Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kilomool" - 8 õppematerjali

thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

kg-aatommass Niisugust aine hulka, mille mass kg-des on arvuliselt võrdne mole-kulmassiga nim. kg-molekuliks ehk kilmooliks. Kilogramm-molekuli mass µ on arvuliselt võrdne molekulmassiga M, seepärast nim. suurust µ ka molekulmassiks. Tuleb pidada silmas, et M on dimen-sioonita suurus, kilomooli mass aga mõõtub kg/kmol-des. Et kg- molekulide massid suhtuvad nagu vastavad molekulmassid, siis sisaldab iga aine kilomool ühepalju molekule: N A=µ/Mmu, mis arvuliselt võrdub 1/mu. NA-d nim. Avogadroarvuks ja on leitud, et selle väärtus on: NA=6,023*10 261/kmol. MÕÕTMED: on loomulik oletada, et vedelikus paiknevad molekulid küllalt tihedalt üksteise vastas. Seepärast võime määrata ühe molekuli ruumala ligikaudu, jagades mingi vedeliku kilomooli ruumala molekulide arvuga kilomoolis (N A). Ühe kilomooli vee (s.o. 18kg) ruumala on 0,018m 3...

Füüsika
1096 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tahke keha mehhaanika.

3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud. Kehade asukoha määramiseks taustkeha suhtes seotakse viimasega koordinaatide süsteem, tavaliselt ristkoordinaadistik. Ajava...

Füüsika
99 allalaadimist
thumbnail
37
ppt

Molekulaarfüüsika.

Tõestus: Browni liikumine ­ Molekulide vahel on vastastikmõju Tõestus: Kehade olemasolu ja võimatus neid lõputult kokku suruda KUI SUUR ON VEE MOLEKULI MASS? ·Vee keemiline valem on H2O · Vee molekulmass on 18 süsinikuühikut · 1u(süsinikuühiku) mass on 1,6 · 1027 kg · Vee molekuli mass on seega ·18 · 1,6 · 1027 = 2,88 · 1026 kg KUI SUUR ON VEE MOLEKULI LÄBIMÕÕT? Kasutame kaudset määramist 1 kilomool vett RUUMALA KAUDU KUI SUUR ON VEE MOLEKULI LÄBIMÕÕT? · Ühe kilomooli vee mass M on 18 kg · Ühe kilomooli vee ruumala on arvutatav valemist = M/V => V = M/, kus on vee tihedus ( = 1000 kg/ m3 ) · Ühe kilomooli vee ruumala V on V = 18:1000 => V = 18 · 103 m3 · Ühes kilomoolis on 6,02 · 1026 molekuli (Avogadro arv) · 18 · 103 m3 :6,02 · 1026 = 3 · 1029 m3 on ühe molekuli ruumala · Molekuli läbimõõt on suurusjärgus 1010 m BROWNI LIIKUMINE...

Füüsika
33 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Üldmeteoroloogia konspekt

Gaasi rõhu 4 tähtsamat valemit. 1) Gaaside molekulaarkineelilise teooria põhivõrrand. p= 1/3 m n m- ühe gaasimolekuli mass ; n ­ gaasimolekulide konsentratsioon ehk arv ruumalaühikus ; gaasi molekulide kiiruse ruudu keskväärtus. 2) p=nkT k- Boltzmanni constant k= R/Na= 1.38*10-23J/K ; R= universaalne gaasikonstant , mille arvuline väärtus sõltub gaasi kogusest , kui gaasi on üks mool või üks kilomool . R= 8.314 J/mol*K = 8.314*103 J/kmol*K ; Na ­ Avogadro arv = 6.02*1023 mol-1 ; T- temperatuur Kelvinites 3) pV=(m/ µ) RT - Mendelelejev-Claperony võrrand e. ideaalse gaasi olekuvõrrand . V ­ gaasi ruumala ; µ - gaasi ühe mooli või kiloomi mass , m/moolidemass näitab seega moolide või kilooomide arvu ; T- gaasi temperatuur absoluutse (Kelvini) skaala järgi. 4) p= g h ­ hüdrostaatika valem Hüdrostaatika valem Tegijapoiss 2010...

Üldmeteoroloogia
84 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Füüsika

1.7. Ideaalse gaasi soojusmahtuvus: Termodünaamika I printsiibi kohaselt, kui gaasi hul on 1 kilommooli siis kehtib dQ=dUkm+pdVkm. Ühe kilomooli gaasi siseenergia temperatuuril T , Ukm=i/2 RT ning kui gaasi ruumala V=const siis mehhaaniliselt tööd ei tehta ja kogu gaasile antud soojus kulub siseenergia muuduks. Suurust (dQ/dt)v =dUkm/dT=i/2 R =Cv nimetatakse gaasi isohoorseks soojusmahtuvuseks, mis on võrdne ühe kilomool gaasi temperatuuri tõstmiseks ühiku võrra vajaliku soojushulgaga jääval ruumalal. 3.1.8. Ideaalse gaasi adiabaadi võrrand: T V - 1 = const. See avaldis kujutab endast ideaalse gaasi adiabaadi võrrandit parameetrite T ja V kaudu. Adiabaatiliseks nimetatakse protsessi, mille puhul ei toimu soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga. 3.1.9. Ideaalse gaasi töö erinevates protsessides:...

Füüsika
354 allalaadimist
thumbnail
288
pdf

Keemiakursuse kokkuvõte

osakesed. Avogadro arvu suurust võib iseloomustada ka nii: kui meil oleks üks mool 10 kg kaaluvihte, siis nende mass kokku oleks võrdne Maa massiga. Aine hulga ja massi vahel esineb seos. Aine hulga leidmiseks moolides tuleb selle mass (grammides) jagada molaarmassiga (g/mol). m(g) : M(g/mol) = n (mol) Kasutatakse ka kordusühikuid: kilomool (kmol), 1 kmol = 103 mol; millimool, 1 mmol = 10-3 mol 80 Kordsete suhete seadus pildil ehk reaktsiooni ühikuks on osakene 81 Koostise püsivuse seadus Missugusel viisil antud keemiline ühend ka poleks saadud, tema koostis jääb ikka üheks ja samaks. Ja antud aine moodustamisel ühinevad elemendid üksteisega alati kindlas...

Rekursiooni- ja...
16 allalaadimist
thumbnail
76
pdf

Soojusõpetuse konspekt

1) 12 1 12 Molekulmass M on aine molekuli massi suhe C aatomi massi. Kuivõrd tegemist on ühe 12 massi suhtega teise massi, siis on molekulmass on dimensioonita suurus. Sellist aine hulka, mille mass kilogrammdies on arvuliselt võrdne tema molekulmassiga, nimetatakse kilomooliks . Iga aine kilomool sisaldab sama palju molekule, seda arvu nimetatakse Avogadro arvuks 1 N A=6,022⋅1026 . (1.2) kmol Molekulide lineaarmõõtmete suurusjärk on 1 Å (ongström) = 10-10 m suurusjärgus. Vesiniku aatomi läbimõõt on 10-12m, aatomituuma läbimõõt on 10-15 m suurusjärgus. Näide 1. Hindame vase aatomi mõõtmeid arvestades, et vase tihedus on 8900 kg/m3. 1...

Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
57
rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

Talvari "Rakenduskeemia I", SKA, Tallinn, 2003). Kaalu ühikuks on SI süsteemis njuuton (N), mis võrdub jõuga, mis annab massile 1 kg kiirenduse 1m/s2 jõu rakendamise sihis. Massi mõõdetakse peale kilogrammide (kg) ka kilogramm-molekulides (kilomoolides). Kilogramm-molekul (kmol) on gaasi hulk, mille mass kilogrammides võrdub tema molaarmassiga. Näiteks 1 kilomool sisaldab 2 kg vesinikku (vesiniku molaarmass on 2), 28 kg lämmastikku (molaarmass on 14), 32 kg hapnikku (molaarmass 32). Maht on seotud keha geomeetriliste mõõdetega. Gaasi maht on võrdne selle anuma mahuga, milles ta on. Mahu tähiseks on V ja mõõdetakse teda kuupmeetritega (m3). Termodünaamikas on oluliseks mõõduks ka erimaht, mis on massiühiku ruumala, tähiseks v . Kui kehal massiga m kg on maht Vm3, siis tema erimaht on:...

Termodünaamika
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun