Enda Pärisma - Loodussõbraliku toote kampaania juht Jaanus Välja - tegevjuht 8.Tegevus 2008 10. jaanuar Seminar ,,Lõhilaste olukorrast Eestis" Tallinnas 26.-27. aprill Eesti Roheliste Liikumise aastakoosolek (Roheline Foorum) Aegviidus 8. mai Baltimaade säästva energeetika strateegia mustandversiooni tutvustus ümarlaual SEI- Tallinnas 9.-11. mai Roheliste kaheksateistkümnes rattaretk ,,Kuidas elad, Lämmijärv?" 1.-3. juuni Õiglast kaubandust tutvustanud purjelaeva tutvustamine Tallinna vanasadamas 8.-10. juuni Õiglast kaubandust tutvustanud purjelaeva tutvustamine Pärnu sadamas 9. juuni Jäätmepõletuse teemaline arutelu Tallinna Ülikoolis
12 2008/10221 ,,Veelind" (singel) 1.01 2008/10221 ,,Iivakivi" (CD/LP/woodpak) 24.02 2008/10221 ,,Suured koerad, väiksed koerad" (Metsatöll ja Kukerpillid, mini- CD) 10.10 2009/10222 ,,Kõva Kont" (2DVD/CD) 24.02 2010/10223 ,,Vaid vaprust" (singel/video) 15.01 2010/10223 ,,Äio" (CD/2LP) 03.03 6 Pildid 7 ,,Vaid vaprust" Metsatöll , album ,, Äio" Jah, merevahust murdu sööb purjelaeva rind Täis terashalli väge on iga mehe hing Kui vahuvalgeid laineid löövad iilid üle pea ei pelgu tunne mehed, ei hirmu nime tea Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Kui vajub raskelt randa see merelaeva voor siis võõra ranna lehka veab iga sõõmupaar Ei toeta käsi mõõka, ei oda hoia klann ent kui tarvis, haarab tera iga rusik', raevus ramm Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing
personaalnäituse avas juba 16-aastaselt Anne Tootmaa galeriis. Silmad läksid suureks kui sellest lugesin. Enamus töid olid tehtud akrüüliga, mõned ka guassiga. Üks huvitavamatest töödest oli kindlasti ,,Teel uude maailma", sest need detailid olid ülimalt hästi välja toodud. Ta kirjutas endast, et on teinud väga palju visandeid, et suurematel maalidel täpsust paremini välja tuua ning see on minu arust parim näide sellest. Pildil kujutati merel sõitvat vana purjelaeva. Valgustus purjedes ja kogu pilt tehtud müstilises värvitoonis. Seejuures ei saa siin märkimata jätta, et üks laevanöör, kus otsas on keegi meeskonnast ei jõua laeva külge. Seda märkas küll Indrek, kuid pean seda ikka vajalikuks märkimaks, sest sellest võib lugeda välja et see mees kiigub köie otsas. Väga tabava nimega oli ,,Mount Võimatu", mis oli samuti hästi detailne. Oli joonistatud Mount Everest justkui jõe pealt, mis andis hoopis teistsuguse tunde pildile
tähtis. Normanni perekond haris Saare mõisat Vene okupatsiooni kehtestamiseni 1939.-40. aastal. Friedrich von Rosenil olid põllumajandustegevuse kõrval head kontaktid Pürksi küla rootsi põllumajanduskooliga. Ta rajas 1930ndatel aastatel Saare mõisahoones alg- ja keskkooli asemel rahvusvahelisel tasemel kodukooli. Väga head õpetajad olid proua Agnes Johannson ja härra Adalbert Hirsch. Endistest õpilastest elavad täna veel tuntud saksa purjelaeva Gorch Fock endine kapten Hans Frhr. von Stackelberg, Ervin Milvek (Kanada), prof. Hans von Rosen (Rootsi) ja teised. Pärast kodukooli läksid õpilased Tallinna gümnaasiumidesse. Kodukool Saare mõisahoones oli Haapsalu ja Tallinna koolidest odavam ning õpilased võisid põllumajandustöödel kaasa aidata. Igal aastal olid ka kohustuslikud kontrolleksamid. Praegune Saare mõisa komplekt on taastatud 1995./2001. aastal. Taastatud on hobusetalli (18. saj.)
195-lt 2476-le. 1931. aastaks kujunes ulatuslik autobussiliinide võrk, üldpikkusega 5008 km. Liinide arv ulatus 1000-ni. 1938. aastal olid need arvud vastavalt 6648 ja 132. Autobussiliinide pikkus ületas raudteede pikkuse 3,8 korda. 1938/39. a. liikles autobussidel ja raudteel 11,66 miljonit reisijat. Omariikluse perioodil kasvas tunduvalt kaubalaevastik. Nagu mujal, nii ka Eestis toimus purjelaevade väljavahetamine efektiivsemate auru- ja mootorlaevadega. Kui 1926. aastal oli 326 purjelaeva, arvestades 20 - brutoregistertonniseid ja suuremaid, siis 1. jaanuariks 1940. a. jäi sõitma 101 purjelaeva mahuga 11000 brt. 1937. aasta lõpul oli näiteks kaubalaevastiku kooseisus 83,3% aurulaevu, 5,5 % mootor- ja mootorpurjelaevu ning 8,7 % purjelaevu alates 1929. aastast algas muutus suuremate laevade kasuks. 1936. aastal jõudis Eesti laevandus 139 brutoregistertonniga tuhande elaniku kohta Norra, Inglismaa, Holland, Taani, Kreeka, Rootsi järele seitsmendale kohale maailmas.
Purjestuse järgi jagunevad purjelaevad kahte põhirühma - raapurjestusega ja pikipurjestusega purjekad, kusjuures nii raapurjestus kui ka pikipurjestus võib olla kas osaline või täielik. Raapurjestusega purjekate põhitüüpideks oleksid: täislaev, parklaev, parkentiin, prikk, brigantiin, marss-seilkuunar. Pikipurjestusega purjekate põhitüüpideks oleksid: kahvelkuunar, bermuudakuunar, taakselkuunar, jaht, kutter, luup ja lüüger. Samal ajal võib kohata ka teisi purjelaeva tüüpe, mis oma mastide ja purjede kombineeritud paigutusega ülaltoodud purjeka põhitüüpide hulka ei kuulu. · Raa · ladina · kahvel · huaari - gunterpuri · lüüger Raapuri Ladinapuri Kahvelpuri Huaaripuri · priitpuri · mattpuri (hiina dzonki) · markooni · harkpoom ehk kahvelpoom · bermuuda Lüügerpuri Priitpuri Bermuudapuri
arenenud laevade ehitus üpris palju ning see, mis oli alguses, ei ole kaugeltki enam see, mis on ta täna. Referaadis on lähemalt räägitud allveelaevade, reis- ja kaubalaevade ning purjelaevade ehitamises kasutatavatest materjalidest. 3 1. PURJELAEV Purjelaev on tuule ja purjede abil liikuv laev, mille kogu purjepind on küllaldane tuules iseseisvalt edasiliikumiseks ja manööverdamiseks. Purjelaeva kiirus sõltub tuule tugevusest. [1] Purjelaevade korpuse kinnitused on tehtud messingust , kuid kere ehitamiseks kasutatakse peamiselt mändi, kuuske ja tamme. Korpuse veealune osa on kaetud messinguga. Ankur koos ankruketiga ja kõikvõimalikud muud trossid on valmistatud mitte magnetilistest materjalidest, et tagada laeval olevate seadmete töökord nagu näiteks raadio seadmed. [2] Foto 1. Purjelaev [3]
Tunnustamaks B. G. Forseliuse tegevust eesti vaimuelu kujundamisel ja Rootsi riigi hariduspoliitika edumeelsust 17. sajandi Eestis, asutas B. G. Forseliuse Selts 1991. a B. G. Forseliuse medali, mis on seltsi kõige kõrgem autasu. Selts autasustab medaliga isikuid, koole, asutusi ja ühinguid teenete eest Eesti kultuuri- ja hariduselu edendamisel, eesti kooli ja haridustraditsioonide järjepidevuse hoidmisel. Medalil on nahkköites raamatu kuju, mille esiküljel on kolm inimfiguuri purjelaeva tekil ja kiri "Bengt Gottfried Forselius 16601688", tagaküljel on õpetava kuke kujutis ja Kolga-Jaani vanasõna "Tarkus tarviline vara". Medal on nahkkarbis, mille kaant ehib B. G. Forseliuse Seltsi aabitsakukk. Bengt Gottfried Forseliuse nimeline teenetemedal Kasutatud kirjandus http://www.stmikael.ee/index2.php?option=com_content&do_pdf=1&id=41 http://www.forselius.ee/?Ajaloost_%2F_History http://et.wikipedia.org/wiki/Bengt_Gottfried_Forselius
Allar Levandi, Toomas ja Tõnu Tõniste, Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson (x2), Jaak Mae, Aleksander Tammert. 23.Nimeta 7- võistluse kavas olevad alad. 60/200 m jooks, kaugushüpe, kuulutõuge, kõrgushüpe, 60/100 m tõkkejooks, teivashüpe, 1000/800 m jooks 24. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid kergejõustikus. Jüri Tarmak, Jaak Uudmäe, Erki Nool, Gerd Kanter 25.Nimeta Hiiumaa spordiklubisid. Emmaste Spordiklubi, Hiidlaste Korvpalliklubi Askus, Hiiu Purjelaeva Selts, Hiiumaa Autospordi Klubi, Hiiumaa Bridziklubi, Hiiumaa Kabeklubi, Hiiumaa Kergejõustikuklubi Hiiker, Hiiumaa Laskespordi Klubi, Hiiumaa Maleklubi, Hiiumaa Orienteerujate Klubi, Hiiumaa Ratsaspordiklubi, Hiiumaa Tehnika- ja Spordiklubi, Hiiumaa Tenniseklubi, Hiiumaa Võrkpalliklubi, Jahtklubi DAGO, Jalgpalliklubi Kärdla Linnameeskond, Käina Spordiklubi, Kärdla Tänavakorvpalliklubi, Klubi Sõida&Võida, Mittetulundusühing HIIUSURF,
EESTI TURISMIGEOGRAAFIA Muhu ja Vormsi saar Pärnu 2009 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi I kursuse üliõpilane Agni Liiva, [email protected] Muhu saar Muhu on Eesti saartest suuruselt kolmas saar, esimesed inimesed asustasid saare ligikaudu 2500 a. eKr. mille tunnistuseks on teise aastatuhande algusest säilinud kivikalmed ning Päelda ja Linnuse maalinnad, mille varemeid võib praegugi näha Linnuse külast mööduvalt Kuressaare-Kuivastu maanteelt1. Muhus olid tuntud lisaks meresõitjatele ka oma rändavate käsitööliste ja ehitajate poolest. Just nende inimeste oskused on spetsiifilise Muhu arhitektuuristiili tekke taga. Tänapäeval on selle stiili ilmekaks näiteks Pädaste mõisa välisehitised. Pädaste mõis on saartel säilinud mõisaansamblitest noorim ja ainus säilinud Muhus. Ansambel on eklektilises laadis2. Mõisa võlu peitub rohkem imposantsetes maakivist kõrvalhoonetes, mis piiravad peahoone esist väljakut. Tall-tõllakuur, juustukoda ja sepikoja o...
kõige efektiivsemat (ja kristluses - Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi. Kirik - pühakoda - hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. Ketserlus - kiriku õpetusest kõrvalekaldumine Inkvisitsioon õp.179, Ristisõda - olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumiristiusu levitamiseks või kaitseks. Koge - keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Skolastika õp.184, Tsunft käsitööliste vennaskond Gild - kaupmeeste või tsunftide ühendus. Misjonär kristluse levitaja Nunn - vaimsele elule pühendunud (nais)isik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige. Rüütel - oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. 10. Millal toimus Hastingsi lahing? 14
nahka. Kuid enne lõpplahendust leiavad vetesügavuses aset dramaatilised sündmused, millest annavad tunnistust vaalade kehale, eriti pea ümbrusse jäänud haavad. Vabal tahtel ei tõuse hiidkalmaarid kunagi mere pinnakihtidesse, sest süvamereloomadena ei talu nad madalat rõhku. Ent kui mõnede meremeeste jutud paika peavad, olla 3.juulil 1874.a. hiidkalmaar rünnanud India ookeanis tuulevaikuse kätte jäänud 150-tonnise veeväljasurvega purjelaeva "Perle". Nimelt märganud keegi madrustest eemal kobrutavat vett, läkitanud sellesse kohta harpuuni, mis tabanud hiigelsuurt looma. Haavatud kalmaar sööstnud laeva kallale, kahmanud oma haarmega selle mastist ning tõmmanud laeva ümber. Haarme pikkus olnuvat 30 meetrit. Selles ründes, mis tegelikult oli ju kalmaaripoolne hädakaitse, olevat hukkunud pool laeva meeskonnast. KASUTATUD KIRJANDUS Internet Raamat ,, Toiduained maailmast" Oma pea
Aruküla Vaba Waldorfkool Loovtöö Pilvelõhkujad Top 10 kõrgeimad Robert Pappel 8.klass Juhendja: Lea Arula Aruküla 2018 Pilvelõhkuja on igapäevases kasutuses olev kõrghoone, mille korruste arv ulatub kümneisse, tänapäeval mõnel juhul ka kaugelt üle saja. Sõna "pilvelõhkuja" on loodud inglise sõna skyscraper eeskujul. Inglise sõna pärineb merendusest, kus sellega tähistati purjelaeva väikest ülemist kolmnurkset purje. Hoonete kohta hakati seda kasutama 19. sajandi lõpul. Tänapäeval on pilvelõhkujad tavalised paikades, kus maad on vähe ja see on kallis, näiteks suurlinnade keskmes. Kui omanik hoone korrused välja rendib, on tal võimalik saada hoonealuse maa pindalaühiku kohta väga suurt sissetulekut. Kuid pilvelõhkujaid ei ehitata üksnes ruumi säästmiseks. Nagu templeid ja paleesid peeti minevikus vaimuliku ja ilmaliku võimsuse
vanderselle kodulinna tagasi eksameid tegema. Meister keskaegne ettevõtja, osales linnavalitsemises. Tavaliselt said meistriteks meistrite pojad. Sellid, kes abiellusid meistri lesega, said meistriks. Gild ühinenud tsunftid Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Hansa Liit - oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja - Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Koge - on keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Universiteet üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul Rektor ülikooli juhataja ametinimetus Dekaan kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine.
“ (Wikipedia) Jaapanisse jõudis tee 729. aastal tänu Hiinas õppinud budistlikele munkadele. Mungad leidsid, et tee polnud mitte ainult tõhus arstim ja meeldiv jook, vaid ka erguti, mis ei lase neil pika meditatsiooni ajal tukastada. „Euroopasse jõudis tee esmakordselt tänu araablastele, kes valitsesid tol ajal kogu Kagu-Ida vahelist kaubandust. Kõrgemalt hinnati kaamelikaravaniga mitu aastat läbi kõrbe rännanud brikett-teed kui purjelaeva trümmide niiskuses loksunud teed.“ („Tee“ K. Kroon; A. Kang) Euroopas liikus tee algselt Hollandisse sealt edasi nii Saksamaale, Inglismaale, Prantsusmaale ning seejärel Euroopast Ameerikasse. Hollandi, Rotterdami ja Ostende sadamasse saabusid teelaadungid. Hollandit nimetatakse ka teekaubanduse pioneerideks. („Tee“ K. Kroon; A. Kang) Saksamaal ei olnud teejoomine populaarne. Sakslaste arvates oli teejoomises mängus liiga palju tundeid, see polnud piisavalt ratsionaalne tegevus
vanderselle kodulinna tagasi eksameid tegema. Meister – keskaegne ettevõtja, osales linnavalitsemises. Tavaliselt said meistriteks meistrite pojad. Sellid, kes abiellusid meistri lesega, said meistriks. Gild – ühinenud tsunftid Tsunftijänes – tsunftiväline käsitööline Hansa Liit - oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja - Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Koge - on keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Universiteet – üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul Rektor – ülikooli juhataja ametinimetus Dekaan – kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine.
Linn ja linnakultuur suutsid keskaja esimesel poolel püsida vaid maaharijate toel.Linn sõltus ümberkaudsetest küladest, mille majandus oli spetasialiseerunud linnaelanike vajadustele, kestis kuni 15. saj.ni. 36. Miks ei ehitatud keskajal üles enamikku keskaja linnu? Nad olid laisad, nad ei viitsinud 37. Selgita mõisted: skraa, tsunftijänes, koge. skraa-ehk käsitööliste oma põhikiri, mida kasutati tsunftides ehk käsitööstuskodades. koge-keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Tsunftijänes-tsunftivälised käsitöölised 38. Nimeta 2 kaubanduspiirkonda 13.-14 saj. (lk 126) a)Vahemeri-Euroopa,Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline kaubanduspiirkond b)Lääne- ja Põhjameri 39. Nimeta 7 „vaba kunsti”. grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria 40. Selgita, mis on skolastika? Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati
aastal ja viimane 1913. aastal. Kunagine väike paekivist krohvitud seintega ja viilkatusega kabel on nüüdseks hävinud ning pargis olnud kujud kaotsi läinud. Praegu on alles kaks suurt kivist tahutud väravaposti ja kaks hauakivi: Friedrich Ludvig von Tollile ja Julie von Tollile. Tollide perekonnakalmistul, Kukruse kabelimäel, on lisaks veel polaaruurija Eduard von Tolli (1858-1902) mälestuseks püstitatud omapärane monument - kivist purjelaeva kujutis. 2. Seletuskiri 2.1 Alus Nimetus: Kukruse polaarmõis ja mõisapark Maakond, Vald: Ida-Virumaa, Kohtla vald Kuuluvus/omandisuhe: Kohtla Vallavalitsus Asukohaplaan: Kukruse mõisa muinsuskaitsealuse ala piiranguvöönd 2.2 Kaitse Kultuurimälestise reg. nr: 13893 Arvele võetud: 14.01.1998 Objektide/ala asukoha kirjeldus: Kukruse mõisa allee ja kalmistu on muinsuskaitse alla võetud arhitektuurimälestisena kultuuriministri 13.11.1997. a. määrusega nr. 73
Peajalgsed Limused ehk molluskid on väga rikas selgrootute loomade hõimkond; umbes 120 000 liiki. Peamised limuseklassid on teod, karbid ja peajalgsed. Peajalgsed (Cephalopoda) kuuluvad merelimuste klassi. Nüüdisajal on peajalgseid peaaegu 800 liiki. Peajalgsete hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja kaheksajalad elavad soolastes meredes. Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägem...
Lisaks päästevahenditele on külmunud inimeste soojendamiseks soojust hoidev kott või tekk. Kõik päästevahendid on oranzi värvi. Kõik päästevahendid kuuluvad iga aastasele kontrollimisele. 2. Laevapere liikme süüliselt tekitatud kahju hüvitise suurus kerge hooletus tööülesannete täitmisel Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel on kerge hooletusega tekitanud reederile kahju, vastutab reederile tekitatud kahju eest kuni oma keskmise kuupalga ulatuses. 3. Purjelaeva käigutuled Pikkus alla 20m: vaade vöörist; mastitopis üks tuli ,mis on paremalt poolt roheline ja vasakult poolt punane .Vaade ahtrist; mastitopis üks tuli, mis on valge. Pikkus üle 20m: Vaade vöörist; all paremal roheline tuli ja vasakul punane tuli ning üleval mastitopis kaks tuld järjestades alt ülesse- roheline ja punane .Vaade ahtrist; all keskel üks valge tuli ja mastitopis kaks tuld alt üles poole, roheline ja punane. Pilet 7 1. Laeva ankruseade, otstarve, hooldus
Tõsi küll, juba kaua enne Kristust oletas osa astronoome , et Maa pole lame ketas , vaid hoopis kerakujuline Hispaania galeoon – keskaja kullalaev 16. sajandi keskel oli Hispaaniast saanud Euroopa suurim mereriik, mille valdused asusid kokku neljas maailmajaos mõlemal pool ekvaatorit. Nii võis Hispaania kuningas väita, et tema riigis ei looju päike kunagi. Selle eest, et kuld ja hõbe Madridi varakambrites otsa ei saaks, kandsid hoolt ligi viiskümmend purjelaeva, mille tüübinimi peaks piraadifilmide austajatele hästi tuntud olema. Galeoonidest rääkides tuleb kõigepealt alustada Christoph Kolumbusest, kes Indiat otsides hoopis mujale välja jõudis. Mäletatavasti oli Kolumbusel kolm laeva – üks karakk ja kaks väiksema veeväljasurvega karavelli. Karakk oli tol ajal laialt levinud Hansa koget meenutav nelja mastiga alus, mis paistis silma kõrgete pealisehitiste-kastellidega nii vööris kui ahtris. Kuigi suurtükiluugid
vajalikus ulatuses. l) Piiratud manööverdusvõimega laev, mis tegeleb liikluseraldusskeemis allveekaabli paigaldamise, hoolduse või väljatõstmisega, on vabastatud käesoleva reegli nõuete järgimisest nende tööde tegemiseks vajalikus ulatuses. II jagu. Laevasõit üksteise nähtavuses Reegel 11. Kohaldamine Käesoleva jao reegleid kohaldatakse laevadele, mis sõidavad üksteise nähtavuses. Reegel 12. Purjelaevad a) Kui kaks purjelaeva lähenevad teineteisele nii, et tekib kokkupõrkeoht, peab üks neist andma teisele teed järgmiselt: i) kui laevad sõidavad eri halsil, peab teisele laevale teed andma vasakul halsil liikuv laev; ii) kui laevad sõidavad samal halsil, peab pealttuulelaev teed andma alttuulelaevale; iii) kui vasakul halsil liikuv laev näeb pealttuuleküljel teist laeva ega suuda täpselt kindlaks teha, kas teine laev sõidab vasakul või paremal halsil, peab ta sellele laevale teed andma.
KOLGA KESKKOOL 10. klass Mattias Varul KES AVASTAS AMEERIKA? Uurimistöö Juhendaja: õp. Sulev Valdmaa Kolga 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................................................................................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11 ...
omakorda Virumaal kala vilja vastu vahetamas. Põhjranniku murre sarnanaeb ilmselt seetõttu siiani soome keelega. Meri on tähtis nii kaubanduse kui ka laevanduse arengus. Veeti puitu, telliseid, soola ja salapiiritust. Juba 1880ndatel aastatel lasti Käsmus ja Pedassaares merre väiksemaid rannasõidulaevu. Esimene kaugsõidu purjekas taglastati Käsmus 1891. a. Järgneval kolmel aastakümnel ehitati Käsmu ja Vainupea vahelisel rannal rohkem kui poolsada purjelaeva. Kolga ja Kõnnu kandi laevaehitus oli koondunud Hara randa. Paljusid Lahemaa rannakülades ehitatud laevu juhtisid kaptenid, kes said hariduse 1884. a. avatud ja 47 aastat tegutsenud Käsmu merekoolis. Siinsetes randades ehitatud laevu võis kohata kõigil maailmameredel. Neid jõukamaid aegu meenutab ainulaadne Käsmu kaptenite küla ja sealne meremuuseum. Viinistu uhkemad majad pärinevad 1920-1930ndate aastate salapiirituseveo ajast.
Tuulel on meresõidu ajaloos ja geograafias olnud alati määrav osa, eriti neil aegadel, kus "purjekad olid vabad ainult tuulte armust". Tuule tekkimise põhuseks on atmosfääri rõhu ebaühtlane jaotumine. Õhumassid püüavad alati voolata kõrgema rõhu poolt madalama rõhu poole, kusjuures maakera pöörlemine avaldab neile teatavat kõrvalekallutavat mõju. Atmosfääri kõrgemates kihtides tuule kiirus kasvab, kuna kõrgusega vähenevad höördetakistused Seetõttu on püütud purjelaeva suurema kiiruse tagamiseks kasutada kõrgemat taglastust. Suurema kiiruse tõttu ülemistes kihtides esineb viimaste imev mõju. Seepärast pole tuul paralleelne merepinnaga, vaid on suunatud keskmiselt 4º alt üles. Ka see annab eelise kõrgemat taglastust kandvale purjekale. Tuule suund määratakse kindlaks horisondi selle osa nimetuse järgi, kustpoolt ta puhub näiteks idast (idatuul), lõunast
Myanmar, Nepal) või nende osad (Kanadas, Austraalias), kus erinevus naaberajavööndi ajast on 0,5 või 1,5 tundi.Meteoroloogia ajalugu Eestis ja mujal: Ilmavaatlusi hakati Eestis tegema juba 18. sajandi lõpul. Esimeseks instrumentaalseks ilmavaatluseks Eestis võib Andres Tarandi arvates pidada õhurõhu ja temperatuuri vaatlusi, mida tegi sõjaväearst Johann Jacob Lerche (vana kalendri järgi 18. augustil 1731.a.) Vilsandi reidil purjelaeva pardal. Pikemad varajased vaatlusread 1774-1777 Tallinnas pärinevad kõrgemalt ohvitserilt Jacob Brecklingilt ja Tallinna Toomkooli professorilt Carl Ludwig Carpovilt ajavahemikus 1785- 1800. Ilmavaatlusi rohkem kui 50 aasta jooksul alates 1838.a. tegi Paldiski kohtufoogt Carl Kalk. Tema vaatluspäevik on säilinud EMHI Fondis. Meteoroloogia kui iseseisev teadusharu hakkas arenema sajandi teisel poolel Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumi rajamisega 2
Tuleb arvestada ka sellega, et muuseumi ekspositsioon paikneb neljal korrusel ning et hea ilmaga on pea kohustuslikuks lisaks torni katusel paiknev vaateplatoo, kust avaneb üks suurepärasemaid vaateid sadamale, lahele ja vanalinnale. Suveperioodil on veel võimalik jalutada ringi siseplatool ning vaadata erinevate laevaankrute kollektsiooni ning laevateede tähistamiseks mõeldud toodreid. Esimesel korrusel on võimalik imetleda suurimat muuseumi mudelit - kunagises Käsmu Merekoolis olnud purjelaeva ning vaadata tõtt üliainulaadse tuukri süvavee sukeldumisteks mõeldud ülikonnaga. Korruse teises osas on ruum ajutiste näituste tarbeks. Teisel korrusel olles saab alles õige ettekujutuse torni suurusest ja avarusest, sest sealt kõrgub läbi kõigi korruste aastaid tagasi Hiiumaalt toodud kaljase mast koos purjega. Siin on esitatud ka lugu Eesti purjelaevade ehitamisest ning nende seilamisest maailmameredel. Oma osa on mereharidusel
vahitüürimeest ning kutsuda appi teisi laevapere liikmeid. Vahitüürimees peab kuulutama välja üldise hädaohuhäire ja informeerima laevapere liikmeid tulekolde asukohast. Vastavalt laeva häirete plaanile peavad selleks määratud isikud alustama tulekolde likvideerimist kõigi olemasolevate vahenditega. Suitsuga ruumi võib minna siis kui omatakse individuaalset hingamisaparaati, kui on ruumis kõrge temperatuur siis vastava kaitseriietusega. 3. Purjelaeva käigutuled, mootorit kasutava purjeka päevamärk Lisaks teistele käigutuledele punane ja roheline ringtuli mastis. Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. 4. Tegevus „Inimene üle parda“ korral Tekil olles: viskad päästerõnga üle parda ja annad häire, võimaluse korral võimalikult palju jälgida. Sillas olles: Williamsoni pööre, vajutada funktsioon MOB nuppu, teavitada päästeoperatsiooni keskusi, et keegi on üle parda kukkunud. Pilet No. 07 1
Tuleb arvestada ka sellega, et muuseumi ekspositsioon paikneb neljal korrusel ning et hea ilmaga on pea kohustuslikuks lisaks torni katusel paiknev vaateplatoo, kust avaneb üks suurepärasemaid vaateid sadamale, lahele ja vanalinnale. Suveperioodil on veel võimalik jalutada ringi siseplatool ning vaadata erinevate laevaankrute kollektsiooni ning laevateede tähistamiseks mõeldud toodreid. Esimesel korrusel on võimalik imetleda suurimat muuseumi mudelit - kunagises Käsmu Merekoolis olnud purjelaeva ning vaadata tõtt üliainulaadse tuukri süvavee sukeldumisteks mõeldud ülikonnaga. Korruse teises osas on ruum ajutiste näituste tarbeks. Teisel korrusel olles saab alles õige ettekujutuse torni suurusest ja avarusest, sest sealt kõrgub läbi kõigi korruste aastaid tagasi Hiiumaalt toodud kaljase mast koos purjega. Siin on esitatud ka lugu Eesti purjelaevade ehitamisest ning nende seilamisest maailmameredel. Oma osa on mereharidusel
Nüüd jääb lõpetada operatsiooni proportsionaalselt oma süü astmele. 1) Mis on süsteemid IALA-A ohtlikum osa võõra ankruketi lahti laskmine. Allikas: VTA ja IALA-B, erinevus See on väga ohtlik, kuna pollaril olev tross on 3) Purjelaeva käigutuled, (International Association of Lighthouse suure pinge all! Pollarilt vabanedes võnkleb mootorit kasutava purjeka päevamärk Authorities ) trossi ots õhus ja võib vabastajat vigastada. a. Käigusolev purjelaev peab näitama:
anumas.Seda tuleb tihti peale uuesti kalibreerida pärast kasutamist on on seetõttu ebamugav. Elavhõbe asub lahtises anumas ja on seetõttu ohtlik. Anderoidbaromeeter ( nagu kraadiklaas ) Ühes otsas on väike lõõts või osa , milles asub elavhõbe , mis õhurõhu muutudes üles liigub . Tegu on suhtelise mõõteriistaga aga seeeest lihtne transportida ja odav. Beauforti tuulteskaala Tuule kiiruse (tugevuse, jõu) hindamiseks koostas ta 12-pallise skaala, mis baseerus täislastis purjelaeva olukorra kirjeldamisele erinevate tuulekiiruste korral. Skaala oli täielikult purjelaevakeskne, sisuliselt võis vaatleja olla seljaga mere poole. Aurulaevade tulekuga muutus kasutuks. 1)Esimesed 5 palli, (0-4), tuulevaikusest kuni mõõduka tuuleni, kirjeldasid tuult selle järgi, milliseid roolimisvõtteid kasutati ja kui suur oli laeva kiirus sõlmedes peaaegu selgel veel. 2)Järgmised 5 palli, (5-9), küllalt tugevast tuulest kuni tormini, määrati selle järgi, milliseid purjeid kasutati
taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoomi ronneril, et see hästi keerduks lastivintsi trumlile. Sildumisotsad tehakse painduvast ja poolpainduvast trossist.Terastross loetakse töökõlbmatuks, kui kusagil tema 8 diameetrisel lõigul on 5% või enam katkenuid traate on nende üldarvust. Head omadused-ei nõua hooldust, ega karda kuumust, päikest, niiskust ega õlisi. Halvad omadused-rasked ja jäigad. • Purjelaeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Lisaks teistele käigutuledele punane ja roheline ringtuli mastis. Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min. tagant. • Ankru vabastamine veealusest kaablist või teise laeva ankruketist. Ankur tõstetakse nii kõrgele kui võimalik. Võetakse vajaliku tugevusega tross. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi parda taha ankru juurde
Massiarv sõltub Päikse nimetatakse vastavalt maa või väheneb õhu tihedus aluspinna juures kõrge kalendri järgi 18. augustil 1731.a.) kõrgusest h . Mida väiksem on h , seda atmosfäärikiirguseks. temperatuuri tõttu, kõrgemale tõustes Vilsandi reidil purjelaeva pardal. suurem on m´. Maa efekiivne kiirgus Maakiirguse näol temperatuur langeb kiiremini kui harilikult ja Pikemad varajased vaatlusread 1774 Kiirguse neeldumine ja hajumine maa kaotab, atmosfäärikiirguse näol aga
üksteisele järgnevat vilesignaali, vilgutama signaallampi ja kutsuma mõne ohvitseri, kes võiks kiiresti vööris ketti järele anda. Jõevoolu tingimustes saab rooli kasutades laeva märgatavalt kõrvale viia ja seda võimalust tuleb kasutada. Peab olema valmis ka parda taga töötavate laevapere liikmete tegevuse jälgimiseks. 15. Vahiohvitseri tegevus. Liigute liikluseraldusskeemi sõidurajal, näete eest vasakul kursinurgal 450 lähenevat purjelaeva. Milline on teie tegevus? Ta ei tohiks sinna sisse tulla, kuid kui ta juba seal skeemis sees on, siis peab talle teed andma 16. Vahiohvitseri tegevus. Teid kutsub laevatrepi juurde vahimadrus. On tulnud vormis ohvitser, kes kinnitab, et on kohalikust tolliteenistusest ja tahab minna kapteni juurde. Mida teete? Küsid dokumenti, et saada kinnitust, mis asjamees ta on ja kui ta tõesti on tolliteenistusest ja soovib kapteni juurde minna, siis saadad ta sinna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
