiudrünkpilved,kiudkihtpilved) Vertikaalarenguga pilved 0.5-12km kõrgusel (rünkpilved, rünksajupilved) 30. laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Fassaattuuled Tuul õhu horisontaalne liikumine. Tuult iseloomustavad kaks tuule elementi: tuule suund ja tuule kiirus
aurumine toimub ka jää ja lume pinnalt, atmosfääris värvusega, võrdlemisi tihedad. Peale tavaliste piiskade langus, mõne aja pärast ilm selge. 2 liik külm front- veeaur kondenseerub, tekivad pilved, mis langeb leidub 0,05-0,5 mm läbimõõduga piisku) tõusvast õhuvoolust kujuneb välja rünkpil, suvel võib olla vihmana/lumena maapinnale tagasi. Kõige olulisem *kiudrünkpilved (Stratocumulus Sc), *kihtpilved (Stratus äike. Tugevad tuulepuhangud. 300 km frondist tagapool faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus St), *kihtsajupilved (Nimbostratus Ns) 4.Vertikaalsuunas on veel teine sekundaarne front. Pärast frondi üleminekut pilvedes. 2 olulist tekke protsessi: 1.põrkumine(liitumine) arenevad e konvektsioonipilved (0,4-1,5 km tekivad tekivad kohe lühiajalised ilma selginemised. Teised 2.jää(kristalli protsess)
· Nimetada pilvede osakesi- Allajahtunud veeosakesed kuni -12°C Veeosakeste ja jaakristallide segu -12°C kuni -30°C Madalamal kui -30°C peamiselt jaakristallid ja alla -40°C ainult jaakristallid · Pilvede klassifikatsioon- KÕRGPILVEDE RÜHM Keskmiselt 6-12 km korgusel Kiudpilved Kiudrunkpilved, Kiudkihtpilved KESKMISPILVEDE RÜHM Keskmiselt 2-6 km korgusel Korgkihtpilved, Korgrunkpilved MADALPILVEDE RÜHM Keskmiselt kuni 2 km korguseni maapinnast Kihtpilved Kihtsajupilved, Kihtrunkpilved VERTIKAALARENGUGA PILVEDE RÜHM Voib areneda 0.5-12 km korgusvahemikus Runkpilved Runksajupilved (e. aikesepilved) · Udu liigid ja nende tekkimise pohjused- Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajarjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad ohukihid. Kui maapinnalahedase ohukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine.
temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet väljendatuna% Eriniiskus- antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumis oleva niiske õhu massi Kastepunkt - temp., mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne veeauru rõhuga Adiabaatlilise protsessi käigus õhumassi puhul ei esine energiaülekannet ümbritsevaga. Kogu aine ja energia jääb süsteemi, seega on adiabaatline jahtumine ja soojenemine pöördprotsessina Pilved madalpilved(- 2km) - kihtpilved - kihtsajupilved - kihtrünkpilved Keskmispilved(2-6km) - kõrgkihtpilved - kõrgrünkpilved kõrgpilved(6-12km) - kiudrünkpilved - kiudkihtpilved vertikaalarenguga pilved(0.5-12km) - rünksajupilved(äikesepilved) pilvede koostis - veepiiskadest koosnevad pilved(madalpilved kõrgrünkpilved) - veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved - jääkristallidest koosnevad pilved(kiudpilved) UDU Kiirguslik e radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille
välimuse (morfoloogiline klassifikatsioon).[1] Tänapäeval kasutatakse enim morfoloogilist klassifikatsiooni, mille pakkus 1802. aasta lõpus või 1803. aasta alguses välja amatöörmeteoroloog Luke Howard. See sarnaneb Linné binaarsele nomenklatuurile. [1] Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse klassideks. Neli algset gruppi olid rünkpilved (Cumulus), kihtpilved (Stratus), kiudpilved (Cirrus) ning sajupilved (Nimbus); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta. Nüüdisajal liigitatakse pilved nende moodustumise, välimuse ja aluse kõrguse järgi kaheks kategooriaks (kihilised ja konvektiivsed pilved), neljaks klassiks (alumised, keskmised ja kõrged pilved ning konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved) ja kümneks põhiliigiks.[1] 2025 km kõrgusel tekivad mõnikord pärlmutterpilved ja 7080 km kõrgusel helkivad ööpilved.
pilvede loor. Mõnikord on loor nii õhuke, et Päike ja Kuu paistavad nagu läbi mattklaasi. Tavaliselt katab loor järk-järgult kogu taeva.) Alumise kihi ehk madalpilved 6. Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc ( Hallid pilved, mis koosnevad suurtest vallidest või pallidest. Mõnikord on nende pilvede vahelt näha sinist taevast. Tihti need pilved liituvad ja katavad laineliselt kogu taeva. ) 7. Kihtpilved Stratus St ( Kogu taevast ühtlaselt kattev hallikas või kollakashall pilvekiht. Muudab taeva süngeks. Mõnikord esineb rebestunud pilvemassidena. ) 8. Kihtsajupilved Nimbostratus Ns ( Madal vormitu pilvekoht, mis tavaliselt annab sademeid. Talvel tumehall, soojal aastaajal sinakas. Sajud nendest pilvedest on püsiva loomuga. Pilvede all ujuvad sageli rebestunud sajupilve tükid. ) Vertikaalarengu pilved 9
(ruutsentimeetrile) 1 minuti jooksul. Insolatsioon on maksimaalne juunis ja minimaalne detsembris. 4) Päikesekiirguse nõrgenemine atmosfääris. Kiirguse nõrgenemine on tingitud hajumisest (kiirguste vastastikune mõjutamine) ja neeldumisest (kiirguse energia muundub edasi peamiselt soojusenergiaks). Päikesekiirgust hajutab tolm ja veeaur, neeldub osoonis. Kõrgete kiudpilvede olemasolu, samuti ka lumi tõstab hajukiirguse intensiivsust. Vihm ja madalad kihtpilved aga vastupidi, vähendavad hajukiirguse intensiivsust. Kui osakesed on väikesed (umbes sama suured kui valguseosakesed), siis sõltub hajumine suuresti valguse lainepikkusest. Enim hajub violetset ja (hele)sinist, kõige vähem punast. Miks taevas on sinine ja päikeseloojang punane? Selge taevaga toimub hajumine õhumolekulidelt ning sinine on sel juhul ülekaalus. Päike läheb loojudes punaseks, sest valguskiirte tee läbi atmosfääri pikeneb
Cirrocumulus (Cc) ja kiudkihtpilved Cirrostratus (Cs). 2)Keskmised pilved 2- 6km(pilved tihedamalt, kui teised pilved, esineb paiguti varju, koosenvad väikestest piisakestest) kõrgsünkpilved Altocumulus (Ac), kõrgkihtpilved Altostratus (As), 3)Alumised pilved alla 2km (halli või tumehalli värvusega, võrdlemisi tihedad. Peale tavaliste piisakeste leidub 0,05 0,5mm läbimõõduga piisku) kihtrünkpilved Stratocumulus (Sc), kihtpilved Stratus (St), kihtsajupilved Nimbostratus (Ns), 4)Vertikaalsuunas arenevad e. konvektsioonipilved 0,4 1,5km (tekivad termilise konvektsiooni tagajärjel, arenevad kõige hoogsamalt keskpäeva paiku) rünkpilved Cumulus (Cu), rünksajupilved Cumulonimbus (Cb). Pilet nr. 14 Pinnase temperatuuri iseärasused. Tsüklon, milline ilm sellega kaasneb? Pinnase temp maapinnale tungib soojus edasi pinnase juhtivuse , kiirgamise ja
Sademete hulga all mõeldakse 3)Alumised pilved alla 2km (halli või tumehalli värvusega, võrdlemisi tihedad. Peale tavaliste piisakeste leidub 0,05 – 0,5mm läbimõõduga vedela veekihi paksust (mm 0,1 mm täpsusega), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale eeldusel, et sealt vett ära ei valgu, pinnasesse ei piisku) – kihtrünkpilved – Stratocumulus (Sc), kihtpilved – Stratus (St), kihtsajupilved – Nimbostratus (Ns), 4)Vertikaalsuunas arenevad e. nõrgu ega aura. Sademete teke – pilveosakesed võivad mitmel moel suureneda. Maapinnalt toimub aurumine (veekogud, taimed), aurumine konvektsioonipilved 0,4 – 1,5km (tekivad termilise konvektsiooni tagajärjel, arenevad kõige hoogsamalt keskpäeva paiku) – rünkpilved –
Kihtünkpilved Stratocumulus (Sc) Kiudpilvede kõrval kõige levinum pilvede liik. Kihtrünkpilved moodustavad halli või nõrgalt sinaka pilvede kihi, mis kohati heledam. Koosneb rünklikest, kuid lamedate ja räbaldunud tippudega suurtest pilvetükkidest ja laamadest. Alumine piir on tavaliselt kõrgusel 500-1500m ja kihi paksus on tavaliselt 200 kuni 800m. Koosnevad nii vihmapiiskadest või lumehelveste segust. Tavaliselt nendest ei saja. Kihtpilved Stratus (St) Kihtpilv on madal, kogu taevast kihina kattev pilv, mis tekib maapinnale lähedal. Kõrgusel 500m kuni 2km. Tavaliselt sajab sealt talvel nõrka lund ja suvel nõrka uduvihma. Kihtvihmapilved Nimbostratus (Ns) Harilikult moodustavad ühtlase tumehalli või sinaka, mõnikord kollaka jumega pilvemassi üksikute tumedamate viirgude või murrujoontega. Pilvemassi paksus võib olla kuni 10km.
Nt. Kiudpilved. KESKMISE KÕRGUSE PILVED (alus tavaliselt 2-6 km kõrgusel; tihedamad kui ülemised pilved. Pilveosadel esineb kohati varje. Pilved koosnevad kas väikestest, tunduvalt alla 0 C° jahtunud piisakestest või veepiisakeste, lumetähekeste ja jääkristallide segust). Nt. Kõrgrünkpilved. ALUMISED PILVED (aluse kõrgus alla 2 km; halli või tumehalli värvusega ning võrdlemisi tihedad. Neis pilvedes leidub juba suuremaid elemente kui eelmistes). Nt. Kihtpilved. VERTIKAALSUUNAS ARENEVAD ehk KONVEKTSIOONIPILVED (alus on ~0,4-1,5 km kõrgusel, kuid pilvede tipud võivad ulatuda ülemiste pilvede kõrguseni. Tekivad termilise konvektsiooni tagajärjel. Suvisel ajal aluspind soojeneb tugevasti päikesekiirguse tagajärjel, mistõttu tekivad õhu püstvoolud. Püstvooludes õhu adiabaatilise jahtumise tagajärjel kujunevadki konvektsioonipilved. Arenevad kõige soodsamalt keskpäeva paiku). Nt. Rünkpilved. Pilet nr
lisasademeid (kuni 10% üldisest soodsatel tingimustel 0,05 mm ja vahel (alus kõrgus alla 2 km),Kihtrünkpilved km. Madalpilvituse hulk arvestatakse kogu sademete hulgast). Sisaldab sademeist rohkem. stratuscumulus 0,61,5 km,Kihtpilved stratus taevalaotusest. Kogu taevalaotus peab kõige rohkem lämmastikku, aidates 0,10,7 km,Kihtsajupilved nimbostratus 0,1 olema näha. Vaatleja koondab mõttes pilved mulda roasted lämmastikuga. Udu 2,0 km,4 klass Vertikaal suunas arenevad üksteise ligi.
samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet väljendatatuna protsentides. ( % ) Eriniiskus on antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse. ( g/kg ) Kastepunkt on temperatuur, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga. ( oC ) 19. Pilvede tüübid ja nende koostis MADALPILVEDE RÜHM Keskmiselt kuni 2 km kõrguseni maapinnast Kihtpilved Stratus St Kihtsajupilved Nimbostratus Ns Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc KESKMISPILVED Keskmiselt 2-6km kõrgusel Kõrgkihtpilved Altostratus As Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac KÕRGPILVED Kiudpilved Cirrus Ci Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs VERTIKAALPILVED Võib areneda 0,5-12km vahemikus Rünkpilved Cumulus Cu
tulemusena nad tekivad. Pilved ´´kõnelevad´´ meile atm. toimuvaid sündmusi. 1 klass Ülemised pilved (alus 6-10 km kõrgusel)Kiudpilved cirrus 7-10 km,Kiudrünkpilved cirrocumulus 6-8 km,Kiudkihtpilved cirrostratus 6-8 km,2 klass Keskmised kõrgusega pilved (nende alus 2-6 km kõrgusel),Kõrgrünkpilved altocumulus 2-6 km,Kõrgkihtpilved altostratus 2-5 km,3klass Alumised pilved (alus kõrgus alla 2 km),Kihtrünkpilved stratuscumulus 0,6-1,5 km,Kihtpilved stratus 0,1-0,7 km,Kihtsajupilved nimbostratus 0,1-2,0 km,4 klass Vertikaal suunas arenevad ehk konvektsioonipilved ( alus 0.4 1,5 km , kuid pilvede tipud võivad ulatuda isegi 10 km kõrgusele).Rünkpilved cumulus 0,8-1,5 km,Rünksajupilved (ehk äikesepilved) cumulonimbus 0,4-1,0 km,Tähtsamad pilvi kujundavad protsessid,Pilvede tekkimise ja kujunemisega seotud skeem atm.,Pilvede struktuur (loeng),Pilvituse mõiste (long),Pilvede kõrgue
auramisudu: esineb suhteliselt sooja veekogu pinnal, mille temperatuur on vähemalt 8-20 °C õhutemperatuurist kõrgem. Veepinnalt aurav niiskus hakkab külmas õhus kondenseeruma ja tekib udu. Auramisudu võib näga sügisel jõgede ja järvede kohal enne vete külmumist Pilved klassifitseeritakse kõrguse ja kuju järgi: MADALPILVEDE RÜHM (keskmiselt kuni 2 km kõrgusel maapinnast) Kihtpilved Stratus St Kihtsajupilved Nimbostratus Ns Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc KESKMISPILVEDE RÜHM (keskmisel 2-6 km kõrgusel) Kõrgkihtpilved Altostratus As Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac KÕRGPILVEDE RÜHM (keskmiselt 6-12 km kõrgusel) Kiudpilved Cirrus Ci Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs
annaabi.ee 
