-kiirgus on kiirete elektronide voog, tervist kahjustav. -kiirgusel on suur läbimisvõime, see on lühilaineline elektromagnetiline voog 3. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul laguneb pool isotoobi massist. 4. Tuumakiirgus on ioniseeriv, sellepärast on see organismidele kahjulik 5. Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnal neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Ühikuks on grei (Gy), ka raad 6. Kürii on aktiivsuse mõõtühik, röntgen 7. Kiirgusdoos, biodoos on aines neeldunud kiirguse energia ja massi suhe. Ühikuks on Grey (Gy). 8. Tuumareaktsiooni käigus tekivad uued elemendid. Kasutatakse elektri tootmisel, allveelaevades. 9. Termotuumareaktsioon on väga kõrgel temperatuuril kergete tuumade liitumine. Pidevalt toimuvad termotuumareaktsioonid päikesel, kus vesinikutuumad ühinevad heeliumiks.
kõrgem on ka temperatuur. Maa peal ei saa termotuuma reaktsioone tekitada. Päikese ja tähtede energiaallikas on termotuumareaktsioon. Isotoopideks nimetatakse ühe elemendi erineva massiarvuga tuumi. Näiteks tehneesium ja promeetium ja plutoonium. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Kiirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna masssiühikus, nim. Neeldumisdoosiks. Mõõtühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg. Biodoos on ekvivalentne kiiritusdoos. Mõõtühik on siivert (Sv). Röntgen on röntgenikiirte või gammakiirguse doosi mõõtühik.(R) Kürii on radioaktiivsuse ühik, mis määrab lagunemiste arvu mingis ajaühikus.(Ci) 1Ci=3,7*10 s
vähirakud või hukkuvad organismile vajalikud rakid geenide mutatsioon · Kiirguse mõju elusorganismile iseloomustab kiirguse neeldumisdoosiga · Kiirguse neeldumisdoos nim neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja kiiritatava aine massi suhet (D=E/m st 1Gy = 1J / 1kg näitab, kui suur energiahulk on neeldunud ühikulise massiga aines) · Kiirguse mõju organismile oleneb kiirguse liigist. Seda mõõdetakse ekvivalentste kiirgusdoosi e biodoosiga. Biodoos suvalise kiirguse doosi, mis avaldab samasugust bioloogilist mõju nagu üks Grei neeldunud röntgeni- või gammakiirgust (Dekv = 1 J/kg = 1Sv näitab, kui suur energiahulk on neeldunud ühikulise massiga aines) · Euroopas elevale inimesele aasta jooksul mõjuva biodoosi suurus on umbes 2,5....4 mSv/aasta. Lisaks röntgenkiirgus ~1 mSv/aasta · Eelnev inimesele mõjub biodoos moodustub o Maapõuest pärinevast radioaktiivsete elementide kiirgusest
tuumast. 10. Mis on ioniseeriv kiirgus? Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nimetatakse ioniseerivaks kiirguseks. 11. Mis on kiirguse neeldumisdoos? Kiirgusi iseloomustav suurus, mis näitab, kui suur energiahulk neeldub 1kg aines. 12. Mis on ekvivalentne kiirgusdoos, kuidas tähistatakse, millistes ühikutes mõõdetakse? Ekvivalentse kiirgusdoosiga mõõdetakse kiirguse kahjustusi. Ühikusk on Siivert (Sv), mõõdetakse J/kg 13. Mis on biodoos? Biodoos ehk ekvivalentne kiirgusdoos iseloomustab kiirguse mõju elusorganismidele. 14. Mis on isotoop? Isotoop on keemilise elemendi teisend, mille aatomituumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. 15. Mis on massidefekt? Massidefekt tuuma moodustavate nukleonide seisumasside summa ja tuuma seisumasside vahe 16. Mida nimetatakse laenguarvuks? Laenguarv Z See on aatomomi number, prootonite arv tuumas, elemendi jrk number 17
Tuumakütus on odav Tuumaelektrijaamade ohtlikus Radioaktiivsete jäätmete ladustamine ja hoidmine 11. Milline on kiirguse mõju elusorganismidele? Kudede kahjustumine, sugurakkude varjatud muutused. Erinevad kiiritustõved ning haigused 12. Mis on kiiritushaigus? E kiiritustõvi on nt erutus ja peapööritus, peavalu ning iiveldus mis tekivad kas ühekordse üledoosi tõttu või pikemaajaliselt nõrgema kiirguse tõttu. 13. Mis on biodoos? Kiirguse mõju organismile 14. Milles seisneb kiirguskaitse? Kiirgusallikad varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Ohtlikes piirkondades jälgitakse kiirguse tugevust. 15. Millega mõõdetakse kiirgust? Dosimeetritega.
kaitsjad. 12) Radioaktiivsuse kahjulikud mõjud (4) Geenikahjustused, vähkkasvajate teke, juuste väljalangemine, nahk kestendab, luuüdi kahjustub, valgeveresus 13) Radioaktiivsuse kasutusalad (4) Meditsiinis vähirakkude kiiritamine, geenitehnoloogia- geneetiliselt muundatud toit, taimestiku defektide kindlaks määramine, patareid(üle 5 aasta kestvad) 14) Radioaktiivsuse ühikud, 2-st täpsemalt Siivert Sv- biodoos, Grei Cy- neeldumisdoos, Kürii Ci- 1g raadiumi aktiivsuse järgi, röntgen R
*Sest neutronite & prootonite arv ei saa üksteisest palju erineda 1.Miks on radioaktiivsed isotoobid looduses haruldased? *Sest radioaktiivsed isotoobid on üldiselt jõudnud Maa ajaloo jooksul stabiilseiks laguneda 15.Ülesanded poolestusaja arvutamine,nihkereegel *Rad isotoobi poolestusaeg on 1 ööpäev. Mitu korda väheneb radioaktiivsete aatomite arv 3-e ööpäevaga? 8 korda 14.Kiirguse kahjulikkuse mõõtmine,ühikud *neeldumisdoos grei Gy; biodoos e kiiritusdoos siivert SV; bekrell Bq 13Tuumafüüsika rakendusi *Kütus, elektrienergia; Arheoloogia; Teaduses uute ainete tootmiseks; Meditsiinis raviks ja röntgenis; Tuumarelvades; Allveelaevades 12.Mis on sünteesireaktsioonid-tekkimise tingimused. *Kergete tuumade ühinemine. 1)Kõrge temp 2)Kõrge rõhk 10.Kriitiline mass, paljunemistegur. *Kriitiline mass aine mass, milles n0 paljunemistegur on suurem kui 1 *Paljunemistegur kirjeldab reaktsiooni kulgemist 9
59 26 Fe *vereringe uuringutel 127 53 I *kilpnäärmetõve uurimisel 18 8 O *fotosünteesi uurimisel 14 6 C *tehakse kindlaks kivististe vanused 32 15 P *põllumajanduses, vaadatakse kuidas omandatakse väetist 16. Radioaktiivse kiirguse mõõtühikud ja nende seosed; kiirgustaust. Mõõtühikud: *neeldumisdoos 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk 1Gy(grei)=1J/1kg *biodoos iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismidele 1Sv(siivert) 1Sv=1Gy , ja röntgenkiirguse korral 1Gy võib olla võrdne kuni 10Sv neutron ja kiirguse korral Kiirgustaust koosneb: *kosmiline kiirgus Päikeselt *maapinna radioaktiivne kiirgus *radioaktiivne K, mis ladestub luudes, lihastes *radioaktiivne C, mida hingame(luudes)
Tuumareaktsioon Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Poolestusaeg Suurus, mis iseloomustab aine lagunemise kiirust (eelkõige radioaktiivse). See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks. Nihkereegel Kui alfa- ja beetaosakesed välja lüüakse siis väheneb laeng ja massiarv teatud arvu võrra. Kiirgusdoosid-1Sv biodoos.2-3 mSv/a looduslik foon.50 mSv/a töökoha kiirgus.1Sv kiiritustõbi.3-5Sv surm. Ahelreaktsioon tuumafüüsikas nimetatakse ahelreaktsiooniks raskete aatomituumade lõhestmaist neutronide toimel. Kriitiline mass on aine kogus, mille korral käivitub ahelreaktsioon. Kui aine mass on võrdne kriitilise massiga, siis toimub reaktsioon muutumatu kiirgusega kuid kui aine mass ületab kriitilise massi, siis toimub plahvatus. Nt. tuumapommides.
Looduslikul kiirgustaustal on olnud väga suur tähtsus elu arengule Maal, sest ta tekitab mutatsioone. Ioniseerivat kiirgust ei saa kahjuks vältida. 30 aasta jooksul saab inimene järgmise doosi : kosmiline kiirgus 20-40 mSv Maa radioaktiivsus 10-15 mSv radioaktiivne kaalium (K-409 kehas 6 mSv radioaktiivne süsinik kehas (C-14) 0,5-1 mSv Sv( siivert) ekvivalentne kiirgusdoos e. biodoos. Bioonika on teadus, mis uurib bioloogiliste objektide struktuuri ja protsesse, et kasutades modelleerimist luua uusi tehnoloogiaid ja materjale. Veealused rajatised : vesiämblik ja tuukrikell Jääkaru kasukas on soojuspüüdja. Jääkaru kasukas näib valge, sest karvad on seest õõnsad ja läbipaistvad. Kui sellistes kanalites leidub õhku, paistavad nad valged. Kui karva sees olevase
· Kus kasutatakse tuumafüüsikat? Tuumafüüsikat kasutatakse kasutatakse tuumaenergia tootmise ja tuumapommide valmistamise juures, arheoloogias orgaanilise objekti vanuse määramise juures ja meditsiinis. · Kiirguse ühikud, mõõtja Radioaktiivsuse mõõtmisel kasutatakse erinevaid mõõtühikuid: a.1.Neeldumisdoos näitab kiirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühikuks grei (1Cy) , 1Cy=1J:1Kg a.2.Biodoos iseloomustab kiirguse mõju elusorganismile, mõõtühikuks siivert (1Sv) Kiirguse hulka mõõdetakse dosimeetriga. · Kiirgushaigused- mõju tervisele, mis kogus surmav? - Kui inimene saab lühikese aja jooksnl väga suure kiiritusdoosi (üle 3...5 siiverti, seega enam kui 1000-kordse normaalse aastadoosi), võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite (ehk kaitsejõudude) kahjustus
46. Kus kasutatakse tuumafüüsika rakendusi? Tuumareaktsioone kasutatakse metallitööstuses defektide leidmiseks, meditsiinis ja arheoloogias objekti vanuse kindaks tegemiseks. 47. Milliseid kiirgusühikuid kasutatakse ja mida need näitavad Kiirguse mõõtmiseks kasutatakse neeldumisdoosi ja kiirgumisdoosi. Neeldumisdoos näitab kiirguse energiahulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik Gy – grei Biodoos iseloomustab kiirguse bioloogilist toimet. Ühik Sv – siivert 48. Iseloomusta kiirgushaigusi ja milline kiirgushulk on ohtlik/surmav Äge kiirguskahjustus – massiivse ja lühiaegse kiirgustoime järgselt. Krooniline kiirgustoime – väikesest doosist, korduva e kumulatiivse ekspositsiooni järgselt. 0,5 siiverti – tulevad näidustused 6 siiverti – surm 49. Iseloomusta ja nimeta mateeriaosakesi
46. Kus kasutatakse tuumafüüsika rakendusi? Tuumareaktsioone kasutatakse metallitööstuses defektide leidmiseks, meditsiinis ja arheoloogias objekti vanuse kindaks tegemiseks. 47. Milliseid kiirgusühikuid kasutatakse ja mida need näitavad Kiirguse mõõtmiseks kasutatakse neeldumisdoosi ja kiirgumisdoosi. Neeldumisdoos näitab kiirguse energiahulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik Gy grei Biodoos iseloomustab kiirguse bioloogilist toimet. Ühik Sv siivert 48. Iseloomusta kiirgushaigusi ja milline kiirgushulk on ohtlik/surmav 1. Äge kiirguskahjustus massiivse ja lühiaegse kiirgustoime järgselt. 2. Krooniline kiirgustoime väikesest doosist, korduva e kumulatiivse ekspositsiooni järgselt. Kahjustuvad eelkõige koed. 0,5 siiverti tulevad näidustused 6 siiverti surm 49. Iseloomusta ja nimeta mateeriaosakesi
on kiirus, seda kõrgem on ka temperatuur. Maa peal ei saa termotuuma reaktsioone tekitada. Päikese ja tähtede energiaallikas on termotuumareaktsioon. Isotoopideks nimetatakse ühe elemendi erineva massiarvuga tuumi. Näiteks tehneesium ja promeetium ja plutoonium. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Kiirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna masssiühikus, nim. Neeldumisdoosiks. Mõõtühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg. Biodoos on ekvivalentne kiiritusdoos. Mõõtühik on siivert (Sv). Röntgen on röntgenikiirte või gammakiirguse doosi mõõtühik.(R) Kürii on radioaktiivsuse ühik, mis määrab lagunemiste arvu mingis ajaühikus.(Ci) 1Ci=3,7*10 s
nimetus erüteemne UV-kiirgus; seda kiirgust kasutatakse ka kurgu- ja neelupõletike raviks (nn külm kvartskiirgus); erüteemne punetust tekitav. Tegijapoiss 2010 C (200280 nm) kõige "tugevamate, kalgimate" kvantide piirkond, bakteritsiidne toime .päiksekiirguse koosseisus aluspinnani praktiliselt ei joua, kuid tekitatakse kunstlikult (vastavad lambid) ning kasutatakse haiglaruumide desinfitseerimiseks ja steriilse keskkonna loomiseks; Biodoos (MED Minimaalne Erüteemne Doos) teatava lainepikkusega kiirgusenergia kogus pinnaühikule, mis on vajalik päevitumata naha kerge nahareaktsiooni tekkimiseks. Iga inimene vajab umbes 10% biodoosist päevas , muidu võib haigeks jääda. Dobsoni ühik on ühik atmosfäärisambas parajasti oleva osooni üldkoguse väljendamiseks . 1) Osoon või mõni muu gaas taandatakse normaalrõhule 2) Saadud kihi paksus väljendatakse sajandikmillimeetrites mis ongi Dobsoni ühikuks
1 mm vastab 100 Dobsoni ühikut (100 DU), 1 cm vastab 1000 DU. o 300 DU planetaarne keskmine osoonikihi paksus, tüüpiline väärtus, kasutatakse päikesekiirguse nõrgenemise arvutustes ja atmosfääri kiirgusmudelites. o < 100 DU Antarktikas septembri lõpus, oktoobris. o < 200 DU troopikas (kuigi osoon ise tekib ekvatoriaases tsoonis). o > 600 DU polaaraladel (absoluutne rekord 675 DU). · UV-kiirguse bioloogiline toime. o Biodoos (MED) teatava lainepikkusega kiirgusenergia kogus pinnaühikule, mis on vajalik päevitumata naha kerge nahareaktsiooni tekkimiseks. Meedikute soovitus organismi normaalseks talitluseks oleks igapäevaselt vajalik 1/10 biodoosi või katmata kehaosadele vastavalt rohkem. · Osoon Eesti kohal. o Minimaalsed väärtused sügisel, oktoobris-novembris kuid harilikult mitte alla 200 DU (min 181 DU, 2007).
Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb kaks korda (pooleni esialgsest). Radioaktiivse preparaadi aktiivsus näitab selles preparaadis ajaühiku jooksul lagunevate tuumade arvu. Aktiivsuse SI-ühik on bekkerell (1 Bq) üks lagunemine sekundis. Kiirguse doosiks D nimetatakse kiirgusenergiat, mis neeldub aine massiühikus D = E/m . Üks grei (1Gy) on doos, mille korral 1 kg aines neeldub kiirgusenergia 1 J. 1Gy = 1 J /1 kg. Biodoos (ekvivalentne kiiritusdoos) näitab kiirguse bioloogilist toimet. Biodoosi ühikuks on siivert (1 Sv). Röntgen-, - ja - kiirguse korral vastab neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 1 Sv. Neutron- ja -kiirguse korral vastab aga neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 3-10 Sv. Esmased kiiritushaiguse tunnused ilmnevad doosil 0,5-1,0 Sv. Surmavaks biodoosiks loetakse 5 Sv. Doosi võimsus PD näitab ajaühiku jooksul saadavat doosi. PD = D/t. Loodusliku foonina saab inimene
korda (pooleni esialgsest). Radioaktiivse preparaadi aktiivsus näitab selles preparaadis ajaühiku jooksul lagunevate tuumade arvu. 21 Aktiivsuse SI-ühik on bekkerell (1 Bq) üks lagunemine sekundis. Kiirguse doosiks D nimetatakse kiirgusenergiat, mis neeldub aine massiühikus D = E/m . Üks grei (1Gy) on doos, mille korral 1 kg aines neeldub kiirgusenergia 1 J. 1Gy = 1 J /1 kg. Biodoos (ekvivalentne kiiritusdoos) näitab kiirguse bioloogilist toimet. Biodoosi ühikuks on siivert (1 Sv). Röntgen-, - ja - kiirguse korral vastab neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 1 Sv. Neutron- ja -kiirguse korral vastab aga neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 3-10 Sv. Surmavaks biodoosiks loetakse 5 Sv. Doosi võimsus PD näitab ajaühiku jooksul saadavat doosi. PD = D/t. Loodusliku foonina saab inimene pidevalt kiirgust, mille biodoosi võimsus on ligikaudu 0,1 µSv/h
Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb kaks korda (pooleni esialgsest). Radioaktiivse preparaadi aktiivsus näitab selles preparaadis ajaühiku jooksul lagunevate tuumade arvu. Aktiivsuse SI-ühik on bekkerell (1 Bq) üks lagunemine sekundis. Kiirguse doosiks D nimetatakse kiirgusenergiat, mis neeldub aine massiühikus D = E/m . Üks grei (1Gy) on doos, mille korral 1 kg aines neeldub kiirgusenergia 1 J. 1Gy = 1 J /1 kg. Biodoos (ekvivalentne kiiritusdoos) näitab kiirguse bioloogilist toimet. Biodoosi ühikuks on siivert (1 Sv). Röntgen-, - ja - kiirguse korral vastab neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 1 Sv. Neutron- ja -kiirguse korral vastab aga neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 3-10 Sv. Surmavaks biodoosiks loetakse 5 Sv. Doosi võimsus PD näitab ajaühiku jooksul saadavat doosi. PD = D/t. Loodusliku foonina saab inimene pidevalt kiirgust, mille biodoosi võimsus on ligikaudu 0,1 µSv/h
annaabi.ee 
