Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Termodünaamika, aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
TERMODÜNAAMIKA
-soojusfüüsika osa, mis iseloomustab soojusnähtusi läbi aine kui terviku omaduste – temp, rõhk, ruumala ehk siis keha üldised omadused.
SÜSTEEMI VÕIME TEHA TÖÖD
- vaatleme olukordi , kus tehakse tööd aine ruumala muutumise tõttu.
-temodünaamikas loetakse positiivseks tööd, mida süsteem teeb, mitte välisjõud.
isobaariline protsess
Isobaariline protsess- rõhk ei muutu
Joonisel B tehti rohkem tööd.
Tööd tehakse alati mingi energia arvelt:
1.süsteemile on antud soojushulk .
2.süsteemi siseenergia (e. soojusenergia )
Süsteemi siseenergia:
-molekulide kaootiline liikumine – kineetiline energia (kulg-, pöörd- ja võnkliikumine)
-molekulide vastastikmõju – potentsiaalne energia (ideaalsel gaasil ei arvesta)
Keha siseenergia sõltub rõhust ja temperatuurist. Ideaalse gaasi puhul ainult temperatuurist.
-soojushulk Q, mis kehale antakse/võetakse on soojusenergia, mis kantakse üle erineva temperatuuri tõttu.
TERMODÜNAAMIKA I SEADUS
Seob omavahel:
1.süsteemile kantud soojuse
2.süsteemi poolt tehtud töö
3.muutused süsteemi siseenergias
Energia jäävuse seadus:
-energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise;
Gaasi siseenergiat saab tõsta kui:
  • Lisada süsteemile soojushulga Q ja gaasi ruumala ei muutu ( kolb ei liigu), siis gaasi temperatuur tõuseb  siseenergia U tõuseb;
  • Kui teha gaasi suhtes tööd (vähendada ruumala) ilma soojusvahetuseta väliskeskkonnaga;

I SEADUS:
-süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu.
NB! Energial, soojusel ja tööl on sama ühik: J
Adiabaatiline protsess- protsess, mille jooksul soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub;
Isohooriline protsess- protsess, mille käigus süsteemi ruumala ei muutu;
TERMODÜNAAMIKA II SEADUS
-määrab ära soojusülekande suuna ning soojusmasinate efektiivsuse;
- soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale;
-suletud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid alati süsteemi korratuse suunas;
ENTROOPIA , S
-saadud soojushulga ja absoluutse temperatuuri suhet nim. entroopia muuduks;
- see ei ole otseselt mõõdetav termodünaamiline suurus – võimalik arvutada juurdekasv, aga mitte hetkväärtus;
-suletud süsteemis mittekahanev suurus – iseeneslike protsesside puhul kasvav; mõnikord muutumatu; entroopia kasv väljendab energia kadu.
Suletud süsteemis ei saa entroopia väheneda!
  • Väljendab korrapäratust, segadust
  • Puudub energeetiline ühik
  • Võimalik vähendada-korrastatuse suurendamine

  • Soojusenergia ei saa täielikult üle minna mehaaniliseks energiaks!
Universiumi „soojussurma“ teooria- lõpuks ühtlustub kogu universiumi temperatuur – siis on korratus kõige suurem – tööd pole võimalik enam teha ja osakesed on lihtsalt kaootilises liikumises.
SOOJUSMASIN
-muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks.
Soojusmasina kasutegur η (eeta)- tehtud töö ja soojendist saadud soojushulga suhe.
Mida suurem on soojushulkade ( jahuti ja soojendi temp) vahe, seda rohkem tööd saab süsteem teha.
Carnot seadus:
Et saada maksimaalset võimaliku kasutegurit (et muuta saadav soojus täielikult tööks), peaks olema jahuti absoluutsel nulltemperatuuril (T2= 0K), aga see on võimatu.
KÜLMKAPI TÖÖ ALUSED
1.kahe erineva temperatuuriga keha korral temperatuurid ühtlustuvad;
2.kui vedelik aurustub neelab ta soojust ( ujumisel veest välja tulles hakkab külm);
3.külmutusaine ringleb külmkapi torudes;
1) Kompressor surub külmutusgaasi kokku – P ja T tõuseb
2) Kuum gaas külmiku taga olevatesse torudesse, satub kokku külmema õhuga, annab soojust ära – kondenseerub ( kondensaator )
3) Vedelik läbib ventiili – rõhk langeb järsku, temperatuur langeb paisumise tulemusena
4) Külmutusaine liigub külmkappi, kust absorbeerib külmikus oleva soojuse ja jahutab sees olevat õhku (T ja P tõusevad)
5) Külmutusaine aurustub gaasiks ja liigub uuesti kompressorisse .
TD 1. seadus Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise
TD 2. seadus Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale
TD 0. seadus Absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu
AINE SOOJUSLIKUD OMADUSED
SOOJUSPAISUMINE TERMOSTAAT
Keha soojendades keha ruumala tavaliselt tõuseb -kahe erineva lineaarse paisumisteguriga metallriba
Molekulaarfüüsikaline põhjus? kokku pandud;
•molekulid liiguvad kiiremini → -soojenemisel pikenevad erinevalt  kaarduvad
•põrkuvad tugevamini → -kaardumine lülitab nt lülitit, seob elektriringi vms.
•lükkavad üksteist eemale →
•keha suureneb
Temperatuuri soojenemisel keha pindala suureneb 2 korda kiiremini!
Ruumala suureneb 3 korda kiiremini!
VEE SOOJUSPAISUMINE
-üks vähestest, millel teatud temperatuuridel negatiivne soojuspaisumise koefitsient α – teatud temperatuuridel vee ruumala soojendes väheneb;
-ruumala muutus tähendab tiheduse muutust – aine kogus ei muutu;
-vesi on kõige suurema tihedusega 4 C juures;
SOOJUSMAHTUVUS
Eseme kokkupuutel kõrgema temperatuuriga kehaga , kandub soojus jahedamale kehale, mille temp tõuseb.
Soojusmahtuvus on ülekantud soojushulga ja temp muudu suhe.
Keha soojusmahtuvus on soojushulk, mis tuleb kehale anda selle temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra.
Keha soojusmahtuvus sõltub:
1.keha materjalist 2.keha massist 3. välistingimustest – temp, rõhk;
Massiühiku (m=1kg) temp tõstmine ühe kraadi võrra:
Aine massiühiku soojusmahtuvust
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika #1 Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika #2 Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika #3 Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika #4 Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika #5 Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika #6 Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika #7 Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika #8 Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika #9 Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika #10 Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika #11 Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika #12 Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika #13 Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika #14 Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika #15 Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika #16 Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika #17 Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika #18
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

24
docx
Keskkonnafüüsika arvestuse materjal
16
doc
Agrometeoroloogia arvestus
49
pdf
Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
20
doc
Füüsika teooria ja valemid-10 klass
40
doc
Mehaanika-kinemaatika-jõud ja impulss ning muud teemad
7
doc
HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker
26
doc
10 klassi füüsika kokkuvõte





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun