970,00 0,50 0,00 960,00 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 1040,00 10,00 Õhutemp ja õhurõhk 1030,00 5,00 1020,00 0,00 1010,00 Õhurõhk(hPa)
.........13 6. Õhurõhu mõõtmise vahendid.........................................................................................................14 7. Katsed õhurõhu kohta.....................................................................................................................17 1. Inimene ei tunne õhurõhku Õhurõhk on hüdrostaatiline rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku ( cm2, m2 ) kohal kuni atmosfääri ülemiste kihtideni ulatuv õhusamba kaal ehk kergemalt öeldes on õhurõhk maale survet avaldav õhukiht. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa. Me ei tunne õhusurvet, sest me oleme sellega harjunud ja õhk rõhub meid ühtlaselt igas suunas. Küll aga tajume õhurõhu muutust. Tõusvas või laskuvas lennukis, kiirliftis, autosõidul mägedes tunnevad reisijad kõrvades survet, mis neelatamisel kaob. Kõrguse muutudes õhurõhk muutub,
4,00 2,80 2,00 0,70 0,80 0,90 0,50 0,60 0,60 0,00 26 27 28-0,30 29-0,60 30 31 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 -2,00 -1,80 -4,00 -5,70 Õhutemp. (°C) Axis Title -6,00 ...
Õhusõidukile mõjuva õhurõhu määramine seisupunkti kaudu Greetel Kala, Maritta Mägi, Karl Loorberg Seisupunkt: ● keha liikumist ei arvestata ● keha “hõljub” ● füüsikalised seadused kehtivad Õhurõhk: ● õhu rõhk mingis kindlas kohas atmosfääris ● õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhuga ● baromeeter ● mmHg /hPa ● 15 °C on 1013,25 hPa Õhurõhk: P(h) = rõhk kõrgusel h T= õhu temperatuur (K) P0 = rõhk lähtekõrgusel h_0 R^* = universaalne gaasikonstant: 8.314 N·m / (mol·K) h = kõrgus meetrites g 0= raskuskiirendus: 9.81 m/s2 h0= lähtekoha kõrgus meetrites
· Õhk avaldab ühesugust survet igas suunas. KATSE 1: · Katsevahendid: plasttops, vesi papitükk, kauss juhuks, kui katse ebaõnnestub. 1.Paneme topsi ääreni vett täis. Õhku ei tohi vahele jääda! 2.Asetame topsile samasuure papitüki ja pöörame topsi ümber veekausi kohal. 3. Tõmbame käe ära. Kui katse õnnestub, siis püsib vesi topsis. · MIKS? · Vesi ei voola välja, sest õhk surub teda altpoolt, topsis aga õhku ei ole. Miks õhurõhk erineb? · Õhurõhk oleneb mõõtmise kohast maapinna suhtes. Mida kõrgemal mägedes õhurõhku mõõta, seda väiksem on õhumassi rõhk, sest mägede kohal on on õhusammas väiksem ja õhk hõredam . Õhurõhu mõõtmine · Rõhu mõõtmiseks vedelikes ja ka gaasides kasutatakse manomeetrit. · Rõhk gaasides allub samasugustele seaduspärasustele nagu rõhk vedelikes: · mida kõrgem on gaasisammas pinna kohal, seda suuremat rõhku see pinnale avaldab.
Inimkõrvas kuulmisaistinguttekitav minimaalne rõhk on 10-5 Pa. See on 1010 korda väiksem atmosfäärirõhust. Valuaistingut tekitab helirõhk ligikaudu 100 Pa. Tähis: p, mõõtühik paskal (Pa) Õhurõhk Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Õhu liikumine mõjutab õhurõhku enamasti väga vähe, mistõttu võib enamasti kasutada mudelit, milles õhk on liikumatu ning õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitudhüdrostaatilise rõhuga. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Seda väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või millimeetrites elavhõbedasammast. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa. Õhurõhu kahanemine kõrgusega on väikeste kõrgusvahemike korral arvutatav ligikaudse baromeetrilise valemiga kus P(h) = rõhk kõrgusel h P0 = rõhk lähtekõrgusel h0
· Coriolisi jõud (jõud, mille tõttu liikuvad objektid kalduvad esialgsest liikumissuunast põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule) 2. Kuidas tsüklonid mõjutavad: · Tsükloni e madalrõhuala mõjualas on pehme talv ja jahe suvi · Antitsükloni e kõrgrõhuala mõjualas on külm, käre talv ja palav, kuiv suvi 3. Kuidas mõjutavad frondid ( ilm+õhurõhk) · Külm front tekitab paduvihma äikesega, ilm jaheneb, õhurõhk tõuseb · Soe front tekitab hoovihma, ilm soojeneb, õhurõhk langeb 4. Õhurõhu, -temperatuuri ja tiheduse seosed · Mida kõrgem temperatuur, seda madalam õhurõhk ja väiksem tihedus · Mida madalam temperatuur, seda kõrgem õhurõhk ja suurem tihedus 5. Õhu sfäärid, mille alusel jaotatakse · Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta;
metann, naerugaas jne. metann, naerugaas jne. Tuul ja õhuringlus Tuul ja õhuringlus Tuul- horisontaalne õhu liikumine, tekib õhurõhu Tuul- horisontaalne õhu liikumine, tekib õhurõhu erinevustest. erinevustest. Madal temp. Õhurõhk on kõrge. Madal temp. Õhurõhk on kõrge. Normaal õhurõhk on 760 mm Hg, 1031mb. Normaal õhurõhk on 760 mm Hg, 1031mb. Tuulte tegelikku suunda mõjut. 3 jõudu: Tuulte tegelikku suunda mõjut. 3 jõudu: Gradient jõud( K-lt M-le) Gradient jõud( K-lt M-le) Coriolise jõud- inertsjõud( põhjapoolkeral liikuvad jõud Coriolise jõud- inertsjõud( põhjapoolkeral liikuvad jõud liiguvad paremale) liiguvad paremale)
Sügis Eestis Koostaja: Anton Adoson Tallinna Tehnikakõrgkool A.Adoson o Sügis on jahe aastaaeg o Kestab 3 kuud o Päevade pikkus muutub o Ilmastik muutub o Lehed langevad A.Adoson Mõõdetud õhurõhk merepinnal Kirjeldus Väärtus Aeg Koht Kõrgeim mõõdetud õhurõhk merepinnal 1057,2 hPa 21. november 1993 Narva Madalaim mõõdetud õhurõhk merepinnal 947,6 hPa 16. detsember 1982 Naissaar Riigi ilmateenistus, 2015 A.Adoson Sügise ja kevade võrdlus Sügis Kevad 1. Temperatuur: hakkab 1. Temperatuur: hakkab langema tõusma 2. Ilm: Vihmane, külm 2. Ilm: Päikseline, soe 3. Loodus: hääbuv 3. Loodus: tärkav 4. Lühemad päevad 4. Pikemad päevad
4.Soojad ja külmad hoovused 5.Koha kõrgus merepinnast, pinnamood. *Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust,argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. *Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb, osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. *Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. *Ilm-ajutine, on antud hetkel, antud kohas. Ilmaelemendid: temperatuur, tuul, õhurõhk, õhuniiskus jne. *Külm front - külm õhk liigub sooja õhu peale. pilved frondi taga. ( äikesepilved, paduvihmad) õhutemperatuur langeb , õhurühk tõuseb. tuule suund muutub. *Soe front - sõe õhk kõlma õhu poole. pilved frondi ees. (kihtpilved- tuleb lausvihma) pilve mass väga suur. peale frondi üleminekut : ilm soojeneb. õhurõhk langeb. tuule suund muutub. *Klimatoloogia-teadus kliimast, uurib kliima muutusi, tingimusi, tüüpe ja iseärasusi.
3) mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotus Maismaa soojeneb kiiremini kui vesi, vesi jahtub aeglasemalt kui maismaa. Ebaühtlase soojenemise ja jahtumise tõttu tekivad õhuvoolud maismaa ja veekogude vahel. Üldise tsirkulatsiooni ehk üldise õhuringluse võib jagada kolme ossa: 1) troopiline ehk passaatide õhuringlus 2) keskmiste laiuste (parasvöö) õhuringlus 3) polaarne õhuringlus 1) TROOPILINE ÕHURINGLUS · Suhteliselt kitsas ekvatoriaalses vööndis on õhurõhk kogu aasta madal ja puhuvad nõrgad muutliku suunaga tuuled. · Ekvaatori kohal kujuneb madala õhurõhuga vöönd, sest maa ja vesi soojenevad tugevasti. · Tekivad intensiivsed tõusvad õhuvoolud (soe õhk hõre ja kerge, madal rõhk). · Tõustes õhk jahtub, tiheneb ja tema võime veeauru siduda väheneb. Veeaur hakkab kondenseeruma, tekivad sademed. · Paljudes ekvatoriaalsetes piirkondades sajab seetõttu peaaegu igapäev mõni tund.
Tsükloni hingeelu on keerukas Külm õhk Külm õhk Soe õhk Külm front Soe front http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect14/Sect14_1c.html Atlandi ilmaköögis "valmivad" tsüklonid · Tsükloni keskmes on madalam õhurõhk sajuala · Tuul puhub tsükloni keskme suunas M · Tsükloni võib jagada nelja ossa: 1. Külm sektor 2. Külm front
Kliima-pikaajaline ilmade režiim(Eestis on parasvöötme mereline kliima,sisemaa pool on külmem).Ilm-õhkkonna hetke seisund.Mer eline kliima-sademeterohke,väike temp.kõikumine.Mandriline klii ma e.kontinentaalne-sademete vähesus,õhutemp.suur kõikumine.Ül eminekuline e.paraskontinentaalne kliima tuleneb Eesti asendist Euraasia mandri loodeosas.Eesti kliimat mõjutavad tegurid:1)kau gus ekvaatorist-sellest oleneb päikesekiirguse hulk.2)kaugus ookea nist-mida lähemal ookeanile,seda väiksem temp.kõikumine ja niisk em kliima.3)õhumassid ja valitsevad tuuled-parasvöötme mereline mõjutab meid,parasvöötme läänetuuled-muudavad meie kliima nii skeks.4)reljeef-mõjutab temp.ja sademete hulka.5)hoovused-suur li ikuv veemass ookeanis,meid mõjutab Golfi hoovus.Päikesekiirgus- Eesti asub parasvöötme põhjaosas,kiirguse hulk on suhteliselt väike ,esineb 4 aastaaega,muutub Päikese kõrgus,talisel ajal on suurem al beedo.Õhumass-suur,ühesuguste omadustega õhu...
õhukest · Troposfäär-atmosfääri alumine kiht (maapinnalt 815, temp. langeb, ilmastikunähtused) · Stratosfäär-atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal (1050km, temp. tõuseb, osoon) · Ilm-pidevalt muutuv atmosfääri olek, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevad füüsikalised protsessid (kujundavad õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul) · Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim · Maa kiirgusbilanss- aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe · Konvektsioon- on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis · Õhutsirkulatsioon-õhu liikumine · Tuul- looduslikel põhjustel liikuv õhk · Mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mis muudab suunda kaks
Päike on seniidis, kui päikesekiired langevad maapinnale täisnurga all. Kui päikesekiirte langemisnurk on väike, peegeldub suurem osa kiirgusest tagasi ja maapinnas neeldub seda väga vähe. 9. Miks aastaajad vahelduvad? Maa tiirleb ümber Päikese ja maakera telg on Päikese suhtes kaldes. 10. Iseloomusta maakera soojusvöötmete kliimaerinevusi. Mida rohkem ekvaatori lähedal seda soojem kliima. 11. Mis on õhurõhk? Kuidas on see seotud tuule tekkimisega? Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Tuul tekib, kui õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. 12. Iseloomusta maakera üldist õhuringlust. Kasuta õpiku joonist õhu ringlemise kohta maakeral peatükis 1.5. Ekvaatori lähedal, kus on väga soe, valitseb madal õhurõhk ja külmade pooluste ümbruses on kõrge õhurõhk. 13. Mis on õhumassid?
Jahtumisel aga aine tõmbub kokku ja selle ruumala väheneb. Vedeliktermomeetri töö põhineb soojuspaisumisel. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Rõhk näitab keha pinnaühikule mõjuvat jõudu. Gaasi rõhk sõltub ruumalaühikus olevate aineosakeste arvust ja temperatuurist. Õhurõhk on rõhk, mida õhk kehadele avaldab. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Õhurõhk muutub kõrguse kasvades õhurõhk väheneb. Normaalõhu väärtus on 760 mmHg. Keha temperatuur sõltub aineosakeste liikumise kiirusest. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on keha temperatuur.
Õhurõhk Õhurõhu mõõtmiseks on baromeetrid. Elavhõbedabaromeeter on elavhõbedaga klaastoru, mille alumises otsas on väike kinnine elavhõbeda reservuaar.Elavhõbedasamba pikkus oleneb ka temperatuurist, siis on baromeetrid varustatud ka termomeetriga, et arvestada temperatuuri mõju näitudele. Barograaf märgib paberlindile pideva joonega õhurõhu suuruse. Seda linti nimetatakse barogrammiks. Õhurõhk ja vee keemistemperatuur Mida väiksem on õhurõhk, seda madalamal temperatuuril vesi keeb.Keemistemperatuuri sõltuvus õhurõhust võimaldab vee keetmise abil määrata õhurõhk, selleks kasutatakse hüpso- termomeetrit (kaasajal kasutavad ainult alpinistid). Õhk rõhub maapinnal asuvaid esemeid, sest õhul on raskus. Õhurõhk on seda suurem, mida suurem on õhu tihedus. (Normaalne samba pikkus 760mm).Õhk on seda raskem, mida rohkem ta on kokku surutud., st mida suurem on õhurõhk. 1m3 õhku kaalub normaaltingimustes 1,3kg.
Kõrgrõhu (antitsüklon) vööndis on laskuvad õhuvoolud, selge ilm on kujunenud 30 ja poolustel Õhumass merelised, mandrilised (niiskuse alusel), ekvatoriaalsed, parasvöötmelised, troopilised, arktilised, antarktilised (temp alusel) Algseis soe ja külm õhk peavad kokku puutuma Front erinevate õhumasside kokkupuute piirkond 1.Algstaadium e lainestaadium soe õhk tungib peale nii, et ta moodustab laine kuju, õhurõhk hakkab keskosas langema, tekkib üks suletud isobaar, jälgitav madalamates õhukihtides kuni 3km 2.Nooretsükloni staadium tekib soe sektor, õhurõhk tsükloni keskosas langeb, tekib mitu sueltud isobaari, ulatub kõrgematesse kihtidesse (56km), pilvede ja sademete piirkond laieneb. 3.Maksimaalse arengu staadium õhurõhu langus keskosas saavutab maksimumi, soe sektor kitseneb, hõlmab kuni 7km, pilvisus väheneb,lauss>>hoovihm 4
- Õhumasside piirialad. Tekivad erinevate omadustega õhumasside piirialadel. Tegemist on teatud (~100 km) laiuste vööndiga, milles õhumasside omadused kiiresti muutuvad. Liiguvad koos õhumassidega. Joonisel on näha peamiste õhumassie tekkealasid ja ka suuremate frontide paiknemist. Sooja frondi puhul on õhk soe, kuid see liigub ülespoole ja jahtub, selle tulemusel veeaur kondenseerub ja tekivad pilved, mida on näha ka sellelt vasakpoolselt jooniselt. Selle frondi lähenedes langeb õhurõhk, tuul tugevneb, taevas pilvineb. Suvel hakkab sadama lausvihma, talvel tuiskama. Külma frondi puhul tungib peale külm õhk, mis maapinna lähedal edasi liikudes lükkab sooja õhu enda ees üles, mida on näha parempoolselt jooniselt. Külma frondi üleminekul õhurõhk ja temperatuur langevad. Suvel tekivad rünksajupilved, hakkab sadama paduvihma ja esineb äikest. Hästi saab meelde jätta kumb on kumb selle järgi, et sooja frondi puhul on sajuala frondi ees,
Tänane ilm Eestis, Euroopas ja maailmas Mida tähistab lühend EMHI? Lühend EMHI tähendab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut Eesti ilma lühiiseloomustus Tänane kuupäev 08.12.2012 kell 12.34 Eesti asub parasvöötmes. Õhutemperatuur on Eesti põhjaosas -3,4 °C, lõunaosas aga -3,2 °C ja Lääne-Eesti saartel on sooja 0,3 °C Tuule suund ja tugevus peamiselt loode- ja põhjatuul tugevusega 2-8 m/s Õhurõhk 1018- 1023 hPa Pilvisus peamiselt pilves Sademed sademed puuduvad Õhuniiskus 86 100 % Kokkuvõte ilma erinevusest Eestis praegusel hetkel Temperatuur Eestis ei erinenud väga, vaid 3,5 kraadi, kuid tuule tugevus oli üle Eesti väga erinev. Lõuna- Eestis tuult väga ei olnud, kuid Lääne- ja Põhja- Eestis oli tuul juba päris tugev. Õhurõhk oli kogu Eesti üsna ühtlane ning taevas oli pilves Ilmaennustuse tõesus Pühapäeval on Eestis...
TSÜKLONID JA ANTITSÜKLONID Tsüklon · Madalrõhuala, millel on suletud isobaarid, nimetatakse TSÜKLONIKS · Tsüklonis langeb õhurõhk keskkoha suunas Tsüklon · Kõige sagedamini arenevad meie ilma mõjutavad tsüklonid atmosfääri neis paigus, kus soe õhk subtroopilistelt laiustelt (umbes 40°N) kohtub külma õhuga kõrgematelt laiustelt. Tsüklon · Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani 3060°pl. vahel, kuid sageli jõuavad Eestini ka tsüklonid, mis on tekkinud põhja pool polaarjoont või Vahemere piirkonnas. Tsüklon · Tuulte suund tsüklonis on
.................................... ........................................................................................................................... Millises kliimavöötmses Eesti asub? ............................................................... 2. Kliimanäitajad Täida lüngad. Kus võimalik, vali õige vastusevariant. · Õhurõhk Tsüklonis ehk ..................................... liigub õhk päripäeva/vastupäeva äärealadelt keskme suunas, sest keskosas on õhurõhk kõige suurem/madalam. Tsükloniga kaasnevad tavaliselt pilves, .............................. ja .............................. ilmad Antitsüklonis ehk ................................... liigub õhk keskosast äärealade suunas, sest keskosas on õhurõhk kõige suurem/madalam. Kõrgrõhkkond toob kaasa a) talvel ..................................... ilmad, b) suvel .................................. ilmad. Millist rõhkkonda kujutab joonis?
Päikesekiirgus – Päikeselt Maale jõudev kiirgus. Jaguneb otse- ja hajuskiirguseks. Õhurõhk – rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal. Õhurõhk väheneb kõrguse suurenedes umbes 10 mm /100 m Õhumass – ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses Kiirgusbilanss – Päikeselt tuleva ja jahtumisel atmosfäärist taas lahkuva kiirgushulga vahe. Kõrgrõhuala – piirkond, kus õhurõhk on ümbritsevast kõrgem. Seal valitsevad laskuvad õhuvoolud, seetõttu on taevas pilvitu, sademeid ei esine. Talvel on sel puhul päikseline ja külm ilm, suvel ilus päikseline rannailm. Madalrõhuala – piirkond, kus on ümbritsevast madalam õhurõhk. Seal valitsevad tõusvad õhuvoolud. Neis tõusev õhk jahtub, seetõttu seal olev veeaur kondenseerub, tekivad pilved ja sademed. Talvel on ilm pilvine, pehme, sajab lund või lörtsi, suvel
Õhu koositisesse kuuluvad N, O2, CO2 ja H2O (veeaur): N (78%) - tekib org aine lagunemisel, vajalik taimekasvuks O2 (21%) - fotosüntees (vajab päikest, taimed võtavad õhust CO2, juurtega H2O ja tekib glükoos, mille tulemusel vabaneb O2) 3. Kirjelda õhutemperatuuri ja õhurõhu muutumist atmosfääris (õp.lk. 82 joonis 5.3) Troposfääris (0-12 km) langeb temp kesmiselt 6,5 kraadi 1 km kohta (20 C kuni (-60 C)), õhurõhk langeb (1000 - 100 mb). Stratosfäär (12-5 km) temp tõuseb (-50 - 10 C), õhurõhk langeb (100 - 1 mb). Mesosfäär (50-85km) temp langeb (10 kuni -80 C), õhurõhk langeb (1 - 0,01 mb). Termosfäär (80-480km) temp tõuseb (-80 kuni +..C), õhurõhk langeb (0,01 - 0,0001C). 4. Päikesekiirguse jaotumine atmosfääris (õp. Lk. 84 joonis 5.5) Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Neelavateks aineteks on O3, veeaur, pilved ja aerosoolid.
Temperatuuri mõõtmine Temperatuur on iga päev erinev. Külmad tuulepuhangud põhja- kaarest ja pilvine taevas muudavad meie suvepäeva jahedaks. Soe õhk lõunast võib aga tõsta isegi öösel kiiresti temperatuuri. Täpsete ja võrreldavate andmete saamiseks mõõdetakse seda alati varjus 2 meetri kõrgusel asuvas mõõtmistornis.(1,lk 35) Õhurõhk Mida kõrgemale maapinnast tõused, seda külmemaks muutub õhk. Peale temperatuuri langeb kõrgemal ka õhurõhk. Õhukiht,mis ulatub maapinnast mitmesaja kilomeetri kõrgusele,rõhub oma raskusega nii maapinnale, veekogudele,sinu kehale kui ka kõikidele asjadele su ümber. Jõudu,mida õhk avaldab aluspinnale,nimetatakse õhurõhuks. Madalamates kohtades ja mägede jalamil on õhukiht paksem,see kaalub rohkem ja avaldab suuremat rõhku. Kõrgete mägede kohal on õhukihi paksus väike ja seetõttu on seal õhurõhk madalam. Peale kõrguse sõltub õhurõhk veel paljudest teguritest.
Kõige rohkem kasutatakse Islandil, aga ka USAs, Jaapanis, Mehhikos jms. 5. Kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehaseid? Turu juurde, et oleks kohe tarbijatele kättesaaadav ning laevga sadamasse tulla. 6. Miks tekib tuul? Millest oleneb tuule kiirus? Kui päike paistab, soojeneb õhk maa kohal enam kui mere kohal. Soe õhk tõuseb ülespoole. Õhurõhk maa kohal langeb.Samal ajal on mere kohal jahedam õhk, milles õhuosakesed paiknevad tihedamalt. Seal on õhurõhk kõrgem. Sõltub madal- ja kõrgrõhkkonna õhurõhu erinevusest. Mida suurem on rõhkude vahe, seda kiiremini tuul puhub. 7. Isoloomustage kaardi abil Prantsusmaal kasutatavaid energiaresursse ja nende paiknemist. Iseloomustamisel kasutage kõiki järgmisi mõisteid: taastuvad ja taastumatud eneergiaallikad, alternatiivsed energiaalikad, naftatöötlemine. Prantsusmaal kasutatakse nii taastuvaid energiaallikaid, näiteks hüdro- ja loodeteenergia, kui
happesse. Katseklaasi järsult liigutades kukub metallitükk happesse. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lastakse eraldunud vesinikul paar minutit jahtuda. Liigutada bürette üles- alla nii, et nivood mõlemas büretis oleks tasapinnas ja näite lugeda samalt büretilt. Fikseeritakse temperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemused Vee nivoo büretil enne reaktsiooni Vee nivoo peale reaktsiooni Eraldunud vesiniku maht Õhurõhk Temperatuur Veeauru osarõhk temperatuuril t° V1 = 8,51 V2 = 0 V = V2 V1 = 8,51 dm3 P = 100000 Pa t° = 20° C = 293,15 K pH2O = 17,5 mm Hg = 2333,14 Pa Arvutan vesiniku mahu normaaltingimustel Selle kaudu magneesiumitüki massi Mg + 2HCl MgCl2 + H2 Leian katse suhtelise vea Kokkuvõte ja järeldus Katse eesmärk täidetud
Atmosfäär ehk õhk Õhuvöö paikneb kuni 1200 km pikkuse vööna Peamised gaasid, mis esinevad õhus N2 – 78% O2 – 20,9% Ar – 0,93% CO2 – 0,04% Lisandgaasid – He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O Õhu füüsikalised omadused Värvitu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit 760 mmHg normaalne õhurõhk 𝜌 = 1,226 kg/m3 Atmosfäär jaguneb erinevateks kihtideks omaduste ja koostise alusel 1. Troposfäär ulatub 6/8 – 20 km kõrgusele Maise päritoluga tahked osakesed Ainuke kiht, kus on vesi! Õhurõhk langeb 1km/100 mmHg Temperatuur langeb 1km/ 6oC (võib langeda ~ -60oC) 2. Stratosfäär ulatud kuni 50 km kõrgusele O3 takistab UV-kiirguse hulga jõudmist maapinnale
Mussoonmetsad Asend Lõuna- Aasia Kagu- Aasia Korea poolsaar Jaapani saarestik Ookeani ja mäestike vahel Kliima Suvel soe ja niiske Talvel külm ja kuiv Suvel madal õhurõhk Talvel kõrge õhurõhk Suvel tuuled ookeanilt Talvel tuuled mandrilt Sademeid palju Mullastik Vahelduv mullastik pruunmullad Taimestik Liigirikas Mitmekesine Rindeline ehitus Palmid Bambused Rododendronid Magnooliad Loomastik Eriline Väga liigirikas Antiloobid Pühvlid Ninasarvikud Elevandid Gepardid Leopardid Tiigrid Punahundid Mitmesugused ahvid Gigantne orav Inimesed mussoonmetsas Tihedalt asustatud Põlluhariminene
1.Mis on atmosfäär? Atmosfäär on õhkkond, ehk õhukiht mis ümbritseb maad. 2. Atmosfääri tähtsus 3.Atmosfääri koostis koos protsentidega. Lämmastik 78 %, hapnik 21 %. 4.Atmosfääri ehitus Kihte peab oskama iseloomustada. Troposfäär-9-16 km paksune kiht.Paikneb valdav osa õhkonna massist,õhk kõige tihedam.Kõrguse kasvades muutub õhurõhk. Seal tekivad pilved ja sademed. Stratosfäär- Asub osoonikiht. Kaitseks UV kiirguse eest. Uv kiirgus tekitab vähki. Mesosfäär- Kuni 80km. -90 kraadi. 5.Õhurõhk Normaalõhk 750 mm/hg ehk 1013 mb 6.Kuidas muutub temperatuur kõrguse kasvades? Õhurõhk muutub 100 meetri kohta 10mm, 1000 m (1km) kohta 100mm 7. Kuidas liigub õhk? Nertikaalseslt või orisontaalselt 8. Kuidas muutub temperatuur kõrguse kasvades? Iga kilomeetri kohta langeb 6 kraadi. 9. Mis on tuul? Tuul on õhuliikumine. 10.Kuidas mõjutab temperatuur õhurõhku ja õhu liikumist? Lk 11 11. Mõisted udu, kaste, hall Udu- õhus hõljuvate...
reisida sinna . Ilm Maailmas Ilm Washingtonis Tänane kuupäev 10.03.2014, kellaaeg 22.10 Washington asub lähistroopiline kliimavöötmes. Õhutemperatuur : 15 kraadi Tuule suund ja tugevus - Lõunast , 8,3 m/s Õhurõhk - 756 mm Hg Pilvisus - olematu Õhuniiskus- 33% Miks valisin just Washingtoni? Valisin selle, kuna peale gümnaasiumit lähen sinna mõneks ajaks elama. Millest sõltub ilm erinevates maailma paikades? Ilma kujundavad elemendid on õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul ja atmosfäärinähtused (äike, tuisk, udu, jne). Millest sõltub ilm erinevates maailma paikades? Ilma mõjutavad erinevate piirkondade temperatuuri ja niiskuse erinevused. Need erinevused on põhjustatud näiteks sellest, millise nurga all päike paistab (see oleneb laiuskraadist). Kuna planeedi Maa telg on oma orbiidi tasapinna suhtes kaldu, siis langeb päikesevalgust Maa erinevatesse piirkondadesse erineval määral. Mida kaugemal
Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Sage nähtus on külmal poolaastal inversioonikihi tekkimine. Inversiooni korral õhutemperatuur vastupidiselt tavalisele käigule troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht võib põhjustada pilves taeva püsimist hoolimata kõrgest õhurõhust. Tuulte suund
Orgudes oleva õhk hakkab liikuma üles mööda mäenõlvasid.Öösel vastupidi.Föön-Mestikualade soe ja kuiv tuul,puhub mägedelt orgu või madalikule.Kastepunkt-Temp, milleni õhk vm gaas peab jahtuma,et temas sisalduv veeaur muutuks küllastunud auruks.Õ.temp.Inversioon-Olukord, kus mööda nõlva laskub soe ja kuiv õhk mäejalamil olevale külmale õhukihile, mistõttu kõrguse suurenedes temp. hoopis tõuseb.Tsüklon-Madalrõhkk.e õhurõhu min, võimas õhupööris, milles keskel on õhurõhk madalam, kui äärtel.Õhk liigub väljaspoolt keskele.Antitsüklon- Kõrgrõhkk. E õhurõhu max.-võimas õhupööris, milles õhurõhk on keskel kõrgem, kui äärtes.Alumistes kihtides liigub õhk keskelt äärtele.Hoovus-Meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, põjustatud pealmiselt tuule poolt.Temp.amplituud-Äärmusnäitajate vahemikIsoterm-samatemperatuurijoon.Lumepiir- Pideva lumekattega ala piir mägedes
soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Maakera hõlmava õhuringluse muudavad keerukaks mitu asjaolu:. Coriolisi ja hõõrdejõud( muudavad õhu liikumise suunda) ulatuslik mere ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine( mõjutab kõrg ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist), kõrged mäestikud( takistavad maapinnnalähedaste õhumasside liikumist). 30. K. 60. M Polaaraladel K. Ekvaator M Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. Ekvatoriaalsel ala on õhurõhk naaberaladest madalam. Passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Kliimat mõjutavad tegurid: · Geograafiline asend · Asend ookeani, mandrite suhtes · Pinnamood · Huuvused Mussoonid tekivad suurte mandrite äärealadede maismaa ja veepinna erinevast soojenimisest ja jahtumisest. Ekvaroriaaalne :kuum, niiske kliima, aastaaegu opole. sademeid 2000mm aastas kesk temp +25
Suurel määral kujundavad kliimat püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad, mille toime ulatub tuhandete kilomeetrite taha. 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? V: Heledad asjad nagu näiteks lumi ja liiv peegeldavad palju kiirgust tagasi. Tumedad asjad nagu näiteks mets neelavad valguse enda sisse. 3. Miks õhumassid liiguvad? V: Seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? V: Seda ala soojendab ühtlaselt Atlandi-hoovus. 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? V: Külmal poolaastal välja kujunev Aasia maksimum ehk kõrgrõhuala põhjustab kõlma ja sademevaest talve. Suvepoolaastal asendub see vähem aktiivse Lõuna-Aasia miinimumi ehk madalrõhualaga. 6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem
kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvimahu määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis)= 148,56 g mass m2,1 (kolb + kork + CO2 kolvis)= 148,78 g mass m2,2 (kolb + kork + CO2 kolvis)= 148,78 g V (kolvi maht (õhu maht, CO2 maht))= 300 ml= 0,3 dm3 T0 (temperatuur normaaltingimustel)= 273 K T (õhutemperatuur)= 21,5 ◦C= 294,5 K P0 (õhurõhk normaaltingimustel)= 101325 Pa
siirdetemperatuuril. Sama soojushulga saame tahkumisel tagasi. Sarnane protsess esineb ka aurumisel ja kondenseerumisel. 10) Kirjelda 1) vedeliku, 2) gaasi molekulaarset ehitust? – 1) vedelik on korrapäratult, tihedalt ja vastastikmõju on tugev. 2) gaas on korrapäratu, hõre, vastastikmõju nõrk. 11) Mis on keemine, millistel tingimustel vedelik keeb? – Keemiseks tuleb soojendada. Veeaur ja õhk paisuvad (mullid). Kui õhurõhk on madalam, siis vedelik keeb madalal tulel, kui õhurõhk on kõrge, siis kõrgel tulel. Vesi keeb 100’C siis kui õhurõhk on normaalne (760). 12) Mis on ideaalne gaas, millised on selle kolm tunnust? – Ideaalne gaas on kõige lihtsam gaas, reaalse gaasi lihtsustatud mudel. 1) osakestel pole mõõtmeid (punktmass) 2) osakeste vahel ei arvestata tõmbejõude 3) osakeste põrked on absoluutselt elastsed. 13) Mille poolest erineb reaalne gaas ideaalsest gaasist? –
kasvades tõusma, osoonikiht, moodustab 20% atmosfääri massist Mesosfäär - 50-85 km kõrgusel, osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk üsna hõre Termosfäär -kõige kõrgem kiht, temperatuur tõuseb, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks, suur kineetiline energia 3. Ilmaelemendid, nende (õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelised seosed. Kõrguse kavades alanevad õhurõhk ja temperatuur(keskmiselt 6kraadi). Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam. Temperatuuri langedes õhurõhk langeb. 4. Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühemate lainepikkustega kui soojuskiirgus (maalt tagasipeegelduv kiirgus), sest maapinna temperatuur on madalam kui päikese. 5. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub
Suletakse katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältides liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Loetakse ühelt büretilt näit (V1). Katseklaasi järsult liigutades kukub metllitükk happesse. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lastakse eraldunud vesinikul paar minutit jahtuda. Liigutatakse büretid üles-alla nii, et nivood mõlemad büretis on silma järgi ühes tasapinnas ja loetakse samalt büretilt uus nivoo näit (V2). Fikseeritakse õhurõhk ja temperatuur laboris. Katseandmed vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 14,4 ml vee nivoo pärast reaktsiooni V2 = 7,75 ml eraldunud vesiniku maht V = |V2-V1| = 6,65 ml õhurõhk P = 100400 Pa = 753,06 mmHg temperatuur t° = 294,15 K p H 2O = veeauru osarõhk temperatuuril t° 18,7 mmHg Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
arktiline Jagunevad: *vahekliimavööde *põhikliimavööde Ilma mõjutavad põhikliimavöötmetest õhumassid. ****2)atmosfääri tsirkulatsioon e õhu liikumine ...kujutab endast kogu maakera hõlmavat õhu liikumist, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Elemendid: 1)tuuled 2)õhumassid 3)tsüklonid ja antitsüklonid Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevus. Õhk liigub alati kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala poole. *Kuidas on seotud õhu temp ja õhurõhk?- Õhurõhk- õhu raskus. Soe õhk-madal õhurõhk. Külm õhk-kõrge õhurõhk. Tõusvad õhuvoolud- madal õhurõhk. Langevad-kõrge õhurõhk. Baariline reljeef-püsivad õhurõhualad(sellest sõltuvad tuuled) Ekvaator-madalrõhuala 30.laiustel-kõrgrõhualad,sest seal on laskuvad õhuvoolud 60.laiustel-madalrõhualad Pooluste lähedal-kõrgrõhualad 7õhurõhuala! Õhu liikumist mõjutavad
Orkaan ehk taifuun- ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon Õhumassid Mõisted: Õhumass- ulatuslik õhukogum, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja on seetõttu ühesuguse temperatuuri ja niiskussisaldusega Soe front- eralduspind pealetungiva sooja ja taanduva külma õhumassi vahel Külm front- eralduspind pealetungiva külma ja sooja õhumassi vahel. Tsüklon ehk madalrõhkkond- ulatuslik alla, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades. Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades Ilmakaardid ja ilma prognoosimine Mõisted: Ilmaprgnoos ja ilmaennustus- tuleviku ilma teaduslikult põhjendatud kirjeldus kindla hetke või ajavahemiku jaoks kindlas kohas või piirkonnas. Kliimamuutused
1.3 Kus ja kellel esineb kõige sagedamini?.......................................... 6 2. MIKS ON VAJA TEADA KESKONNA MÕJUST KÄITUMISELE?..........................7 3.1 Kuumuse mõju käitumisele............................................................. 8 3.2 Külm temperatuur ja käitumine....................................................... 9 3.3 Tuul ja käitumine............................................................................. 9 3.4 Kuidas mõjutavad meid õhurõhk ja kõrgus üle merepinnast? ......10 3.5 Päikesepaiste mõju meile............................................................. 12 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................15 KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................................................16
tähtsamat rolli mängivad freoonid. Osoonikihi hõrenedes satuvad Maale ultraviolettkiired, mis kahjustavad kõike elavat. Gardient- on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalana rõhuga ala suunas. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Ekvatoriaalsel ala on õhurõhk madalamal 30. laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd. Ekvaatori läheduses tõuseks soe õhk ülespoole ja valguks sealt pooluste suunas, jahe õhk liiguks aga pooluste poolt otse ekvaatori suunas. Peamised õhumassid on arktiline õhk- on külm ja kuiv. parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm troopiline õhk on soe ja niiske
b) Tutvustuse põhjal märgi tabelisse, millisele kõrgusele vastavad alljärgnevad õhurõhunäidud Õhurõhk Kõrgus m Millise atmosfäärikihiga on tegu? Lühendite selgitused: 1000 hPa ~100 Merepinnal TPW – sademed 850 hPa ~1500 Maapinnal MSLP – keskmine õhurõhk merepinnal 700 hPa ~3500 Maapinnal 500 hPa ~5000 Troposfäär SST – merepinna temperatuur 250 hPa ~10500 Troposfäär COsc – süsinikoksiidi sisaldus 70 hPa ~17500 Stratosfäär maapinnalähedases õhus 10 hPa ~26500 Stratosfäär SO2sm – vääveldioksiidi kogus
Manomeeter : vedelik-, metall- ja aneroidmanomeeter. VEDELIK.. u-kujuline toru, milles on mingi vedelik. Üks ava ühendatakse voolikuga, teine avatud. (skaala, u-toru, vedelik, voolik) METALL.. õhutihe karp, laineline kaas, mis võib liikuda edasi-tagasi vastavalt rõhu muutumisele. Kaanega ühendatud on osuti. Kaant hoiab kindlast asendis lehtvedru. Mõõdetakse ÜLERÕHKU (õhurõhu ja vedelikusamba summa) ANEROID.. õhurõhk. Sarnaneb manomeetriga. Karbike suletud ja õhutühi. Elavhõbe seisab torus rõhu tõttu. Elavhõbeda rõhk kausis ja õhurõhk on võrdsed. ÜLESLÜKKEJÕUD jõud, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha üles. F = pS Üleslükkejõud arvuliselt = keha poolt välja tõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. raskusjõud - Fr = mg ; üleslükkejõud = Fü = tihedus gV ; väljatõrjutud vedeliku mass m = tihedus* V Keha upub, kui üleslükkejõud on raskusjõust väiksem.
mahu mõõdan mõõtesilindri abil. Fikseerin katse sooritamise ajal termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 152,37 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 152,21 g m2 - m1 = 141,73 - 141,56 = 0,16 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 310 ml = 0,31 dm3 õhutemperatuur t° =22 oC=295,15 K õhurõhk P = 101700 Pa normaaltingimustele vastav õhurõhk P0 = 101325 Pa normaaltingimustele vastav õhutemperatuur T0 = 273,15 K Arvutan CO2 ruumala V0 normaaltingimustel V0 = V0 =0,29 dm3 Selle kaudu arvutan õhu massi kolvis mõhk = ρ0õhk * V0 = 1,29 g/dm3 *0,29 dm3 = 0,374 g ρ0 = Mgaas (g/mol) / 22,4 (dm3/mol) Leian kolvi massi m3 = m1 – mõhk = 152,37 g – 0,374 g = 151,996 g Nüüd arvutan välja CO2 massi mCO2 = m2 – m3 = 152,51 g – 151,966 g = 0,544 g
Loodusgeograafia Maret Vihman ATMOSFÄÄR 1. Atmosfääri kihid maailma- alates Tähed ja tähtkujud; ruum kõrgusest P )M ,V ,M ,M ,J S ,U ,N , (P ), (Sedna) 1000 km Kõrgemad 50-60 km Meteoriidid, Pärlmutterpilved, Virmalised; õhukihid kõrgemal Kosmoselaevad; (ekso-,termo-, Päikest ei neelata ega peegeldata; mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all ...
Laboratoorne töö 1 Töö ülesanne süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine Sissejuhatus Ideaalgaas-oletatav gaas, mille molekulidel puudub ruumala, on ainult punktmass ning molekulide vahel puuduvad vastasmõjud. Gaasi mahu arvutamine normaaltingimustel: temperatuur (t°): 273,15 K (0°C) õhurõhk (P): 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg Gaasi mahu arvutamine standardtingimustel: temperatuur:(t°): 273,15 K (0°C) õhurõhk (P): 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule või aatomeid (väärisgaasid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm= 22,4 dm3/mol, siis standardtingimustel 101 325
ning ka meri ja maismaa soojenevad ebaühtlaselt?on ka õhurõhu jaotus Maa pinnal vöönditi erinev. Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. · Õhurõhu jaotust Maa pinnal nimetatakse baariliseks reljeefiks, sest isobaaride (samarõhujoonte) abil kujutatud õhurõhu jaotus sünoptilisel kaardil meenutab isohüpside (samakõrgusjoonte) abil kujutatud maapinnareljeefi geograafilisel kaardil · Baarilist moodustist atmosfääris, mille keskmes on õhurõhk kõige kõrgem, nim kõrgrõhkkonnaks (antitsüklon)- tähistatuna K, H (high, hoch) ja keerist keskmes madalaima õhurõhuga madalrõhkkonnaks (tsüklon)- tähistatuna M, L (low), T (tief) Atmosfääri üldine tsirkulatsioon e. globaalne õhuringlus · Lihtsaim teoreetiline skeem- ekvaatori lähistel soojenenud õhk tõuseb ja voolab pooluste suunas, jahe õhk liigub pooluste poolt otse ekvaatori poole · Aga arvestada tuleb- 1.C, R muudavad õhu liikumise suunda
õhuvoolud). Mussoonid tekivad: suur euraasia manner jahtub talvel tugevasti, selle keskosas tekib kõrgrõhkkond laskuvate õhuvooludega, maapinnale laskuv õhk jõuab mandri äärealani ja puhub maalt merele. Suvel kuumenevad aasia sisealad tugevasti, õhk hakkab tõusma ja selle asemele liiguvad õhumassid, tuul puhub püsivalt merelt maale, jahutades sealset õhku. Antitsüklon e kõrgrõhkkond : laskuvad õhuvoolud, kõrge õhurõhk, õhk liigub keskelt servaaladele, talv külm, selge, suvi soe, kuiv. Tsüklon : tõusvad õhuvoolud, õhurõhk madal, õhk liigub servaaladelt keskele, talv pehme, lörts, suvi jahe, vihm. Soe front: peale tungib soe õhumass, kerge õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub lausvihm, lumi, tuisk, jäide, sademed frondi ees. Külm front peale tungib raske külm õhk, lükkab sooja õhu üles paduvihm, äike, sajab frondi taga. Kliimat