Miraaz Anniki Jalast ja Sandra Kruuser KP31 Sissejuhatus · Miraaz ehk terendus on valguskiirte teekonna paindumisest (refraktsioon) tulenev atmosfäärne optiline nähtus, mille tõttu tunduvad kauged objektid lähemana või teises kohas paiknevana. · Antud ettekande eesmärgiks ongi tutvustada miraaszi kui optilist nähtust. Miraaz · Miraazid tekivad sel juhul, kui atmosfääris esinevad erineva tihedusega õhukihid, kusjuures muutused kihtide tiheduses on küllalt järsud. · Oma tekkeviisi järgi jaotatakse miraazid alumisteks, ülemisteks ja külgmiraazideks
Sademed: Sademete teke: Vajalik piisav kogus veeauru õhus Soojema õhu tõusmisel adiabaatiliselt õhk paisub ja jahtub. Veeaur kondenseerub kondensatsiooni tuumade olemasolul Sademed tekivad, kui pilveelementide suurenemisel nende raskus ületab õhu takistuse Sademete mõõtmine: Sademete hulk – veekihi paksus (mm), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale Saju intensiivsus – sademete hulk ajaühikus Optika: Valguse murdumine: Refraktsioon toimub valguse levimise kiiruse muutuse tõttu Refraktsiooni ei toimu, kui valgus langeb pinnale risti Murdumisnäitaja: N = c/v Murdumisnäitaja iseloomustab aine optilist tihedust Kiiruse muutus sõltub optilisest tihedusest, mida optilisemalt tihedam keskkond, seda aeglasemalt levib valgus Murdumise suund: Liikudes optilisemalt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub kiir pinna normaali suunas
Newtoni kolmandas seaduses seisab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. 2. Bernoulli võrrand Bernoulli võrrand seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. Võrrandi tuletas Sveitsi matemaatik Daniel Bernoulli (17001782). 3. Valguse murdumine, murdumisseadus, murdumisnäitaja Valguse murdumine ehk valguse refraktsioon on laine levimissuuna muutus kahe keskkonna lahutuspiiril. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub. Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, mikroskoop, binokkel jm.) Valguse murdumise tõttu tekivad paljud optilised
kasutatakse dispersiooni iseloomustamiseks fikseeritud lainepikkustele vastavate murdumisnäitajate vahet või mõnda muud avaldist. Dispersiooni iseloomustatakse tavaliselt Fraunhoferi joontele C, D, H ja F vastavate lainepikkuste abil. 1. Keskmine dispersioon: 2. Eridispersioon: 3. Suhteline dispersioon : NÄITEKS: · Dispersiooni tuntuim näide on päikeselise ilma ja vihma koosmõjul tekkiv vikerkaar. Valguskiir murdub (refraktsioon) vihmapiiska, peegeldub piisa tagaküljelt ning murdub vihmapiisast välja. Juba esimene murdumine lahutab valguse erinevateks komponentideks (spektriks), teine murdumine suurendab seda lahknevust[5]. Vikerkaart on võimalik näha, kui disperseerivaid vihmapiisku on palju ning kui Päikese, piisa ja vaatleja silma moodustatud nurk peab on ligikaudu 42 kraadi[6]. Kuna vihmapiisk on ümmargune, siis muudab valgus suunda keskmiselt 138 kraadi.
Kui mingi laine E- vektor ei võngu läbilasketasandis, siis see laine neeldub polaroidis kas osaliselt või täielikult. Kõik valguslained, mille E-vektor võngub risti läbilasketasandiga, neelduvad täielikult ja nende energia muutub polaroidi siseenergiaks. dispersioon - valguse murdumisnäitaja sõltuvus sagedusest. - Näiteks päikeselise ilma ja vihma koosmõjul tekkiv vikerkaar. Valguskiir murdub (refraktsioon) vihmapiisas, peegeldub piisa tagaküljelt ning murdub vihmapiisast välja. Juba esimene murdumine lahutab valguse erinevateks komponentideks, teine murdumine suurendab seda lahknevust. Vikerkaart on võimalik näha, kui disperseerivaid vihmapiisku on palju ning kui Päikese, piisa ja vaatleja silma moodustatud nurk on ligikaudu 42 kraadi. murdumisseadus - langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus
lõikejoont. · topograafilised kaadid näidatud nii objektide plaanilised asukohad kui samakõrgusjooned · temaatilised kaardid e. teemakaardid pühendatud teatud teemale (mullakaart) · profiilid näitavad vertikaalse tasapinna ja maapinna ristumist · 3D objektimudelid 3 8. Valgus ja valguslained. Valguse refraktsioon, valguse dispersioon. Valgus elektromagnetiline lainetus, mis levib vaakumis kiirusega ligikaudu 300 000m/s. Valguse kiirus sõltub ainest, milles ta levib. Nähtava valguse lainepikkus on 40-700nm. Valguse refraktsioon valguse kiire murdumine kui see läheb mingisse teisse keskkonda. Valguse dispersioon valguse lahutamine spektriks kasutades optilisi prismasid. 9. Fotoobjektiivid, nende ehitus ja klassifitseerimine Objektiiv annab esemest ümberpööratud kujutise
oli Galilei pikksilm, valmistatud 1610 a. (Galileo Galilei) Maailma telg- moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5kraadi ( Maale langevad päikesekiired on praktiliselt paralleelsed). Vegetatsiooniperiood- ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad. Sideeriline kuu- tegelik tiirlemisperiood tähtede suhtes (27,3 päeva kestab üks periood) Sünoodiline kuu- Kuu tiirlemisperiood Päikese suhtes Maalt vaadatuna (29, 5 päeva kestab üks periood) Refraktsioon Maa atmosfääris- elektronmagnet- või helilainete suuna muutumine. Planeet- suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat (nt. Maa) Komeet- Vaata vihikust. (nt. Halley komeet) Meteoor- Vaata vihikust. (nt. Teljabinski meteoor) Meteoriit- planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (nt. Kaali meteoriit) Täht- valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tuumasünteesist. (Näidet vaata vihikust
igasse suunda, nagu tänavavalgustus vms). · Edasi tuleb leida pime koht ja suunata valgusallikas udu sisse, siis ilmubki udukaar Uduvikerkaar: KOKKUVÕTE · Vikerkaar on üks looduse ilusamaid vaatemänge, mis on andnud inspiratsiooni lugematute legendide, muinasjuttude ja laulude loomiseks. · Vikerkaare tekkepõhjuste mõistmiseks piisab aga õnneks vaid pinnapealsest loodusseaduste tundmisest. · Oluliseks mõisteks vikerkaare tekke seletamisel on refraktsioon ehk valguskiire paindumine. KASUTATUD MATERJAL Kasutatud kirjandus · 1) A. Tõllassepp; ,,Meteoroloogia kõigile" ;Eesti Riiklik kirjastus; Tallinn 1960 ; lk 154-155 · 2) H. Tooming; ,,Inimene ja ilm"; Valgus, Tallinn 1970; lk 146-147 · 3) G. Pretor-Pinney ,,Pilvevaatleja käsiraamat",Hodder &Stoughton ,2006, lk 228 · 4) Minnaert, M.1976. Valgus ja värv looduses. Tallinn:Valgus, 372 lk. · 5) Eesti Entsüklopeediakirjastus; ,, Tea Laste- ja Noorteensüklopeedia"; Tallinn
Peab olema vertikaalne polarisatsioon (E-vektor risti pinnaga), sest horisontaalpolarisatsiooniga laine lühistuks pinnases. Pinnalaine nõrgeneb maapinda neeldumisest, front paindub (difraktsioon) maapinna kumeruse taha. Neeldumine suureneb sageduse tõustes. Osaliselt pinnalaine kadu kompenseeritakse ülemistest kihtidest saabuva energiaga, mis tuleneb lainete murdumisest atmosfääris (refraktsioon). Kõrgemad kui 2-3 MHz lained praktiliselt ei levi pinnalainena. Pinnalaineid kasutatakse ka sideks allveelaevadega ja kaevandustega. 3. Mis on raadiolainete peegeldumine, murdumine e refraktsioon , difraktsioon ja hajumine? Laine peegeldumine on kahe erineva keskkonna kokkupuute pinnale langeva laine tagasipöördumine samasse keskkonda, kust ta tuli. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed.
Kolmnurka küljepikkusega kuni 40 km. Teist tüüpi ekliptikal tekib aberratsioon 21`` ja Maa pöörlemisest (koodipseudokaugus hetkemuut võib ulatuda elementaarne sfääriline kolmnurk on kolmnurk, mille ööpäevane a. 0,3``, refraktsioon, tekib sellest, et 10-20 m või vastuvõtja kaotab üldse 2 külge on väga suured võrreldes kolmandaga vaatlus hetkel pole objekt enam täpselt seal, kus ta signaali). Faasipseudokaugusi kasutamisel 16
· Tsentreerimisviga · Reduktsiooniviga ehk tasandamis viga · Vahetu nurgamõõtmis viga · Instrumentaal viga · Välistungimuste müjust tingitud viga · Lähteandmete viga Välistingimustest põhjustatud vead Vertikaalne refraktisoon mis valdavalt mõjutab vertikaalnurkade mõõtmistulemust 2...3 sekundit Horisontaal refraktsioon mõjutab hor nurkade mõõtmist Refraktsiooni Max väärtused esinevad kumadel tuuletutel suvepäevadel. Tsentreermis ja reduktsiooni vra vähendamiseks kasutatakse nn. 3 statiivi meetodit, mille puhul nimetatud vead lokaliseeritakse käigupunktidesse. Nurgamõõtmis täpsuse kasvu võib saavutada täisvõtete arvu suurendamisega. 3. Joonepikkuste mõõtmine - ptk. 4.3.1 Polügonomeetrivõrkde jms
Tuumaskleroosiga patsientidel võib areneda läätse müoopia, mis on põhjustatud tihkema läätse suuremast refraktaarsest omadusest. Siis kui katarakti suurus läheb suuremaks, siis patsiendid muutuvad järjest rohkem lühunägelikumaks. Patsiendid võivad järsku avastada, et nad on võimelised lugema ilma prillideta, mida neil on eelnevalt vaja läinud. Patsiendid väivad ka tähele panna seda, et monookulaarselt võib neil olla kahelinägemine, mille põhjustab irregulaarne läätse refraktsioon. Patsiendid posterioorse subkapsulaarse kataraktiga võivad tähele panna suhteliselt kiiret nägemise vähenemist. Seda tüüpi katarakti seostatakse tihti metaboolsete häiretega, näiteks: diabetes mellitus või kortikosteroidide kasutamine. Aja jooksul, kõik kataraktid viivad siiski lõpuks nägemise halvenemisele. Nägemishäire aste võib päev-päevalt erineda. Läätse tuuma kollaseks muutudes, objektid paistavad patsiendile pruunikamad või kollakamad kui nad tegelikult on.
suurendatud. 4)Ese asetseb koondava läätse optilisel peateljel läätse ja fookuse vahel, siis ebakujutis, samapidine, suurendatud 5)Ese asetseb, hajutava läätse optilisel peateljel, siis ebakujutis, samapidine, vähendatud. Läätse valem 1/a+1/k=1/f a - eseme kaugus läätsest, k kujutise kaugus läätsest, f fookuskaugus. Läätse optiliseks kauguseks nim. läätse fookuskauguse pöördväärtust D=1/f. 4. Lühidalt: valguse refraktsioon, interferents, dispersioon, neeldumine, hajumine, polarisatsioon Valguse refraktsioon ?? Valguse interferents on lainete liitumisel tekkiv püsiv energia ümberpaiknemine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise tugevdamisest ühtedes punktides ja nõrgendamisest teistes punktides. Kui käiguvahe on pool lainepikkust (1/2,3/2,5/2..), siis lained kustutavad teineteist, kui lained võnguvad samas faasis, siis tugevdavad üksteist. Võimalik, et samal ajal ühed spektri värvid
Pikkade lainete ehk madala vee korral veeosakeste trajektoorid muutuvad ellipsiteks sügavuse kasvades veeosakese vertikaalsed hälbed kahanevad merepõhja lähedal liiguvad veeosakesed paralleelselt põhjaga. Lainete transformeerumine ranna lähedal Lainete lähenedes rannale: (shoaling) • periood jääb samaks, • lainepikkus väheneb • kõrgus ja orbitaalkiirus kasvavad Lainete refraktsioon ranna lähedal Nurga all randa jõudvad lained “kõverduvad” - madalamas vees on levikukiirus väiksem Süvamere laineteooria Süvamere laineteooria hüpotees: meri on lõpmata sügav, laine kahemõõtmeline lainet tekitava jõu mõju lakkab pärast lainetuse väljaarenemist: siis liigub iga veeosake mööda ringjoont raadiusega r.
Glooria - värvilised rõngad, mis tekivad pilvel või uduseinal paistva varju ümber Bichopi rõngas - tara, mis tekib harilikult vulkaanipursete läheduses vulkaaniliselt aerosoolilt Brockeni viirastus - glooria, mis tekib objekti suurendatud kujutise ümber ja võib mõjuda hirmutavalt 25. Miks paistab horisondi kohal olev Päike kõrgemal, kui ta tegelikult on? Horisondi lähedal olev Päike näib olevat kõrgemal kui ta tegelikult on valguse refraktsiooni tõttu. Refraktsioon on atmosfääris või hüdrosfääris levivate elektromagnet- või helilainete pidev murdumine (kiirte kõverdumine). Et atmosfääri murdumisnäitaja kõrguse suurenedes väheneb, siis kõverduvad taevakehalt tulevad valguskiired Maa poole, seetõttu paistab taevakeha taevavõlvil kõrgemale nihkununa. 26. Millal ja kuidas tekib vikerkaar? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine ja peegeldumine veepiiskades.
- Mida rohkem ühte suurust mõõdame, seda täpsema tulemuse saame Mõõtmise vead tahhümeetrias 1) Instrumentaalsed 2) Tähisele viseerimise viga.( See kui palju mõõdame mööda maas olevast punktist. Nurgaline viga) 3) Kollimatsiooniviga- suuna mõõtmisel lugemit mõõtev "ring" nihkub, tekib nurgaline viga ning selle vastu aitab täisvõttega mõõtmine. 4) Tsentreerimine 5) Isiklikud vead 6) Ilmastikust põhjustatud ehk 1) refraktsioon( õhu virvendus) 2) õhurõhk 3)temperatuur Ilmastiku parand 500m +30 kraadi parand +2mm 500m -25 kraadi parand -30mm 4. loeng Elektrontahhümeetria põhimõisted Nurk- kahe suuna vahe. Nurka ei mõõdeta kunagi. Nurk arvutatakse( edasivaade-tagasivaade) Tahhümeeter mõõdab: 1) Horisontaalsuunalugemit 2) vertikaalsuunalugemit 3) kaldkaugust Ülejäänud suurused arvutatakse( HD ei mõõdeta, vaid arvutatakse) Tahhümeetrite liigid
eemale ehk ida suunas. Ajutiselt võib õhumasside piiril tekkida lokaalseid jugavoole . Polaarne jugavool liigub suvel lõunasse sest kõrge temperatuuri paisutab polaaralade õhumasse. Subtroopilised muutused pole nii ohtlikud sest seal pole muutused nii suured. Polaarala ja troopilise ala troposfääri tasandavad ennast kahes kohas ja selleks ongi kaks juga voolu . Troopilises läheb veidi allapoole troposfäär ja polaaraladel veelgi. Valguskiirte refraktsioon on valguskiirte murumine atmosfääris ja on põhjustatud murdumisnäitaja muutumises ehk õhutiheduse muutumises . Tihedamas õhu murdub valgus aeglasemalt . Kõige rohkem muutub tihedus seega ka murdumisnäitaja harilikult vertikaalsihis. Murdumisnäitaja n erineb väga vähe ühest ja tihti kasutatakse selle asemel tähist (n-1)1000000 ja korrutatakse miljoniga. Murdumisnäitaja on suhteliselt võrdne gaasi tihedusega . Refraktsiooniindeks sõltub rõhust , virtuaalsest temperatruuirst
Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast lühemate õlgade puhul(vahekauguste) sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga AB. Et kõrguskasv on tegelikult kahe punkti nivoopindade vahe, siis suuremate kauguste puhul on vaja lõiku BB suurendada suuruse k võrra, mida nim. Maa kumerusest tingitud parandiks. k= s²/2R kus s =AB on nivelleeritavate punktide vahekaugus ja R Maa raadius. Peale selle avaldab kõrguskarsvule mõju ka valguskiire refraktsioon. Kallaku maastikul läbib rõhtne viseerimiskiir eri tihedusega õhukihte ja kord-korralt murdudes moodustab mingi kõvera, mille nõgus pool on suunatud tihedamate õhukihtide poole. Seetõttu saadakse latilugem mõnevõrra väiksem. Parand on r=e-e' , seda pole võimalik täpselt arvutada aga see on keskmiselt 0,16k. Tavaliselt arvutatakse nende kahe summaarne parand f=k-r=0,42(s²/R). Et suuremaid vigu vältida kasutatakse tavaliselt keskelt nivelleerimist kus õlad on võrdsed. 48
kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu. Sinine, roheline ja punane on põhivärvused ja nendest sünteesitakse kõik värvused. Purpurpunane ja taevassinine on täiendvärvid, millest tinglikult sünteesitakse must värvus. Mida väiksem lainepikkus, seda rohkem energiat. 1.1 REFRAKTOMEETRIA. Valguskiirguse levimise suuna muutumine ehk murdumine ehk refraktsioon on põhjustatud valguse levimiskiiruse muutumisest üleminekul ühest keskkonnast teise. Selle tingimuseks on keskkondade erinev tihedus. Mida tihedam on keskkond, seda aeglasemalt elektromagnetkiirgus ehk valgus levib. Vaakumis on see 300000 km/s. Õhus see kiirus langeb. Vees on see umbes 250000 240000 km/s. Murdumisnäitaja võrdub lainete levimiskiiruse suhtega kahes keskkonnas. Tähistus n. Kus n murdumisnäitaja alfa- langemisnrk beta murdumisnurk
vesi:81% oleval pinnal päikesekiirte langemisnurk suur, päevad 1367 W/m2 pikad Atmosfääri koostis, ulatus. päikesekiirte langemisnurk väike, päevad Refraktsioon. Keemilised Muutlikud gaasid Optilise kiirguse jaotus. lühikesed Päikest näha ekvaatoril u 2 minutit enne lihtained Ultraviolettkiirgus 0,003-0,4 nanomeetrit tõusu
Kasutab koondavaid läätsi.~50 (koondab valgust). Valguslaine - ruumis levivate elektri-ja magnetvälja perioodiline muutumine. Laineperiood - aeg, mis kulub ühe lainepikkuse läbimiseks. Laine sagedus - näitab mitu võnget teeb laine sekundis. Laine kiirus - on võrdne lainepikkuse ja sageduse korrutisega. Laine intensiivsus - näitab,kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. Reflektsioon peegeldumine. Refraktsioon murdumine. Difraktsioon paindumine. Interferents liitumine. Dispersioon lagunemine. Disperisoon - aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. Spekter vikerkaarevärviline riba. Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem
suurendada suuruse k võrra, mida nimetatakse Maa kumerusest tingitud parandiks. Olgu O maakera keskpunkt, AO=OB1=R selle raadius. Maa kumerusest tingitud parandit k=B0B1 saab arvutada täisnurksest kolmnurgast AOB0. Pythagorase teoreemi järgi saame: ehk , kus s=AB0 on nivelleeritavate punktide vahekaugus. Avaldisest saame valemi Maa kumerusest tingitud parandi arvutamiseks: . Peale selle avaldub kõrguskasvule mõju ka valguskiire refraktsioon. Õhu tihedus sõltub õhutemperatuurist, mis sõltub maapinnalähedastes õhukihtides omakorda pinnase temperatuurist. Sellepärast asetsevad ühesuguse tihedusega õhukihid üldiselt paralleelselt maapinnaga, jälgides üldjoontes reljeefivorme. Kallakul maastikul läbib rõhtne viseerimiskiir eri tihedusega õhukihte ja kord-korralt murdudes moodustab mingi kõvera, mille nõgus pool on suunatud tihedamate õhukihtide poole
saab arvutada täisnurksest kolmnurgast AOB0. Pythagorase teoreemi järgi saame: 2 2 2 2 2 2 R +s =(R+∆ k ) =R +2 R ∆ k + ∆ k ehk s =∆ k ×(2 R+ ∆ k ) , kus s=AB0 on nivelleeritavate punktide vahekaugus. Avaldisest saame valemi Maa kumerusest tingitud parandi s2 arvutamiseks: ∆k= . 2R Peale selle avaldub kõrguskasvule mõju ka valguskiire refraktsioon. Õhu tihedus sõltub õhutemperatuurist, mis sõltub maapinnalähedastes õhukihtides omakorda pinnase temperatuurist. Sellepärast asetsevad ühesuguse tihedusega õhukihid üldiselt paralleelselt maapinnaga, jälgides üldjoontes reljeefivorme. Kallakul maastikul läbib rõhtne viseerimiskiir eri tihedusega õhukihte ja kord-korralt murdudes moodustab mingi kõvera, mille nõgus pool on suunatud tihedamate õhukihtide poole
lainepikkusega kiirgust rohkem kui saab kindlaks määrata energeetiliste annab valem: pikalainelist. Selle tulemusena Miraaz ehk terendus on valguskiirte osakeste voo pursete piirkonda, mõnikord teekonna paindumisest (refraktsioon) Az = A0 e - z ( C ) /( hajukiirguses violetse ja sinise valguse kogu planeedi ulatuses. Nad peegeldavad suhteline hulk kasvab. Inimese silma tulenev atmosfäärne optiline nähtus, mille
annaabi.ee 
