Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"temperatuur" - 6688 õppematerjali

thumbnail
6
docx

Temperatuur

Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus- ja majutusosakond Greete-Marit Mõtsar TeP07 TEMPERATUUR Tartu 2008 Sisukord 1. Temperatuur lk 3 2. Termomeeter lk 4 3. Temperatuuri mõõtmise skaalad lk 5 1. Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Füüsika → Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Temperatuur

Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Füüsika Koostaja:Kristjan Hindre LE208 Juhendaja:Dimitri Luppa Tartu 2010 Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt.

Füüsika → Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Temperatuur

Referaat Temperatuur Autor: Magnus Lehiste Kambja 2011 Sisukord 2 Sisukord. 3 Mis on temperatuur? 4 Kuidas seda mõõta? 5 Pilte termomeerist ja temperatuurist. 6 Kasutatud allikad. 2 Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Temperatuur: Temperatuur on kindla keha või keskkonna omadus. Meteoroloogias määratakse mitmete objektide temperatuure: näiteks õhu temperatuuri, maapinna temperatuuri, lume temperatuuri. Niinimetatud vaikiva kokkuleppe kohaselt meteoroloogias, kui on jutt temperatuurist ilma midagi täpsustamata mõistetakse "temperatuur" all õhu temperatuuri. Temperatuuri mõõtmine: Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga. Parema temperatuuriskaala

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Temperatuur

Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine osakeste keskmist kineetilist energiat, ehk ­ osakeste keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuur on keha siseenergia kvantitatiivne hinnang. Temperatuuri mõõtmiseks saab kasutada erinevaid keha omadusi ­ näiteks keha ruumala muutuse, elektritakistuse muutuse vms kaudu. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt.

Füüsika → Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Takistus ja Temperatuur

Termistori takistuse sõltumine temperatuurist. 1.Töö ülessanne: Mõõta termistori takistus mitmesugustel temperatuuridel ja kanda tulemused graafikule. 2. Töö vahendid: a)Juhtmed e)Anum veega b)Oommeeter f)Pooljuht seade c)Termomeeter g)Statiiv d)Pliit h)Vooluallikas 3.Töö käik: a)Koostada katseseade b)Soojendada pliit ja asetada sinna anum veega(algtemperatuur 10 °C ) c)Märkida iga 10 °C järel üheaegselt temperatuur ja määrata takistus. d)Vett soojendada kuni 90 °C ´ni e)Koostada tabel ja graafik. Temperatuur °C 10 20 30 40 50 60 70 80 90 95 Takistus R() 1350 1300 1250 1150 1050 950 760 600 500 450 Rauno Sander 2007/2008

Füüsika → Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
2
odt

TEMPERATUUR JA SOOJUS

TEMPERATUUR JA SOOJUS 64. Mees, kelle mass on 80 kg, vaevleb 39-kraadises palavikus. Normaalne kehatemperatuur on 37°C. Eeldades, et inimene koosneb põhiliselt veest, arvutada soojushulk, mis on vajalik sellise palaviku tekitamiseks. Vee erisoojus on 4190 J/kg K. 65. Te disainite elektroonikaskeemi jaoks ränielemendi, mille mass on 23 mg. Voolu võimsus on 7.4 mW. Kui kiiresti tõuseb elemendi temperatuur? Räni erisoojus on 705 J/kg K. 66. Geoloog hakkab alumiiniumkruusist hommikukohvi jooma. Kruusi mass on 120 g ja temperatuur 20.0°C. Geoloog valab sinna 300 g kohvi, mille temperatuur on 70.0°C Milline on kohvi temperatuur siis, kui kruusi ja kohvi vahele on just saabunud soojuslik tasakaal? Vee erisoojus on 4190 J/kg K, alumiiniumi erisoojus 910 J/kg K 67

Füüsika → Füüsika
36 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Füüsika - elekter, temperatuur

1. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus? Juhi ristlõike pindalast. Mida suurem on pindala, seda tugevam vool. 2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub see juhi mõõtmetest ja temperatuurist? Takistus näitab, kui suur pinge tuleb rakendadajuhi otstele selleks, et tekitada juhis ühikulise tugevusega vool. Mida pikem juht, seda suurem takistus. 3. Mis on ülijuhtivus? Olukord, kus aine takistus praktiliselt kaob, kui tema temperatuur on madalam, kui kriitiline temperatuur. 4. Mis on kõrgtemperatuuriline ülijuht? Aine, mille ülijuhtivus tekib kõrgemal emperatuuril kui 25K. 5. Ohmi seadus. Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R 6. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta . Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. I=E/R+r 7. Mis on jadaühendus? Voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid

Füüsika → Elektriõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Jaava mere iseloomustus

Jaava meri Asub Vaikses ookeanis ja on saartevaheline meri Indoneesia saarestikus. Jaava meri piirneb lõunas Jaava saarega, põhjas Kalimantaniga ja läänes Sumatraga. Idas külgnneb Bali meri, loodes Karimata väina kaudu seoses Lõuna-Hiina merega. Mere pindala on 320 tuhat km². Jaava mere vesi on magedam kui ookeanis,sest sademed ületavad aurumist. Mere soolsus on umbes 32. Keskmine sügavus 111m, suurim sügavus 1272m. Vee temperatuur 27-29° C. Mandrilava on valdavalt lai. Leidub arvukalt korallrahusid. Kala peamiselt tuun ja toimub ka pärlipüük. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk-Jaaval Semarang ja Ida- Jaaval Surabaya. Lõuna-Sulawesi pealinn Makassar on samuti miljonilinn. Lõuna- Kalimantani pealinn Banjarmasin pole palju väiksem

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Temperatuur, soolsus, tihedus. kihistumine. Tsirkulatsioon.

Temperatuur, sooslus, tihedus. Kihistumine. Ookeani ja atmosfääri tsirkulatsioon. Õppejõud Peeter Pall Vertikaalne temperatuuri käik vees. Maailmamere keskmine temperatuur on ~3,5°C. Termokliin ­ veekiht, milles temperatuuri muutumine vertikaalsihis on suurim (võrreldes temperatuuri muutusega sele kihi peal või all asuvates kihtides). Joonis 1. Temperatuuri vertikaalse käigu erinevused poraalaladel (puudub termokliin), parasvöötmes ja troopikas. Ookeani vesi on 2-3% tihedam kui puhas vesi. Maailmamere vesi on kihistunud tiheduse järgi, kihid on üksteisest hästi isoleeritud. Tänu sellele saab teada, kust vesi tuleb ja kuhu vesi läheb. Joonis 2.

Merendus → Mereteadus
41 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Jaapani kliima (sademed, temperatuur, tuuled, kliimavöönd)

Narva Vanalinna Riigikool Evelina Säkk 10. klass JAAPAN referaat geograafias Narva 2010 Jaapani saared ulatuvad läbi parasvööndi. Seal esinevad kõik 4 aastaaega, kuid piirkonniti on kliima erinev. . Seal esinevad kõik 4 aastaaega, kuid piirkonniti on kliima erinev. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Jaapani aastane sademetehulk on keskmiselt 1467 mm.

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Makro- ja mikrokäsitlus(spiga)

Mo- ühe molekuli mass v¯- molekuli kesk. Kiirus n- molekulide kontsentratsioon(arv ruumalaühikus) E¯- molekulide kesk. kineetiline energia E¯=Mo*V¯ 2 makro parameetrid: p ­rõhk V- ruumala t ­ temperatuur ­ tihedus m ­ mass oleku parameetrid: p, V, t ideaalne gaas -reaalse gaasi mudel, mis kirjeldab seda üldist mis iseloomustab kõiki gaase. Ideaalse gaasi tunnused: 1)molekulid on punktmassid 2)molekulide põrked anuma seinaga on absoluutselt elastsed 3)molekulid üksteist ei mõjuta Temperatuur Näitab keha soojusastet Temp. On molekulide kesk. keneetilise mõõt Absoluutne 0 temp. ­ madalaim temp. looduses Absoluutse temp.skaala(kelvini skaala) null punktis on abso

Füüsika → Füüsika
52 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR

Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1.Mõisted: hüdrosfäär, rand, rannik, rannajoon, rannanõlv, rannavall, fjordrannik, skäärrannik, järskrannik, laugrannik, maasäär, tõus ja mõõn, hoovus, liustik, mandriliustik, mägiliustik. 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. 3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett? 4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temperatuur suurtes sügavustes? 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku? 7.Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? 8.Maailmamere tähtsus. 9.Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma? 10.Mis suunas liiguvad külmad, soojad, passaat-, läänetuulte hoovused? 11.Hoovuste tähtsus. 12.Millest tekivad lained? 13

Geograafia → Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kliima soojenemise ohud

Kliima soojenemise ohud Mis juhtub Maal, kui keskmine temperatuur tõuseb 2­5 kraadi 1 kraad ­ korallrihvid võivad kaduda · Ameerika keskläänes esineb rohkem liivatorme. · Aafrika kõrgeimalt mäelt kaovad pooled liustikud ­ vee juurdevoolu vähenemisel saavad kannatada mäe jalamil elav loomastik ning samuti piirkonna põllumajandus. · Arktika kliima jõuab punkti, kust endist olukorda ei ole enam võimalik taastada. · Igijää sulamise tõttu hakkavad Alpides mägedest kaljurahnud eralduma, mis tekitab suuri

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Soojusnähtused tulekahjus

Põlevatelt pindadelt hakkab toimuma suitsu eraldumine, mistõttu täitub ruum paksu suitsukihiga. Kuna suits on kuum, siis tõuseb see üles. Kinnises ruumis hakkabki suitsukiht tekkima kõigepealt lae alla ning paksenedes suureneb põranda poole. Kui põlemine on juba mõnda aega kestnud, siis on ruum kogu ulatuses kaetud paksu suitsukihiga, kuid põranda kohale jääb alles mõnekümne sentimeetri paksune õhukiht. Mida kauem on põlemine toimunud, seda kõrgemaks tõuseb ruumis temperatuur. Tulekolde läheduses võib kuumus olla isegi 800°C ja rohkem. Ruumi keskmine temperatuur on umbes 300 ­ 350°C. Inimesed, kes ei ole põlevast ruumist selleks hetkeks pääsenud, seda kuumust tavaliselt üle ei ela. Võrdluseks võib tuua sauna leiliruumi, kus kraadiklaas näitab u 100°C. Paljudel hakkab seal väga ebamugav ning tekivad raskused hingamisel. 3)Järgmiseks astmeks on tulekahju vaibumise ehk jahtumise faas. Tulekahju loomuliku

Füüsika → Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
4
xls

Planeetide tabel

9 Pluuto 5 2300 km astronoomilist * ei loeta enam ühikut päikesesüsteemi planeediks * Pluuto pöörleb ümber oma telje vastupidises suunas Atmosfäär Tiirlemisperiood Keemiline koostis Temperatuur Iseärasused 60­70% ulatuses metallid, 30% pinnatemperatuur 179 °C Caloris Kauss 87,97 Maa ööpäeva ulatuses silikaatid süsihappegaas (96.5%), mustad pinnatemperatuur 480 °C 225 Maa ööpäeva ülejäänu on lämmastik iseärasused raud 34,6% (massiprotsent)

Füüsika → Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Metallide füüsikalised omadused

                                    METALLIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED                                                     Enamik metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Need omadused tulenevad põhiliselt sellest, et metalliaatomi väliskihi elektronid ei ole aatomiga tugevalt seotud, mis on tingitud nende madalast ionisatsioonienergiast. Metallidel on mitmeid ühiseid omadusi. Värvus: enamasti hallid või hallikas valged, v.a kuld, mis on kollane ja vask, mis on punane ning tseesium, mis on samuti kollaka värvusega. Metallidel on head peegeldusomadused: parimad on Hõbe (peegeldab kehvasti ultraviolettkiirgust) ja Alumiinium, puhas alumiinium on suhte...

Keemia → rekursiooni- ja...
4 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Referaat - Bangladesh (Majandus, keskkond, turism, transport)

Miina Härma Gümnaasium Referaat Bangladesh Siim Karel Koger Klass: 10B Kool: MHG Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord BANGLADESH (ÜLDANDMED) ................................................................................................................ 3 1) RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND .....................

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Fahrenheit

Taavi Liik Daniel Gabriel Fahrenheit leiutas Fahrenheiti skaala. Fahrenheiti kraadi sümbol on °F. Ainuke kokkulangev punkt Celsiuse ja Fahrenheiti vahel: 40 °F = 40 °C Vee keemistemperatuur: 212 °F Vee jäätumistemperatuur: 32 °F Nullpunkt lume ja ammooniumkloriidi segu sualmistemperatuur. 32 °F ­ vee jäätumistemperatuur. 96 °F ­ inimese kehatemperatuur.

Füüsika → Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Tähtede tekkimine ja evolutsioon

Tähtede tekkimine ja evolutsioon Aleks Post Tähtede põhikarakteristikud Karakteriistikud on tähtede mass, ajaühikus kiiratav koguenergia (absoluutne heledus L), raadius ja pinnakihi temperatuur. Temperatuur määrab tähe värvuse ja spektri: 2000 ­ 4000 K punakas täht 6000 ­ 7000 K kollakas täht 10000 ­ 12000 K valge või sinakas täht. Tähtede tekkimine Tekivad tähtedevahelises keskkonnas asuvates suurema tihedusega regioonides Vastavaid regioone nimetatakse molekulaarududeks Koosnevad peamiselt vesinikust ~23­28% ulatuses heeliumist mõne protsendi ulatuses raskematest elementidest Prototähtede tekkimine

Füüsika → Astronoomia ja astroloogia
20 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Geograafia atmosfääri kontrolltöö gümnaasium 12.klass

ATMOSFR II rhm 1. Atmosfri ehitus 1) troposfr - 9-17km, temperatuur langeb 1 km tusu kohta keskmiselt 6,5kraadi 2) stratosfr - 17-50km, alaosa on klm (-45...-65C), krgemal hakkab temperatuur jrk-jrgult tusma, laosas temp ~-2,5C 3) mesosfr - 50-85km, temperatuur langeb, selle lemisel piiril on planeedi klmim kiht, kuni -140C 4) termosfr - 500-800 km paksune kiht, peval soojenedes paisub ja sel jahtudes tmbub kokku, temperatuur vib olla kuni 1500C 5) eksosfr - atmosfri vlimine kiht, hreneb jrk-jrgult, lheb sujuvalt le planeetidevaheliseks ruumiks 2. Kasvuhooneefekt On nhtus, kus maapinnalt lhtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides. Kasvuhoonegaasid on veeaur (H2O), ssinikdioksiid (CO2), dilmmastikoksiid (N2O), metaan (CH4) ja osoon (O3). 3. huringluse skeem 4. Millest sltub maapinnale langeva pikesekiirguse intensiivsus?

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Loodusvööndid mäestikes

LOODUSVÖÖNDID MÄESTIKES *maakeral välja kujunenud kliima erinevuste, eriti päikesekiirguse jaotuse alusel *kõrged mäeahelikud mandrite servaaladel takistavad õhumasside liikumist, mistõttu on raskendatu külma õhu (raske) edasiliikumine st. esineb järske temperatuurimuutusi *talvel väga külm, sest õhuvahetus on piiratud ja päike paistab madalalt; ei soojenda orgusid (Oimjakoni nõus põhjapoolkera külmapoolusel) *talvel võib olla nt -71C, suvel +35C *mägedes esinevad lähestikku päikselised ja varjus olevad alad. Nende alade erinev soojenemine toob kaasa õhurõhu erinevuse ja kohalike tuulte tekke *õhutemperatuuri langus kõrguse kasvades ca. 6C iga kilomeetri kohta. Seetõttu esineb lumikatet ka ekvaatori lähedal paiknevates kõrgmäestikes (Kilimanjaro Aafrikas) *kõige vihmasem on mägedes 2-4 km kõrgusel merepinnast, kui mööda nõlvu ülespoole liikudes niisked õhumassid jahtuvad, tekivad pilved ja hakkab sadama. Kõrgemal on juba kuivem, ...

Geograafia → Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Päike

Et Päike ei ole tahkes olekus, siis pöörleb ta diferentsiaalselt ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel,(ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga). Fotosfääri kohal asub väike piirkond, mida tuntakse kromosfäärina. Kromosfääri peal asub väga hõre gaasi pilv, mida kutsutakse krooniks, ning ta ulatub miljoneid kilomeetreid kosmosesse, kuid on nähtav ainult päikesevarjutuste ajal. Temperatuur kroonis on üle 1,000,000 K. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kroon Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K (nad paistavad tumedad ainult võrreldes ümbritsevate aladega). Päikeselaigud võivad olla väga suured,

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Massi-ja mahuühikud, ajaühikud, kiirus, aeg ja teepikkus, rahaühikud, temperatuur.

Ajamõõdud.Ajaühikud Sekund s Minut min 1 min = 60 s Tund h 1 h = 60 min = 3600 s nimetus seos teiste ajaühikute ja ajavahemikega ööpäev 1 ööpäev = 24 tundi nädal 1 nädal = 7 ööpäeva kuu ühes kuus on 28, 29, 30 või 31 ööpäeva aasta 1 aasta = 12 kuud sajand 1 sajand = 100 aastat Teepikkus, aeg ja Kiirus Teepikkus s s=vt Teepikkust mõõdame tavaliselt sentimeetrites, meetrites, kilomeetrites jne Aeg t t=s:v Aega mõõdame tavaliselt sekundites, minutites, tundides jne kiirus v v=s:t Kiirust mõõdame tavaliselt km/h (loe kilomeetrit tunnis), m/s (loe meetrit sekundis) jne. massiühikuid Nimetus Tähis Seos teiste massiühikutega gramm g 1 g = 1 g kilogramm kg 1 kg = 1000 g tsentner ts 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 10 ts = 100...

Matemaatika → Algebra ja analüütiline...
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kordamine vedelike ja niiskuse kohta

püüab vedeliku vaba pinna suurust ähendada. Tekib kuna vedelik käitub nii nagu oleks ta kaetud elastse pingul kummikilega ning seetõttu üritab oma pinda alati muuta minimaalne. Pindpinevusjõud hoiab väikesed kastepiisad enamvähem kerakujulised. Pindpinevustegur, mis on arvuliselt võrdne jõuga, millega vedeliku pind tõmbab 1 m pikkust pinnapiirjoont. Pindpinevusteguri ühikuks on 1 N/m = 1 J/m2 . Pindpinevustegur sõltub ka vedeliku temperatuurist : mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on pindpinevustegur. Samuti sõltub pindpinevustegur vedelikus olevatest lisanditest. Näiteks mõned ained (pesuvahendid, piiritus) vähendavad pindpinevust Vedeliku tõusu kõrgus kapillaartorus Seame endale ül kui kõrgele h tõuseb vedelik kapilaartorus, mille radius on r. Kuna toru ristlõikepind on ringjoon, mille pikkus l=2piir. Pindpinevusjõu def teame et pindpinevus tegur sigma= F/l. Sellest same arvutada vedeliku tõstva jõu

Füüsika → Füüsika
42 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sademed

Sademed. Vett, mis langeb pilvedest, nimetatakse sademeteks. Üks sademete vorm - vihmapiisad- tekib pilvedes, kui õhuvoolud moodustavad tillukeste veepiiskade omavahelise põrkumise. Need piisakesed liituvad suuremateks piiskateks, mis langevad vihmana alla. Õhk peab olema niiske, et vesi jõuaks aurustumata maapinnale, nii et selline sademete teke on iseloomulik põhiliselt troopilistele aladele. Enamik vihmast tekib kõigepealt jääkristallidena kõrgel atmosfääris madala temperatuuriga pilvedes. Jääkristallid kasvavad suuremaks, kui vesi nende peal külmub. Kas kristallid jõuavad maapinnale vihma või lumena, sõltub kõrgusest, millel nad külmuvad ­ minimaalsest kõrgusest, millel temperatuurid ja rõhk üldse põhjustavad vee külmumise. Kui külmumine toimub madalamal kui 300 meetrit maapinnast, siis pole jääkristallidel aega enne maapinnale jõudmist sulada, nii et nad langevad lumena. Soojemates tingimustes toimub k...

Füüsika → Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Külma stress veistel- Cold stress in beef cattle

Cold Stress in Beef Cattle Talve stress lihaveistel Kaja Tuisk Sissejuhatus Kui temperatuur hakkab langema talvel, eriti kui hakkab jõudma 0 ° C lähedusse, siis on aega mõelda, millist mõju see avaldab lehmade tootlikusele ja tõhususele. Nagu kõik imetajad on lehmad soojaverelised, neil on vajadus säilitada püsiv kehatemperatuur. Tavaline temperatuur lehmal on umbes 38 ° C. Temperatuurid, mida nimetatakse "termoneutraalne tsoon" loomad ei pea kulutama lisaenergiat, et säilitada oma kehatemperatuuri. Hinnangulised madalamad kriitilised temperatuurid liha veistele * Kasuka kirjeldus Kriitiline temperatuur Suve kasukas 15.5 c Kuiv sügis kasukas 7 c

Põllumajandus → Loomakasvatus
13 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Laomajanduse riskianalüüs

Riskianalüüs Füüsikalised omadused: a. Müra b. Õhutemperatuur ja niiskus c. Kõrge või madal õhurõhk d. Valguse puudus e. Tehisvalgus f. Temperatuur Füüsikalised omadused , kuidas saab paremaks muuta? Tehisvalgust saab parandada rohkemate valgustite abil kui on kehv. Loomulikult saab parandada rohkemate akendega, kui on probleemiks. Keemilised omadused: a. Ained b. Tuleoht Keemilised omadused , kuidas saab paremaks muuta? Tuleks vähem kasutada sellised ained mis on tervisele kahjulikud. Koolis peaks olema kindel suitsuandur , mis ei teeks vale häireid ja õpilased ei peaks igakord

Logistika → Laomajandus
45 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Planeet MAA

inimese võrra. Kuju · Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid... Aga teda on võrreldud ka... Maa tuum · Maa tuum on Maa keskel asuv osa Maast. See on metallilise koostisega. · Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. · Vedela tuuma pööriseliselt liikumine tekitab gravitatsiooni. Täname tähelepanu eest ! Kätlin ja Kristin. Temperatuur · Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. · Maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C. · Madalaim õhutemperatuur on ­89,6 °C.

Füüsika → Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Molaarmass ja molekulmass

süsinikus aatomeid. Seda arvu nimetatakse avokaadro arvuks. Na = 6.02 * 10astmel 23 (M) molaarmass on ühe mooli antud ainemass (kg/mol) (Mr) molekulmass on molekuli massi ja 1/12 süsinikaatomi massi suhe (m0) molekulimass (kg) Nüü ­ ainehulk (keemias p, mis on kontsentratsioon) m/M = N/Na Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Mida kiiremini liiguvad molekulid, seda kõrgem on temperatuur. Temperatuuri, mis on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga nim. absoluutseks temperatuuriks. Ekin = 3/2 kT T ­ absoluutne t (K), Ekin ­ molekulide keskmine kin. energia, k ­ Bottzmani konstant (1.38 -23 J/K) P = 2/3 nEkin ; Ekin = mv ruut ; p = 1/3 n m0 v ruut pV = m/MRT, milles p-rõhk(Pa),v-ruumala(m),m-mass(kg),M-molaarmass(kg/kmol), R-universaalne gaasikonstant (8.31J/molK) Isoprotsessid Iso-lad. Keeles sama. Midagi on sama

Füüsika → Füüsika
82 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kõrb

Viljandi Valuoja Põhikool KÕRB referaat 05.05.2008 Viljandi Kõrb Kliimavööde: Troopiline kliimavööde aga osad kõrbed on ka lähistroopilises ja parasvöötmes. Õhumassid: Troopiline õhk (parasvöötme ja lähistroopilises on suvel troopiline õhk ja talvel parasvöötme). Temperatuur: Päeval võib olla kuni 50 kuumakraadi aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli. Tuuled: Parasvöötmes - läänetuuled, troopilises passaadid ja lähistroopilises on suvel passaadid ja talvel läänetuuled. Mullad: Hallmuld Aastaajad: Kaks aastaaega - suvi ja talv. Millistes tingimustes kujuneb kõrb?Paiknevus 1. Kõrbedasuvad pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond. Kuna laskuv õhk muutub üha soojemaks ja suurendab võimalikku aurumist, siis puuduvad

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Aine tasakaalu ja temperatuuri muutmine

Katalüsaator - aine, mis muudab (enamasti suurendab) reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpuks esialgsest koostises ja koguses. Katalüüs - keemilise reaktsiooni kiiruse muutumine (tavaliselt suurendamine katalüsaatori abil. pöördumatu reaktsioon - reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt ainult ühes suunas. pöörduv reaktsioon - kahes suunas (otse ja vastusuunas) toimuv reaktsioon. Keemiline tasakaal - süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Keemiline reaktsioon - protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; seejuures muunduvadühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks reaktsiooni saadusteks. N2+02=2NO a) rõhu tõstmisel - kiirendab - kui me tõstame rõhku siis see surub oskaesed gaasis kokku ja reageerimine kiireneb. b) jahutamisel - aeglustub - oskaeste energia väheneb ja oskaeste kokkupuute tõenäosus väheneb. c) õhu asendamine - kiireneb - sest üks lähteaine on ...

Keemia → Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kokkuvõte temperatuurist, temperatuuriskaaladest

soojuslikku olekut ehk soojusastet. Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Lihtsaima võimaluse temperatuuri kvantitatiivseks iseloomustamiseks annab mitmesuguste vedeliktermomeetrite kasutamine. Parema temperatuuriskaala annab gaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest reaalsed gaasid käituvad teatavatel tingimustel sarnaselt ideaalse gaasiga. Sellist absoluutset temperatuuriskaalat, kus vee kolmikpunkti temperatuur on defineeritud võrdseks 273,16 kraadiga, nimetatakse Kelvini skaalaks. Soojusülekandeks nimetatakse energiaülekannet ühelt kehalt teisele, ilma seejuures tööd tegemata. Soojusvahetus esineb erineva temperatuuriga kehade vahel. Soojus liigub alati soojemalt kehalt külmemale.

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
8
docx

KEHATEMPERATUURI KONTROLL LASTEL

Tallinn 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö autor on 1. kursuse õenduse õppetooli üliõpilane. Õenduse õppekavas on õppeaine inimese elamistoimingud. Referaadi teemaks on kehatemperatuuri kontroll lastel, teema on vajalik kõigile, et teada saada täpsemalt kehatemperatuuri ja selle kontrollimise kohta. Esimene peatükk annab ülevaate kehatemperatuuri kohta, seda kui elamistoiming ja miks tekib inimesel kõrgendatud temperatuur. Teises peatükis tuuakse välja, mis on palavik ja millised on erinevad võimalused kehatemperatuuri kontrollimiseks. Referaadis on kasutatud kolme kirjandusallikat ja ühte inglise keelset teadusartiklit. 3 4 1. KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMISE ELAMISTOIMING ,,Erinevalt kõigusoojastest loomadest, kelle temperatuur muutub vastavalt neid ümbritseva

Meditsiin → Aktiviseerivad tegevused
36 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Hüperpüreksia

1 slaid Hüperpüreksia  Äärmiselt kõrge palavik  Kuumarabandusele iseloomuslik tunnus, mis tekib pikaaegse kõrgetemperatuuriga keskkonnas viibimise tagajärjel. 2 slaid Kuumarabandus  Eluohtlik seisund  Täielik teadvuse kaotus  Soojuskontrollikeskuse kontrollimisvõime kaob 3 slaid Kuumusest tekitatud stress  Füüsiline pingutus  Halv kohanemine ilmastikutingimustega 4 slaid Hüpotermia (alajahtumine)  temperatuur, mis on madalam organismi normaalsest temperatuurist. Õnnetustekkeline hüpotermia  põhjus- liiga pikaaegne viibimine külmas ja niiskes keskkonnas 5 slaid Hüpotermiad võivad vallandada mitmesugused välised tingimused:  kõrge temperatuur  suur niiskus  kuumuskiirgus või muutused organismi sisekeskonnas:  infektsiooni toimel  põletiku tõttu 6 slaid Operatsiooniga seotud hüpotermia

Meditsiin → Meditsiin
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Soojusõpetus

· Sulamissoojus ­ m Q L · Aurustumissoojus ­ m Füüsikalised suurused · Q - soojushulk, (J) J · c - erisoojus, ( kg K ) · t1 ­ algtemperatuur · t2 ­ lõpptemperatuur J · L - aurustumissoojus, ( kg ) · T - temperatuur, (K) J · - sulamissoojus, ( kg ) Temperatuur · Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. · Aine siseenergiaks nimetatakse aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summat · Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. · Mida intensiivsem on soojusliikumine, seda soojem on keha.

Füüsika → Füüsika
156 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Telemarki maakond, Norra

Tokke 18. Vinje Joonis 2. Telemarki maakonna jagunemine http://en.wikipedia.org/wiki/Telemark Kliima: Telemark asub Norra kõige lõunapoolsemas osas ning sealne kliima on Norra üks soodsamaid. Telemark asub niiskes parasvöötmelises kliimavööndis, esineb 4 aastaaega. Aastane temperatuuri kõikumine on väga suur, päevane ilm on väga muutlik Aasta keskmine temperatuur on +10 C. Temperatuurid, aastaajad, valdavad õhumassid: Suvel ulatub temperatuur 15 kuni 25 soojakraadini, kõige soojem kuu on august, kus maksimumtemperatuurid on kuni +30 C. Suvel toovad merelis-troopilised õhumassid Põhja- Atlandilt kaasa sademeid, seega suved on sajused. Sügisel jäävad temperatuurid +1 kuni +15 kraadi vahele, sügis on pilvine, sajune, tuuline. Sügisene pööripäev on 23. september. Kevad on kuivem, temperatuurid jäävad +3 kuni +17 kraadi vahele, kevadine pööripäev on 23. märts.

Maateadus → Maateadus
8 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Tööruumide sisekliima

SISSEJUHATUS Inimesed viibivad ligikaudu 90% ööpäevast siseruumides, mistõttu siseõhu kvaliteet on inimestele isegi olulisem kui välisõhu oma. Küttesüsteemide ja ventilatsiooniseadmete ülesanne on tagada ruumis mugav sisekliima. Tähtsaimad tegurid sisekliima kujunemisel on ruumi soojusolukord, nt temperatuur ja tõmbus, ning õhu kvaliteeti mõjutavad tegurid, nagu õhupuhtuse mitmesugused keemilised ja bioloogilised mõjurid ­ niiskus ja tolm. Hoone sisetemperatuuri kindlustab ajakohane küttesüsteem ja ventilatsioon. Madal temperatuur ja kõrge niiskustase on tingitud kütteseadmete ebatäiuslikkusest, õhuvahetuse puudumisest või puudulikkusest, konstruktsioonide halvast kvaliteedist, ehituse defektidest ja muust.

Filosoofia → Keskkonnaeetika
28 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Heeliumi andmed, kasutusalad ja ohtlikkus

Pelgulinna Gümnaasium Heelium Koostaja: Iida-Mai Einmaa Juhendaja: Anna Perova Tallinn 2011 Andmed Heeliumi suhteline tihedus gaasina on 0, 14. Suhteline tihedus vedelikuna on 0,12. Sulamis temperatuur on -270ºC ja keemis temperatuur on -269ºC. Lahustuvus vees on 1,5mg/l. Ühest liitrist vedelast heeliumist saab umbes 740 liitrit gaasilist heeliumi. 5l heeliumiballoonist jätkub gaasi 75 keskmise suurusega õhupalli täitmiseks. Looduses leidub heeliumi õhus, paljudes radioaktiivsetes mineraalides, maagaasis ning mõnedes kuumaveeallikates. Tööstuslikult saadakse heeliumi kõrvaltootena maagaasi puhastamisel. Avastamine Heeliumi avastas 1868.aastal J

Keemia → Keemia
9 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Protsess ideaalgaasiga ning arvutuskäik koos diagrammiga

............................. Juhendaja: "....." ................... 2014.a .................................. Tartu 2014 TÄHISED JA LÜHENDID M- mass kg- kilogramm s- entroopia kJ- kilojaul v- erimaht V- ruumala Q- soojushulk q- soojus p- rõhk k- kelvin η- molekulmass R- gaasikonstant R*- universaalne gaasikonstant L- töö c- erisoojus PROTSESS IDEAALGAASIGA ÜLESANNE 5 10 kuupmeetrit ideaalgaasi O2, mille algrõhk on 10 MPa ja temperatuur 350 ℃ paisub lõpprõhuni 0,13 MPa. Arvutada gaasi maht ja temperatuur paisumise lõpul ning protsessi töö ja soojus, kui paisumine toimub vastavalt lähteandmete tabelis antud isoprotsessile. Kujutada termodünaamiline sündmus p-v- ja T-s-diagrammil sobivas mõõtkavas koos isotermse protsessi tööd ja soojust väljendava pinna viirutusega. Lähteandmed valida vastavalt õpinguraamatu kahele viimasele numbrile. Antud: V1= 10 m3 p1=10 MPa p2= 0,13 Mpa

Energeetika → Soojustehnika
87 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Isoprotsessid

gaasis on Ühikud: 1Pa = 1 Füüsikaline atmosfäär: 1atm= 760mmHg=101325Pa Tehniline atmosfäär: 1at 1mmHg=133,28Pa 1bar=105Pa 6. Võrrand P= 1/3m0NV ongi oluliseim seos ideaalse gaasi mikoparameetrie n, mo ja v(kaetud) ning makroparameetrite p vahel.Seda seost nim ideaasle gaasi molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandiks 7. Rõhu sõltumine temperatuurist - Mida suurem on rõhk,seda kõrgem on temperatuur 8. Absoluutse temp skaala on Kelvinites 9. Isoprotsessideks nim. Gaasi oleku muutust,kui üks oleku parameeter jääb muutumatuks Isobaariline protsess on gaasi oleku muutus jääval rõhul isotermiline protsess on isohooriline protsess on 10. Ideaalse gaasi seadused isoprotsessides: Boyle´i Mariotte´i seadus - Jääval temp on antud gaasi koguse rõhk põõrdvõrdeline ruumalaga(isoprotsessis)

Füüsika → Füüsika
219 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika kordamisküsimused

c. Osakesed mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega.Kauguse suurenedes oskeste vahel saavad ülekaalu tõmbejõud, kauguse üleliigsel vähenemisel aga tõukejõud 3. Võrdle aine ehituse mudeleid(tahke,vedel,gaasiline). a. Tahke-aineosakesed üksteise lähedal b. Vedel-aineoskased liiguvad ringi c. Gaasiline-aineosakesed liiguvad suure amplituudiga, kaootilsielt 4. Mida nimetatakse temperatuuriks? a. Temperatuur iseloomustab kehade soojusastet 5. Millest koosneb termomeeter? a. Elavhõbeda sambast,skaalast,elavhõbeda samba reservuaarist 6. Iseloomusta Celsiuse ja Fahrenheiti skaalat. a. -273C=0K b. 0C=273K c. 100C=373K 7. Kui suur on 1 at(mmHg,Pa) a. 1 at = 101,3 kPa 8. Mis on tsüklon ja antitsüklon? a. Tsüklon-madalrõhuala e. madalrõhkkond b. Antitsüklon-kõrgrõhuala e. kõrgrõhkkond 9

Füüsika → Füüsika
28 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Soojusõpetuse konspekteering

molekulid mõjutavad üksteist vastastikku, parameeter ­ füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine omadusi, makroparameeter ­ füüsikaline suurus, mida kasutatakse ainekoguse, kui soojusliku tervikliku kirjeldamiseks, (suur, aine kogus, võimalik mõõta), mikroparameeter ­ füüsikaline suurus, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamiseks, (väike, aineosakesed, on võimalik arutada), olekuparameeter ­ rõhk, ruumala, temperatuur, ühe parameetri muutmisega muutub vähemalt ka teine parameeter, temperatuur ­ osakeste liikumis kiirusest sõltub keha temp, 0°C=273K, absoluutne temp ­ on teoreetiliselt madalaim temp, praktiliselt nii madalat temp ei saavutata, ideaal gaas ­ reaalse gaasi mudel, on gaas, mille molekulidel puuduvad mõõtmed ja molekulide vahel ei mõju jõude, molekulid loetakse punktmassideks, molekulide põrked anuma seintega ei muuda molekulide kiirust, muutub

Füüsika → Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Molekulaar füüsilne teooria

rõhk) ja molekulide keskmisest kiirusest(mida suurem on kiirus seda suurem rõhk). Temperatuur näitab keha soojuslikku seisundit. Skaalad : Kelvini skaala(°K, tähis T), Celsuse skaala(°C, tähis t). Absoluutne 0 : Kelvini skaala alguspunktiks on 0, sel temperatuuril molekulid seiskuvad ehk aine on kollaps. Sel temperaruutil on aines ülijuhtivus. Saab näidata, et molekulide liikumine on seotud temperatuurida, mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini liiguvad molekulid. Näiteks : Suhkur lahustub kiiremini kuumas vees kui külmas, difusioon soojas keskkonnas on kiirem.

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
23
ppt

Kõrb

KÕRB Asukoht Kliimavööde Troopiline kliimavööde Lähistroopiline Parasvööde Kliimadiagramm Õhumassid Suvel troopiline õhk Talvel parasvöötme õhk Temperatuur Päeval kuni 50 kuumakraadi Öösel võib langeda alla nulli Tuuled Parasvöötmes läänetuuled Troopilises passaadid Lähistroopilises suvel passaadid ja talvel läänetuuled Aastaajad Kaks aastaaega: Suvi Talv Kõrbete liigid Liivakõrbed Kivikõrbed Soolakõrbed Lössikõrbed Savikõrb Taimestik Sügavale ulatuvad juured Lihavad varred Nahkjad lehed Loomastik Taluvad hästi kuumust

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kliimarekordid

Enamasti ei pea vikerkaar taevas tundigi vastu. Vanimad fossiilsed vihmapiisad. 15. detsembril 2001 teatas indialane Chirananda De, et ta on avastanud Indias Madhya Pradeshi osariigis Vindhyani mägede iidsetel kaljudel fossiilsete vihmapiiskade jälgi. Nood kivimid kinnitavad, et juba vähemalt 1,6 miljardit aastat tagasi sadas Maal vihma. Maa kõige kuumem õhk. Kõige kuumem on Maal õhk välgukanali ümber. Sekundi murdosa jooksul kuumeneb õhk sellises kohas lausa uskumatult: selle temperatuur on ligi 30 000 kraadi, s.o viis korda kõrgem kui Päikese nähtaval pinnal. Püsivaim mereudu. Kanadas Newfoundlandi saarel Grand Banksi ümbruskonnas püsib mere kohal nädalaid järjest udu, milles nähtavus on kõigest 900 m ringis. Keskmiselt on seal rohkem kui 120 udupäeva aastas. Kõige kõrgemal atmosfääris tekkiv nähtus. Kõige kõrgemal atmosfääris sündiv nähtus on kaunilt värelevad virmalised. Neist kõige madalamad tekivad umbes 100 km kõrgusel,

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Merkuur

Merkuur Adele Thele Kuusk 12.b Üldist Päikesele kõige lähem planeet Kõige väiksem päikesesüsteemi planeet Kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Kollast või tumehalli värvi Pind sarnaneb Kuu pinnaga Atmosfäär hõre Temperatuur kõigub Päikese valgus intensiivsem kui Maal Raudtuum ja tihedus suurem kui Kuul Koosneb umbes 60­70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg) Vaadeldavus Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioo...

Füüsika → Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Veeboileri ülesanne

1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Vee algtemperatuur t1= 20 °C Vee lõpptemperatuur t2= 87 °C Auru temperatuur tuleb leida aurutabelist. Primaarauru rõhk pa = 1,2 ata. Sellele vastab temperatuur ta = 105 °C. Keskmine logaritmiline temperatuuride vahe kütteauru ja vee vahel: t 2 - t1 87 - 20 67 67 t = = = = = 43,2 ta - t 1 105 - 20 ln ( 4,722 ) 1,552 °C ln ln ta - t 2 105 - 87 t= 43,2 °C Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur:

Kategooriata → Tööstuslikud protsessid
62 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Tee-ehitusmaterjalide eksam

kergemate koostisfraktsioonide aeglase aurustumise, korduvate koormiste mõjul väsimise koostöö. Penetratsioon: On bituumen sideaine konsistentsi iseloomustaja, mida väljendatakse standardnõela sissetungimise sügavusena. Kümnendik millimeetrites kindla koormuse, koormamisaja ning T juures. Pehmenemistäpp: Temperatuur, mille juures standardsetel katsetingimustel materjal saavutab spetsiifilise konsistentsi(vedeldub). Murdumistäpp: kraadides väljendatud temperatuur, kus määratletud ja ühtlase paksusega bituumensideaine kiht murdub kindlaksmääratud koormise tingimusel. Viskoossuse mõiste: on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vedeliku sisehõõrdumist (takistust osakeste liikumisele üksteise suhtes). Nakke parandajad: amiid nagu Wetfix jne). asfaltsegud (mis on asfaltsegu sh asfaltbetoon, killustikmastiksasfalt, valuasfalt, dreenasfalt, mustsegu, taaskasutatav asfalt, segude lühendite

Ehitus → Ehitusmaterjalid
29 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Rummid. Powerpoint

Rumm Marju Zupsmann. Mj110. Ajalugu Rummi ajaloo alguse võib viia aega 10 000 aastat tagasi KaguAasias hakati kasvatama suhkruroogu. Väidetavalt toodeti müütilisi võimeid andvaid kääritatud jooke suhkruroost juba vanas Indoneesias, Indias ja Hiinas. Rummi algtooraine Rummi tooraineks olev suhkruroog on kõrge ja kiirelt kasvav taim, mis võib kasvada 56 meetriseks Saaki koristatakse veebruarist juunini. Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehakse suhkrut. Suhkruroog Rummi tootmine Saak koristatakse veebruarist juunini Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehakse suhkrut Rumm valmistatakse lahja alkoholi destilleerimisel Reserva ehk premium rummid Üldjuhul karamelli ei lisata Vanemate ja eelmistest pikemat aega tammevaadis küpsenud r...

Toit → Joogiõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Looduslik valik

Looduslik valik Looduslik valik seisneb: organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest). Piiravad keskkonnategurid võivad olla biootilised (konkurents, kisklus, parasitism, taimetoitlus) ja abiootilised (valgus, niiskus, soolsus, pH, temperatuur) Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik on loodusliku valiku vorm, mis mõjub mingile liigile suhteliselt püsivas elukeskkonnas. Stabiliseeriva valiku mõjul väheneb keskmisest erinevate genotüüpidega isendite edukus vaadeldavas keskkonnas, seetõttu saavad eelise suhteliselt keskmise genotüübiga isendid. Stabiliseeriv valik on loodusliku valiku kõige laialdasemalt levinud vorm looduses. Elavateks fossiilideks nimatatakse taime ­ või loomaliiki, mis esineb nii fossiilina kui ka elusorganismina tänapäeval. Näiteks hõlmikpuu, latimeeria ja Jaapani hiidkr...

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun